Avalik sektor- poliitiline · Tuumaks riik · Tunnused: rahvas, territoorium, avalik võim · Õigused: koguda makse, anda välja seadusi, korraldada riigi igapäevaelu, riigikaitset, haridust, tervisehoidu, perepoliitikat, mõista kohut, rahvusvaheline suhtlemine · Institutsioonid: riigipea, parlament, valitsus, kohus · võimude lahusus = võimud üksteisest lahus · Ükski riigiametnik ei tohi töötada teisel kahel ametil · Avalik haldus: riigi ja omavalitsuste plaanipäevane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Rahastab riik. Hõivatute osakaal alla 20% Erasektor- majandus · Tulundussektor AS, OÜ, FIF osakaal 8% · Erasektor peab oma tegevuses juhinduma avaliku sektori ettekirjutistest (maksed, seadused, tegevusload jne) · Kodanikuühiskond eristub riigist ja valitsemisest, see pole orienteeritud võimu teostamisele ega tulu teenimisele. · Eesmärk võimu m...
* alamklass- kõige madalama sotsiaalse staatusega inimesed DEMOKRAATLIK (Ei vasta Eestile) MITTEDEMOKRAATLIK *Staatus on inimese poolt kujundatud ja hinnanguline. (Eliit-pos/ hall mass- neg) * Muutumatu tunnus- omistatud staatus Saavutatud- omandatud staatus * Rollikonflikt- olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei ole omavahel kooskõlas. * Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud - regionaalsed - rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised 2.5 Võim ühiskonnas domineerimine- valitsemine, ülekaalus olemine * Võimu ressursid: ainelised (kapital (inim/sots), omand) vaimsed (teadmised, kogemused) * Autoriteetne võim- inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. * Kuninga võimule alluti traditsioonide jõul. * Karismaatiline liider- juht, kes omandab oma ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele. * Mõistuslik kaalutlus.
Idee rahvusmuuseumist: · 1909 Tartus Eesti Rahva Muuseum · 1919 Tallinnas Eesti Muuseum 1920-30ndad aastad: · Valla- ja kihelkonna muuseumid · Linnaded koduloomuuseumid · Erimuuseumid või erialamuuseumid 1940...: · Eramuuseumid riigistati · Osa muuseume hävis II maailmasõja käigus · Memoriaalmuuseumide loomine · Uued kesk- ja erimuuseumid 1991...: · Muuseumide asutamise buum · Ideoloogilised muuseumid · Rahvus- ja etniliste vähemuste muuseum Eesti Rahva Muuseumi ajalugu http://www.erm.ee/?lang=EST&node=668 Eesti Kunstimuuseumi ajalugu http://www.ekm.ee/ekm.php?id=243&p_id=1 Eesti muuseumid hetkel; MUSEOLOOGIA JA MUINSUSKAITSE lk 46 Võim ja organisatsioonid · Kultuuriministeerium, asekantsler kluutuuriväärtuste alal, muuseuminõunik, muuseuminõukogu · Linna- ja maavalitsuste kultuuriosakonnad · Muuseumiühing Seadusandlus
poolt sõja võitnud riigile või riikidele. Rahuleping-Sõda on läbi,püsiv leping, Vaherahuleping-sõlmitakse mingiks ajaks, Positsioonisõda- kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda.Atentaat- on tuntud inimese (tavaliselt võimukandja või poliitiku) mõrv või mõrvakatse enamasti poliitilistel põhjustel, kuid mõrval võivad olla ka usulised, ideoloogilised või sõjalised motiivid. Atentaadi eesmärgiks võib olla ka materiaalse kasu saamine. Compaigne rahuleping-Sõjategevus lõppes pärast seda,kui Saksamaa ja Antandi riigid sõlminud 11.novembril 1918.aastal cv, Versaille süsteem-1MS järgne poliitiline süsteem, mis kujunes Pariisi rahukonverentsil sõlmitud kokkulepete ja rahulepingute tulemusena; L.George(1863-1945)Hea esinemisoskusega advokaat Walesist, W.Wilson(1856-1924)Ajalooprofessor ühes USA
KORDAV TL 2 MAAILMASÕDA 1. Sõnasta lühidalt viis II ms puhkemise põhjust • Küikide suurriikide vahel tekkinud pinge ei leidnud lahendust I ms • Poliitilised eeldused-Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjata • Majanduslikud eeldused- Saksamaa pidi kuidagi majanduslikust olust välja tulema, peamine ül oli tugeva sõjaväe ülesehitamine • ideoloogilised eeldused- Saksa rahvas vajas eluruumi juurde • Tühistada Versaii leping ja näidata Saksamaa võimu 2. Mis muutus territooriumi jagamises 1939.a septembrist- 1941 juunini Poola riik kaotati, selle alad jagati Saksamaa ja NSVL vahel ning Leedu anti NSVL mõjusfääri 3. Riikide vallutused 1939a septembrist- 1941a juunini Saksamaa NSVL Saksamaa, Itaalia, Tirana, Ungari, Rumeenia, Eesti,Läti, Leedu, pool poolast
2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem) Seaduste Seaduste elluviimine Seaduskuulekuse väljatöötamine ja Riigi igapäevase tagamine vastuvõtmine toimise korraldamine Võimus seadusliku ...
Autor väitis teose ilmumise ajal, et Aasia omab suurt potentsiaali tõusta Euroopaga samale tasemele nii majanduslikult kui ka poliitiliselt, aga seda lüket pole 20. aasta jooksul veel toimunud. See omakorda kinnitab minupoolset väidet, et maailma tulevikku ei saa ette näha ning ajaloolist tausta ei ole võimalik täpselt liigitada ega määrata. Selgusetuks jääb ka väide, et fašistlik ja kommunistlik väljakutse on liberalismile surnud ja et liberalismil puuduvad ideoloogilised võistlejad. Tänapäevase Euroopa kohta võiks nii öelda küll, aga vaadates laiemat pilti, mida ajalugu hõlmama peaks, siis ei saa öelda, et konkurents liberalismile puuduks ja et selle kohaselt ajaloo lõppenuks lugeda saaks. Peale liberalismi esineb maailmas veel mitmeid poliitilisi ideoloogiaid, mis võivad kunagi tulevikus maailma muuta, seetõttu on ka ennatlik öelda, et konkurents puudub või et liberalism on mingil kõrgemal tasandil, kui teised ideoloogiad.
Eestis on inimese kohta keskmiselt ligi 3 ha maismaad. Ühe inimese kohta tuleb praegu keskmiselt maatükk suurusega 150x150 m, kui kõrbed, liustikud ja mäetipud kaasa arvata, ning see väheneb kiiresti. 6. Elu, kaasa arvatud kultuuride mitmekesisus saab õitseda üksnes inimeste mõju vähendamise korral.Inimeste mõju vähendamine on võimalik kahel teel kas iga inimese keskmise mõju vähendamisel, või inimeste arvu vähenemisel. 7. Põhilised ideoloogilised, poliitilised, majanduslikud ja tehnoloogilised struktuurid peavad seepärast muutuma. Suur osa ideoloogilistest, poliitilistest, majanduslikest ja tehnoloogilistest mehhanismidest on tänini üles ehitatud ekspansiooni ehk laienemist ja kasvu kui peamist eesmärki silmas pidades. Peab tulema pööre kasvu ja progressi ideoloogialt ühetaolise püsimise ja alalhoidumise ideoloogiale, majandusele ja tehnoloogiale. See tähendab, et edukus mida mõõdetakse
Kolmas ilmselge väljendus, et liitlastest olid saanud vaenlased, selgus 1946. aasta märtsis peetud Winston Churchilli kõnes. Selles hoiatas ta selgelt kommunismi leviku ees ning kutsus teisi riike osutama selleks vastupanu. Seda kõne võib pidada ka külma sõja alguseks. Külma sõda peeti USA ja NSVL vastasseisuks. USA oli demokraatlike riikide esindaja ja NSVL sotsialismi juht. Selle tõttu tekkisid ka niivõrd suured ideoloogilised, propagandistlikud, kultuurilised ja ka sõjalised vastasseisud. Mõlemad riigid erinesid teineteisest hoopis teistsuguse maailmavaate tõttu. Üks riik tahtis sotsialismi maailmas levitada, teine seda levikut takistada. Külma sõja tekkele järgnes rahvuslik vabadusliikumine mujal maailmas - koloniaalimpeeriumid lagunesid, kolooniad iseseisvusid. 1948
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külmaks sõjaks nimetatakse laiemas laastus sõdu, kriise ja konflikte Ida ja Lääne vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja põhiliseks relvaks oli tuumarelv, kuid hirm katastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.
4) MTÜ- teenivad kasumit, mida peavad kulutama oma tegevusteks. 5) Sihtasutused( nt Virumaa muuseum) 7. Kodanikuorganisatsioonide vajalikkus ja ülesanded 1) inimeste harimine 2) järelvalve võimutegevuse üle 3) pakub töökohti(eriti Suurbritannias, Saksamaal, USA-s) nt Eesti Diabeetikute selts 8. Sotsiaalsete gruppide eristumise alused 1) varanduslikud 2) regionaalsed 3) rahvuslikud eripärad(tulenevad kultuurilistest eripäradest) 4) ideoloogilised 5) usulised 9. Riigiasutustele iseloomulikud tunnused 1) töötajad on palgalised riigiametnikud 2) raha oma tegevuseks saavad riigi eelarvest 3) neil on kindel struktuur ja hierarhia 4) moodustatud riigi poolt õigusaktide alusel kindlate ülesannete täitmiseks. 10. Riigi peamised ülesanded 1) kujundada rahva ühtekuuluvustunnet 2) peab korraldama avalikku elu oma territooriumil 3) koondama inimeste huvi mingiks poliitikaks 11. Riigi ainuõigused
Kirjandusteadus ja teised teadused Kirjandusteadus ja lingvistika kirjandus kui sõnakunst Kirjandus ja ajalugu Kirjandus ja kunst Retoorika Retoorika `ars bene dicendi', väitluskunst, kõnekunst Retoorika alged juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreekas demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu, kujunes süsteemiks. Aristoteles, Cicero, Quintilianus. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (formaalloogiline mõiste, praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik Kr keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maai...
Avalik ja erasektor Avaliku sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatuid eesmärke. Eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena, mis on kõigile siduvad · Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle · Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest Avalik sektor koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest( ministeeriumid, kes korraldavad oma tööd ise). Juba Rooma vabariigis kujunes välja iseseisev kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Väga tähtis on, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on riigile iseloomulikud veel mitmed riigiv...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külm sõda algas 1946. aastal kui Chrchill pidas kõne ning avalikustas endiste liitlaste vastuolud. Külma sõja taandumine algas 1985. aastal kui Gorbatsov asus lääneriikidega suhteid parandama. Keda saab pidada külma sõja võitjateks ja kaotajateks? Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne- Berliin majandusli...
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külmaks sõjaks nimetatakse sõdu, kriise ja konflikte Ida- ja Lääne riikide vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja alguseks sai NSVL ja lääneliitlaste suhete jahenemine. Hitleri purustamise korral
omandatud materiaalsed ja vaimsed ressursid või tema päritolu. eliit- klassisüsteemi tipus asetsev väike inimgrupp, keda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond väärtustab (päritolu, varandus, võim, haritus) omistatud staatus- muutumatu tunnus, mis on inimesel tema enese soovist olenemata. (päritolu, rass, sugu) omandatud staatus- saadud valikute, teenete või pingutuste eest. sotsiaalsed erisused varanduslikud, regionaalsed, etnilised, ideoloogilised sotsiaalne partnerlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab hierarhia on ülevalt alla sõltuvus, klassikaline riigivalitsemine, mis tähendab bürokraatliku valitsemist Ülalpool olevate asutuste ja juhtide otsused on alati tähtsamad ning ei olene nende tegelikust väärtusest võrgustikuvalitsemine- nüüdisaegne valitsemismudel, mida isel. osalejate lai ring,
Kultuurisotsioloogia Sotsioloogia üritab uurida inimeste ühiskondlikke suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad. Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused: · huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult nt kultuurilised või majanduslikud süsteemid, vaid ka kultuuri seosed majanduse ja teiste elu valdkondade vahel. Samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. · rõhk inimkäitumise kontekstil ehk välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. · tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. E. Durkheim peamiseks huviks oli kuidas kaasaegsed ühiskonnad suudavad tagada ja säilitada stabiilsuse. mehaaniline solidaarsus pri...
KULTUURILUGU I - 2 Nõukogude Liit - 1919 - 1991 Eksami teemad: - Nõukogude ajastu periodiseerimine. Kronoloogia ja ideoloogia seosed. - Poliitökonoomilised ja ideoloogilised põhialused (materialism, ateism), mis kujundasid sotsiaalse käitumise norme ja kunstikaanonit. - Ajaloo käsitlus. Kultuuripärandi presentatsioon nõukogude ajastul. - Nõukogulik tunnetusteooria, kunsti "peegeldusprintsiip". Sotsialistliku realismi doktriin. - Ideoloogilised põhimüüdid, (arhetüüpiliste mudelite interpretatsioon sotsialistlikus realismis). - Verbaalsuse-ikoonilisuse suhted nõukogude kunstis. Rituaal. (Toetudes Papernõi'ile, + tema opositsioonid) - Sajandi alguse filosoofilised ja esteetilised otsingud, utopistlikud ideed, 'uus kunst', avangard. - Juhikultus. Kohustuslik kirjandus: - Boris Groys "Stalin-stiil" (Akadeemia 1995 2-5) - N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J
I periood: (1945-1953/56) Sõjajärgsed aastad (Stalini aeg): Üldisel: *kirjanduse madalseis *stiililt olid teosed ülistuslikud ja ideoloogilised *skeemid ja puhtad stereotüübid, kristallpuhas kangelane (parteilane, aus, uuendusmeelne) *must ja salakaval negatiivne rahvavaenlane *järjekindlalt häviati kirjandust *paljud kirjanikud langesid vaimse v füüsilise terrori ohvriks *rahvas kui ajaloo looja Teemad: 1)sõjateema 2)ülesehitustöö (sohvoosid, kolhoosid) 3)ajaloo teemad J.Smuul: *kirjutas seda mida temalt oodati, küll Stalinist, küll komsomolist
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule 1->2 Maksude määramine, seadusandlus, riiklikud tellimused 1->3 Seadu...
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Referaat Teine maailmasõda Teisest maailmasõjast : (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Sõja põhjused. Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. ·Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu ...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS NR 5 1. Külma sõja mõiste. Mida see sõda endast kujutas? Osapooled? Aeg? USA ja Nõukogude Liidu - vaheline vastasseis pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.1945-1990(1) 2. Külma sõja vormid. *Võidurelvastumine- 1)puudutas nii tava kui ka tuumarelvastust. 2)loodi välispoliitilisi liite (NATO). 3)võitlus mõjusfääride laiendamise pärast *Ideoloogiline võitlus- mõlemad leerid esindasid erinevaid maailmavaateid. 1)kaitsesid
tootmisvahendite omamine ja kontroll otsuste langetamise üle ning võimalus määrata oma tööaega ja tegevusi. Nt mänedzer saab osaleda otsustamises ja soovi korral töökohta vahetada, väikeettevõtjal pole aga tihti sellist valikut, kuna ta ei saa endale kuuluvat äri liht maha jätta. Rollikonflikt- olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt õpetaja- ema. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised 5.M.Weber. Võimu olemus: võim kui inimese v grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim- teatud laadi suhe inimeste vahel. Võimu ressursid: ainelised(omand, kapital); vaimsed(teadmised, kogemused) Võimu teostamise meetodid: 1)autoriteet 2)sund- inimesed kuuletuvad võimule hirmust vägivalla v karistuse ees. Riik- võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal
seisundiks redutseerimise eripärast pitserit. LA: Seega võib sotsioloogia raames kohata mõttearengut, mis viis ühekülgse mõtlemise pendli ühest äärmuselt tugevast kõrvalekaldesr vastupidisesse, kuid mitte vähem ühekülgsesse mõtteorientatsiooni. LA:Ajaloo ühendkoor koosnes 19.sajandil kahest vastandlikust poolest: ühed, kes ülistasid paremat tulevikkus, ja teised, kes ülistasid paremat tulevikku. LA:Kuid põgus pilk... ühele kesksele suunale, toob teravamalt esile ideoloogilised küljed. Marksistliku traditsiooni kiiluvees väljaarenenud ideoloogia mõistetega vastavuses võiks püüda ühiskonna arenvule seljapööramise ja seisunditele taandamise ideoloofilisi aspekte , mis domineerivad uuemate sotsioloogiateooriate käsitluses, määratleda üksnes viitega nende klasside ideaalidele, kelle lootused, soovid ja ideaalid ei tugine tulevikule, vaid olemasoleva säilitamisele. Seega pole domineerivate sotsiaalsete jõudude vastuolu pelgalt sotsiaalsete funktsioonide
Ta küll saab aru, et sportlased pole milleski süüdi, kuid tahes tahtmata on vastumeelsus säilinud tänaseni. 1958.aastal tuli ta Ahjale, kus oli veterinaararsti koht vaba. Palka pakuti 1200 rubla kuus, kuid selle juures oli klausel, et pidi astuma parteisse. Seda Kuno ka tegi ning algas karjäär Ahja kolhooside Punane Koit, Stalini nim. kolhoos ja Lenini nim. kolhoosi juures. Parteisse astumist kommenteerib ta selgelt, et tahtis karjääri teha ning rohkem raha saada. Ideoloogilised vaated ei huvitanud teda põrmugi. Sellega algas ka tema vaikne kohanemine süsteemiga ning proovis võtta maksimumi. Kuno Ojala näide iseloomustab ilmselt enamik eestlasi – olles revolutsioonilisel 1956.aastal 24-aastane jäi ta siiski kõigest ilma. Mitte, et see oleks tema soov olnud, vaid aeg oli selline ning info ei liikunud. Küsides tema käest, kas ta oleks midagi teisiti toona teinud, kui oleks rohkem informeeritud olnud, vastas ta, et ilmselt mitte. Ta
Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linnas Fultonis kõne AVALIKUSTAS LIITLASTE VASTUOLUD. USA ajakirj. Nimetas seda külm soda (liitlaste vahel) Churchilli kõnet nim. Moskva külma sõja poliitika avalikuks formuleerimiseks. Külm soda Külma sõja telg oli USA ja NSVL vastasseis. Külma sõja vormid: propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud ja sõjalised (luure, õõnestustegevus, liitlaste hankimine, konfliktid, kriisid, pingekolded, võidurelvastumine) et tugevdadad ennast ja nõrgestada teist. Võimsam relv oli TUUMAPOMM TRUMANI doktriin Majanduslikult arenenud USA Euroopas populaarne. EU riigid muutusid geopoliitiliseks ruumiks, mille olukord sõltus suuresti N. Liidu ja demokraatlike lääneriikide üha tervanevast vastasseisust. Trumani doktriin 1947 kommunismi pidurdamise poliitika
Kahepooluselise maailma vastasseisud Teise maailmasõja lõpul oli NSV Liit ja lääneriigid enam-vähem jõudnud ühelemeelele. Peale sõja lõppu hakkasid suhted taas teravnema. Peamiseks põhjuseks osutus see, et NSV Liidu tegevus Ida-Euroopal. Nimelt ta aitas oma vallutatud piirkondadele kommunismi võimule, pani kehtima sotsialistliku korra ja muutis need riigid endale väga kuulekaks. Kuid sellega asi ei piirdunud, seal valitses julm totalitaarne diktatuur. Demokraatlikud, kapitalistlikud riigid nagu nt. Usa ja tema lääneliitlastele ei meeldinud NL kommunismi levik. Tekkisid ideoloogilised vastasseisud. 1947 a. märtsis kuulutati välja Turmani doktriin, mille sisuks sai see, et Usa aitab nii majanduslikult kui säjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega- see oli kommunismi pidurdamise poliitika. Doktriidi elluviimisel aitas kaasa Marshalli plaan, mis samuti loodi 1947.a. Kujune...
Nende autoritest oli Saksamaal tuntuim ARNO BREKER, Venemaal VERA MUHHINA. Eriti sarnaseks muutus kunst sõdade ajal, kui vaenlast esitati näiteks poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena. Ainus oluline erinevus kahe riigi kunstis oli alasti keha kujutamises. Saksamaal oli see lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga, nõukogude kunstis oli alasti keha aga peaaegu tabu. Kunstipoliitika ideoloogilised õigustused olid Saksamaalja Venemaal erinevad. Natsionaalsotsialistide vaadete aluseks oli rassism ja sellele toetudes väideti, et moodne kunst on ,,rassiliselt alavääruslike inimeste eneseväljendus". Hea kunst sai olla ainult selline, mis aitab tõsta aaria rassi väärikust ja mehemeelt. Selleks pidigi kujutama rassiliselt täiuslikke inimesi ja toetuma väärikatele eeskujudele mineviku kunstis. Vene kommunistid püüdsid oma võimu maskeerida humanistlike loosungitega. Kunsti
rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 3. Kuidas muudab ajaline distants sündmuste tähtsust ja hinnangut neile (Müncheni kokkulepe, MRP näitel)? Kuna Müncheni lepingu tingimused ei langenud kokku Hitleri tahtmistega, sõlmis ta Nõukogude Liiduga MRP, et siiski jõuda oma eesmärkideni. 4. Andke hinnang Eesti valitsuse tegevusele 1939-1940.
Põhjused- poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tulnud oma ül toime, sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, sõlmiti mrp; versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Maj eeldused: hitler arendas sõjatööstust, ka stalin, hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust); ideoloogilised: hitleri põhiidee oli, et saksa rahvas vajab eluruumi, stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada lääne. It soovis muuta vahemere sisemereks ja taastada it antiikse võimsuse, jp soovis kontrollida ida-aasia maj. Saks valmistus sõjaks- Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändeks sealse sisemise ebastabiilsuse. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Saksamaa tungis NSVL territooriumile, ennetades NSVL rünnakut k...
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused) nt Eesti Energia Teine ehk erasektor (eraettevõtted) tulu,töökohad,kasum nt: Grossi toidukaubad Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused) tulu pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine. Pluralism demokraatias- pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt Eestis kooselu seaduse koostamisel oli vaja palju erinevaid vaatenurgaga inimesi. Erinevused suurte gruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avaliku sektori tu...
27)Mis toimus Nürnbergis 1945 1946? Kohtuprotsessid natsionaalsotsialistlike sõjakurjategijate üle. 24 süüalust, nendest 12 mõisteti surma 28)Kes ja millal moodustasid Kolmikpakti? Saksamaa, Jaapan ja Itaalia 1940. aasta sügisel. 29)Mis kuupäeval algas ja millistel kuupäevadel lõppes II maailmasõda(Euroopas ja maailmas)? Algas: 1. september 1939 Lõppes: *8. mai 1945 (Euroopas) *2. september 1945(maailmas) 30)Millised olid II maailmasõja puhkemise poliitilised, majandusliku ja ideoloogilised eeldused?Poliitilised: Versailles' süsteemi ebaõnnestumine, Rahvasteliidu abitus lääneriikide järeleandmispoliitikasMajanduslikud: Saksamaa kui ka NSVL vajasid rakendust oma sõjaväele, Saksamaa pidi suurtöösturitelt võetud võlgu tagasi maksma.Ideoloogilised: kommunismi levitamine, eluruum Saksa rahvale. Aastaarvud 1938 Saksamaa okupeeris Austria 1938 Müncheni kokkulepe 23. 08. 1939 Molotovi Ribbentropi pakt
komunistlikud valitsused. Pärast Ida-Euroopa oma mõjusfääri saamist soovis NL panna võimule ka kommuniste Kreekas ja saada alasid Türgilt. Kreekas algas kodusõda mille stsenaariumis oli ette nähtud, abipalve saatmine NL-le. Külm sõda-Ida ja lääne vaheline majanduslik poliitiline ja ideoloogiline vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, divensiooni aktides, propagandas, sõjaliste blokkide moodustamises, kriisides, võidurelvastumises jne. Külma sõja põhjuseks olid ideoloogilised erinevued 2. maailmasõja võitja riikide vahel. Külma sõja eesmärkideks oli Lääneriikidel NSVL 1950.-ndail aastail hoida ära kommunismi levik Maailma revolutsiooni ideede levitamine, euroopasse mõjuvõimu laiendamine. Hiljem, saksamaa taasühendamine, relvastuse Sõjas saavutatu kindlustamine, Ameerika mõju
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külmaks sõjaks nimetatakse laiemas laastus sõdu, kriise ja konflikte Ida ja Lääne vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja alguseks saab pidada NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemist.
Venezuela või gulf of Coquivacoa) piiride jagamises. Üks peamisi probleeme riigi vahel on olnud see, et 1970 ja 1980 aastal migreerunus suur laine Columbia elanikke Venezuelasse töötama. Paljud immigrandid vangistati ning väär koheldi Venezuelas. Colombia ja Venezuela vahel on käinud ka tihe salakauba vedu. Veeti gaasi, narkootikume, relvi, varastatud autosid jne. Alates 2002 aastast, suhted Venezuela ja Colombiaga on väga kõikuvad. Põhjuseks on riikide presidentide ideoloogilised erinevused. Pärast seda kui Colombia sõjavägi tungis mässuliste juhi tabamiseks üle Ecuadori piiri, katkestasid Ecuador ja Venezuela Columbiaga diplomaatilised suhted ning asusid oma vägesid Colombia piiri äärde koondama. Madalpunkt tekkis taas 2007 aastal, kui kukkus läbi pantvangide ja vangide vahetus columbia valitsuse ja colombia rahva armee vahel. Seega Venezuela ja Colombia suhted külmutati.
AT 2. 1.Avalik sektor e. Esimene sektor- sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest tulenevad ka riigi tunnused: *riik teostab võimu, mis on ülimuslik ja sõltumatu.*riigi otsused on õigusnormid e.seadused ja kõikde jaoks kohustuslikud.*riik kontrollib oma territooriumi.*riigi institutsioonid on avalikud-in.on ülevaade, mida riigivõimu organid teevad. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises- ülesannete jaotamine institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Valgustusajal esitasid John Locke(ingl.filos) ja Charles de Montesquieu(pr.valgustaja) võimude lahususe teooria.St. et võimu erinevad liigid ei sõltu teineteisest. Riigi institutsioonide hulka kuuluvad veel järelvalveinst-> riigikontroll, inspektsioonid,ambudsman. Riigiasutuse tunnused: *sisemine struktuur ja hierarhia e.alluvussüsteem.*mo...
aasta rahutusi, Mahtra sõda sealhulgas, kahes etapis . Oluline on siinjuures täheldada, et uurimuse esimese osa juures, mis käsitleb uuritavat temaatikat oluliselt laiemalt, otsib autor julgelt abi just majandus- ja sotsiaalteoreetilistest käsitlustest antud perioodi kohta, nõnda ilmneb jõuliselt ka teose niinimetatud ajastu pitser. Viidatud "teine" pool uurimusest aga läheneb probleemisikule oluliselt deskriptiivsemalt, jättes nõnda vähemalt osaliselt tagaplaanile ideoloogilised argumendid. Käesolev retsensioon proovibki põgusalt vaadelda ja ka võimalusel hinnata Juhan Kahki "Talurahvarahutused Eestis. Mahtra sõda" tänapäevase ajaloolise paradigma võtmes. Nõnda on siinkirjutaja ka teravalt kriitiline nõukogudeliku ajalookirjutuse ning selle elementide suhtes, mis kahetsusväärsel kombel käsitletavas uurimuses väljenduvad. Vaadeldes Kahki uurimuse allikalist baasi ning teoses kasutatud (teadus)kirjandust, peab
samuti loob maitse-eelistusi. Kui 19. saj kirjutati ohtralt ülevaatlikke kirjanduslugusid, siis 20. Sajandi lõpul ja 21. sajandil koosnevad ulatuslikumad kirjanduslood pigem erinevate autorite kirjutatuda artiklitest. Rahvuse mõiste kujunemisel. Kirjanduslugu ei ole homogeenne ja püsiv areng, pigem iseloomustavad seda murrangud ja lüngad. Kirjandus on mitmeti seotud ajalooga: kirjandusteos on teatud ajaloolise konstellatsiooni produkt, talle on avaldanud mõju tema ajastu ideoloogilised, esteetilised jm tingimused. Kirjandusajalugu saab periodiseerida erinevatel alustel: 1. ühiskondlikust korraldusest lähtudes 2. lähtudes poliitilisest ja sotsiaalsest ajaloost 3. lähtuvat mentaliteedi ja ideede ajaloost 4. Perioodid stiilidest lähtuvalt 5. Aastatest lähtuv, `neutraalne' periodiseering Selektsioon(valik). Tõlgendus e interpretatsioon. Hinnang kirjandusele võib lähtuda nt kirjanduse zanrist ja vormist, funktsioonist, stiilist, keelekasutustest jpm
Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. Sajandil. NSVL asemel 15 iseseisvat riiki 1991. Jugoslaavia lagunemine alates 1992 Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro. Tsehhoslovakkia asemel Tsehhi ja Slovakkia 1993 sametlahutus. Diktatuuri tekkimise põhjused: muutused ühiskonnas -keskklass kaotas oma poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele; sõja mõju- pettumus I ms tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist; pettumine Versailles süsteemis - vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada; majanduslikud raskused - majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada; valimiskünnise puudumine - parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia va...
Mõisted Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude...
3) MRP sõlmimine. Majanduslikud eeldused: 1) Saksamaa ja NSV Liida relvatööstused olid tootnud tohutul hulgal relvasid. 2) Natsid olid sõjatööstuste jaoks laenanud raha pankuritelt, lubades vastutasuks anda nende käsutusse vallutatud alade tööstused. 3) NSV Liidu suureks paisutatud Punaarmee vajas tegevust. Ideoloogilised eeldused: 1) Saksamaa soovis ruumi aaria rassile. 2) Hitler soovis kommunismi eksportida. 5. Teise maailmasõja algus: Saksamaa ja NSV Liidu sõjategevus 1939.-1940. Kuidas käitusid mõlemad riigid vallutatud aladel? 1939. 1941.aastatel olid Saksamaa ja NSV Liit vallutanud järgmised alad : 1) Saksamaa : Poola, Norra, Taani, Belgia, Hollandi, Luxenburg, Põhja Prantsusmaa, Kreeka ja Jugoslaavia.
Demokraatia tänapäeva maailmas: probleemid ja lahendused Kui tänapäeva demokraatiast rääkida, siis eelkõige peaks tegema mõningaid täpsustusi. Esiteks, demokraatia on ideaal, mille kohta igal teadlasel, poliitikul, kodanikul, sotsiaalsel grupil, ideoloogial ja riigil on oma ettekujutus ja oma suhtumine. Olenemata sellest, mida erinevad ideoloogiad ja poliitikud esindavad ja missuguseid väärtusi aktsepteerivad või tõrjuvad, on nad kõik kindlasti sunnitud viitama demokraatiale ja aktsepteerima demokraatia põhinõudeid, sest vastasel juhul ei oleks neil lootust saada piisavat toetust rahvalt, et poliitilisel areenil läbi lüüa ja püsivalt areenile jääda. Lääne demokraatiad aktsepteerivad demokraatiat kui valitsemise parimat vormi. Erinevad ideoloogilised parteid viitavad oma taotlustes demokraatiale, kuigi praktikas toimivad väga erinevalt. Miks? Miks rahvas on demokraatia poolt? Vaevalt rahvas mõtleb demokraatlike väärtust...
Ingliskeeleses terminoloogias kasutati kuni 1980ndate lõpuni mõistet „Commonwealth literature”, kus keskenduti enam kuigi mitte täielikult kolonisaatorite poolt kirjutatud tekstidele. Kui teoreetiline raamistik, on postkolonialistliku kriitika eesmärk mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideooloogiate toimimist poliitiliselt, ühiskondlik-kultuuriliselt ja psühholoogiliselt. Siin on näiteks olulised ideoloogilised tegurid, mis ühelt poolt põhjustasid kolonisaatorite väärtuste omaksvõtu (internaliseerimise) koloniseeritud rahvaste poolt ja teiselt poolt kutsusid esile vastuhakku koloniseerijate vastu. 1 Postkolonialistlik identiteet Koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju, heaks näiteks sellest on asjaolu, et inglise keel senini paljude endiste koloniaalmaade (üheks) riigikeeleks
tunnusel, mille üle inimesel puudub kontrollv mis on päritud. Mt vanu, sugu, rass. Muutumatut tunnust nim. Omistatud staatuseks. Saavutatud e. omandatud status on valikute, teenete, pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab tetaud sobilik käitumise mall. Staatusega sobivat käitumistandardit nim. Sotsiaalseks rollicks. Rollikonflikt on olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmiseed ei sobi omavahel kokku. Inimgruppide eristumise alused 1.varanduslikud. 2.regionaalsed. 3rahvuslikud. 4. Ideoloogilised sh. Usulised Erinevuste olemasolu on normaalne .Oluline, et mõni erinevus ei domineeriks. Individuaalne ja kollektiivne heaolu. Sotsiaalne tõrjutus Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: Tööstus-Euroopa riikide sotsiaalpoliitika son esikohal programmed, millega püütakse tuua töötud tagasi tööturule ning suurendada tööotsijate konkurendivõimet. Erivajadus või kuulumine vähemusrühma-N: puudega inimene ei leia tööd; sellise tõrjutuse vältimiseks on Euroopa liidus seadused
oliivioksakesega noka vahel?-rahu ja armastust 44. I MS 28.07.1914-11.11.1918 45. Miks puhkes Etioopia kriis? oli kaua aega olnud iseseisev riik, ja itaallased üritasid vallutada seda. 46. Liberalismi peamine eesmärk. - ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 47. Itaalia omad? II MS poliitilised tagajärjed? 48. ÜRO sümbol lind, kellel on oliivioks noka vahel- rahu 49. II MS ideoloogilised põhjused? 50. Karikatuur - Hobune maas, keda piitsutatakse- Hobune on Saksamaa repressiooni koorma all 51. Kuidas mõjutas Suur Depressioon Eestit? sõltusime ameerikast, ehk toit sai otsa, tööd polnud jne 52. Miks levis 20ndatel demokraatia ja 30ndatel diktatuur? Sest 53. Nimeta 2 20ndatel toimunud rahvusvahelist konverentsi. Genova konverents Itaalias 1922a. rahandus- ja majandus probleemid, esmakordselt osales NL. Locarno 1925 Sveitsis, sks esimest korda kui
kõigile teistele. Organisatsioonis, kus töötajaskonna hulka kuulub ka mõni perekonnaliige, võivad rollikonfliktid kujuneda väga keerukateks. Sotsiaalsed erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Kihitus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Eristumise alused võivad olla mitmesugused: · varanduslikud · regionaalsed (sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel); · rahvuslikud · ideoloogilised (sh usulised). Tõenäoselt soostub valdav osa inimestest tõsiasjaga, et erinevuste olemasolu ühiskonnas on normaalne. Mitmekesisus mängib positiivset rolli, see rikastab ja pakub uudseid arenguteid. Samas on ühiskonna stabiilsuse huvides oluline, et mõni erinevus ei kasvaks nii suureks, et jagab inimesed vastandlikesse leeridesse. Niisugune olukord on kujunenud näiteks Iisraelis, kus usuline kuuluvus varjutab kõik teised
Põhjused: 1. Poliitilised (Versailles süsteem ebapüsiv, Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime- sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ja Molotov-Ribbentropi pakt lisasid hitlerile kindlust.Hitler võis rünnata Poolat. NSVL nihutada piire läände) 2. Majanduslikud (Hitler otsustas arendada sõjatööstust, et tulla majanduskriisist välja. NL-il sama, kuigi oma rahvas elas vaesuses). 3. Ideoloogilised eeldused ( Hitler :''Saksa rahvas vajab eluruumi''. Stalin tahtis kommunismi läände laiendada. Molotov-Ribbentropi pakt puutis Saksa ja Vene ajutiselt liitlasteks) Algus: Sõda algas 1.sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia talle sõja. Poola vallutamist ära hoida ei suudetud. 17.sept sisenes Poola NSVL- vallutasid Poola isaosa (Lääne-Ukraina, Lääne-Valgevene). Sept lõpus andsid poolakad alla.
sotsiaalne roll sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard rollikonflikt olukord, kus ühe inimese (näiteks koolidirektorist lapsevanema) erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused Sotsiaalsete erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Inimgruppide eristumise alused · Varanduslikud · Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel · Rahvuslikud · Ideoloogilised, sh usulised Võimu olemus ja võimu ressursid Võimu tuntuimaks teoreetikuks on saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused
KORDAMISKÜSIMUSED TEEMABLOKI „KAHEPOOLUSELINE MAAILM“ KOHTA (TEEMAD 37-42) 1.Seletage mõisted: détente, stagnatsioon, Helsingi protsess, Watergate’i skandaal détente – pingelõdvendus, võidurelvastumise pidurdamine. Stagnatsioon - seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. Helsingi protsess – Helsingis toimunud Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine Watergate’i skandaal - suur poliitiline skandaal, mis toimus Ameerika Ühendriikides 17. juuni 1972 2.Kirjeldage erinevate osapoolte eesmärke suhete normaliseerimisel pingelõdvenduse käigus. 3.Brežnevi valitsemisaega on NSV Liidus nimetatud ka pidulikuks paigalmarsiks. Millest selline väljend tekkis? Tema valitsemisajal oli kõik seisakus, soikus, peatunud, tardunud, liikumatu. Midagi ei arenenud edasi. 4.Kas kahe üliriigi konkurents tasakaalustas või pingestas olukord maailmas? Põhjendage oma seisukohta. 5.Millised rahvusvahelise lepped näitasid pingesei...
Heaoluriik - Sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid. Peamised tunnused: 1) Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele. 2) Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks. Teisi tunnuseid: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile tasuta hariduse tagamine ........................................................................................................................................................... ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel: 1) Sotsiaalhüvitiste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest 2) Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK 3) Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi. 4) Kõrged maksud!! 5) Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome Konservatiivne heaolumudel: 1) Orienteeru...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
