Kahe poolse maailma vastasseisud (0)

1 Hindamata

Kahepooluselise maailma vastasseisud
Teise maailmasõja lõpul oli NSV Liit ja lääneriigid enam-vähem jõudnud ühelemeelele. Peale sõja lõppu hakkasid suhted taas teravnema. Peamiseks põhjuseks osutus see, et NSV Liidu tegevus Ida-Euroopal. Nimelt ta aitas oma vallutatud piirkondadele kommunismi võimule, pani kehtima sotsialistliku korra ja muutis need riigid endale väga kuulekaks. Kuid sellega asi ei piirdunud, seal valitses julm totalitaarne diktatuur. Demokraatlikud, kapitalistlikud riigid nagu nt. Usa ja tema lääneliitlastele ei meeldinud NL kommunismi levik. Tekkisid ideoloogilised vastasseisud. 1947 a. märtsis kuulutati välja Turmani doktriin, mille sisuks sai see, et Usa aitab nii majanduslikult kui säjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega- see oli kommunismi pidurdamise poliitika. Doktriidi elluviimisel aitas kaasa Marshalli plaan, mis samuti loodi 1947.a. Kujunes välja kahepoolne maailma vastasseis, mida tuntakse tänapäeval ka Külma sõjana. Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948 a. ja püsis kuni NL lagunemiseni 1991.
1948.a juunis oli alanud Berliini blokaad , mille käigus NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaast st, elektrist kütsusest ning toiduainetest, lootes sell kombel linna põlvi suruda ning alla anda ning liita endaga. Kuid Lääne- Berliin ei alistunud, sest USA suutis koos liitlastega õhusildade abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning aasta pärast oli NL sunnitud blokaadi lõpetama. Kui USA ja tema liitlased poleks aidanud Lääne-Berliini siis NL oleks saavutanud oma tahtmise ning alistanud linna ja sellega ka Euroopa, kuna USA teadis, et kui langeb Berliin siis jäävad nad Euroopast ilma. Minu arust demokraatlikud riigid tegid õieti, et päästsid Lääne-Berliini langemast NL alla, sest kui ta oleks langenud siis, kes teab , mis oleks praeguste heaoluriikidega võibolla poleks nad nii arenenud kui praegu nad on.
NL oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Hruštšov on selgelt öelnud, et tema eesmärgiks on kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmaga. Kuid kõikjal segas teda teine üliriik teda- USA, kuna see oli tema põhimõtete vastu. Vaatamata sellele, et NL ei saanud vallutada Berliini blokadiga Lääne- Berliini jäi ta aga vabaks linnaks, kuhu idasakslased põgenesid, ning see ei meeldinud Moskvale sugugi . 1961.a otsustas Hruštšov selle nalja lõpetada ning lasi rajada Berliini müüri, millega kaasnes ka Berliini kriis , mis sai peaaegu ühe ööga valmis, hiljem muidugi tugevndati seda. Müürist sai külma sõja sümbol. Minu arust müüri ehitamine ning inimeste vabaduste piiramine mõjus Lääneriikides NL mainele halvasti, sest müür püsis ning tõestas oma tiktatuuri olukorda, kus müüri ületamise eest sai silmapilkselt surma. See tõestab jällegi seda, et NL alamad olid kui hiiglaslikus vanglas, kus väljapääsu ei leita ning lääneriigid ei saanud muud teha kui ainult nõustuda ning leida uus lahend kuidas vabastada Ida-Berliini kommunimist.
NL üritas Kuubaga saada häid kontakte sellenimel , et ehitada sinna oma rakettibaasid, mis toll ajal tunti kui tuuma relvadeks. Selle eesmärgiks oli hävitada USA . 1962 a. USA presidend Kennedy sai sellest plaanist teada ning takistas NL üle mere oma relvade viimist. Toimus kontrolljoon merel, kus ei lastud ühelgil laeval nende poole sõitmast. Maailm rippus juuksekarva otsas. Kennedy andis Hruštšovolile selgesti mõitsa kui ta jonni ei jätta siis ründab ta Moskvat tuumarelvadega . Hruštšov pidi taganema ning tänu tolleaegse USA presidendile jäi kaks üliriiki tuumarelvadest puutumata.
1954.a jagunes Vietnam kaheks riigiks, kus põhjapool valitses NL ja tema liitlased ja lõunapool oli USA mõju sfäär, kus valitses ebademokraatlik riigikord , seetõttu soodustas kommunismi mõju kasvada. 1964 a. astus USA Vietnami sõtta, sest neil oli hirm, et kui nad kaotavad Lõuna-Vietnami, siis kogu Ida- Aasia langeb kommunismi küüsi. Sõda muutus veriseks, ameeriklased kaotasid ning Vietnem jäi kommunismi mõjusfääri. Ma arvan, et kui ameeriklasi oleks aidanud ka tema liitlasriigid oleksid USA suutnud oma tahte teostada ning päästa Vietnami langemast kommunismi.
1968 aasta sündmusi kutsutakse Praha kevadeks , kus Tšehhoslovakkia riik muutis oma turumajandust, kus loodi väikeettevõtteid ning kaotati järelvalveid. Sellised muutusid oli NL pinnuks silmas. Nad ei saanud kuidagi lubada seda, et igaüks mõtleb seda , mida tema tahab. Nad viisid oma tangid Tšehhi ning Brežnevi doktriini abil surusid Tšehhi turumajanduse isetegevust maha. Selline olukord oli kõigile kurb, sest igaüks oli lootnud, et nõukogude režiim muutub paremaks, kuid pettumuseks valve suurenes. Minu arust ei saanutki Tšehhi midagi teha selleks, et NL jättaks nende riigi majandamise nende hooleks, sest teised NL allutatud maad kartsid, et ka nende olukord halvaneb kui nad hakkavad vastu.
1991.a lõppes Külm sõda NL lagunemisega, selle käigus taastasid osad riigid oma iseseisvuse, kaasaarvatud Eesti. Kaks tugevat üliriiki võitlevad varjatul kujul tänapäevani, kuid asi on selles, et 1991 a. sai USA, seda mida ta oli tahtnud- kommunismi maha surumine. Ning tänapäeval kestab aga USA ideoloogide tungimine Euroopasse, kuid meie rahvas ei pane seda tähele ja kui paneme , siis on juba hilja. Meie kultuur muutub ning meie käitumis vormid sellega ka. MA arvan, et kaks riiki võiksid oma probleemid omavahel sõbralikul teel lahendada, mitte aga suruda oma võimu järjest kõigile peale.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

A.timofjeva Õppematerjali autor

Konspekt

nsvl

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajalugu KT külm sõda

SLV välispoliitika aluseks oli Hallsteini doktriin- kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilisi suhteid SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine ‘’kommunistlikust paradiisist’’ Lääne-SMle. Selle takistamiseks ehitati (1961) Berliini müür, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See sündmus viis igasuguse läbikäimise lõppemiseni kahe SM vahel. ❖ Võidurelvastumine Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalik rünnak. NSVL kuulus ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid jms), USAl see vastu oli tollase maailma kõige võimsam relv- tuumapomm. NSVL luurel õnnestus varastada tuumapommiga seotud salajased dokumendid, 1949 valmis ka NSVL esimene tuumapomm. 1952

12. klassi ajalugu

docx

Ajalugu KT KS

12. klassi ajalugu

docx

Külm-sõda

KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on

Ajalugu

docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes

Ajalugu

odt

Olukord maailmas pärast 2. maailmasõda, Külma sõja algus

abipalve saatmine NL-le. Külm sõda-Ida ja lääne vaheline majanduslik poliitiline ja ideoloogiline vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, divensiooni aktides, propagandas, sõjaliste blokkide moodustamises, kriisides, võidurelvastumises jne. Külma sõja põhjuseks olid ideoloogilised erinevued 2. maailmasõja võitja riikide vahel. Külma sõja eesmärkideks oli Lääneriikidel NSVL 1950.-ndail aastail hoida ära kommunismi levik Maailma revolutsiooni ideede levitamine, euroopasse mõjuvõimu laiendamine. Hiljem, saksamaa taasühendamine, relvastuse Sõjas saavutatu kindlustamine, Ameerika mõju vähendamine, ka NSVL poolt surutud resiimide kaotamine Euroopas. likvideerimine 1946. aastal rääkis Churchill Faltonis USA tipppoliitikutele kasvavast kommunismi ohust, tema kõnes kõlas

Ajalugu

rtf

Külm sõda - AJALOO KONTROLLTÖÖ

Saksamaa puhul sõlmitakse Pariisi lepped, SLV taasrelvastamine, 1949 oli loodud NATO, Saksamaa NATO liikmeks 1954, Idablokk loob oma sõjalise bloki VLO 1955 3. BERLIINI KRIIS 1958-1961 Põhjus: suur põgenikehulk idast läände Hrustsov nõuab, et Berliin muudetaks neutraalseks linnaks, lääneliitlased viigu oma väed ära. Tulemus: Berliini müüri ehitamine 1961.aasta 13.augustil, Lääne-Berliin kujuneb vaba maailma ja demokraatia sümboliks, Kennedy visiit Lääne-Berliini 1963; müür kujuneb külma sõja sümboliks. 4. KUUBA KRIIS 1962 (haripunkt 22. okt.-28. okt) Põhjus: NSVL paigutab oma keskmaaraketid Kuubale Osapooled: NSVL, USA, Kuuba Tagajärg: NSVL viib raketid Kuubalt, USA viib oma raketid Türgist Algavad tuumarelvastuse piiramise läbirääkimised, 1963 osaline katsete keelamise leping Otsekontaktid USA ja NSVL vahel

Ajalugu

doc

KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE JA KULG

POL elu aktiviseeriumine POL kommunistliku juhtkonna oli kaotamas kontrolli toimuva üle solisdaarsuse võidukäigu jätk- Jaruzelsk kuulutas solidaarsuse tegevuse lõppenuks 10 000 ametiühingu aktivisti vangistati stiihilised streigid, mis suruti jõuga maha PINGELÕDVENDUS Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks

20. sajandi euroopa ajalugu

doc

Külm Sõda

Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooniks (OSCE). Otsused: Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse Lääs tunnistab II MS järgseid piire Kohustutakse oma riigis järgima inimõigusi Majandus ja kultuurialane koostöö × Benelux BelgiaHollandLuxemburg × Mitteühinemisliikumine (1950') kolmanda maailma riigid, kes ei soovinud valida kindlat poolt (olid tegelikkuses Lääne vastu) × Finlandiseerumine Soome välispoliitiline suund, millega üritati tagada häid läbisaamisi NLga. × Praha kevad (1968) A. Dubcek alustas reforme ,,inimnäolisema sotsialismi" kehtestamiseks (põhiliselt erinevad sõnavabadusvormid). NL ja VLO tungisid selle peale Tsehhoslovakkiasse ja lämmatasid reformiliikumise.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid