II maailmasõda (6)

1. Jagage Teine maailmasõda perioodideks ning esitage iga perioodi olulisemad
jooned.
1. September 1939 - november 1942 = Saksamaa ja tema liitlased tungivad peale ning saavutavad võite, vastased on sunnitud pidama kaitsesõda.
2. November 1942 – juuli 1943 murranguline periood, mil Saksamaa ja tema liitlased kaotavad ülekaalu ning initsiatiiv läheb Hitleri-vastasele koalitsioonile.
3. August 1943 – august 1945. Hitleri = vastase koalitsiooni
riikide pealetung , mis lõpeb Hitleri-Saksamaa ja tema liitlaste täieliku lüüasaamise ning kapitulatsiooniga.
1. periood jaguneb 3 etapiks: a.) 1. september 1939 – 22. juuni 1941 Hitleri kallaletung Poolale kuni kallaletungini NSV Liidule; b.) 22. juuni 1941 – 7. detsember 1941: Hitleri kallaletung NSV Liidule kuni Jaapani kalletungini USA-le ja Inglismaale ning USA sõjakuulutamiseni Saksamaale; c) detsember 1941 –november 1942: saksamaa, jaapani ja nende liitlaste üldisest pealetungist kõikidel rinnetel kuni Hitleri-vastase koalitsiooni vastupealetungi alguseni Punaarmee pealetung Stalingradi all, Briti vägede pealetung
Põhja-Aafrikas ning jaapanlaste lüüasaamine Saalomoni saartel. 3. periood jaguneb kaheks etapiks: a) august 1943 – 8. mai 1945: liitlaste üldpealetungi algusest kuni Saksamaa kapitulatsioonini; b) 8. mai 1945- 2. september 1945: Saksamaa kapituleerumisest Jaapani kapitulatsioonini.
2. Millies seisnes lääneriikide nõrkus 1939. aastal? Miks ei suudetud sõja puhkemist ära hoida?
Uue maailmasõja vallapääsemiseks olid mitmeid eeldusi: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsirežiimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände.
3. Kuidas muudab ajaline distants sündmuste tähtsust ja hinnangut neile (Müncheni kokkulepe, MRP näitel)?
Kuna Müncheni lepingu tingimused ei langenud kokku Hitleri tahtmistega, sõlmis ta Nõukogude Liiduga MRP, et siiski jõuda oma eesmärkideni.
4. Andke hinnang Eesti valitsuse tegevusele 1939-1940.
Eesti valitus nõustus 1939 NSV Liiduga sõlmida vastastikuse abistamise lepingu, mille käigus loodi Eesti territooriumile NSV Liidu sõjaväebaasid – Valitsus ei saanud keelduda, sest ähvardati asjad vägivaldsel teel lahendada. 28. sept. kirjutati – 18. okt. hakati üksusi paigutama.  Tegelikult oli tark, et oldi alistunud, mitte nagu Soome, kes astus sõtta, sest lõpuks pidi ka too riik NSV Liidu tingimustel rahu sõlmima.
16. juuni ultimaatum – punaväelaste sisselaskmine ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamine – sõjaline vastupanu oleks olnud lootuseti, nõustuti. Oleks küll võinud üritada, aga see oleks ilmselt läbikukkunud ning nõustumist oleks vaid edasi lükatud. Seega valitsus otsustas õigesti. Minupoolne hinnang: EV valitsus küll pidi halbade tingimustega nõustuma, kuid sellest poleks olnud pääsu, kuid vähemalt saadi aru, et pole mõtet vastupanu osutada, sest pole selliseid ressursse.
5. Miks suutis Hitler Prantsusmaa 1940. aastal nii kiiresti alistada?
Prantsuse armee polnud 1940.a. suvel sõjaks valmis. Soomusjõud olid halvas seisus, samuti lennuvägi. Arvati, et Hitler kordab 1914. a. Saksa sõjaplaani ja sellega astuti ämbrisse. Märkamatult murti prantslaste kaitse läbi – üritati osutada vastupanu, kuid 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne’i metsas vaherahu . 2/3 läks Saksa okupatsiooni alla.
6. Kas nõustute seisukohaga, et Saksamaa kaotas sõja, kuna ründas mõttetult Nõukogude Liitu? Põhjendage oma seisukohta.
Saksamaa kaotas sõja, sest:
a) Tekkis kaks rinnet , millega ei arvestatud
b) Saksamaa ei jõudnud sõja ajal valmis aatomipommi
7.Kirjeldage sõja mõju tavainimesele (majanduslikud muutused, nn uus kord, teatud inimgruppide represseerimine ja hävitamine).
Majanduslik seis kehv – majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Sõjavangid – surid nälga, haigustesse . Inimgruppide represseerimine, hävitamine – juudid , nende massilised mõrvamised (surmalaagrid). Katõn – palju Poola sõdureid ja ohvitsere, kes olid Punaarmee kätte sattunud, lasti maha.
8. Milline võis olla propaganda osa Teise maailmasõja ajal inimeste arusaamade kujundamisel?
Võis olla päris suur, sest uudised ei liikunud niivõrd kiiresti ega olnud samal tasemel kättesaadavad nagu tänapäeval ning võidigi uskuda propagandat.
9. Miks Atlandi harta põhimõtted ei realiseerunud ?
Ei realiseerunud, sest NSV Liidule tehti erandeid , ei laiendatud põhimõtteid MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele.
10. Mille poolest sarnanesid totalitaarsete riikide eesmärgid Teises maailmasõjas?
Totalitaarsete riikide eesmärgiks oli kehtiva poliitilise korra muutmine.
Nõukogude Venemaa juhtkonna rakendatud meetmeid, mille eesmärgiks oli kõikide eelmiste institutsioonide kaotamine, võib pidada kõige laiaulatuslikemateks. Kõik kolm Nõukogude põhiseadust olid tegelikult igal astmel parteile allutatud. Oma täielikku ülemvõimu teostas partei Keskkomitee kaudu, mis omakorda jagunes Orgbürooks, Poliitbürooks ja Kontrollkomisjoniks. Ka natside liidrid taotlesid poliitilisi muudatusi, kuid võrreldes NSV Liiduga osutusid toimunud muudatused tunduvalt tagasihoidlikumateks. Vana süsteemi täieliku väljajuurimise asemel piirdus Hitler ainult mõningate käremeelsete muudatustega. Näiteks andis ta Õigusaktiga (Enabling Bill) täitevvõimule erakorralised volitused ning ühendas põhiseadusevastaselt presidendi ja kantsleri ametikoha. Mussolini aegne Itaalia järgis pigem Saksamaa kui NSV Liidu arengumudelit. Muudatusi oli siiski vähe. Monarhia jäi püsima ja sai lõpuks Duce-vastase opositsiooni keskpunktiks. Mujal Euroopasolid diktaatorid vähem ambitsioonikad. Kuigi sageli kaasnesid autoritaarsete režiimidega ka konstitutsioonilised muudatused, olid tunnusjoonteks pigem stabiliseerimine ja korra jaluleseadmine kui millegi ümberkujundamine.
11. Miks ei kujunenud II maailmasõjast sellist positsioonisõda, nagu oli Esimene maailmasõda?
Tehnika, sõjavarustus olid arenenud. Samuti lennundus ja meresõidukid, mida osati hästi rakendada siis, kui neid tarvis. Riigid olid erimoodi valmistunud.: ühed rohkem, teised vähem, mis ongi erinevuseks, sest I maailmasõjas olid riigid võrdsemalt valmis sõtta astuda.
12. Analüüsige rahvusluse olemust II ms kontekstis.
Kiusati taga juute - teatud inimgruppide represseerimine ja hävitamine. Sõjakuriteod rahvusluse nimel – nt. Saksamaa arvas , et kaitseb oma inimesi ja teisi maailmas juutide eest.