1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija.
· Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938. aastal, kui Austria liideti Saksamaaga (ansluss). Hitleri plaanid sellega aga ei piirdunud ning juba võttis ta eesmärgiks vallutada Tsehhoslovakkia ning Poola. Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks Saksamaa vastu Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased ja Suurbritannia seadis valmis sõjalaevastiku, ettevalmistusi saabuvaks sõjaks tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale leidis aga Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus
sept 1938, Tsehhoslovakkia likvideerimine, Klaipeda ühendamine Saksamaaga 1939märts, Teraspakt saksa-itaalia vahel 22.mai 1939, MRP 23aug.1939, Kolmikpakt 27sept.1940-Ühinenud rahvad Jaapan, Saksamaa, Itaalia hiljem ka Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Molotovi-Rippentropi pakt(mittekekallaletungi leping) 1939aug.LEPITUSPOLIITKIKA,MIKS? Ingl. Ja prants. Valisid kursi et sõda ära hoida, et teha Hitlerile järeleandmisi. Teherani konverents(1943)- Churchill, Roosevelt ja Stalin-Euroopas avada teine rinne.SUVESÕDA- relvastatud võitlus mida teostasid mitteregulaararmeed,NSV liidu vastu toimunud võitlus.(22.06-1941okt.) TEINE MAAILMASÕDA!(1.sept 1939-2.sept 1945) Eesmärgid Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse
Eesmärk: rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (Poola koridor). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada. Lepingud ja paktid:1922 Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 1936 Sks ja Jp Kominterni vastane pakt(Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid.1936 Pr+NSVL vastastikuse abistamise leping. MRP 23.08.1939 mittekallaletungileping NSVL+Sks; erapooletus kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub; Sks oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada NSVL seisukohta-Hitler oli nõus kokkuleppele jõudmise korral osa Poolast Venemaale andma; salaprotokoll, millega jagati Ida-Euroopa: Saksale Poola lääneosa ja Leedu, NSVL-le Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia (Moldova). Kasulikkus-Sks: võis julgelt rünnata Poolat, Vnm sai kergemini ka SB ja Pr vastu seista, Vnm jäi Sks vallutuste puhul neutraalseks. Vnm: võis laiendada läände
ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. III Puunia sõda Kartaago, vana vaenlasena ja püsivalt jõuka kaubalinnana, tekitas roomlastes jätkuvalt umbusku. Roomlased päästsid valla III Puunia sõja. Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr. Caesar ja vabariigi lõpp Senat ootas pärast Catalina vandenõu mahasurumist kartusega Pompeiuse naasmist sõjaväljalt, kus ta oli alistanud suuremaid ja rikkamaid maid kui ükski teine väejuht enne teda ja korraldanud elu seal ilma senatilt nõu küsimata. Tal oli hulk toetajaid ja kardeti, et ta haarab võimu. Kuid Pompeius saatis Itaaliasse jõudes armee laiali ja tuli sõduriteta Rooma. Ta pühitses hiilgavat triumfi, ehkki ta vaenlased senatis väitsid, et ilma igasuguse riikliku ametikohata (imperium) isikuna ei ole tal triumfile õigust. Ka ei antud tema veteranidele maad. Nüüd taipas Pompeius, et oli oma mõju üle hinnanud ja ilma sõjaväeta on ta Roomas null
Teine maailmasõda 1939-1941 9. klassile Teise maailmasõja puhkemise poliitilised eeldused: Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Teise maailmasõja puhkemise majanduslikud eeldused: Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Teise maailmasõja puhkemise ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus: 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Talvesõda (1939.a novembrist 1940.a 12.märtsini) Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis
ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa. Austria alistus
sakslaste marionett okupeeritud Itaalia aladel loodud ,,vabariigis". 12.Saksamaa-vastase koalitsiooni 3 sõjaaegset konverentsi (peamised otsused):1.jaan.1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile, mille aluseks oli atlandi harta. Ühinenud rahvad tõotasid hoiduda separaatrahust vaenlasriikidega.28.nov.-1.dets.1943 kohtusid Roosevelt, Stalin ja Churchill Iraani pealinnas Teheranis. Lääneriigid ei kavatse sõdida NSVL-ga Balti riikide pärast. Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. 4.-11.veebr.1945 toimus NSVL-s Krimmis kolme suurriigi juhi kohtumine. Jalta konverentsil tehtud otsused vastasid pigem Moskva huvidele. Seal vormistati lõplikult sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel. Saksamaa otsustati jagada okupatsioonitsoonideks. 13.Atlandi harta:14.aug.1941 avaldatud kaheksapunktiline deklaratsioon Churchilli ja Roosevelti kohtumisest Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal, kus nad
Kõik kommentaarid