Teine Maailmasõda (0)

Oskar  Lutsu  Palamuse  Gümnaasium
 
  
 
 
                    Referaat
          Teine maailmasõda
 
 
                     
 
                      Autor:Aire Albri
                      Juhendaja :Kalle Jürgens
 
    
                  
                      2011
Teisest maailmasõjast :
(1. september 1939 – 2. september 1945) oli ülemaailmne 
sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma 
rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni 
sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks 
sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised 
osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku 
võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste 
ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik 
neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema 
kokkupõrke.
Sõja põhjused. 
Poli tilised eeldused
•Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid 
suurriike ei suudetud ohjeldada. 
•               Sõlmiti MRP.
• Versailles ’ süsteem osutus ebapüsivaks. 
 
Majanduslikud eeldused
• Hitler   arendas sõjatööstust, ka Stalin . 
• Hitler  vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) 
Ideoloogilised  eeldused
•Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. 
•Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 
Teise maailmasõja algus
1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939
     b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939.
2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 
Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud.
3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega .
Eesmärgid
Saksamaa – Luua Suur-Saksamaa ja saada  aaria  rahvale rohkem eluruumi.
Nõuk. Liit (Venemaa) – Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist 
kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome).
Itaalia – Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse.
Jaapan – Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust.
 
Saksamaa okupeeris Austria (nim. anšluss) Nad  liitusid . Tšehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla:
•               1938 nõudis Hitler Tšehhilt Sakslastega asustatud alasid endale. 
•               Lääneri gid valmistusid Tšehhi kaitseks sekkuma.
•                Suurbritannia  peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks septembris 1938 Müncheni 
kokkulepe - Sudeedimaa läks Tšehhilt Saksale.
•               1939 kevadel vallutasid  Sakslased  kogu Tšehhoslovakkia. Lääneri gid ei sekkunud, Hitler oli rahul, 
et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta.
Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt 
(nim. Poola koridoriks).  Seekord  otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada
Lepingud ja  paktid
1.1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 
2.1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem 
veel mitmed riigid. 
3.1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping. 
4.MRP  Molotov  - Ribbentropi pakt. (välisministrid) 
1939 aastal  pidasid  Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu 
loomiseks. Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23.aug 1939 hoopis Saksamaaga 
mitte  kallaletungi lepingu (MRP).Kestvus 10 aastat. Lubati jääda erapooletuks kui teine mõne kolmanda 
riigiga sõtta  astub .
    Saksamaa oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada Nõuk. Liidu seisukohta. Hitler oli nõus 
kokkuleppele jõudmise korral osa Poolast Venemaale andma.
    Lepingule lisati salaprotokoll (Nõuk. Liit eitas selle olemasolu 1980-te lõpuni. Sellega jagati Ida-
Euroopa. Saksale-Poola lääneosa ja Leedu. 
Nõuk. Liidule Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia (Moldova).
MRP kasulikkus:
*Saksamaale:
5.Võis julgelt rünnata Poolat. 
6.Venemaaga sai kergemini ka  Suurbritannia  ja Prantsusmaa vastu seista. 
7.Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. 
*Venemaale
8.Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. 
9.Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele. 
Teises Maailmasõjas osalesid kaks 
riikide sõjalist liitu:
Kominterni-vastase pakti liikmesriigid
•Saksa Riik/Suursaksa Riik
•Itaalia
• Rumeenia
•Bulgaaria
•Ungari
•Soome
•Itaalia, kes väljus ühepoolselt sõjast 1944. aastal
ning okupeeriti Saksamaa poolt sõjalistel kaalutustel
NSV Liit ja Liitlasväed:
•NSV Liit
•Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
• Kanada
•Austraalia
•Uus- Meremaa
•Prantsusmaa
•Belgia
•Poola
• Jugoslaavia
•Kreeka
•Ameerika Ühendriigid
Neutraalsed riigid
•Rootsi
•Šveits
• Hispaania
•Portugal
• Iirimaa
Tagajärjed
Teise maailmasõja tagajärjed:
•Surma sai palju tsiviilelanikke 
•Hävisid mitmed kultuuriehitised 
•Inimesed surid nälga 
•Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. 
1951 kehtestati San Franciscos  rahuleping Jaapaniga ja Austria läks  NSVL , USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa koosseisu. 
1955 viidi Austriast okupatsiooniväed välja ja Austriaga sõlmiti rahuleping. Austria sai vabaks. Saksamaalt viidi väed välja alles 
1994. aastal, kuna Saksamaalt oli vaja natsionaalsotsialism välja juurida. Okupatsiooni eesmärki saab sõnastada järgmiselt:
•Toimus  denatsifitseerimine  
•Demokratiseerimine 
Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Sama jaotus toimus ka Berliiniga, mis 
asus NSV Liidu poolsel alal. 
Peagi hakkasid esile kerkima kaks üliriiki:
•USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. 
•NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. 
Ühtlasi olid mõlemad riigid ka Teise maailmasõja võitnud riigid.
1947 tuli USA  president  Truman välja ideega, mis sisaldas vabade rahvaste toetamist sise-kui ka välissurve vastu. Samal 
aastal töötles USA  peaminister  Marshall välja plaani, mille  sisuks  oli Euroopa taastamine ja USA ulatusliku abi pakkumine 
sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Vastukaaluks haarasid  kommunistid  võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, 
Rumeenias, Aasias, Põhja-  Koreas  ja Põhja- Vietnamis.
1949a. lõhenes Saksamaa kaheks:
1)     USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed otsustasid ühineda ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa  Liitvabariik .
2)     Ida-Saksa aladel moodustas NSVL Saksa Demokraatliku Vabariigi.
1949 sõlmisid 10 Euroopa ri ki + Kanada ja USA sõjavastase ühenduse ehk  NATO . Vastukaaluks teeb NSVL Varssavi 
Lepingumaade Organisatsiooni.

Document Outline

• Slide 1
• Teisest maailmasõjast :
• Sõja põhjused. 
• Teise maailmasõja algus
• Eesmärgid
• Lepingud ja paktid
• Teises Maailmasõjas osalesid kaks riikide sõjalist liitu:
• Tagajärjed