''Miks said endistest liitlastest vaenlased?'' (0)

''Miks said endistest liitlastest vaenlased?''
Arutlus
Teise maailmasõja üheks suureks konkurendiks teistele maailma riikidele oli Saksamaa ja selle juht Hitler. Lääne riigid moodustasid vastupanuks koalitsiooni, millega liitusid hiljem ka mitmed teised riigid. Koos töötati Saksamaa purustamise nimel ning Teise maailmasõja lõpuks oli see ka saavutatud. Pärast sellist liitlaste edu, tekkisid aga konfliktid nende vahel. Mis oli selle põhjuseks, et endistest liitlastest said vaenlased?
22. juunil 1941. aastal, mis Teine maailmasõda oli kestnud ligi 2 aastat, otsustas Saksamaa tungida kallale NSVL -le. 1941. aasta juulis otsustasid Suurbritannia ja USA luua Hitleri vastase koalitsiooni. Sama aasta augustis kirjutati alla Atlandi hartale, mille eesmärgiks oli Hitleri purustamine ja iseseisvuse tagasi andmine selle kaotanud riikidele. Hiljem liitus sellega ka NSVL .
Kui 8. mail 1945. aastal Saksamaa kapituleerus, oli Euroopas sõda lõppenud ning liitlasriikide eesmärk saavutatud. Sellele järgnevalt toimus Potsdami konverents, kus sõja kolm võitjariiki - USA, NSVL ja Suurbritannia - otsustasid riikide uued piirid ning loodi rahulepinguid kaotatud riikidega. Seoses piiridega anti laiendusi NSVL-le.
Kuna suur konkurent Saksamaa oli kõrvaldatud, siis tuli NSV Liidule ette kaks valikut – kas parandada enda kodanike elu või hakata allutama uusi riike ja rahvaid. Nõukogude Liidu kodanike heaolu sai parandada vaid juhul, kui säilitada häid suhteid Lääne riikidega. Stalin aga seda teed ei valinud. Esimene põhjus, miks liitlastest said vaenlased, oli see, et 1945. aastal esitas NSVL Türgile pretensioone ja keeldus oma vägesid Iraanist välja tooma . Väed olid Iraanis alates 1941. aastast, mil Suurbritanniaga oli tehtud kokkulepe. Selline käitumine aga murdis kokkuleppe ja usalduse.
Teiseks põhjuseks võib tuua selle, et Nõukogude valitsus toetas Kreeka kommuniste, kes alustasid sõda enda valitsuse vastu. Sellest võis kohe järeldada, mis on NSV Liidu suundumus ja hoiak. Oli selge, et NSVL oli purustanud suure vaenlase Saksamaa ja tõusnud üles liitlasriikide varjust ning pannud ennast Euroopas maksma. Seda oli Lääne riigid kahtlustanud. NSVL lõi sotsialismileeri ning tahtis võimule saada kommuniste, mis Suurbritanniale ja USAle meelepärane ei olnud. Nõukogude Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused ja eraldas need raudse eesriidega, takistades suhtlemist Lääne riikidega.
Kolmas ilmselge väljendus , et liitlastest olid saanud vaenlased, selgus 1946. aasta märtsis peetud Winston Churchilli kõnes. Selles hoiatas ta selgelt kommunismi leviku ees ning kutsus teisi riike osutama selleks vastupanu. Seda kõne võib pidada ka külma sõja alguseks.
Külma sõda peeti USA ja NSVL vastasseisuks. USA oli demokraatlike riikide esindaja ja NSVL sotsialismi juht. Selle tõttu tekkisid ka niivõrd suured ideoloogilised, propagandistlikud, kultuurilised ja ka sõjalised vastasseisud. Mõlemad riigid erinesid teineteisest hoopis teistsuguse maailmavaate tõttu. Üks riik tahtis sotsialismi maailmas levitada, teine seda levikut takistada.
Külma sõja tekkele järgnes rahvuslik vabadusliikumine mujal maailmas - koloniaalimpeeriumid lagunesid, kolooniad iseseisvusid .
1948. aastal toimus esimene kokkupõrge endiste liitlaste vahel Berliini blokaadi kujul. Ka siin väljendub, miks Lääne riigid enam NSV Liitu ei saanud usaldada – Nõukogude valitsus sulges kõik raud- ja maanteed , mis ühendasid Berliini lääneliitlaste okupatsioonitsoonidega, rikkudes sellega Potsdami kokkuleppeid. Lääne riigid abistasid Lääne-Berliini elanikke abikaupadega. Samal ajal toimusid USAs presidendivalimised, mille võitis Harry Truman, kes ei pooldanud NSV Liidu sotsialismi levikut ning oli nõus USA sekkumisega Euroopa asjadesse (nimetati Trumani doktriiniks). Sellele järgnesid mitmed sõja kriisid , kuulutati välja ka Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm. Lääne riigid üritasid nende plaanide ja doktriinidega päästa riike kommunistide võimuhaaramiskatsete eest.
Leian, et NSV Liidul oli Atlandi hartasse astumise hetkel juba silme ees enda taktika. Kaval oli astuda teiste riikidega suure konkurendi vastu ja see purustada. Niimoodi tekkis Nõukogude Liidul endal hea viis Euroopa riikide kallale pääseda. Arvan, et NSV Liidul oligi ainuke eesmärk Saksamaa enda sihilt kõrvaldada ja luua ''enda maailm'', mitte säilitada häid suhteid Hitleri vastase koalitsiooni liikmesriikidega. See väljendus NSV Liidu poolt murtud kokkulepetes, kommunistide toetamises ja sotsialismileeri riikide ümberkorraldustes.