Miks said endistest liitlastest vaenlased?

2

docx

Miks said endistest liitlastest vaenlased? Arutlus Pärast Teist maailmasõda oli maailm jagunenud kaheks: sotsialismileeri maad (NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Ida-Saksamaa), riigid (Jugoslaavia, Albaania) kes raudse eesriide taha ei kuulunud, kuid olid kommunistliku valitsemiskorraga, ning riigid, kus valitses demokraatia. Demokraatliku Lääne-Euroopa ja USA vahel tekkis tihedam

Ajalugu

13

doc

Külm sõda

· Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizivõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. · Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. · Vahenditeks vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid.

Ajalugu

19

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

ette võtta.  1945.a. augustis alustasid Jaapani vastu sõjategevust ka NSVL väed, sundides Mandžuurias asuvad Jaapani väed kiiresti kapituleeruma. Teise maailmasõja lõppedes andis NSVL nende kätte langenud jaapanlaste relvastuse Hiina kommunistide kätte, eesmärgiga laiendada oma mõjusfääre lisaks Ida-Euroopale ka Aasias.  1946.a. puhkes Hiinas avalik kodusõda kommunistide (keda juhtis Mao Zedong ning kes said NSVL-ilt sõjalist ja majanduslikku abi) ning Guomindangi vahel (keda toetas USA). Seega oli külma sõja vaatepunktist tegu tüüpilise konfliktiga, kus ida ja lääs ei sattunud küll otsesesse sõjalisse konflikti, vaid sõditi teineteisega liitlaste kaudu.  Järk-järgult kaldus sõjaline edu kommunistidele, mis viis seejärel riigi lõhenemiseni: Hiina mandriosas jäid alates 1949.a. sügisest võimutsema kommunistid, kuulutades seal välja Hiina Rahvavabariigi.

Ajalugu

5

doc

Teine maailmasõda, põhjalik kokkuvõte

7.dets.1941 korraldas Jaapan äkkrünnaku USA mereväebaasile Pearl Harborile Havai saarestikus. Sellega tagas Jaapan endale pooleks aastaks sõjalise ülekaalu kogu Vaiksel ookeanil, vallutades tohutu territooriumi selles piirkonnas. USA-le tähendas see sõtta astumist. Jõudude vahekord oli nihkunud liitlasriikide kasuks. Jaapanlaste pealetungile pandi piir juba 1942.a. juunis. Jaapanlased üritasid vallutada Havai saarestiku loodeosas asuvat Midway atolli. Mitu päeva kestnud merelahingus said jaapanlased lüüa, kaotades 4 lennukilaeva, 1 lahingulaeva jt. aluseid. See oli Jaapani sõjalaevastiku esimene kaotus XVI sajandist alates. Midway lahingust edasi kuni sõja lõpuni pidas Jaapani impeerium põhiliselt kaitselahinguid. USA sõttaastumine tähendas allveesõja hoogustumist. 1942.aasta toimus siingi murrang. Ameerika tööstus suutis toota uusi laevu rohkem kui saksa allveelaevnikud neid uputada. 1942.aastal sagenesid õhurünnakud Saksa linnadele ja tööstusobjektidele.

Ajalugu

6

doc

Teine maailmasõda - lahingud, konverentsid

ning seisnes eelkõige nn. lend-lease`is (tööstustoodete, toiduainete ja relvade tarnimine tasuta või võlgu). USA adus küll Saksamaa ja Jaapani ohtlikuse kasvu, kuid avaliku arvamuse sunnil oldi kuni Jaapani kallaletungini USA Vaikse ookeani tähtsama sõjaväebaasi Pearl Harbour`i vastu 7.detsembril 1941.a. siiski otsesest sõjategevusest eemal. 1941.a. 22.juunist oli sõjaga Saksamaa vastu seotud ka NSV Liit. Endistest liitlastest olid saanud seoses Saksamaa kallaletungiga vaenlased (väidetavalt ennetanud sakslased venelaste rünnakut). See sündmus viis ka suhete paranemiseni lääneriikide ning NSVL vahel (näiteks USA lend-lease`iga antav abi NSVL-le). Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Inglismaa (peaminister W.Churchill) poolt 1941.a. augustis sõlmitud Atlandi Harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja põhimõtted; mõlema riigi tulevikupolitika

Ajalugu

7

docx

Teine maailmasõda konspekt

USA tunnetas küll Saksamaa ja Jaapani ohtlikuse kasvu, kuid avaliku arvamuse sunnil oldi siiski otsesest sõjategevusest eemal. Detsembris 1941 ründas Jaapani USA Vaikse ookeani tähtsaimat sõjaväebaasi Pearl Harbour`i ja USA sekkus sõjategevusse. 1941.aasta 22.juunist alustas Saksamaa sõjategevust NSV Liidu vastu. Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vallutamiseks kandis nimetust „Barbarossa“. Endistest liitlastest olid saanud seoses Saksamaa kallaletungiga vaenlased. Tõenäoliselt ennetati sellega venelaste rünnakut paari nädala jagu, sest ka Nõukogude Liidus oli välja töötatud strateegiline plaan nimega „Groza“ sõja korral Saksamaa ja ta liitlastega. Lõppeesmärk oli Euroopa vallutamine. See sündmus viis ka suhete paranemiseni lääneriikide ning NSVL vahel. 1. Atlandi Harta. Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W

11.klassi ajalugu

7

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

USA tunnetas küll Saksamaa ja Jaapani ohtlikuse kasvu, kuid avaliku arvamuse sunnil oldi siiski otsesest sõjategevusest eemal. Detsembris 1941 ründas Jaapani USA Vaikse ookeani tähtsaimat sõjaväebaasi Pearl Harbour`i ja USA sekkus sõjategevusse. 1941.aasta 22.juunist alustas Saksamaa sõjategevust NSV Liidu vastu. Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vallutamiseks kandis nimetust „Barbarossa“. Endistest liitlastest olid saanud seoses Saksamaa kallaletungiga vaenlased. Tõenäoliselt ennetati sellega venelaste rünnakut paari nädala jagu, sest ka Nõukogude Liidus oli välja töötatud strateegiline plaan nimega „Groza“ sõja korral Saksamaa ja ta liitlastega. Lõppeesmärk oli Euroopa vallutamine. See sündmus viis ka suhete paranemiseni lääneriikide ning NSVL vahel. 1. Atlandi Harta. Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W

Kategoriseerimata

7

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

USA tunnetas küll Saksamaa ja Jaapani ohtlikuse kasvu, kuid avaliku arvamuse sunnil oldi siiski otsesest sõjategevusest eemal. Detsembris 1941 ründas Jaapani USA Vaikse ookeani tähtsaimat sõjaväebaasi Pearl Harbour`i ja USA sekkus sõjategevusse. 1941.aasta 22.juunist alustas Saksamaa sõjategevust NSV Liidu vastu. Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vallutamiseks kandis nimetust „Barbarossa“. Endistest liitlastest olid saanud seoses Saksamaa kallaletungiga vaenlased. Tõenäoliselt ennetati sellega venelaste rünnakut paari nädala jagu, sest ka Nõukogude Liidus oli välja töötatud strateegiline plaan nimega „Groza“ sõja korral Saksamaa ja ta liitlastega. Lõppeesmärk oli Euroopa vallutamine. See sündmus viis ka suhete paranemiseni lääneriikide ning NSVL vahel. 1. Atlandi Harta. Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W

Kategoriseerimata