Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KT ajalugu II MS (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes kuulusid suurde nelikusse?
  • Milline oli II MS mõju eestlastele?
  • Mis juhtus Eestis 14juuni 1941?
  • Millal sõlmiti Atlandi harta?
  • Mis juhtus Eestis 17juuni 1940?
  • Milles seisnes Uus Kurss?
  • Miks puhkes Etioopia kriis?
1. Võrdle poliitilist elu demokraatlikus ja diktatuurses ühiskonnas. – Demokraatlikus ühiskonnas on võimalik oma esindajate poolt hääletada ja osaleda riigi valitsemises, diktatuuris ei saa oma sõna sekka öelda, hektib tsensuur ja riiki juhib üks inimene või mingi kindel grupp.
2. Seleta mõiste vabadussõjalised. – vapsid , eestlased kes võitlesid vabadussõjas. Vabadussõda toimus 1918-1920. Vapsid muutsid põhiseadust, nende oma võeti vastu. Demokraatiast autoritaarseks diktatuuriks.
3. Näita kaardil Siegfrigi kaitseliini. – Saksa ja prantsusmaa vahel. Saksa poolel.
4. Võrdle massikommunikatsiooni demokraatlikus ja mittedemokraatikus ühiskonnas. – Mittedemokraatlikus oli peal tsensuur massikommunikatsioonidel, oli ainult üks arvamus. Demokraatlikus oli palju arvamust.
5. Mille kohta käib USA presidendi Rooseveldi ütlus: „Tehke midagi, kui see toimub tehke veel!“? – Majanduslanguse ajal Uue kursi kohta.
6. Tänu millele elas Suurbritannia majanduskriisi üle? – Kolooniatelt võeti tasuta toorainet, mida saadi tööstustes ära kasutada.
7. Too näiteid Rahvaste Liidu ebaõnnestumisest? – Tuli II MS, Rahvaste Liit oeks pidanud sekkuma kui Natsi-Saksamaa hakkas laienema,Austria ja Tšehhoslovakkia
8. Seleta mõiste parlamentalism . – Seadusandlik võim on parlamendil, seadusi ei tee kuningas vaid parlament .
9. Nimeta demokraatlikke ideoloogiaid. – Liberalism , sotsialism , konservatsim
10. Kes oli ja mida tegi Charles de Gaulle? – Prantsuse vägede juht, juhtis vägesi II MS ajal. Alustas vastupanuliikumist vaba Prantsusmaale. Oli hiljem ka president .
11. Millise riigi kohta käib ütlus: „Ajalehepoisist miljonäriks“ ? – USA
12. Nimeta diktatuuri liike. – Totalitaarne ja autoritaarne diktatuur.
13. Mis oli Briand ’i-Kelloggi pakti sisu? – 1928. Loobutakse sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja konfliktid lahendatakse rahumeelselt. Ei kasuta sõjalisi vahendeid, käitume viisakalt, tahame vaherahu
14. Millised olid majanduskriisi tagajärjed? – Tööpuudus , kuritegevus, valitsuse pidev vahetus, majanduskriisi järel tuli diktatuur.
15. Kuidas kujunes Hitleri-vastane koalisatsioon? – 1941. aastal tegid Stalin ja Churchill kokkuleppe et hakkavad Hitleri vastu ja USA toetas neid, sõlmiti Atlandi Harta(hakkame teistmoodi mõtlema).
16. Miks puhkes Ruhri kriis(oli saksamaal)? - 1923.a. Saksamaa ei tasunud õigeaegselt reparatsioone. Prantsusmaa ja Belgia hõivasid Ruhri piirkonna. Maavarade tõttu, mis on Saksamaa Kirde osa tootmises, kõik tahtsid endale saada vilja, Belgia tuli sisse ja sai endale alad kus oli palju maavarasid ennekõige sütt.
17. Miks puhkes Hispaania kodusõda? – Franco tahtis võimule. Kerkis võimule. I sõda peale I MS. 1936-1939
18. Kes kuulusid suurde nelikusse? – Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Nõukogude-Liit
19. Miks puhkes 1929. aastal majanduskriis? – Oli börsikrahh, USA-s, Wall -Streedil. „Must neljapäev“
20. Miks valisid I MS võitjariigid Pariisi rahukonverentsi avapäevaks just 18nda jaanuari? – (18. jaanuar 1871)- Siis tekkis Saksa- keisririik
21. Millised riigid kuulusid teljeriikide hulka? – Itaalia, Saksamaa, Jaapan
22. Kes oli ja mida tegi Georgi Žukov? – Nõukogude Liidu väejuht, kes juhtis idaeuroopas Punaarmeed.
23. Seleta mõiste MRP? – Molotovi-Rippendropi pakt, Saksamaa ja Nõukogude-Liit tegid koostööd, 23.aug 1939.
24. Miks ei võtnud Lääs midagi Hitleri agressiooni vastu ette? – Usa ja suurbritannia järgisid neutraliteedi poliitikat, ehk nad ei sekkunud teiste riikide asjadesse. Prantsusmaa oli IMS väsinud. Arvati, et kui Hitleri soovi rahuldada, siis ta rahuneb maha aga ta soovid aina kasvasid.
25. Miks ebaõnnestus Eesti Vabariigi taastamise katse 1944a.? – Sest punaarmee tuli meile peale, okupeerisid Eesti.
26. Mis on konservatiivide peamiseks eesmärgiks? - Traditsioonid. Seda hoida, mis vanasti oli.
27. Kes oli ja mida tegi Johannes Vares Barbarus ? - Rahvavalitsuse juht Eestis enne II MS, tegi koostööd kommunistidega
28. Milline oli II MS mõju eestlastele? - Rahvaarv vähenes 200 000 inimese võrra, sõja ja küüditamise tõttu.
29. Too näide demokraatlike vabaduste laienemisest I MS järel. - Naised said valimisõiguse
30. Millises riigis hakkas kahe maailmasõja vahel vohama maffia? – USA
31. Millised riigid vahetasid võrreldes I MS-ga II MS pooli? - Itaalia ja Jaapan
32. Kuhu pani Hitler kirja oma eesmärgid? – Raamatusse Mein Kampf , Minu võitlus
33. Mis juhtus Eestis 14.juuni 1941? – Massiküüditamine
34. Millal sõlmiti Atlandi harta? - 14. august 1941
35. Nimeta 3 diktatuuri tunnust. – Tsensuur, diktaator või ainuvalitsev grupp riigi eesotsas, rahvas ei saa mingit moodi osaleda riigi valitsemises.
36. II MS poliitilised tagajärjed? - Okupatsioonid ja hegemonid
37. Nimeta mittedemokraatlikuid ideoloogiaid - Kommunism, Fašism ja natsism
38. Mis juhtus Euroopa poliitilisel kaardil pärast I MS? - Impeeriumid lagunesid jne
39. Mis takistas Euroopas kauakestva rahu saavutamist? - Saksamaa oli liiga maha surutud
40. Mis juhtus Eestis 17.juuni 1940? - NSVL Liidu okupatsioon algas
41. Milles seisnes Uus Kurss ? - Tööpuuduse vähendamine, tohutult sekkuti majandusse
42. Miks nimetatakse 1930ndaid aastaid saatanlikeks kolmekümnendateks? – Majanduskriis. Hitler tuli saksamaal võimule, tekkis totalitaarne võim. Hakkas levima autoritarism .
43. Mida sümboliseerib valge tuvi oliivioksakesega noka vahel?-rahu ja armastust
44. I MS 28.07.1914-11.11.1918
45. Miks puhkes Etioopia kriis? – oli kaua aega olnud iseseisev riik, ja itaallased üritasid vallutada seda.
46. Liberalismi peamine eesmärk. - ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik.
47. Itaalia omad? II MS poliitilised tagajärjed?
48. ÜRO sümbol lind, kellel on oliivioks noka vahel- rahu
49. II MS ideoloogilised põhjused?
50. Karikatuur - Hobune maas , keda piitsutatakse- Hobune on Saksamaa repressiooni koorma all
51. Kuidas mõjutas Suur Depressioon Eestit? – sõltusime ameerikast , ehk toit sai otsa, tööd polnud jne
52. Miks levis 20ndatel demokraatia ja 30ndatel diktatuur? – Sest
53. Nimeta 2 20ndatel toimunud rahvusvahelist konverentsi. Genova konverents Itaalias 1922a. rahandus - ja majandus probleemid, esmakordselt osales NL. Locarno 1925 Sveitsis, sks esimest korda kui võrdväärne riik ja see aitas kaasa sks tähtsuse kasvu, sks piirid jäävad versailles järig samaks ja sks lubab hoida hoida Reini jõe äärse ala demilitariseerituna.
54. Mis probleem oli Eesti põhiseadusega? – riigikogul oli liiga suur võim ja puudus riigipea tasakaalustav roll.
55. Nimeta II MS majanduslikke tagajärgi? – sõda laastas rahaliselt,
56. Milliste valitsuste eluiga oli kahe MS vahelisel ajal kõige lühem? –
57. Versailles’ rahuleping 28.06.1919 - Võitjad otsustavad saksamaa saatuse ja määravad 20.saj näo; sks Kaotab 1/8 oma aladest ja maksab reparatsioone 132 mld kuldmarka, Keelatakse tugev armee, Reini jõe ala demilitariseerimine
Vasakule Paremale
KT ajalugu II MS #1 KT ajalugu II MS #2 KT ajalugu II MS #3 KT ajalugu II MS #4 KT ajalugu II MS #5 KT ajalugu II MS #6 KT ajalugu II MS #7 KT ajalugu II MS #8 KT ajalugu II MS #9 KT ajalugu II MS #10 KT ajalugu II MS #11 KT ajalugu II MS #12
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kv0056e Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis
19
docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul ­ riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik ­ Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas ­ 10-12 Vastuolud erinevate

Ajalugu
I ja II maailmasõda
28
docx

I ja II maailmasõda

Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki:  Suurbritannia – Aafrika, Aasia  Prantsusmaa – Aafrika, Aasia  Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Transporditeenuste

Ajalugu
II maailmasõda
8
doc

II maailmasõda

II MAAILMASÕDA 1. Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli? · I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) ­ ei saanud mida tahtsid · Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid ­ maailmarevolutsiooni plaan ­ väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng ­ relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus ­ puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika ­ olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhos

Ajalugu
TEINE MAAILMASÕDA
5
docx

TEINE MAAILMASÕDA

Aastad 1939-1945 TEINE MAAILMASÕDA(01.09.1939-02.09.1945) 1.II maailmasõja eeldused/põhjused · Sks kaotused I MS+alandused, repsressioonidSks kättemaksu soov Versaille`i ebaõiglase süsteemi pärast Sks vastu. · It tahab Vahemere piirkonda enda mõju alla saada. It pole ka koheldud võrdväärselt võrreldes teiste riikidega, It-l puuduvad asumaad võrreldes teiste riikidega. · Hisp kodusõda-II MS eelproov · Jaapan tahab Vaikse ookeani piirkonda oma võimu alla saada · NSVL-l maailmarevolutsiooniideed · Rahvaste liidu suutmatus oma ül täitmisel, et tulnud rahu tagmisega toime · USA hoidis distantsi · Müncheni kokkulepe. Lääneriikide lepituspoliitikajulgustab Hitlerit üha suuremaid nõudmisi esitama · MRP 23.08.1939 sillutab Sks-le teed II MS 2. Saksamaa sõjalised okupatsioonid 1939-1941(Sks edu) · 0

Ajalugu
2-maailmasõda vastused küsimustele
6
docx

2. maailmasõda vastused küsimustele

Eeldused: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid

Ajalugu
II Maailmasõda
8
doc

II Maailmasõda

1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austria ansluss (Austria alist

Ajalugu
Ajalugu-imperialism kuni külm sõda
41
docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

I. MAAILM 20.SAJ AJALUGU 1. Imperialismiajastu ja uhiskond TL 19saj kordamine https://docs.google.com/document/d/1XKsRNFN_nwXxlbHn22JWukhirZy4A7DD44F3TkyBdZg/edit Euroopa monarh: Napoleon I (1804–1814/1815) 1) 1804 avaldati Napoleoni tsiviilkoodeks (eeskujuks paljudele Euroopa riikidele) 2) 1806 Reini liidu rajamine (väikeste Saksa riikide liit, aitas vähendada Saksamaa killustatust) 3) Napoleoni sõdade tulemusena reformiti mitmeid riike (juutidele anti kodanikuõigus) Viini kongress 1814-1815 ● Euroopa valitsemine peale Napoleoni surma(1821) ● Kõik euroopa riigid va Türgi ● Bourbonite dünastia taastamine Prantsusmaal ja Hispaanias Imperialismiajastu ● 19saj lõpul kujuneb imperialism - maailm jaguneb impeeriumiteks, suurriik proovib võimalikult suurt mõjuvõimu saavutada, vaikeriigid suurte riikide toorainebaasid ● Eurotsentristlik - väljaspool euroopat suurriike polnud va Jaapan ja USA ● Rahvusluse levik ja rahvusriigi teke (Sak

12. klassi ajalugu
Kordamispunktid Ajaloo KT s - Maailma kahe maailmasõja vahel
14
docx

Kordamispunktid Ajaloo KT's - Maailma kahe maailmasõja vahel

Keelustati vaba ettevõtlus Riik võttis majanduse täielikult enda kontrolli alla Arendati eelkõige rasketööstus, toimus intensiivne industrialiseerimine Riigi plaane tehti 5 aasta kaupa. Eesmärk: maailmarevolutsioon 23. Stalini isikukultus Stalini kui isiku lõputu ülistamine. Stalin kuulutatui maailma tööliste "juhiks ja õpetajaks". Loodi Stalinit ülistavad plakatid ja skulptuurid. Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber partei ajalugu, võltsiti ajaloolisi fotosid. Eesmärk: TÄIELIK KONTROLL ÜHISKONNA ÜLE 24. Industrialiseerimine, viisaastakuplaan, sundkollektiviseerimine, kolhoos Arendati eelkõige ainult rasketööstust Kõiki eesmärke riigis käsitleti viie aasta kaupa ning teised valdkonnad jäeti sellel ajal täiesti puudumata. Sundkollektiviseerimine ehk talupojad ühendati ühendusmajandusse ehk kolhoosidesse Ühendusmajandus ehk kolhoos. Kes ei astunud kolhoosidesse või olid teistest

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun