Ühiskonna sidusus (0)

Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.

• Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused) nt Eesti Energia
  
• Teine ehk erasektor (eraettevõtted) tulu,töökohad,kasum nt: Grossi toidukaubad
  
• Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused ) tulu pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine.
  

Pluralism demokraatias - pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt Eestis kooselu seaduse koostamisel oli vaja palju erinevaid vaatenurgaga inimesi.
Erinevused suurte gruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning kogu ühiskonna arengut.
Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut.
Avaliku sektori tuumaks on riik.

• Territoorium
  
• Rahvas
  
• Võim
  

Riigiasutuse tunnused:

• Kindel ülesehitus
  
• Toimetavad seaduste alusel
  
• Raha tuleb riigi eelarvest
  
• Oskajad või pädevad riigiametnikud
  
• Saavad riigilt toetusi
  

Avalik haldus on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Nt maksuamet, haridusasutused ,sõjavägi, politsei, vangla.
Avalik-õiguslikud asutused- ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. Samas säilitab riik kontrolli nende tegevuse üle, eraldades neile selleks raha ja tellides neilt teenust. Nt ülikoolis. Eestis nt Tartu Ülikool, mis saab küll riigilt toetusi ja töötab selle heaks, kuid ei allu riigile.
Erasektori ettevõtted-erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala poolest aga ühisjooneks on kasumi taotlemine ja eraomandus.( Tulundussektor või ärisektor)
Tuleb arvestada riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta.
Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut.
Riik sekkub erasektori tegemistesse kui erasektor rikub riigi poolt määratud seadusi.
Kodanikuühiskond - inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Siin pole nii palju kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises. Samas edendab kodanikuühiskond avalikke, paljude ühiskonnaliikmete jaoks olulisi asju.
Mittetulundusühingud:

MTÜ-d (nende asutamine kõige lihtsam, seetõttu ka neid kõige rohkem) nt MTÜ Elujoon

Sihtasutused(SA) nt SA Rakvere Haigla

Seltsingud (neid ei registreerita)
Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme, pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökothti.
Vabatahtlik, inimene osaleb neil selleks, et tunda end aktiivsena ja teda puudutavate küsimuste otsustamisel sõna sekka öelda, või lihtsalt veeta sisukalt vaba aega.
EI TOHI KASUMIT TEENIDA!
Riigi ja kodanikuühiskonna suhted: Nende suhted peaksid olema tihedalt seotud, sest siis saab riik kohe probleemi käes olevatelt inimeselt nende arvamuse küsida ja lahendust oleks võimalik kiiremini teostada tehes koostööd. Nt Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida.
*Sotsiaalselt kihistunud- mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse. Nt majandusresursside alusel kihistub ühiskond klassideks.
*Eliit- e kõrge staatusega grupid, juurdepääs riigivõimule , kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Kõrgklass.
*Mass- ehk tavalised inimesed, üldjoontes ühiskonna enamik, siia kuuluvad näiteks keskklass aga ka sinikraed .
*Sotsiaalne mobiilsus - inimeste või gruppide liikumist ühest ühiskonnakihist teise.
*Horisontaalne mobiilsus- ühest linnast teise, ühest majandusharust teise
*Vertikaalne mobiilsus- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi.
*Keskklass-iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga, korralik kodus, korralikud riided. Küllaldane sissetulekuga inimeste kategooria. Kõrgelt haritud.
*Põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ning vahel ka teistsuguse väärussüsteemi, kui on nende vanematel.
* Alamklass - kõige madalam sotsiaalse staatusega inimgrupp. Madal palk,lihtne töö, haridustase madal.
Staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Päritud- nt rass ,vanus, sugu.
*Omistatud staatus ehk muutumatu tunnus- on inimesele omistatud, tema enese soovist või pingutustest sõltumata. nt 11. aastasel on ühiskonnas lapse staatus, mis keelab tal teatud asju teha.
*Omandatud staatus- vastupidine omistatule, teatavate teenete, pingutuste tulemus. Nt: Abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena saavutatud staatus.
* Rollikonflikt - olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt on koolis mõni õpetaja ka õpilase ema. Lapsevanema roll eeldab, et ta oleks hoolitsev ja tähelepanelik aga õpetajana ei tohi ta pöörata rohkem tähelepanu oma lapsele, kui teistele õpilastele.
Lõhed :

• Varanduslikud
  
• Regionaalsed
  
• Rahvuslikud- Eestis elab palju venelasi, kellega alati hästi läbi ei saada, seega on Eestis rahvuslik lõhe eestlaste ja Eestis elavate venelaste vahel.
  
• Ideoloogilised - need kes igatsevad nõukogude aegasid taga.
  
• Usulised
  

Võimu ressursid võivad olla nii ainelised(omand, kapital ) kui ka vaimsed(teadmised,kogemused).
Aineline kapital -maa,raha,kinnisvara. Inimkapital - teadmised-oskused. Sotsiaalne kapital-suhted,usaldus,koostöö teiste ühiskonnaliikmetega.
Sund- inimesed kuuletuvad võimue hirmust vägivalla või karistuse eest
Autoriteetne- inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad.
Riigivõimu tunnused:

• Kehtestada seadusi, ning kontrollida nende täitmist
  
• Koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle
  
• Kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks
  
• Korraldada riigi igapäevaelu
  

Poliitilised ideoloogiad-tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale.
Parempoolsed ideoloogiad- pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid eristusi. Ülim väärtus inidiviidi vabadus. Pole õigust karistada rikkaid kõrgete maksudega, minimaalne riigi sekkumine.Tähtis on kollektiiv. riik peab sundima inimesi rohkem tööle, mitte poputama neid abiprogrammidega.
Vasakpoolsed ideoloogiad- tähistavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Eesmärgiks võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkuse õiglase jagamise . Riigivõim peab tagama inimestele võimaluse saada tasuta haridust, arstiabi jne. Palju toetusi kõigile.