in/km². Naaberriikide keskmine rahvastiku tihedus: Indoneesias 131,1 in/km², Timor-Lestes 64 in/km², Paapua Uus-Guineas 13 in/km², Saalomoni saartel 17,9 in/km², Vanuatus 17 in/km², Uus-Meremaal 16,3 in/km² ja Mikroneesia Liiduriikides 156 in/km². Selle informatsiooni põhjal võib öelda, et Austraalias on rahvastiku tihedus km² kohta väikseim võrreldes oma naaberriikidega. Enamik austraallasi elab rannikul. Kõikide osariikide pealinnad peale Canberra asuvad rannikul. Idaosa rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond. Vähem inimesi elab Austraalia riigi keskosas, sest seal asuvad kõrbed ja põllumajanduseks ning tööstuseks ebasobivad piirkonnad. Soolis-vanuseline koosseis Võrreldes 2000. aastaga on 2010. aastaks tunduvalt kasvanud 60-64-aastaste inimeste osatähtsus(tervelt 55,6% võrra) ning 30-44-aastaste inimeste osatähtsus on langenud u. 20% võrra. Meeste ja naiste
Saksamaa vahel, põhja poolkeral. Teda ümbritseb kõikjalt vesi. Läänest ja põhjast Põhjameri, idast Läänemeri. Taani on lauskmaa, mis asub Jüüti poolsaarel, mis on üksiti riigi ainus mandriga ühendatud osa. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on kesk ja idaosa künklikum. Seal asub ka maa kõrgeim looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Taanis on valdav heitlik parasvöötme mereline kliima. Talved on lumevaesed ning soojad, suved vihmased ja jahedad. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. 4 Väinad on alati jäävabad. Jõed on lühikesed, kuigi pikim jõgi
puudumine 4) kohaline enamlaste propagandatööd 5) riigi ettevalmistamatus sõjaks. Murrang Taandumine oli kasulik, sest rahvas sai kogemuse Punaarmeega: vägivald, röövimised, tapmine. Kaasa aitas ajakirjandus, välisabi saabumine ja riikliku iseseisvuse selgitustöö Landeswehri sõda Goltz kukutas riigi- ja baltisaksa vägedega Läti seadusliku valitsuse ja okupeeris enamiku Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt alustati Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas lahkumist Põhja-Lätist võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt Võnnu lahing 23. juunil 1918, mille võitsid eestlased Eesti soomusrongid jõudsid Riiani, mistõttu tuli Goltzi vägedel taanduda ja Krlis Ulmanise valitsus sai võimule naasta. Kurss rahule Vene valitsus tegi ettepaneku alustada läbirääkimisi.
in/km². Naaberriikide keskmine rahvastiku tihedus: Indoneesias 131,1 in/km², Timor-Lestes 64 in/km², Paapua Uus-Guineas 13 in/km², Saalomoni saartel 17,9 in/km², Vanuatus 17 in/km², Uus-Meremaal 16,3 in/km² ja Mikroneesia Liiduriikides 156 in/km². Selle informatsiooni põhjal võib öelda, et Austraalias on rahvastiku tihedus km² kohta väikseim võrreldes oma naaberriikidega. Enamik austraallasi elab rannikul. Kõikide osariikide pealinnad peale Canberra asuvad rannikul. Idaosa rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond. Vähem inimesi elab Austraalia riigi keskosas, sest seal asuvad kõrbed ja põllumajanduseks ning tööstuseks ebasobivad piirkonnad. Soolis-vanuseline koosseis Võrreldes 2000. aastaga on 2010. aastaks tunduvalt kasvanud 60-64-aastaste inimeste osatähtsus(tervelt 55,6% võrra) ning 30-44-aastaste inimeste osatähtsus on langenud u. 20% võrra. Meeste ja naiste
maapinda, kust võib jõuda järvedesse või põhjaveekihti. ● Maapinnalähedane vesi rikastab sagel pinnaveekogusi või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu. Maailmamere soolsus ● Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli. ● Soolsushulka mõjutavad aurumine, sademed, vee ringlemine ja juurdevool jõgedest. ● Maailmamere soolaseimaks punktiks on Punane meri ja magedaimaks punktiks Läänemere idaosa. Maailmamere temperatuur ● Maailmamere keskmine temperatuur on 3,8 kraadi(Celsiuse järgi). ● Globaalne soojenemine on hiljuti tõstnud keskmist temperatuuri 0,5 kraadi võrra. ● Mere temperatuuri mõjutavateks teguriteks on ookeani hoovused, tuuled ja soolsus. Maailmamere reostumise põhjused ● Tööstuste ja olme reoveed juhitakse merre ja jõgedesse ● Põldude liigväetamine ● Tihe laevaliiklus ● Meresügavustesse maetud mürkained ● Kliima soojenemine
Mõlemad riigid kohustusid säilitama erapooletuse, kui lepingupool mõne BARBAROSSA plaan – see nägi ette salajast välksõda NSV liidu vastu, teise riigiga sõtta astub. mille kestuseks peeti 10 nädalat. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Pakti salajases protokollis jagati omavahel mõjusfäärid: Punaarmee üksused sõja algul sisse piirama ning purustama ning tungida NSVL: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia Venemaa sügavustesse. Saksamaa: Leedu, Poola lääneosa 5. Kuidas puudutasid Teherani konverentsi otsuseid Balti riike? Mil 10. Miks oli oluline Moskva lahing? määral olid need vastuolus Atlandi Hartaga? Miks läksid lääneriigid Moskva lahingus kukkus sakslaste välksõja plaan läbi, saksa väed kandsid sellistele järeleandmistele
von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. Lepinguga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit 10 aasta jooksul mitte rünnata teineteist ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus (avalik). Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Selle alusel läksid NSV Liidu mjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Besaraabia. Molotovi-Ribbentropi paktiga lõid Saksamaa ja Nõukogude Liit eeldused uue suure sõja puhkemiseks: Stalin andis Hitlerile vabad käed alustada sõjategevust Euroopas. Mittekallaletungi leping tõi kaasa II maailmasõja. 5.Miks ja millal (aastaarvud) toimus II maailmasõda? (lk 90) II maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal (9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist) Saksamaa tungiga Poolasse. II maailmasda lõppes 2. septembril 1945. aastal. 6
Eelkõige väljendus see üksikmotiivide kasutusviisis, mil motiivid paiknesid romaani ja gooti dekoorile iseloomulikult üksteise kõrval, kokkusulatamata ning seejuures ka ajastule väga tüüpilises süsteemis. Paistu, Tarvastu, Helme kihelkonnad kuulusid etnograafiliselt Lõuna-Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda. Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgi idaosa, eriti Helme kihelkond, oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised. Siin said varem üldiseks ka näiteks uuemat laadi mitmevärvilised, eriti punaste kirjadega kindad. Iseloomulik sellele piirkonnale nagu Lõuna-Eestile üldse oli aga geomeetriline kiri. Erinevalt Hallistest ja Karksist, kus veel 19. sajandilgi kaunistasid vanad taimeainelised tikandikirjad
1939. hakkasid soojenema Saksamaa ja NL suhted ning 23.08.1939. kirjutati alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse MRP nime all .Sellel oli ka salaprotokoll, millega jagati Ida- Euroopa mõjusfäärideks. Teine Maailmasõda puhkes 01.09.1939. kui Hitler tungis kallale Poolale. Hitler lootis,et lääneriigid ei sekku sõtta, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17.09 vallutas Poola idaosa punaarmee. 09.04.1940. alustas Saksamaa operatsiooni Taani ja Norra vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga, Norra puikles 10.juunini vastu 10.mail alustas Hitler operatsiooni purustamaks Prantsusmaa.2/3 Prantsusmaast oli Saksa okupatsiooni all, mujal oli Saksa-sõbralik valitsus. Hitler valmistus ründama ka Suurbritanniat, aga kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus, jäeti see tegemata. 1940.aasta sügisel lõid Itaalia ja Jaapan Saksamaaga kolmikpakti.
1944 6. juuni Normandia dessant 1945 7. mai Saksamaa kapituleerub 1945 6. august USA heidab Hiroshimale tuumapommi. 1945 9. august USA heidab Nagasakile tuumapommi. 1945 2. september Jaapan kapituleerub. Sõda on lõppenud. II MAAILMASÕJA ALGUS × Molotovi-Ribbentropi paktil oli ka salajane protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Jagati pooleks ka Poola NSVL sai idaosa ja Saksamaa lääneosa. × Talvesõjale eelnes Baltimaadesse sõjaväebaaside rajamine, kui see tehtud, oli kord Soome käes. Soome NSV Liidu nõudmistega rahul ei olnud ja lükkas need tagasi, mille peale NSVL lavastas piiritüli ja alustas sõda. Soome suutis oma iseseisvust kaitsta, sest Venemaa alahindas neid ja nende võimekust suuresti ning seadis eesmärgiks Soome vallutada kahe nädalaga. Tänu sellisele hoiakule
Kui palju ja miks? Tekkis 40-50 miljonit aastat tagasi. Tema kõrgus muutub, nimelt tõuseb. Tõuseb üle 1cm aastas, põhjuseks on see et India laama ja Euraasia laama vaheline kollisioon jätkub veel tänapäevalgi. 15) Kas ookeanide keskel maakoor tekib või kaob? Kui kaks laama üksteisest eemalduvad, moodustub ookeanilist koort 16) Miks suureneb Islandi pindala pidevalt? Islandi lääneosa kuulub Põhja-Ameerika laama, idaosa aga Euraasia laama koosseisu. Need laamad aga eemalduvad üksteisest pidevalt, tekib pidevalt ookeanilist koort ning Islandi pindala suureneb (2cm/a) kuna Island asub Atlandi ookeani keskahelikus, mis on ühtlasi ka Põhja-Ameerika ning Euraasia laamade piiriks. 17) Miks tekivad riftiorud? Kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekivad riftiorud. 18) Kuhu Aafrikasse võib tekkida uus ookean?
septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Prantsusmaa kui Suurbritannia Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ega suudetud ka Poola vallutamist ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende kummagi tegevusetus Poola ründaja vastu. 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Kuu lõpuks andsid poolakad alla. Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti sõprusleping, millega Poola kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks NSV Liidu mõjusfääri. Sõjategevus laienes kiiresti. 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, kuid riik suutis säilitada oma iseseisvuse ja kaotati kokku vaid u. 10% kogu Soome territooriumist, mis oli visa tulemus sellise suurriigi vastu nagu Venemaa. Aga Baltimaadel ei läinud nii hästi kui
jumalat.Jumalariik pol avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile,vaid pigem viletsaile ja põlatuile,keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Kristluse levik-Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid.Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane-jünger-juba õpetaja eluajal.Sai pärast Rooma esimeseks piiskopiks.Paulus seevastu pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma.Ta aitas tõhusalt kaasa kristluse levikule Rooma riigi idaosa peamiselt kreeka keelt kõneleva elanikkonna seas.Kristlased võtsid enda sekka kõiki. Pühakiri ja selle kujunemine-Vana Testament olemas.Kirjutati lood Jeesusest ehk evangeeliumid Jeesuse elust ja õpetustest.Valiti välja Markuse,Matteuse,Luuka ja Johannese evangeeliumid.Nendele lisati veel apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamat,mis kirjeldab viimaset kohtupäeva.Ja need kokku nimetati Uueks Testamendiks.Vana +Uus =Piibel. Kristlased ja Rooma riik-Rooma riigis oli jumalaid palju
Ookeanilaamade lahknemine Lahknenud kohta tuleb magma, mis tardub ja tekitab sinna uue maakoore. Purset ei toimu. Atlandi ookeani keskahelik. Kuum täpp Sulatab õhema maakoore, kus tekib vulkaan. Hawaii saared. Kontinentaalrift Läbi paksu laama kuuma täpi mõjul magma ei tungi. Tekivad võlvkerked. Aafrika idaosa, Punane meri. Vulkaanide läheduses on asulad, sest : · Viljakas pinnas · Maavarad · Vaatamisväärsused · Energiaallikad (geisrid, kuumaveeallikad) Vulkaanidega kaasneb : · Lõõmpilved · Mudavoolud · Kivimite varingud · Maavärinad Maavärinad Maavärin on vibratsioon, mis tekib maa sisejõudude mõjul. Richter Mercalli
maailmamajandusele. Muutused ühiskonnas Maailma poliitiline kaart jaguneb erinevateks regioonideks(piirkond),mida saab iseloomustada erinevate näitajate poolest:kliima,loodusolud,geograafiline asend,keel,rahvus,religioon,ajaloolised sidemed ja majanduslik-ja sotsiaalneareng. Euroopa regioonid:1)Põhja2)Lõuna3)Kesk4)Ida5)Lääne-Euroopa Aasia regioonid:1)Põhja-Aasia=Siberi 2)Ida-Aasia=jaapan,Korea,Hiina idaosa 3)Kagu-Aasia=Indohiina ps. ja saared 4)Lõuna-Aasia=Hindustani ps. 5)Edela-Aasia=Iraan,Türgi,Saudi-Araabia 6Kesk-Aasia=Kasahstan ja lähinaabrid Ameerika regioonid:1)Põhja2)Kesk3)Lõuna-Ameerika Austraalia ja okeaania:Austraalia ja Vaikne ookena Aafrika regioon:1)Põhja2)Lõuna3)nn.Must Aafrika-Saharast lõunapoolsed riigid NÄIDE: Eesti
Piirneb läänes Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandriga, idas Euraasia ja Aafrika mandriga, põhjas Põhja-Jäämere ning lõunas Antarktise mandriga (või Lõuna-Jäämerega, kui viimast pidada eraldi ookeaniks). Tinglik piir Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani vahel kulgeb piki joont Tulemaa Antarktika poolsaar; Atlandi ookeani ja India ookeani vahel mööda 20° ip-e meridiaani Nõelaneemelt Antarktiseni; Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere vahel mööda joont Hudsoni väina idaosa Baffini maa Davise väin Gröönimaa Taani väin Island Fääri saared - Shetlandi saared Stadlandi poolsaar (Norra) ( www.kalapeedia.ee/). Ookean jaotatakse lõuna- ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit. Atlandi ookeani põhjaosa koondab endas paljusid väiksemaid meresid. Nendeks on mandrisesed mered (Vahemeri, Läänemeri), poolsuletud (Põhjameri, Kariibi meri) ja ääremered
juures'. Hüüdnimed: The Equaliti State 'võrdõiguslikkuse osariik', Big Wyoming 'suur Wyoming' ja Cowboy State 'kauboiosariik' .Moto: Equal Rights 'Võrdsed õigused.' Osariigiks saamise aeg: 10. juuli 1890 Pealinn: Cheyenne Lipp : Vapp: Lind: lääne-niidutrupiaal Puu: kallaspappel Vääriskivi: nefriit 2 Pindala: 253 325 km Pinnamood: Osariigi alast hõlmavad suurema osa Kaljumäestiku ahelikud Big horn, Teton, Wind River ja nendevahelised kuivad alad. Wyomingi idaosa ulatub Suurtasandikule. Osariiki läbib Põhja-Ameerika mandri veelahe, kust algavad Missouri lähtejõed, palju on järvi. Tihti on maavärinaid, eriti lääneosas. Kõrgeim koht: Gannet Peak (Fremonti maakond), 4207 m üle merepinna. Madalaim koht: Belle Fourche River (Crooki maakond), 945 m üle merepinna. Suuremad jõed: Yellowstone, Powder, Green , Snake ja North Platte. Suuremad järved: Yellowstone, Bighorn, Jackson, Flaming Goye, Pathfinder, Seminoe Reservoirs.
Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsantsi territoorium 6.saj: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika põhjarannik ehk Egiptuse põhjarannik, Kaananimaa ehk Vahemere idarannik, osa Taga-Kaukaasiast ehk Musta mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala. Bütsants jäi püsima, sest: - soodsad geograafilised tingimused Riigipiirid, mida kaitsta vaja oli, olid lühikesed. Suure osa piirist moodustas meri, aga kuna barbarid ei olnud meresõitjad, ei tungitud merd pidi Bütsantsi. Riiki piirasid mäed ja kõrb. - inimressursid Bütsantsis oli väga palju vabu kohalikke (mitte germaanlasi nagu Lääne-Roomas) talupoegi, keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke.
Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsantsi territoorium 6.saj: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika põhjarannik ehk Egiptuse põhjarannik, Kaananimaa ehk Vahemere idarannik, osa Taga-Kaukaasiast ehk Musta mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala. Bütsants jäi püsima, sest: - soodsad geograafilised tingimused Riigipiirid, mida kaitsta vaja oli, olid lühikesed. Suure osa piirist moodustas meri, aga kuna barbarid ei olnud meresõitjad, ei tungitud merd pidi Bütsantsi. Riiki piirasid mäed ja kõrb. - inimressursid Bütsantsis oli väga palju vabu kohalikke (mitte germaanlasi nagu Lääne-Roomas) talupoegi, keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke.
maad jagati Jordaaniale ja Iisraeli okupeeritud aladelt läks sadu tuhandeid araablasi paguluslaagritesse. See sõda ei lahendanud Lähis-Ida probleemi, vaid muutis olukorra veelgi keerulisemaks. 1956 puhkes sõda Egiptuse ja Iisraeli vahel. Seda nimetatakse Suessi kriisiks. Sõda lõpetati ÜRO survel ilma alade loovutamiseta. Järgmine sõda algas 1967 Iisraeli ja araabia riikide vahel. Seda tuntakse kui kuue päevast sõda. Iisrael vallutas suuri alasid, sealhulgas Jeruusalemma idaosa. Pärast 1973 toimunud Jom Kippuri sõda sai Iisrael kogu Palestiina oma kontrolli alla. 8) Camp Davidi rahu- PVO peaminister Rabin. 1978 sõlmisid Iisrael ja Egiptus USA vahendusel Camp Davidi rahu. Peale seda on nende suhted normaliseerunud. Teisi araablaste tugipunkte on Iisrael aga veelgi purustada üritanud. PVO ehk Palestiina Vabastusorganisatsioon. Nende esialgne plaan oli Iisrael sõjaliselt purustada. Iisraeli juhid suhtusid PVO-sse
farmaatsiatööstuses. Euroopas üks põhilisi jõulupuid. Kasvatamine alates 19.sajandist mõisaparkides. Karmimatel talvedel esineb palju Eestis: külmakahjustusi ja seetõttu pole Eesti mandriosas palju suuremaid puid. Mõningates kohtades on andnud ka looduslikku uuendust. Abies sibirica (Siberi nulg) Areaal: Ida-Euroopa lauskmaa idaosa, Lääne ja Kesk-Siber, Altai, Sajaanid ja Põhja-Mongoolia.. Suurus: 30...40 m, tüve läbimõõt kuni 1m. Võra: kitsas, koonusjas. Vabalt kasvades võib ulatuda maani. Oksad peened, rippuvad. Koor, võrsed: Tüvekoor tumehall, õhuke, vanemas eas veidi lõhenev. Noored võrsed hallikad, pruunide karvadega. Pungad ümarad, kaetud rohekashalli
Orjade ülestõus 22. augustil 1791 algas orjade ülestõus Haiti kangelaste Toussaint L'Ouverture'i, Jean-Jacques Dessalines'i ja Henri Christophe'i juhtimisel. Prantslaste (mulattide?) vastu võideldes saavutasid ülestõusnud kontrolli Prantsuse asumaa põhjaosa üle. Aastaks 1801 oli Toussaint, kes oli Prantsusmaa poolt kuberneriks määratud, enda kontrolli alla saanud peaaegu kogu saare. (Baseli rahuga 22. juulil 1795 oli ka saare idaosa läinud Prantsusmaale.) Orjandus kaotati ja viidi ellu maareform. 1802 tekkis Toussaint'il Prantsusmaaga konflikt. 25. veebruaril1803 vallutasid Napoleoni saadetud väed Santo Domingo. Toussaint kutsuti läbirääkimistele, kuid vangistati ja viidi Prantsusmaale, kus ta 7. aprillil 1803 vangistuses suri. Haitilaste sõjavägi, mida nüüd juhtis Dessalines, lõi novembris 1803 Napoleoni poolt
Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone su...
Sõjalise liidu kujunemine Saksamaa-Itaalia-Jaapan. MRP: 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Lubati üksteist mitte rünnata ja mitte osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Sõja algus: 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. Saksamaal oli parem ja suurem sõja- vägi ja õhus omasid nad täielikku kontrolli (Sks õhujõud pommitasid halastamatult Poola tagalat). Poola armee üritas taanduda idaossa, kuid 17
Tõrva Gümnaasium Aivo Kozlovskis 10b Tulemaa Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2011 2 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................3 2. Avastamine...............................................................................................................4 3. Tulemaa....................................................................................................................5 4. Kaart.........................................................................................................................6 5. Pinnamood, majandus..............................................................................................7 6. Tulemaa rahvuspark.................................................................................................8 7. Kokkuvõte....................................
Need kolm riiki seisid järgnevatel sajanditel omavahel alatasa sõjajalal. Aleksander Suure vallutusretke ja sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaim uus linn oli Egiptuses Niiluse suudme lähedal paiknev Aleksandria, millest sai Vahemeremaade suurim keskus. Aleksandriale lisandusid Antiookia Süürias ja vanade linnade seast eriti edenenud Pergamon Väike-Aasias. Nii omandas Vahemere idaosa rannikuala varsti üsna kreekapärase üldilme. Levis a arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, kreeklased ise olid sealse elanikkonna hulgas juhtpositsioonil. Kaugemal ida pool jäi kreeklaste ja kreeka ehitiste osatähtsus küll väiksemaks, kuid teatud määral ulatus see kõik ka Mesopotaamiasse ning mõneti isegi Kesk-Aasiasse ja Induse kallastele. Riigi- ja ühiskonnakorraldus
tasandike ja madalate platoode piirkond. Rahvastiku tihedus on 33 in/km². Kõrgplatoo kõrgus merepinnast on 800–1400 m, Madagaskari rahvastikutihedus on vägagi Madagaskaril asub ka Tsingy de Bemaraha ebaühtlane – maa idaosa on asustatud looduskaitseala. UNESCO maailmapärandi keskmine kõrgus on 1100 m. Platoo on lääne poole kaldu. Lavamaad ja mäed on maastikul sageli suhteliselt tihedalt, kuid lääneosa ja lõunaosa nimistusse kuulub Madagaskarilt üks kohati väga hõredalt. kultuuriline objekt ja kaks loodusobjekti. segamini.
SISUKORD: SISSEJUHATUS Keele tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi. Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv ja sümboleid kasutav loom. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Maakeral arvatakse praegu olevat ligikaudu 6000 keelt. Ühe maailma suurima keelkonna moodustavad indoeuroopa keeled, mille keeli kõneleb kokku üle kahe miljardi inimese. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad sellised maailmakeeled nagu inglise, hispaania, saksa ja prantsuse. Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi, mis ulatus Põhja-Indiast Euroopasse. Vanimad indoeuroopa tekstid pärinevad hääbunud hetiidi keelest (18. 16.sajand e.m.a.). Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled j...
Lithuania and the Russian part of the Curonian Spit has been retained by a public body wave energy flux uniformly average of 1.5-2 kW / m. The same situation is also characterized by a wave of energy flow along the Lithuanian coast. Latvian coast is the southernmost part of the average values of 1-1.5 kW / m. SISSEJUHATUS Pikaajaline lainete keskmine võimsus ühe pikkusühiku kohta modelleeritud rannajoonel varieerub olulisel määral piki Läänemere idaosa (joonis 5). Leedu ja osaliselt Venemaa haldusalasse jääval Kura säärel on laineenergia keskmine voog ühtlaselt 1,5−2 kW/m. Samasugune olukord iseloomustab ka laineenergia voogu piki Leedu rannikut. Läti ranniku lõunapoolsemas osas on keskmised väärtused 1−1,5 kW/m. 1. PAKAAJALINE LAINETE KESKMINE VÕIMSUS Kuramaa piirkonnas aga on laineenergia intensiivsus juba mõnevõrra suurem. Üksikutes
klindilahe ääres. Kaitseala eesmärgiks on Vääna klindilahe äärse klindiastangu kaitse kõrval ka siinsed nahkhiired. Naage pank. Pirita oru maastikukaitseala · (523 ha, moodustatud 1957. aastal) hõlmab osa Pirita klindiorust. Maastikukaitseala lõunaosas asub Iru linnamägi. Pirita klindiorg ja Iru linnamägi Rebala kaitseala · (25 km2, moodustatud 1987. aastal) on ajaloolis-kultuurilise suunitlusega; see hõlmab KallavereÜlgase klindipoolsaare idaosa ning Jägala klindioru ja selle ümbruse (Jägala juga, Jägala ja Jõelähtme kanjonorud, Kostivere karstiala, Ülgase pank). Jägala juga. Lahemaa Rahvuspark · (72 500 ha, millest 47 410 ha on maismaa ja 25 090 ha akvatoorium, moodustatud 1971. aastal, Eesti esimene rahvuspark). Klindil on rahvuspargis teisene roll, sest põhirõhk on siin rannamaastike, st poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi) ja lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Vergi) kaitsel
seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohinud ilma kohtuta süüdi mõista, kõigil oli õigus apelleerida keisrile endale. Keiser lähtus oma kohtumõistmises rooma rahva kasust ja tugines väljakujunenud seadusandlikele põhimõtetele. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik. Rooma seadused olid kujunenud välja pika aja jooksul ja lähtusid pretsedentidest, arvestati ka Kreeka seadusi IdaRooma riik Bütsantsiks nimetatakse 395. aasta Lääne ja idarooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa ehk IdaRooma Keisririik. Ceasar Rooma esimene keiser. Romulus Rooma sai enda nime selle isiku poolt. Jumal Marsi poeg, ning Remuse kaksikvend. Remus Romulus'e kaksikvend, kelle Romulus tappis, et võim enda kätte saada. KESKAEG: ajalooallikad Mõisted: Kroonikad Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas, tekkis 5. sajandil, seda juhtis Karl Suur, enne teda tema isa Pippin Lühike Feodaal läänimees ehk vasall, LääneEuroopa keskaegsed ülikud
aristokraatia teke, seaduste üleskirjutamine Klassikaline (500-338) sõjad Pärsiaga (Maratoni, Salamise lahing), Sparta ja Ateena esiletõus, Sparta ülemvõimu periood, Peloponnesose sõda, Teeba tõus ja Sparta võimu lõpp 371 ekr. Ateena teatri, filosoofia areng ja demokraatia kõrgaeg Hellenismiperiood (338-30) Aleksander Suur troonil 20-aastaselt; edu tagas julgus ja otsustuskindlus; väejuhina julm ja verejanuline. Vahemere idaosa sai kreekapärase ilme (arhitektuur templid, staadionid, kreeka keel, kreeklased juhtpositsioonil). Monarhide võim piiramatu, võtsid palju idamaist üle. Kreeta ja Mükeene Kreeta: minoiline, kindlustamata, seintel naised ja pidustused, mittesõjaline ühiskond, lineaarkiri A (ei saada aru) Mükeene: mükeene, kindlustatud lossid, kreetapärased maalid, sõjaline ühiskond, lineaarkiri B (saadakse aru) Sparta ja Ateena
Lääne- Sotimaal ja Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Suurim on saare põhjaosa hõlmav Soti mägismaa. Lõuna pool asuvad kuplilaadne Cumberlandi massiiv ja põhja- lõuna-sihiline Penniini mäestik. Mägine on ka Walesi poolsaar. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannia kesk- ja põhjaosa ning Põhja-Iirimaa pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.htm 09/03/08) 1.3. Arengutase 6 Suurbritannia kuulub esimesse maailma ehk kõrgelt arenenud riikide hulka. Tegemist on maailma ühe juhtiva inforiigiga. · SKT
Kliima ja millal minna (pilt) Kliima Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25-27° C, lõunaosas 22-24° C. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. Riiki külastad on normaale pea iga aeg peale jaanuarist märtsini, kui on tugev vihmasadu ja paljud teed võivad olla kõike muud kui läbipääsmatud. Ja siis kui seal on suur risk tsüklonitel idast ja kirdest. Üldiselt on parim aeg reisimiseks enamikus valdkondades aprillis ja oktoobris-novembris. Lahedam aeg reisida kõikjal kuiva hooajal (mai- oktoober) kui sel ajal võid riigi keskosas (hauts plateaux) ka Antananarivos külm ja
Loch Ness asub geoloogilises rikkes, mille nimi on Great Glen. Seda läbib algusest lõpuni Kaledoonia kanal, mis ulatub kirdest, Põhjamerest edelasse, Iiri merre. Sellest üks osa on Loch Ness. Järve voolab sisse Oichi jõgi ja välja Nessi jõgi. Järve ainus saar, Cherry saar asub järve edelaotsas. See on rauaajal rajatud kunstlik saar (crannog). Igal aastal korraldatakse järve kaldail Loch Nessi maraton. Aastane sademete hulk on 3000 mm. Walesi idaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Snowdon. Snowdon (kõmri Yr Wyddfa) on mägi Suurbritannias, Walesi kõrgeim mägi. Asub Põhja-Walesis Gwyneddis Snowdonia rahvuspargis. Kõrgus 1085 m. Põhja-Iirimaa kõrgeim mägi on 1038 meetri kõrgune Carrauntoohil. Carrauntoohil (iiri Corrán Tuathail) on mägi Iirimaal Macgillycuddy's Reeksi mäestikus. Kõrgusega 1038 m on see Iirimaa ja Iirimaa saare kõrgeim mägi. Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Carrauntoohil"
Hoovus- merevee horisontaalne ja püsiva suuna ja kiirusega liikumine, põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsusest või temp erinevustest. Liikumist mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. TUULED SUUDAVAD VETT MÕJUTADA KUNI 100 MEETRI SÜGAVUSENI Soe hoovus- vee temp on kõrgem kui ümbritseva vee oma ( Ekvaatorist pooluste suunas) Külm hoovus- vee temp on madalam kui ümbritseva vee oma. (Poolustelt ekvaatori suunas) El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhjustab ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasajusid La Nina- Vaikse ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab rannikul veelgi kuivemat ja külmemat kliimat Atmosfääri front- kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel( külm ja soe või kuum ja niiske) Tsüklon ehk madalrõhkkond- ümbritsevast atm madalama õhurõhuga ala
Karjala asustus levis ka lääne suunas. Soome põhja poole surudes segunesid karjalased seal itta liikunud hämelaste ja pärissoomlastega ning panid nõnda aluse savolastele. (Uibopuu, 1984) Varasem läänemeresoome pidevustik jagati poliitilise (ja ühtlasi kultuurilise) piiriga kaheks - piirist läände jäänutest said soomlased (luterlased), itta jäänutest aga karjalased (õigeusklikud). Stolbovo rahuga (1617) sai Rootsi endale ka Karjala kannase idaosa, Laadoga põhjaranniku alad ning praeguse Põhja-Karjala. Rootslased hakkasid oma uutele alamatele luterlust peale suruma ning tõstsid makse. See viis karjalaste massilisele lahkumisele Rootsile loovutatud aladelt. Asuti peamiselt Tveri piirkonda. (Uibopuu, 1984) Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahuga (1721) sai Venemaa endale kogu Karjala kannase ning Laadoga põhjaranniku alad. 1809. aastal oli Rootsi sunnitud Venemaale loovutama kogu Soome
Saksamaa referaat Sissejuhatus Saksamaa on üks maailma jõukamaid riike. Pärast teist maailmasõda jagati Saksamaa kaheks osaks: Lääne-Saksamaaks (kus valitses lääneriikidele omane demokraatia) ja kommunistlikuks Ida-Saksamaaks. 1990. aastal ühinesid kaks Saksa riiki ühtseks Saksamaaks. Maa idaosa püüab käesoleval ajal oma kommunistliku mineviku pärandist ja looduse saastusest jagu saada. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Saksamaa pealinn on Berliin pindala: 356910 km2 rahvaarv: 80 300 000 Riigikeel: Saksa Peamised usundid: kristlus 82%, muud 18 % Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola,
Huvitavaid fakte · Inkade impeerium oli enne eurooplaste sissetungi suurim riik kogu Ameerikas. · Peruu territooriumist moodustab põllumajanduslik maa ainult 3%. · Peruu on kartuli kodumaa. Inkad kasvatasid kartuleid juba 4000 aastat tagasi, kuid Euroopasse jõudis kartul alles 16. sajandil. · 70 miljonit hektarit (60% riigi territooriumist) on kaetud ekvatoriaalse vihmametsaga ning selle näitaja poolest on Peruu neljandal kohal maailmas. · Peruu idaosa vihmametsades elab rohkem kui 65 erinevat etnilist gruppi. Maailmas leiduvad veel mõned hõimud, kes on kaasaegsest tsivilisatsioonist praktiliselt mõjutamata ning selliseid hõime elab ainult Uus-Guinea saarel ja Amazonase madalikul (nii Brasiilias kui ka Peruus). · Titicaca järvel on 42 kõrkjatest valmistatud kunstlikku saart, millel elavad inimesed. Urose rahva esindajad elasid kõrkjasaartel juba enne inkade riigi tekkimist.
Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Pinnaehitus Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril asuvad Baieri Alpid. Riigi kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze (2964m). Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine
Ukraina kriis Ukraini kuulus enne Esimest maailmasõda Venemaa koosseisu, kuid 1917. Aastal peale Oktoobrirevolutsiooni kukutati bolsevikkude poolt Venemaa Ajutine Valitsus ning Ukraina rahvuslastel tekkis võimalus ennast vabaks kuulutada nii nad tegidki. Kuigi nad kuulutasid ennast iseseisvaks, pidi Ukraina siiski olema föderatsioonis ehk liitriik Venemaaga. Samal aastal nõudsid ka eestlased Venemaa Ajutise Valitsuse käest autonoomiat, mille nad ka said. Kuna NSVL oli tol hetkel nii nõrk siis oli see kõik võimalik, Venemaa kaotas väga suuri alasid. Kõik kestis kuni järgmise, Teise maailmasõjani, mil Saksamaa ja Venemaa lõid Molotovi Ribbentropi lepingu tulemusena kõik Euroopa poliitilised piirid sassi. Lepingul oli ka teine pool, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja...
Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Pinnaehitus Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril asuvad Baieri Alpid. Riigi kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze (2964m). Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine
Roomlased võtsid üle hellenistlike riikide saavutused. Caesar oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta on üks tuntumaid Vana-Rooma isikuid, tema uuendas kalendri, võttes kasutusele Juliuse kalendri, mida kasutame ka praegu. Temast sai ka 49ekr Rooma riigi ainuvalitseja kuid 44ekr tapeti. 7.Keisrivõimu kehtestamine ja selle korraldus. Augustus. Lääne-rooma ja ida-rooma võrdlus. -Pärast caesari surma jagati riik kaheks- Octavios sai Lääneosa ja Antonious sai Idaosa. Hiljem puhkes nende vahel sõda. Octavianus purustas 31.a eKr Antoniouse ja tema liitlase Kleopatra laevastiku Kreeka rannikul merelahingus ning ühendas 30a . eKr kogu riigi oma võimu alla. Augustus oli esimene rooma keiser. Octavianus sai selle nime(Augustus) endale senatilt. Järjekindel ja tasakaalukas valitseja. Nimetas ennast vabariigi taastajaks. Ta oli valitud mitmesse ametisse. Hoidis häid suhteid nii lihtrahvaga kui ka aristokraatidega. 8
- Tööstuslik tähtsus suur - annavad suurema osa maailma tarbepuidust - Kuna asuvad jaheda kliimaga aladel, siis ei konkureeri - Levik: Venemaa (Siber), Põhja-Euroopa, Kanada 2. Parasvöötme sega- ja lehhtmetsad - Tööstuslik tähtsus keskmine - Annavad nii tarbepuitu, kui ka väärispuitu kõvade lehtpuude näol - Konkurents põllumajandusega suur - Levik: Euroopa lääne- ja idaosa 3. Ekvatoriaalsed vihmametsad - Väärispuidu valikraie - Erikasvatusega liigid - Globaalselt keskkonnakaitselised - Vihmametsad meile hapnikku ei anna, CO2 e sidujad 4. Keskkonnakaitselised metsad Metsade majandusliku kasutamise vormid erinevates tootmisviisides Korilus - Metsadele üldjuhul mõju ei avalda Varaagraarne 1. Kahjustab metsa, kuid mitte palju 2. Alepõllundus - Põllud väikesed Hilisagraarne 1
Jakob Westholmi Gümnaasium Rumeenia Referaat 9b Tallinn 2007 Rumeenia asub Kagu-Euroopas, Musta mere idarannikul, maailma aja järgi +2 ajavööndis. Riigi pindala on 238 391m² (4.8% Euroopast). See teeb Rumeeniast Euroopas suuruselt 11. riigi ja maailmas 79. Rumeeniat võib julgelt Ida-Euroopa Prantsusmaaks nimetada: mäed, meri, lossid ja vein ning vähemalt sama temperamentsed inimesed. Rumeenia lõunapiiriks on Doonau jõgi, mis on pikkuselt teine jõgi Euroopas. Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Põhjast ja kirdest piirneb riik Ukrainaga, kirdest Moldovaga, läänest Ungari ning Serbiaga ja lõunast Bulgaariaga. Põhjapoolne Rumeenia on mägine maa, samal ajal kui lõunas laiub Doonau org. Reljeef on peaaegu võrdselt jagatud mäestikuliseks (31%), kõrgendikeks and lavamaadeks (36%) ja tasaseks maaks (31%). Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaa...
Pühakud tardunud poosis, range pühaliku ilmega. Hoiduti isikupärasusest. Motiivid olid igavese tähendusega märgid. Tähtis isikute äratuntavus, hingeseisundi iseloomustamine. Figuurid rikkalikult riietatud- avaldub suhtumine keha kujutamisse- erinevus antiigist. Tegelasi tunti tänu tingmärkidele · kiriku idaosa ja altari ümbrus oli rikkalikumalt kaunistatud. Apsiidivõlv- kujutati troonil istuvat Kristust. Võluvad dekoratiivse iluga, siira usulise hardusega ja jõulise ilmekusega. Näod väljendavad uut tüüpi hingelaadi (antiigi erinevus)
2 2. Loodus Enamiku Etioopast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida-Aafrika alang (selle Etioopia osad on Etioopia alang ja Danakili alang), mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes: Ras Dashen (4620 m) Buahit (4510 m) Selki (4502 m) Suurem osa Etioopiast asub maavärinate alal, väikesi vulkaane on eriti rohkesti Afari alangu servaalal. Mägismaal on väljakujunenenud vertikaalne tsonaalsus: palavniiskes vööndis (kolla, alla 1800 m)on savannid ja galeriimetsad, parassoojas- (voina dega, 1800-2400m)
mitmel Eesti kalatööstusettevõttel müügiturg ja nad läksid pankrotti. Eesti kalandus on veel tugevasti mõjutatud nõukogudeaegsest tehnoloogiast, laevad on suhteliselt vanad ja amortiseerunud. Peamiseks kalamajanduse arengut tagavaks teguriks on konkurentsivõimelised tooted ja stabiilne turg, kuhu neid müüa. Väljapüük Atlandi ookeanist koondub peamiselt ookeani kirdeossa, kust püüti 69% ookeanikalast. Teiseks püügialaks on ookeani keskvööndi idaosa. Püütakse peamiselt skumbriat, putasuud, meriahvenat, stauriidi jm. Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud krevetipüük, eriti edukas oli selles osas 1998.a. Püütakse LoodeAtlandi vööndis, kus Eesti on krevetipüügilt Islandi ja Fääri saarte järel kolmas riik. Kalapüük sisevetest keskendub suurjärvedele: ligikaudu 90% püütakse PeipsiPihkva järvest, ülejäänu peamiselt Võrtsjärvest. Sisevete aastane väljapüük on püsinud küllaltki stabiilsena 25003000 t vahel
Poliitilised(Versailles lepinguga tehtud valearvestused), majanduslikud(majanduskriis),ideoloogilised(natside ja punaste vastasseis) 19. Millist kuupäeva peetakse II maailmasõja alguseks? 1.september 1939 20. Millist sündmust peetakse II maailmasõja alguseks? Saksamaa rünnet Poola vastu. 21. Mida tegi NSVL 17. septembril 1939. a.? Ründas Poolat. 22. Mida tegid Punaarmeelased Katõnis? Tapsid u. 20 000 Poola ohvitseri. 23. Kuidas käitus NSVL vallutatud Poola idaosa elanikega? Küüditas,vangistas ja hukkas neid. 24. Kuidas reageerisid Saksamaa sissetungile Poola lääneriigid? Kuulutasid sõja. 25. Mis oli nn ``kummaline sõda``? Puudus reaalne sõjategevus,lasti muusikat,lennutati lendlehti üle piiri. 26. Miks ei kuulutanud lääneriigid sõda NSVLile? Loodeti NSVLi toetusele võitluses Saksamaaga. 27. Mis muutus maadejaotuses 1939. a. 28. septembri Saksa-NSVLi ``sõprus- ja piirilepinguga``? NSVL sai Leedu,Saksamaa sai aga rohkem Poolat. 28
leevendamiseks ning kaevandamisejärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks. Mündi paemurd. 13.20. sajandini kasutatud Raikküla lademe paemurd, mille ligi 7 meetri kõrguses seinas avanevad murdmiskihid: Rünkpaas, Rünkjas paas, Ehituskivi I, Piibrikiht, Ehituskivi II, Lubjakas dolomiit, Põhjakivi, Põhja paas I, Põhja paas II. Paemurd on AS Jalax valduses ja hästi korrastatud. Väga esinduslikud dolomiidid. ASEND Maakonna Kesk ja Idaosa paikneb Pandivere kõrgustikul, lõunaosa aga KeskEesti tasandikul, mille lääneserva ilmestab Türi voorestik. Edelasse jääb LääneEesti (Pärnu) tasandik, selle servale ulatub ka Järvamaa piir. Maakonna loodeots asub aga kuulsal Kõrvemaal ehk VaheEesti tasandikul. Asendist ja maastikust tingituna on RoosnaAlliku valda tekkinud «Eestimaa kukal», veelahe, kust lõuna poole jäävate allikate, ojade, kraavide ja jõgede vesi valgub Pärnu lahte, Põhja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
