II maailmasõda lahkamine (0)

1. Mida kujutas endast Suur-Saksamaa idee? Mida võttis Hitler 1938.-1939. aastal ette selle idee elluviimiseks? (õp. Lk 86)
Hitleri eesmärgiks sai Suur-Saksamaa rajamine. Suur-Saksamaa idee oli teha Saksamaa taas sama suureks, kui seda oli kunagi olnud. Juba 1935. aastal eiras Hitler avalikult Versailles ' rahulepinguga Saksamaale seatud relvastuspiiranguid: alustati marsiarmee ja mereväe loomist. Märtsis 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuna Austerlased vastupanu ei osutanud, kuulutas Hitler selle maa Saksa riigi osaks. 1939. aastal vallutasid Sakslased kogu Tšehhoslovakkia , väites, et see riik on lagunemas.
2. Müncheni kokkulepe - mis aastal ja miks sõlmiti, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg (nii kohene kui hilisem) (lk 86, 88);
Müncheni kokkulepe sõlmiti 1938. aasta 29. septembril. Sest nii loodeti vältida sõda ja kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Müncheni kokkuleppes osalesid Suurbritannia , Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia. Sellega sunniti nõustuma ka Tšehhoslovakkiat. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. Veidi hiljem annekkteerisid Poola ja Ungari väiksemad poolakate ja ungarlastega asustatud alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa juba terve Tšehhoslovakkia.

3. Miks ohustas Hitleri-Saksamaa 1939.a. Poolat? (lk 88)

Saksamaa soovis näha Poolat oma ustavate vasallide hulgas. Hitlerit ei rahuldanud järeleandmised. Sakslased üritasid suruda Poolale peale nõudmisi mitte ainult Gdański, vaid ka teiste alade suhtes. Nõuti nende piirkondade loovutamist, kus elas hulgaliselt sakslasi.
4. MRP - mida see lühend tähendab, selle lepingu ametlik nimetus, miks ja millal (kuupäevaliselt) tekkis, osapooled (riigid), milles kokku lepiti (nii avalik kui salajane osa), mida see endaga kaasa tõi (lk 88-89)
MRP tähendab Molotovi-Rebbentropi pakti ehk mittekallaletungilepingut. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. Lepinguga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit 10 aasta jooksul mitte rünnata teineteist ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus (avalik). Lepingule lisati ka salajane protokoll , milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Selle alusel läksid NSV Liidu mjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Besaraabia. Molotovi-Ribbentropi paktiga lõid Saksamaa ja Nõukogude Liit eeldused uue suure sõja puhkemiseks: Stalin andis Hitlerile vabad käed alustada sõjategevust Euroopas. Mittekallaletungi leping tõi kaasa II maailmasõja.
5.Miks ja millal ( aastaarvud ) toimus II maailmasõda ? (lk 90)
II maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal (9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist) Saksamaa tungiga Poolasse. II maailmasda lõppes 2. septembril 1945. aastal.
6.Mis riigid olid II maailmasõja peamised osalised? Kes neist tegid koostööd Saksamaaga, kes moodustasid Hitleri-vastase koalitsiooni?
II maailmasõja peamised osalised olid Nõukogude Liit ja Saksamaa ning Suurbritannia , USA, Prantsusmaa ja Jaapan. Hitleri-vastase koalitsiooni liikmeteks olid Suurbritannia, NSV Liit ja USA.
7. Seleta mõisted: Atlandi harta (lk 96), ÜRO (lk 100), totaalne sõda (lk 110), Auschwitz (lk 110), Holokaust (lk 110), Nürnbergi protsess (lk 112).
Atlandi harta- Rosenveldi ja Churchilli alla kirjutatud harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
ÜRO - Ühenendu Rahvaste Organisatsioon
Totaalne sõda- totaalne ehk kõikehaarav . Sõda haaras kogu maailma.
Auschwitz- Saksamaa koonduslaager Poolas, kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke.
Holokaust- II maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiid
Nürnbergi protsess- Nürnbergis korraldatud rahvusvaheline kohus natsijuhtide-sõjasüüdlaste üle.
8. II maailmasõja tulemused ja tagajärjed: kes sõja võitsid, mis sai Saksamaast vahetult pärast sõda, kuidas toimus Jaapani alistamine
II maailmasõja võitis Nõukogude Liit koos oma liitlastega , Saksamaa kaotas. II maailmasja tagajärjed olid suured inimkahjud, sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese. Kasutati esimesi tuumapomme, oli rajatud koonduslaagreid. Euroopa piirid pandi enam-vähem paika. USA heitis tuumapommid Jaapani kahele linnale - Hiroshimale ja Nagasakile. Nõukogude väed tungisid Mandžuuriasse ja Koreasse ning purustasid Jaapani miljonilise armee . Pärast seda olid Jaapani juhid nõus tingimusteta alla andma.
9. Baaside leping - mis aastal, miks ja kelle vahel sõlmiti, mida tõi see Eestile (nii otsene kui hilisem tagajärg)
Baaside leping sõlmiti 28. septembril 1939. aastal Moskvas. Vastavalt sellele sisenesid Eestisse Punaarmee väekoondised, mille koosseis ületas peagi lepingus nimetatud kontrollarvu (25 000). Punaarmee baasid rajati Lääne-Eesti saartele (Saaremaale ja Hiiumaale) ja Eesti läänerannikule. Lisaks said Nõukogude sõjalaevad õiguse kasutada Tallinna sadamat. Eesti välispoliitika sattus suurel määral Moskva kontrolli alla. Leping sõlmiti Eesti ja Nõukogude Liidu vahel.
10. Esimene Nõukogude okupatsioon Eestis: mis aastatel see toimus, kuidas kujunes, kuidas mõjutas see elu Eestis?
Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. 6. augustil 1940. aastal arvati Eesti NSV Nõukogude Liidu koosseisu. Nii Eesti seadused kui ka siinsed riigi- ja omavalitsusasutused asendati nõukogulikega. Käivitati ulatuslikud repressioonid. Tekitati üleüldine hirmuõhkkond , mis pidi tagama rahva kuulekuse okupatsioonivõimudele. Eestist viidi vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta Venemaale üle 10 000 inimese. Majandusreformi nime all riigistati kõik era- ja ühisettevõtted: pangad , tehased, kauplused, kohvikud , kinod jne.
11. Iseloomusta olukorda Eestis 1941-44: peamised sündmused ja arengud
Kuigi eestlased uskusid ja lootsid , et tänu Saksamaale saadakse Eesti iseseisvus taastada, siis tegelikult kehtestati natslik okupatsioon. Eestist moodustati kindralkomissariaat, mille üle valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Narrva lahingute haripunktis korraldas Nõukogude väejuhatus Eesti linnadele mitu suurt pommirünnakut. Ajalooline Narva hävis pommisajus täielikult. Punaarmee peatati Sinimägedes, kus peeti maha Eesti ajaloo ohvriterohkeimad lahingud. Kohe kui saadeti presidendi kohusetäitja Jüri Uluots ametisse Eesti Vabariigi valitsuse. Valitsus koostas tegevuskava, kuulutas Eesti käimasolevas sõjas erapooletuks ning püüdis korraldada pealinna kaitset.