50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
216 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bjustlikeme
Õppematerjali autor
1944. a. 25. august Pariisi vabastamine. Rumeenia läheb üle Nõukogude Liidu poolele ja kuulutab sõja Saksamaale. 1944. a. sügis Punaarmee okupeeris Rumeenia ja bulgaaria 2. Miks ründas Saksamaa NSVLi? NSVLis nähti ohtu endale ja konkurenti baltikumi peale 3. Kuidas said vahepealsetest liitlastest Saksamaast ja NSVList vaenlased? Mõlemad olid enda utoopiaunelmates ja siis avastasid, et segavad üksteist ja teine tuleb kõrvaldada. Lahkhelid. 4. Millistel tingimustel/juhuste kokkusattumisel oleks võinud Hitler NSVLi võita? · Kui saksa tööstusi poleks pommitatud · Kui oleks olnud rohkem varustust · Rohkem mehi · Suurem vastupanu NSVLile Baltikumist ja Soomest. · Kui... 5. Mis tõendab, et NSVL valmistus ise Saksamaad ründama ja viimane vaid ennetas teda?
· Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938. aastal, kui Austria liideti Saksamaaga (ansluss). Hitleri plaanid sellega aga ei piirdunud ning juba võttis ta eesmärgiks vallutada Tsehhoslovakkia ning Poola. Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks Saksamaa vastu Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased ja Suurbritannia seadis valmis sõjalaevastiku, ettevalmistusi saabuvaks sõjaks tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale leidis aga Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus
1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa, hilisem Prantsusmaa president Winston Churchill Suurbritannia peaminister II maailmasõja ajal F.D. Roosevelt USA president II maailmasõja ajal Joachim von Ribbentrop Saksamaa välisminister, MRP allkirjastaja Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu välisminister, MRP allkirjastaja Varasemast ajast: Mussolini - Itaalia valitseja Hitler - Saksamaa valitseja
1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära. Berliin oli lubanud Stalinile. 16.aprill 1945 Punaarmee pealetung Oderil. 24.aprill jõuti Berliini. Hitler käskis Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Hitler tegi enesetapu 1945 30 aprill. 2.aprillil Berliin kapituleerus. Saksamaa alistumine 7.mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täielikule kapituleerumise aktile. II maailmasõda oli sellega Euroopas lõppenud. See 40 punk kirjeldab siis natuke ka 42. Punkti ( saksamaa lüüasaamine Teises maailmasõjas) 42. Saksamaa lüüasaamine II MS's 1942-1944 kaotasid Sakslased järjest lahinguid- Aafrikas alistuti Suurbritanniale ja USAle, Venemaal kanti Punaarmee ees järjest suuri kaotusi. Saksa sõdurid olid väsinud ja sõjast kurnatud ning ei suutnud enam ''välksõda'' jätkata. 6.juunil 1944 algas Normandia
1. Rahvusvaheline olukord 20ndatel aastatel. Locarno konverents, Kelloggi pakt, Reini tagatispakt. Pärast l maailmasõda, aitas USA Saksamaal reparatsioone tasuda Dawes'i plaani kohaselt. Liitlased omakorda olid võilgu USAle ning said tasuda tänu Saksamaa reparatsioonide. Locarno konverents 1925.a leevendas Saksamaa suhtes poliitilisi nõudmisi. Konverentsist võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ja esimest korda võrdõigusliku partnerina ka Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Saksamaa lubas hoida Reini
1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija.
sanud Kreeka ja Jugoslaavia vastu hakkama. Selle tõttu pidi osa Saksa vägesid minema Balkanile appi. Saksamaa plaan Nõukogude Liidu vastu kandis nime Barbarossa. Kavas oli välksõda, mis tähendas seda, et 8-10 nädalaga taheti tõrjuda NL-i väed AA joone taha ehk Arhangelsk-Astrahan joone taha. Plaanis oli ette nähtud kolm suuremat pealetungisihti. Esimene väekoondis oli Nord, mille sihtpunkt oli Leningrad. Teine oli Mitte, mille eesmärk oli hõivata Moskva. Kolmas oli Süd, mis pidi läbi Ukraina alade jõudma Kaukaasiasse ja sealt Kaspia mereni. Esialgu edenes sakslaste pealetung väga kiirelt. Ei ole teada, kas Nõukogude Liit oli pealetungiks valmis või mitte, kuid on teada Vene luuraja Jaapanis Rudolf Sorge, kes teatas õige kuupäeva, millal Saksamaa kallale tungib, kuid Stalin jättis teate tähelepanuta. Nord väed jõudsid Leningradini, kuid seda ei suudetud vallutada
kasuks. Murranguks loetakse üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste edasitung. Mõlemal poolel sõdis u. 1 miljon meest. Nõukogude Liidu territooriumil toimus samal ajal veel üks tähtis lahing Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. Punaarmee (NSVL) võitis. Kestis järjest 50 päeva, osales kokku 2, 25 miljonit meest! NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad (enne ja nüüd Peterburi), oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini. See oli nn. Leningradi blokaad. 1943. aasta kevadeks oli ka Põhja-Aafrikas Saksamaa ja Itaalia vastupanu murtud. Kurski lahinguga samaaegselt tegid liitlased dessandi Sitsiiliasse. Itaalia fasistid tagandasid ise Mussolini. Septembris 1943 sõlmis Itaalia USAga ja Inglismaaga vaherahu. 6
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid