Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rooma kunst (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
ETRUSKI KUNST
Taust:
  • levis 8-3 sajand eKr, õitseaeg 7-6 sajand eKr
  • praeguse Itaalia keskosas Tusci (tänapäeval Toscana)
  • puudus ühtne riik, lõdvalt seotud linnade liit
  • tähtsaim linn Rooma (8. saj eKr- 7 küla liitumine); alates 505 eKr Rooma Vabariik. 3. sajandil vallutas Rooma ülejäänud Itaalia
  • usk hauatagusesse ellu- sarnaselt Egiptusega surnute austamine
  • kunst mõjutatud usust ja Kreeka kunstist (kolooniad Lõuna- Itaalias)

Arhitektuur :
  • haudehitised , mis moodustasid nekropole e surnute linnu * tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid
  • templid *sarnased Kreeka templitega *1-3 jumala kojad *ruudu kujuline põhiplaan *sügav eeskoda *madalad puidust sambad, hõredalt, dooria stiilis *materjal puit, kaunistused terrakota
  • linnakindlustused *võimsad müürid *korrapärane planeering *ümarkaartega väravad *puit, kivi, põletatud savitellis
    Kujutav kunst:
  • Skulptuur
    *materjal- põletatud savi e terrakota, pronks, kivi * sarkofaagid - surnute tuhaga 1) kivist või savist 2) lebavad heatujulised figuurid kaanel 3) reljeefidega kaetud urnid tuha jaoks *inimfiguurid- “sõjajumal mars ” “veji apollon ” 510 ekr 1) materjaliks terrakota 2) sarnanevad Kreeka arhailise perioodi skulptuuridega *loomade kujud- “ kapitooliumi emahunt” 500 eKr 1) looduslähedased
  • Maalikunst * seinamaalid hauakambritest * maaliti , et säilitada lahkunud hingedele meeldiv elikeskkond * temaatika - 1)illusoorsed aknad ja uksed 2) pidusöögid, tantsud ja musitseerimine 3) jaht , kalastamine
    3. saj eKr- Roomlased vallutasid etruskid . Etruskid sulandusid roomlaste hulka ning nende kunst sai edaspidi eeskujuks
    ROOMA
    Arhitektuuri süsteem:

    Ehitised.
  • teed- kiviplaatidest. Nt: Via Aspia, Via Nova
  • sillad, akveduktid ; Pontee Gard 1. saj pKr- kaaristu e arkaad
  • termid - suured saunakompleksid. Diceletianuse ja Caracalla termid
  • amfiteatrid - Colosseum, 188-156 m, h 48,5m; üldpikkus 524m, 3 korruseline 1) dooria 2)jooniqa ja 3) korintuse stiilis. Gladiaatorite võitlused, lõbustusasutus. Circus Maximus - kaarikute võidusõit
  • triumfikaared- *1 või 3 kõrge kaaravaga massiivne kivisein * monument , sõjaliste võitude või tähtsate sündmuste auka *seina liigendasid sambad või poolsambad *friisi ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga- atika *reljeefid ja tekstid seintel selgitasid püstitamise põhjust * nt keiser Constantinuse triumfikaar
  • foorum - *väljak, mis ümbritseti esinduslike hoonetega *fassaade ilmestasid sambad *hooned foorumi ümber olid sümmeetrilised *paraadlik eripära *monumendid, sambad, triumfikaared Tarajanuse foorum-*pääses ühest suurest kaaravaga väravast*väljakut ümbritsesid fassaadid , mida kujundasid sammaste read*väljaku keskel Tarajanuse ratsamonument*väljaku tagaküljel Basilica Ulpia*Tarajanuse sammas matuseurniga, alus + 19 silinderjast marmorplokki, h 3 m, kunagi tarajanuse pronksfiguur, 200 m pikkune reljeefriba ümbritseb sammast spiraalina- ajalooline reljeef*monumentaalne rahu altar- legend rooma asutamisest ja Augustus perega rongkäigus
    Basiilika -*ehitustüüp, kus peeti kohtuid, tehti äritehinguid, korraldati poliitilisi koosolekuid*põhiplaan ristkülik, sambad jagasid 3. osaks- lööviks*keskmine külgmisest kõrgem, külglöövis aknad
  • templid- * Fortuna Virilise tempel
    • kõrgel alusel
    • trepp ühest kitsamast küljest
    • sammaste paigutus nagu kreeka periteeril
    • naose ees sügav eeskoda e portikus
    • naosel on seinaga liitunud poolsambad seina liigendamiseks ja kaunistamiseks

    *Panteon
    • ümar põhiplaanigatäiuslikumaid keppelehitisi maailmas
    • kõigi jumalate tempel
    • traditsiooniline sammastele toetuv kolmnurkse viiluga katus
    • mindi mööda treppi
    • silinder, mida katab poolkera, diameeter ja kõrgus sama, 43,5 m- lagi
    • kupli raskus toetub 8 eenduvale müüri osale, selle vahel süvendid
    • betoonist võlvid, teevad kergemaks nelinurksed süvendid- kassettid, vanasti sisepind kullatud
    • siseruum on loogiline, selge, haaravalt õhuline
    • ehituslik julgus ja meisterlikkus

    8. elumaja -
    • esialgu elati ühepereelamutes, hiljem jäi see äärelinnas elanud inimestele
    • välja kaevatud Pompejis ja Herculaneumis
    • linna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades 1. aatrium 2.õu sammastega 3.valgus, auk katuses , selle all bassein

    ROOMA SKULPTUUR JA MAALIKUNST
    SKULPTUUR:
    • portreeskulptuur, mis lähtus esivanemate austamisest
    • büste hoiti kodudes aukohal ja kanti rongkäikudel kaasas e siis levis esivanemate kultus
    • kujutati realistlikult, selleks võidi kasutada vahast surimaski
    • portreid tehti ka riigile teeneid osutanutest
    • olulised olid keisri portreed, kujud isikupärased, rõhutatud on vaimne ja hingeline omapära
    • oluline oli Kreeka antiigi mõju
    • kunsti hakati koguma, tehti koopiaid
    • lisaks realismile levis ka idealiseeriv laad
    • nt keiser Augustuse marmorkuju

    MAALIKUNST
    • maalikunsti allikaks 2 linna: Pompeji ja Herculaneum
    • kaevati välja 19. saj
    • on säilinud tänu tuhale – vulkaanipurse
    • pemiselt 4 erinevat stiili
    • kasutati ruumide kaunistamiseks
    • omane illusionism, looduse jäljendamine
    • valguse, varju kasutamine ruumilisuse saavutamiseks
    • inimkehad keerukates poosides
    • teemad: 1) mütoloogia 2) ajalugu 3) elurõõmsad, värvikad sündmused
    • vahel ka pikantsed stseenid
    • mosaiigid värvilistest kividest (nt põrandamosaiigid)
    • Tahvelmaal : *peamisteks teemadeks portreed, maalitud enkaustika tehnikas e vahavärvidega (isikupärased)*maaliti puittahvlitele

    RISTIUSU MÕJU KUNSTILE
    VARAKRISTLIK KUNST. KRISTLUS :
    • tekkis Palestiinas , levis Rooma, sattus vastuollu kohalike võimudega, oli ainult 1 jumal
    • vastuolus Rooma moraaliga
    • 313. keiser Constantinus kuulutas ristiusu lubatuks
    • 330. kuulutati ristiusk ametlikuks usuks riigis
    • 395. Rooma riigi jagunemine 2
    • 462. Lääne-Rooma riigi lagunemine

    KATAKOMBID .SARKOFAAGID
    • visuaalne kunst kristlastele esialgu lubamatu, tähtsaim oli jumalasõna ja pühakiri
    • võeti üle juudi usu vaen kujude ja piltide suhtes
    • kristliku raamatukunsti sünd: hakati kasutama kallist loomanahast pärgamenti; mis oli vastupidavad ja sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellega köideti raamatuid ja maaliti värvilisi pilte- nii sündiski raamatumaal e miniatuurmaal
    • kristlased kogunesid esialgu jõukamate koguduseliikmete elamutes , aedades või vabas õhus. Ainsateks allikateks 1-2 saj maaalused koopad (katakombid), mille seintesse maeti surnuid
    • katakombide leiukohad: Lähis-Idas, itaalias, osalt looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö (Rooma linna all 900 km- moodustades hiiglasliku, mitmekorruselise labürindi)
    • katakombides esimesed varakristlikud kunstiteosed (seina- ja laemaalid). Temaatika väga tagasihoidlik
    • motiivides olid peidus kristlikud sümbolid, mida teadsid vaid kristlased. Kristus- lamba talle õlul hoidev karjane, kala. Surematus- paabulind . Lootus- ankur . Püha Vaim-tuvi. Maaliti pilte joonasest ja vaalaskalast, taaniel lõvide keskel, Moosest, riste, üles tõstetud kätega inimesi
    • katakombimaalid olid kohmakavõitu. Sai alguse uus kunst, uus ellu suhtumine
    • harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, temaatika Piiblist
    • reljeefkunst sai alguse siis, kui ristiusk lubatuks sai. Kristlust püüti ühendada Rooma traditsioonidega. Varased reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust
    • monumentaalsus pole enam oluline, jutustust tehakse arusaadavaks tingmärkidega

    VARAKRISTLIK KIRIK
    • 313. Milano edikt
    • hoone tüüp basiilika (kohtu- ja ärihoone)
    • kompaniil- eraldiseisev kellatorn
    • Santa Maria Maggiore Roomas 5. saj
    • Saint Apollinare in Casse Ravennas 6. saj
    • Rooma vana Peetri kirik
    • Basiilika sisekujundus, mosaiigid:
                  • tooni andsid sambad (antiikarhitektuurist)
                  • lagi lame, võis olla kassettlagi, vahel lagi puudus- paistsid sarikad
                  • pidulikumaks tegid seinamaalid ja mosaiigid. Maalid asetsesid kesklöövis, akende all või vahel
                  • lemmikmaterjal: erksavärvilised valgust peegeldavad klaaskuubikud- loob tajutava värvielamuse
                  • värvid: heleroheline, kuld helesinine, lillakas ooker
                  • kujutati sümboolikat, piiblilugusid, juhtumisi pühakute elust.

    Pühakud tardunud poosis , range pühaliku ilmega. Hoiduti isikupärasusest. Motiivid olid igavese tähendusega märgid. Tähtis isikute äratuntavus, hingeseisundi iseloomustamine . Figuurid rikkalikult riietatud- avaldub suhtumine keha kujutamisse- erinevus antiigist. Tegelasi tunti tänu tingmärkidele
                  • kiriku idaosa ja altari ümbrus oli rikkalikumalt kaunistatud. Apsiidivõlv- kujutati troonil istuvat Kristust. Võluvad dekoratiivse iluga, siira usulise hardusega ja jõulise ilmekusega. Näod väljendavad uut tüüpi hingelaadi (antiigi erinevus)

  • Rooma kunst #1 Rooma kunst #2 Rooma kunst #3 Rooma kunst #4 Rooma kunst #5
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marja Mets Õppematerjali autor
    konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Konspekt ptk 15-18
    7
    docx

    Konspekt ptk 15-18

    Konspekt (ptk 15-18) Etruski kunst Levis 8-3 saj eKr. Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahel. Ala oli rikas maavarade jms poolest. Metallesemeid toodeti rauast, pronksist, kullast. Oli linnade liit. 7-6 saj oli hiilgeaeg.Etruskid oli Rooma linnriigi viimased valitsejad. Ka kunst avaldas suurt mõju.Päritolu kahtlane. Osatakse tekste lugeda, kuid tekstid on sisuliselt piiratud-seega on raske keelt ja kultuuri mõista. Teadmised kahtlased. Haruspeksid ­ kuulsad ennustajapreestrid, ennustasid ohvriloomade maksa põhjal jumalate tahet. Täringumäng: ajaviide ja ka rituaal. Segunesid kreeklastega. Peamiselt säilinud matmisehitised. Hauaehitised: tunnelid, mis laienevad mõnes kohas kambriks; kuplitaolised mullaga kaetud

    Kunstiajalugu
    Kunsti arvestus
    27
    doc

    Kunsti arvestus

    · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama

    Kunstiajalugu
    Etruski kunst - kirikuehituse algus
    5
    odt

    Etruski kunst - kirikuehituse algus

    Etruski kunst 1)Kusidas elasid etruskid ? Mis neist sai ? -Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno vahelisel alal. See ei olnud ühtne riik vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. eKr tekkinud Rooma vabariik alistus 3. saj lõpuks eKr. Kogu Etruuria. Etruskid sulandusid oma ühiskonda, nende kultuur mõjutas tugevasti roomlasi. 2)Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? -Teadmiseks Etriskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud ja pärinevad enamasti hauakividelt. 3)Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti? -Kunsti mõjutas oluliselt usk hauatagusesse ellu (surnukultus) ja tihe läbikäimine kreeklastega (mütoloogia)

    Kunstiajalugu
    Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma
    10
    docx

    Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma

    Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju). Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele. Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge. Kreeklaste reljeef kõrgreljeef, mis on emotsionaalsed ja anatoomiliselt tõesed. Amfiteater. Skulptuur vähe säilinud originaale terveid, marmorist, saam näha läbi rooma koopiate, krüsohfantiin tehnika- säilinud vaid kirjeldused nt Athena kuju ja Zeusi kuju Olümpias. Krüsohfantiin tehnika: 1. puidust karkass, 2. Kehaosad kaetakse elevandiluuga, 3. riided kullaga. Väga kallis tehnika. Jagatakse kaheks: ehitusplastika ja vabafiguurid (hiljem ka portreepüst). Arhailisel perioodil kujutati peamiselt alasti mees figuuri- kourus ja riides naine- kore. Tajutav egiptuse mõju. Näos puuduvad emotsioonid, tajutav arhailine naeratus

    Kunstiajalugu
    Kreeka & Rooma kunst
    6
    odt

    Kreeka & Rooma kunst

    KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) ­ koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) ­ värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid ­ hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) ­ elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ­ ere värvirõõm ja dekoratiivsus ­ looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile ­ Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole

    Kunstiajalugu
    Kreeka-Kreeta-Rooma
    3
    doc

    Kreeka, Kreeta ,Rooma

    1 ) Giza püramiidid Kairos ­ Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum ­ haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias ­ krüselefantiintehnikas. 5. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud ­ linnade liit. Hiilgeaeg ­ 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid ­ surnute linnad ­ hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti

    Ajalugu
    Vanaaeg
    7
    doc

    Vanaaeg

    Kunstiajaloo konspekt 1.Esiaja kunst. Paleoliitikum - 30 000-80 000 a eKr (e vanem kiviaeg) · Statuetid - Väikesed naise kujutised/skulptuurid. (Willendorfi Veenus) · Koopamaalid - Altamira, Lascaux. Korrrapärased, tõetruud, iseloomuliku poosiga.Figuurid suured (ca 4-5 m), tugev kontuur, värvid, loomad. Mesoliitikum - 8000-6000 eKr (keskmine kiviaeg) · Inimese kujutamine - Addadura koobas. Looma kujutamine pole enam nii tähtis. · Tööriistad välja kujunenud.

    Kunstiajalugu
    Rooma arhitektuur ja kujutav kunst
    2
    docx

    Rooma arhitektuur ja kujutav kunst.

    KUNSTIAJALUGU 2.Rooma arhitektuur ja kujutav kunst. 1.rooma arhitektuur: Arhitektuuri uuendused: · Kaar, kuppel, võlv (silinder ja ristvõlv) · Lubimört (sideaine kividele) · Võtavad kasutusele kreeka sambad (lemmiksammas- korintose) · Poolsammas ehk pilaster Kaar ­ seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Poolringikujuline kivirida. Võlv ­kui üksteise taha ehitatud kaarte rida(silindervõlv) ja kahe silindervõlvi ristumine (ristvõlv) Kuppel ­ ümmarguse ruumi katmiseks 1

    Kunstiajalugu




    Kommentaarid (2)

    reku13 profiilipilt
    Reigo Rannak: täitsa hea asi
    19:22 28-02-2010
    TiSanto profiilipilt
    TiSanto: Aitäh!
    16:36 22-10-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun