Adolf Hitleri esitlus (0)

ADOLF 
HITLER
Kalev Seilmaa
9b
Päritolu ja lapsepõlv
Adolf Hitler sündis 20. aprillil  1889 aastal, Ülem-Austria 
väikelinnas Branaus.
Ta oli tolliametnik Alois ja tema naise  Klara  neljas laps.
Adolf Hitleri perekond pidi isa töökoha pärast tihti kolima.
Oma leebesse emasse oli hilisem diktaator väga  kiindunud , 
kuid oma isa pidas ta äkiliseks türanniks.
Adolf Hitler soovis saada kunstnikuks,kuid tema isa tahtis, 
et ainsast ellujäänud pojast saaks  ametnik .
Haridustee
 1905 aastal astus Adolf algkooli.
 Õppinud seal viis aastat, otsustas Hitler 1900. aastal, 
üheteistkümne aastasena, astuda Linzi reaalkooli, kus ta 
oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud.
 Adolf Hitler lahkus reaalkoolist  1904 . aastal liiga 
keskpäraste õpitulemuste pärast. Poiss oli ilustanud oma 
kehvasid õpitulemusi ning lõpuks piirduski tema  haridus  
hämaratest allikatest kokkuloetuga.
 1907. proovis sisse saada Viini  kunstikooli , kuid 
ebaõnnestunult.
Sõjaline taust
 1913. aastal kolis Hitler Münchenisse , vältimaks 
minekut  Austria sõjaväkke.
 1914. pidi ta siiski vastama kutsele sõjaväkke 
minekuks , kuid ta kuulutati teenistusse kõlbmatuks.
 Rõhumisest hoolimata otsustas ta I maailmasõjasl, 
1918. aastal astuda Saksa sõjaväkke. 
 1918. sai Hitler selle eest Esimese klassi ordeni .
Teel rahva agitaatoriks
 Esimese maailmasõja lõppedes esindas Hitler 
tõelist rahvavaenulikkust, süüdistades  juute  
Saksamaale kaotuse toomises.
 Tema arvates oli sõja lõpp alles uue sõja algus 
ning 1920. liitus ta natsionaalsotsialistliku 
töölisparteiga, kus hakkas levitama kinnisideed 
ühest rahvusest- niiöelda  puhtast rassist .
 Hitler hakkas rõhuma valitsust, soovis  Versailles 'i 
rahulepingu tühistamist, kuna tingimused olid 
Saksamaale alandavad. 
 Arvestades Saksamaa tolleaegset majandusseisu, 
polnud Hitleril raske rahvast enda poole võita, sest 
valitses töötus ja  majanduskriis .
 09.11.1923.aastal üritas ta võimu Saksamaal enda 
kätte saada, kuid ebaõnnestus ja ta mõisteti viieks 
aastaks vangi.
 Aastal 1929.õnnestus Hitleri majanduskriisi varjus  
võita keskklassi poolehoid.
 1932 .aastal võitsid natsid valimistel 40% häältest.
 30.01.1933. usaldati Hitlerile riigikantsleri 
ametikoht .
Kolmas Riik
 Kui Hitler nimetati Riigikantsleriks, tulid uued 
valimised, mille natsid terrori toel võitsid.
 1934. aasta puhastuse järel hävitati partei 
vasemradikaalide tiib, mis kindlustas Hitleri 
ainuvõimu.
 Siit algas kolmanda riigi tõus puhastuseks. Hitler 
ajas  juudid  vaeste linnaosadesse ning nende vara 
konfiskeeriti, lõpuks vangistati juudid laagritesse
 Pärast Hinderburgi surma 1934.aastal nimetas Hitler 
end Füüreriks.
 Belseni sunnitöölaager 
juutidele, nende 
massihaud.
Hitleri  tahe -Rahva tahe
 Rahval polnud sõnaõigust, Valitsus juhtis kõike.
 Füürer tegi kannapöörde majanduses, 
keskendudes sõjatehnika arendamisele.
 Samas tundsid lääneriigid end rahulepingute tõttu 
kindlalt.
 Hitler määras maaväeks 550 000 meest ning 
pidades ülejäänud Euroopat narriks, valmistus ta 
Teiseks maailmasõjaks.
Hitleri tõus ja häving
 Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. 
Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris 
Austria.
 Hitleri positsioon  tugevnes , teda toetas Itaalia, 
Suurbritannia  oma järelandmistega lootis 
sakslaste indu vähendada ning Prantsusmaa ei 
julgenud üksi sõtta astuda.
 1938. aastal nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt 
sakslastega asustatud alade loovutamist. 
Suurbritannia, Prantsusmaa ja Tšehhoslovakkia 
valmistusid sõjaks.
 29.09.1938. kirjutati alla Müncheni kokkulepe, 
millega Saksamaa sai õiguse okupeerida 
Sudeedimaa .
 1939. vallutasid  Sakslased  Tšehhoslovakkia. Sama 
aasta kevadel nõudis Saksamaa Poolalt sakslastega 
asustatud alade loovutamist.
 1939. hakkasid soojenema Saksamaa ja NL suhted 
ning 23.08.1939. kirjutati alla 
mittekallaletungilepingule, mida tuntakse MRP nime 
all .Sellel oli ka salaprotokoll, millega jagati Ida-
Euroopa mõjusfäärideks.
 Teine Maailmasõda puhkes 01.09.1939. kui Hitler 
tungis kallale Poolale.
 Hitler lootis,et lääneriigid ei sekku sõtta, kuid kaks 
päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa 
Saksamaale sõja.
 17.09 vallutas Poola idaosa punaarmee.
 09.04.1940. alustas Saksamaa operatsiooni Taani ja 
Norra vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga, 
Norra puikles 10. juunini  vastu
 10.mail alustas Hitler operatsiooni purustamaks 
Prantsusmaa.2/3 Prantsusmaast oli Saksa okupatsiooni 
all, mujal oli Saksa-sõbralik valitsus.
 Hitler valmistus ründama ka Suurbritanniat, aga kuna 
ei suudetud saavutada ülekaalu õhus, jäeti see 
tegemata.
 1940.aasta sügisel lõid Itaalia ja Jaapan Saksamaaga 
kolmikpakti.
 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 
Euroopa riiki, kus hakati tegema juutide 
hävitustööd. Seda nimetati holokaustiks.
 22.juunil 1941. tungis Hitler kallale NL-ile, 
ennetades NL rünnakut ligi kahe nädala võrra.
 NL sattus Saksamaa  vastaste  leeri ning Chruchill 
hakkas Stalinis nägema liitlast.
 1941. kirjutasid NL ja Suurbritannia alla ühisele 
sõjategevuse kokkuleppele ning USA  president  
Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust.
 Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine 
Stalingradi lahingus 1942.aasta lõpus ja 1943.aasta 
alguses.
 1943. suvel tegi Hitler viimase katse vallutada 
Punaarmee väed, kuid nad ebaõnnestusid ning NL 
võitis tagasi 2/3 vallutatud aladest.
 Samal ajal tagandas Itaalia kuningas  Mussolini , kes 
koos Saksa vägedega okupeeris Põhja- ja Kesk-
Itaalia.
 Itaalia kuningriik kuulutas Saksamaale sõja.
 1944. alustas Punaarmee vallutama okupeeritud 
alasid mööda Ida-Saksa rindejoont.
 Saksamaa kaitse hakkas nõrgenema. Liitlasvägede 
saabumine muutis Hitleri lüüasaamise paratamatuks.
 1945 toimus Jaltas  konverents , kus kooskõlastati 
Saksamaa purustamine.
 30.aprillil 1945. aastal sooritas Hitler enesetapu.
 Hitler oli suurepärane kõnemees, kes oma 
karismaatilise olekuga suutis kuulajaid oma plaanide 
võimalikkust uskuma panna.
  Sebastian  Haffer osutas raamatus "Märkused Hitleri 
kohta" ("Anmerkungen zu Hitler") "seletamatule 
kuristikule" diktaatori elu esimese ja teise poole 
vahel: "Kolmkümmend aastat oli ta silmapaistmatu 
hädavares; siis peaaegu kohe kohalik poliitiline 
suurus ja lõpuks mees, kelle ümber  keerleb  kogu 
maailmapoliitika." 
Isiklikku
 Adolf Hitler oli taimetoitlane .
 Ta ei joonud ega suitsetanud.
 Kartis kõrgust.
 Vanemas eas jäi kaugnägelikuks.
 Lemmikhelilooja oli  Richard  Wagner
AITÄH KUULAMAST!

Document Outline

• Slide 1
• Päritolu ja lapsepõlv
• Haridustee
• Sõjaline taust
• Slide 5
• Teel rahva agitaatoriks
• Slide 7
• Kolmas Riik
• Slide 9
• Hitleri tahe-Rahva tahe
• Hitleri tõus ja häving
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Isiklikku
• Slide 20