Etioopia demokraatlik liitvabariik (2)

1. Riigi üldandmed 1
2. Loodus 2

1. Riigi üldandmed

Etioopia vapp Etioopia lipp
Pealinn Addis Abeba
Pindala 1 127 127 km²
Riigikeel (ed) amhari
Rahvaarv 73 053 000 (2005)
Rahvastiku tihedus 64,8 in/km²
Riigihümn Whedefit Gesgeshi Woude Henate Ethiopia
President Girma Wolde-Giyorgis Lucha
Peaminister Meles Zenawi
Iseseisvus vanimaid riike Aafrikas
Keel amha (a)ra on ametlik keel, kuigi räägitakse üle 80 kohaliku keele; inglise keel on enamuses linnades arusaadav, samuti prantsuse ja itaalia keel,( somaalia , araabia keel )
Usk islam , Etioopia ortodoks (ta on üks vanimaid ristiusumaid), animism
SKT 95,122 miljonit USA dollarit (2008) (81/175)
SKT elaniku kohta 1370 USA dollarit (2008) (IMF) (156/175)
Rahaühik birr (ETB)
Etioopia on jaotatud 11 1. järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna: Addis Abeba; Afari osariik ; Amhara osariik; Benshangul/Gumuz; Dire Dawa ; Gambella osariik; Lõunarahvuste, rahvusrühmade ja rahvaste osariik; Oromiya osariik; Somaalia osariik; Tigray osariik

2. Loodus

Enamiku Etioopast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida-Aafrika alang (selle Etioopia osad on Etioopia alang ja Danakili alang), mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika , Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa.
Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes:
Ras Dashen (4620 m)
Buahit (4510 m)
Selki (4502 m)
Suurem osa Etioopiast asub maavärinate alal, väikesi vulkaane on eriti rohkesti Afari alangu servaalal. Mägismaal on väljakujunenenud vertikaalne tsonaalsus: palavniiskes vööndis ( kolla , alla 1800 m)on savannid ja galeriimetsad, parassoojas- (voina dega, 1800-2400m) savannid ja hõrendikud, jahedas-(dega, 2400 -3900 m)mäginiidud, kõige kõrgemal vööndis (tshoke) viljatud kaljukivikud ja lumeväljad. Kliima on palavvöötme troopiline mussoonkliima mitmesuguste variatsioonidega. Riigi äärealad jäävad kuiva ja kuuma kõrbekliima või poolkõrbe kliima aladele . Ida – Etioopia poolkõrbelised alad on ühed maailma kuumemad, õhutemperatuur ulatub seal 50°-ni. Sademete hulk varieerub , kuid enemasti esineb neid vähe. Reljeef on enamasti mägine, ala kuulub Etioopia mägismaa (Abessiinia mägismaa) koosseisu. Riigi äärealad on tasased . Mägismaa on jagatud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida – Aafrika alang (Etioopias Etioopia alang ja Danakili alang). Veestik on vähene, eriti kõrbealadel. Mägismaalt algavad mitmed jõed. Etioopiast voolab läbi Niiluse tähtsaim lisajõgi Sinine Niilus , millel astangud moodustavad ilusaid jugasid. Etioopia mägismaal on kogu Põhja – Aafrika suurim järv Tana.
Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Šebel ja Awash. Kliima on troopiline, kuid sõltub väga palju maapinna kõrgusest; nii on 1500-2500 meetri kõrgusel ilmastik tavaliselt kuum ja niiske. Sellest piirist allpool sajab vähem ning keskmine temperatuur tõuseb üle 25 kraadi. Seevastu kõrgemal kui 2500 meetrit ei ületa temperatuur 17 kraadi ning sademeid esineb rohkem.
Ka taimkate varieerub: kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimed, parassoojas vööndis võib kohata savannimaastikke ja rohumaid, orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad .
Madalamates piirkondades on taimestikku väga vähe ning idas, Ogadeni kõrbes, valitseb suur kuivus . Loomaliikidest on esindatud ka mõned suuremad Aafrika loomad, nagu elevandid lõvid, kaelkirjakud , jõehobud, leopardid ja ninasarvikud.
3. Hankiv majandus
3.1 Maavarad , nende kaevandamine
Somaaliast põhjapoole jääb Ogadeni piirkond, mis on maagaasi ja nafta maardla . Antud hetkel kuulub see piirkond Etioopiale.
3.2 Põllumajandus
Kliima on sobilik hirsi, kohvi, banaanide kasvatamiseks. Kasvatatakse ka veiseid, lambaid, kaameleid tegeletakse karjakasvatusega ja põlluharimisega. Vähesel määral kasvatatakse ka maisi, teravilja ning juurvilja . Samuti on ka natuke metsa.
Etioopia impordib:
Naftat ja naftasaadusi
Kangast
Autosid
Metalli
Toiduaineid
Keemiatooteid
Kautšukit
Etioopia ekspordib
Kohvi
Köögivilja
Toornahka
Parknahka
Õliseemneid
Etioopia on maailma üks vaesemaid ja vähemarenenuid riike, inimesed tegelevad enamasti põlluharimisega, kohvipuu kasvatusega (Etioopia on kohvipuu kodumaa) või karjakasvatusega. Etioopias on karjakasvatus laialt levinud - põhiliselt kitsed, on ka lehmi. Peamiselt kasvatatakse hirssi ja meloneid. Et tegemist on poolkõrbe alaga, kasvavad puuviljad oaasides.
Aegade jooksul on välja arendatud omalaadse põllupidamissüsteemi - mäepealsete põllumaade n-ö treppi töötlemise, mis võimaldab edukalt toime tulla vihmaperioodil.
Põllukultuuridest kasvatatakse pisikest banaanipuulaadset taime enseetet, kuue aastaga sirgub puu nelja-viie meetri kõrguseks. Seejärel tõmmatakse taim eesli või hobuse abiga maast välja ning juureosa konserveeritakse. Lömastatud banaani sarnast ainet saab säilitada maapõues kuni 15 aastat ning kuna seda kasutatakse pudru ja leiva tegemiseks, loodetakse taimest selle pika säilitusaja tõttu päästjat näljahädadest.
4. Turism
Etioopia turismi arvestus on 5.5% maa sisemajanduse kogutoodangust 2006 aastal, mis on eelneva aastaga võrreldes tõusnud peaaegu 2%. Valitsus parandab omakohustust ning valmisolekut, et arendada turismi. Turismi eesmärk sisaldab Etioopia rahvuspargi kollekstsiooni ning ajaloolisi linnu.
Turism arendati 1960.aastatel, viimane kahanes hilis 1970.aastatel ning 1980.aastatel. Paranemine algas 1990.aastatel, aga kasv oli vaoshoitud sobivate hotellide ning teiste infrastruktuuridega, hoolimata väikestest ning keskmistest suurustest hotellide ning restoranide ehitusbuumist.
Etioopias kasvab ökoturismi populaarsus koos tähtsa potentsiaali kasvu jaoks Etioopias. Reisi jaemüügis on oodatud kasvu jätk, loodetakse tõusta 7%-le 2006 aastal ning ennustatakse 2007 aastal kuni 5% tõusu.
Massiturism pole Etioopiasse õnneks veel jõudnud. Kui maa põhjaosas veel mingil määral käiakse, siis Lõuna-Etioopiat külastab umbes sada turisti aastas – enamik neist seljakoti - rändurid. Rühmareise korraldatakse üksikuid ja selle peamiseks põhjuseks on ebamugavad tingimused, mida ärahellitatud turistid välja ei kannata.
Mugavustega harjunud Euroopa turistid üldjuhul pealinnast kaugemale ei pääse, sest selliseid hotelle nagu Sheraton ja Hilton väljaspool Addis Abebat ei eksisteeri.
Etioopia turistiklassi hotellides juhtub aga ikka, et pole sooja või külma vett ja elektrit kord on, ja siis jälle pole. Lõuna-Etioopia loodusrahvaste asualadel aga hotelliprobleemi ei eksisteeri, sest neid seal lihtsalt pole ja ööbida tuleb telgis.
4.1 Vaatamisväärsused
Põhja-Etioopia on üks suur legendide ning UNESCO kaitse all olevate ajalooliste vaatamisväärsuste kogum. Trass, mida mööda sõites seda kõike kogeda, on pikk ja väga-väga mägine. Lalibela kõige suurimaks vaatamisväärsuseks on monoliitsetest kaljumassiividest välja raiutud kaljukirikud.
4.2 Populaarsemad külastuskohad
Etioopia populaarsemad külastuskohad:

Aksum, mis on Etioopia üheks põhjapoolseim linn. Aksum oli tuhandeid aastaid tagasi Seeba kuningriigi (asus tänapäeva Etioopia põhjaosas) pealinnaks, paiknedes oluliste kaubateede ristumiskohas ning ulatudes tänaste Sudaani ja Eritrea aladele. Seepärast oli ta hiilgeaegadel ka selle kandi võimsaim linn koos sinna juurde kuuluvate märgiliste ehitistega. Kunagist sära meenutavad üksnes uhked obeliskid koos seal all asuvate hauakambritega. obeliskid on mitme tuhande aasta vanused graniidist monoliidid ning suurimad neist on rohkem kui 30 meetri kõrgused ja kaaluvad üle 500 tonni.

Eritrea piiri ääres, asub üks eriline klooster -  Debre Damo , kuhu pääseb vaid mööda 15 m püstloodist kaljuseina pidi üles ronides. 6. sajandist pärit klooster asub kaljusel platookõrgendikul.

Gonderis asub Cameloti loss(Kuningas Arthuri loss), mis on 17-ndast sajandist pärit kuningas Fasilidase loss.

Lalibela kõige suurimaks vaatamisväärsuseks on monoliitsetest kaljumassiividest välja raiutud kaljukirikud, mis on kaljudest tervenisti välja raiutud.
Kasutatud kirjandus:
http://www.uniontravel.ee/index.php?main_id=16&lang=est&id=4&PHPSESSID=09eda86bd4c06b0366d6f290c1a6547a
http://et.wikipedia.org/wiki/Etioopia
http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11409
http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocs%252Freferaadid2006%252Fetioopia_liinametskula.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism_in_Ethiopia
http://www.tarbija24.ee/241106/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/230506.php
http://reisiblog.lhconcept.ee/index.php?module=tripnote_p&page=viewTripnote&id=86
6