Teise maailmasõja sõjaline tegevus (0)

Teise maailmasõja sõjaline tegevus
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Prantsusmaa kui Suurbritannia Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ega suudetud ka Poola vallutamist ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende kummagi tegevusetus Poola ründaja vastu. 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa . Kuu lõpuks andsid poolakad alla. Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti sõprusleping, millega Poola kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks NSV Liidu mõjusfääri.
Sõjategevus laienes kiiresti. 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, kuid riik suutis säilitada oma iseseisvuse ja kaotati kokku vaid u. 10% kogu Soome territooriumist, mis oli visa tulemus sellise suurriigi vastu nagu Venemaa. Aga Baltimaadel ei läinud nii hästi kui Soomel ja 1940 aastal Punaarmee okupeeris nad.
Saksamaa vallutused jätkusid. 1940. aasta vallutas Saksamaa Taani ja Norra. 10. mail alustas Saksamaa operatsiooniga "Fall Gelb ", mille eesmärk oli purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Kuna Prantsusmaa väejuhtus uskus, et sakslased kasutavad Maginot' liinist möödumiseks sama taktikat, mida Esimeses maailmasõjas, ja grupeeris oma paremad väeüksused Belgia piiri äärde. Madalmaadega oli enne sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Prantsusmaa väed sisenevad Saksamaa rünnaku korral Hollandi ja Belgia territooriumile, et ühiselt pealetung seisma panna. Selle tulemusena jäid sakslaste pealöögi suunale vaid teisejärgulised Prantsuse väeosad ning 20. mail jõudsid Saksa esimesed väeüksused Noyelles'i juures mereni, lõigates sellega ära Belgias ja Põhja-Prantsusmaal opereerivad liitlasväed. Kuigi tänu Brittide edukale pääseoperatsioonile suudeti piiramisrõngasse jäänud liitlased päästa oli Saksamaa siiski edukas, sest suudeti tänu sellele Holland ja Belgia vallutada ning nõrgestada Prantsusmaad. 10. juunil kuulutas Itaalia Pransusmaale sõja, kus Prantsusmaa alistus juba 22. juunil.
Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja Itaalia vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. Hitler ründas Britanniat nii veelt kui õhust, kuid võitu ei saavutatud kuigi purustused olid suured. Suutmata Briti saari vallutada keskenduti kolooniatele Põhja-Aafrikas.
1940 sügisel sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel nn Kolmikpakt , millega tõotati üksteist igati toetada. Juba varsti ründas Itaalia Kreekat, kuid rutaka ja lohaka rünnaku tõttu, pidi talle Saksamaa appi tulema .Ühiselt suudeti ikkagi vastast lüüa.1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes juba 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range okupatsioonirežiim, ning nende vallutused jätkusid.
Vaatamata Saksamaa ja NSVL vahel sõlmitud MRP, kus lubati 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata, valmistusid mõlemad riigid juba alglul teineteise vastu sõjaks. Küsimus oli vaid selles, et kes jõuab enne väed koguda ja rünnata. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa ootamatult kallale Nõukogude Liidule, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Tänu üllatusmomendile ja vastase nõrgale kaitsefunktioonile (kuna Punaarmeegi oli rünnakuks valmistunud, jättes kaitse hooletusse) hõivas Saksamaa suure osa NSVL Euroopast. Saksamaa rünnakutempo rauges alles 1941. aasta lõpul. Siis toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema. Sakslastele sai kindlast saatuslikuks ka talvel, suures külmas sõdimine, kui Venelastele oli see tavaline kliima. Umbes samal ajal algasid USA ja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised Nõukogude Liidule, mis aitasid suurest kaasa Nõukogude Liidu vastupanule Saksamaale, kuna eriti USA ei tahtnud oma mehi võitlusse kaasata, vaid varustas endale sobivat sõdivat poolt.
Kui maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale, kasutas Jaapan seda ära, et kehtestada ülemvõimu Ida-Aasias. Kuid selle vallutusplaani vastu oli aga USA. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult Pearl Harbori mereväebaasi, mis oli Ameerika laevastikule valus löök, mis muutis nad pikaks ajaks võimetuks Jaapani laevastiku vastu, kuigi asuti kiirelt uut leavastikku looma. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid, kuid 1942 juunis toiunud Midway lahing oli neile hävituslik.
1942 ja 1943 aastad olid sõjas murrangulised. 1942 alustasid Briti väed vastupealtungi Egiptuses, ning ameeriklaste abiga sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma. Mis andis neile märku, et liitlasväed on lõpuks tugevale vasturünnakule asunud. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul, kus ligi 300 000 pealine piiramisrõngasse sattunud vägi sai lüüa. See muutis Saksamaa nõrgaks uutele rünnakutele idast, mistõttu tuli ruttu vastupealetungi alustada. 1943 suvel tegi Saksa juhtkond viimase katse asuda pealetungile Punaarmee vastu. Peeti Kurski lahing aga kus tänu ebaõnnestunud katsele venelasi ümber piirata, õnnestus neil asuda vastupealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi üle poole okupeeritud NL aladest.
Kurski lahingu ajal tagandas Itaalia kuningas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu . Sama aasta sügisel jõudsid liitlasväed Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksamaa ei saanud oma liitlast, kes oli fašistlik Itaalia eesotsas Mussoliniga unarusse jätta ja seetõttu hõivasid ka Saksa jõud Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fašistliku vabariigi.
Sõja lõpuaastad olid Saksamaale õnnetud. 1944 alguses alustas Punaarmee pealetungi piki Nõukogude–Saksamaa rindejoont. Pealetungi käigus murti 27. jaanuaril Leningradi blokaad . Lääneliitlased aga tungisid edukalt edasi Itaalias ja vallutasid Rooma . 1944 teisel poolel vabastasid liitlased Prantsusmaa ning jõudsid Saksamaa piirile. Siis sai Saksamaa vaenlastest ümber piiratud ja tema kaotus oli juba ette nähtav. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents kus kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus.
7. – 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Loomulikult oleks Hitler koos oma riigiga hukkunud, kuid kuna teda riigi eesotsas polnud sai seesugune asi võimalikuks.
Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug–Ida. USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist, mida ta tegi kusjuures edukalt. Jaapanit kapituleeruma sundimiseks otsustati kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale – Hiroshimale ja Nagasakile, kus hukkus 260 000 inimest. Sele teoga tõestas USA ka teistele riikidele oma võimsust. Peale seda purustasid Nõukogude väed Jaapani armee . Siis nõustus Jaapan 2. septembril 1945 allkirjastama enda kapitulatsiooniakti .