Taani kokkuvõte (0)

1 Hindamata

Taani
Kätlin Kärdi
Sisukord:

Üldandmed lk.3

Geograafiline asend lk.4,5

Arengutase lk.6,7

Kasutatud materjal lk.12
Üldandmed
Pindala - 43 094 km2
Rahvaarv – 5 515 575 (juuli 2010)
Pealinn – Kopenhaagen
SKT elaniku kohta - 35 900 USD
Keel – Taani
Rahaühik – Taani kroon
Riigikord – Konstitutsiooniline monarhia Kuninganna – Margrethe II
Põllumajandus % SKP-st – 4
Tööstuse % SKP-st – 27
Teeninduse % SKP-st - 69
Geograafiline asend
Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare, Saksamaa vahel, põhja poolkeral. Teda ümbritseb kõikjalt vesi. Läänest ja põhjast Põhjameri, idast Läänemeri. Taani on lauskmaa, mis asub Jüüti poolsaarel, mis on üksiti riigi ainus mandriga ühendatud osa. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm.
Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist , on kesk- ja idaosa künklikum. Seal asub ka maa kõrgeim looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Taanis on valdav heitlik parasvöötme mereline kliima. Talved on lumevaesed ning soojad , suved vihmased ja jahedad.
Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad. Jõed on lühikesed, kuigi pikim jõgi Gudena on 158 kilomeetri pikkune . Suurim järv on Sjaellandil asuv Arreso järv-- 42 km2.
Pinnakatteks on enamasti moreen , nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane , levinud on luited (taani keeles klitter). Metsa on vaid 12% riigi pindalast, selle moodustavad tänapäeval luidete kinnistamiseks kasvatatud okaspuumetsad , kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena.
Arengutase
Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku.

Linnarahvastiku moodutab 72% kogu rahvastikust.
Kirjaoskus on 99% kogu rahvastikust.
Keskmine eluiga on kõrge, naistel 80a ja meestel 76a.
Teenindus valdkonnas töötab 74,0% rahvastikust.
Taanis on iive positiivne kuna sündimus on 12‰, suremus 10‰.
Sisemajanduse Kogutoodang (SKT) ühe elaniku kohta on 35 900 USD
Eksportkaubad - Masinad , kütused, laevad, toiduained.

Taani kuulub on arengutaseme poolest arenenud riikide hulka.
Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha , munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased . Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest. Enamik põlde paiknevad Jüüti poolsaarel, põllumajandus kasutab riigi pindalast ära kolm neljandikku. Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Teraviljast (odrast) pruulitakse maailmakuulsat Carlsbergi ja Tuborgi õlut. Samuti majandab Taani end suhkruga ise ära- Lollandil kasvatatakse ohtralt suhkrupeete.
Suur osa Taani tööjõust on tegev tööstuses, toodetakse kodumasinaid, laevu, elektroonikaseadmeid.
Energiamajandus
Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik,
majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja
viljakatele muldadele . Kasulikke maavarasid ja
hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani
elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid ,
mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad
Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest
territooriumist ka Taanile , kes nüüd kõik
vajamineva nafta saab sealt riigist.
Arenenud on ka kalandus , suurim kalasadam on
Esbjerg Jüütimaa läänerannikul.
Arvestatavatest maavaradest kuulub Taanile ainult
suhteliselt väike osa Põhjamere naftast ning
gaasist. Eksporditakse tuuleveskeid.
Tuuleenergia
Taani on näidanud, et läbi püsiva ja aktiivse energiapoliitika säästev areng on võimalik. Energiatõhususe edendamine ja taastuvenergia toidab jätkusuutlikku majanduskasvu.
Mitte üksnes Taani ei ole väga tõhus ja puhas energia sektor , kuid tehnoloogiaarenduse algatanud aktiivne poliitika on kaasa aidanud pidevalt kasvava Taani majanduse investeeringute kaudu ja eksporti. Eksport energiatehnoloogiate on kolmekordistunud just viimase10 aasta jooksul. Täna on Taani maailma tuuleenergia, eluaseme-ja arendustegevuse osakondade mitte ainult Vestas (suur Taani firma selles valdkonnas ), vaid ka välismaiste tootjate tuuleturbiinide. Taani on energia puhasekportija
Taastuvenergia
Taani on võtnud teerajaja rolli arendada taastuvaid energiaallikaid ja tehnoloogiaid . Hüdroelektrijaama ressursside ja tugev biomass traditsioonide puudumisest hoolimata on Taanil (rakendatud poliitikaga) plaan ehitada üks suurimaid taastuvaid
energiasektoreid maailmas. Täna, taastuvate energiaallikate nagu tuule-ja biomass moodustab üle 25% Taani elektrienergia kogutarbimisest ja 15% üldisest energiatarbimisest. Eesmärgiks on suurendada viimane arv vähemalt 30% aastaks 2025.
Energiatõhusus
Optimeerimine energiatõhususe igal sammul väärtusahela alates tootmisest ja jaotamises tarbimine lõpptarbija keskse Taani poliitikas. Meetmete kombinatsioone, mida kasutatakse, et edendada veelgi kasutegureid võita ja säästude teeninud - firmade, kodanikele ja Taanis. Omavalitsus on kehtestanud ranged hoone ja seadmete koodid, avaliku teenistuse kampaaniaid energiakasutust, avaliku sektori, mis seab efektiivsuse näiteks kõrgete maksudega energia kasutuse ja vabatahtlikke kokkuleppeid energiasääst tööstuses põhineb energiaauditeid. madala energiakuluga on pärit kooskõlastatud jõupingutusi valitsus, mitte üheltki omane iseloomulik Taani ise.

et tuule energiat on palju
ja nad arendavad palju uusi energia tootmise lahendusi
müüvad tuulegeneraatoreid ka teistese riikidesse

Koostootmine
põhijooneks Taani energeetikasektoris oma laialdasi kasutus soojuse ja elektri tootmiseks. Läbi suunatud pikaajalise poliitika, Taani on saanud rekordilise taseme koostootmise mis vähendab kadu energia elektri tootmiseks. Üle 50% toodetud energia (va et tuule-turbiinid) kasutab soojust kaugkütte või tööstuslikel eesmärkidel. Veidi üle 80% kaugkütteks samaaegsel loodud võimu. Joonis 1 näitab äärmist määral detsentraliseerida energia tootmise, mis on toimunud alates 1980.
Kasutatud materjal:

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

1. Üldandmed lk.3
2. Geograafiline asend lk.4,5
3. Arengutase lk.6,7
4. Energiamajandus lk.8,9,10,11
5. Kasutatud materjal lk.12

taani

Kasutatud allikad

https://en.wikipedia.org/wiki/Wind_power_in_Denmark

Sarnased õppematerjalid

odt

Taani Kuningriik

Pealinn: Kopenhaagen Rahaühik: Euro Linnastumine: 85% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 76 aastat. Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 69 SKP $/in. 23 200 Eksportkaubad Masinad, kütused, laevad, toiduained. Asukoht Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani kuningriigi alla kuuluvad ka 1948. aastal autonoomia saavutanud Fääri saared ja 1953. aastal autonoomiani jõudnud Gröönimaa. Ajaloo ja kultuuri poolest kuulub Taani Põhja-Euroopa riikide hulka, looduslikult ja majanduslikult aga Kesk-Euroopasse. Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres. Olulisemad

Geograafia

odt

Taani Kuningriik, refereering

Põllumajandustoodete eksport 22 Metsandus 23 Metallurgia ja masinaehitus 24 Kergetööstus 25 Transport 26 Turism 27 Kasutatud kirjandus 28 2 Üldandmed Riik: Taani Kuningriik (taani k. Kongeriget Danmark) Pindala: 43 094 km² Rahvaarv: 5 368 507 miljonit (01.01.2003) Rahvastiku tihedus: 124,9 inimest/ km²(01.01.2003) Riigikeel: Taani keel Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Peaminister: Anders Fogh Rasmussen (alates 27.11.2001) Pealinn: Kopenhaagen (501 tuhat elanikku, Kopenhaageni piirkond 1,1 miljonit elanikku) Rahaühik: Taani kroon, DKK (taani k. krone), 1 kroon=100 ööri (øre) (1) (2) http://www

Geograafia

docx

Taani

Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 69 SKP $/in. 23 200 Eksportkaubad Masinad, kütused, laevad, toiduained. Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres, neist suuremad on Sjaelland, Fyn, Lolland ja Falster. Norrast eraldab Taanist Skagerraki väin, Kattegat ja Öresund Rootsist, mandrist eraldab Fyn`i Väike Belt, Sjaellandist aga Suur Belt. Lõunanaaber on Saksamaa. Taani kuningriigi alla kuuluvad ka 1948. aastal autonoomia saavutanud Fääri saared (1399 km²; 47 000 el.) ja 1953. aastal autonoomiani jõudnud Gröönimaa (2 175 000 km²; 56 000 el. Kaart nr. 6). Riigikorraks on 1953. aastal jõustunud põhiseaduse alusel konstitutsiooniline monarhia, mille peaks on kuningas (kuninganna). Seadusandlik võim kuulub praegu kuningannale ja neljaks aastaks valitavale ühekojalisele parlamendile (Folketing).

Geograafia

doc

Taani Kuningriik

TAANI KUNINGRIIK Üldandmed Pindala: 43 094 km Rahvaarv: 5 368 854 Peallinn: Kopenhaagen Pealinna elanike arv: 1,2 milj. elanikku Keel: taani keel Rahaühik: taani kroon DKK Taani vapp Taani vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega. Taani vapi põhjal loodi Eesti vapi kujundus, mille kasutamisõigus saadi Taani kuningatelt Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale. Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest

Geograafia

docx

Taani - referaat

VINNI-PAJUSTI GÜMNAASIUM 11.b. TAANI Referaat Arelika Klimson 11. B. Õpetaja: Siiri Seljama Vinni 2010 SISUKORD: 1. RIIGIÜLDANDMED.....................................

Geograafia

doc

Taani kuningriik

......................................................................................................... 16 2 Üldiseloomustus Üldandmed Pindala: 43 094 km Rahvaarv: 5 368 854 Peallinn: Kopenhaagen Pealinna elanike arv: 1,2 milj. elanikku Keel: taani keel Rahaühik: taani kroon DKK Geograafiline asend Taani kuningriik asub Põhja- ja Kesk- Euroopa, Läänemere ja Põhjamere vahel. Ajaloo ja kultuuri poolest kuulub ta Põhja-Euroopa riikde hulka, looduslikult ja majanduslikult aga Kesk-Euroopassa Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres, neist suuremad on Sjaelland, Fyn, Lolland ja Falster. Norrast eraldab Taanist Skagerraki väin, Kattegat ja Öresund Rootsist, mandrist eraldab

Geograafia

doc

Referaat geograafiast: Taani

............................................................................. Rahvastik............................................................................................................................... Majandus............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus Mina valisin Taani, sest käisin Taanis puhkamas 2008. aasta suvel. See oli väga huvitav ja ma tahtsin uurida Taanist rohkem. 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga.

Geograafia

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

tõhustamiseks Parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise alased uuringud ja muude teabematerjalide koostamine, avaldamine ja levitamine 21. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu, olulisemad kuupäevad ja isikud Looduskaitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu (eriti mastimänd) raiekeeluga linnade ja kindlustiste lähedalt.  1297- Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib pidada esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal.  1664- Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale, see ohjeldas säästvale metsaraiele ja andis korraldusi mõnede puuliikide säilitamiseks (mets-õunapuud, pihlakad, toomingad, tammed jt.)  18. sajandil rajati ohtrasti mõisaparke, mis olid eeskujuks ka taluhaljastuse rajamisel

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Rohkem sarnaseid