ATLANDI OOKEAN (0)

Tarmo Tuuling Atlandi ookean
PÄRNU TÄISKASVANUTEGÜMNAASIUM
Tarmo Tuuling
ATLANDI OOKEAN
Referaat
Pärnu 20013
SISUKORD
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. SUURUS 4
2. ASEND JA PÕHJA RELJEEF 4
3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS 5
4. TAIMESTIK 5
5. LOOMASTIK 5
6. KESKKONNA PROBLEEMID 6
KOKKUVÕTE 7
KASUTATUD KIRJANDUST 8
SISSEJUHATUS
Ookean (Okeanose järgi; ingl ocean, vn океан), maailmamere suurim osa, mis on mitmest küljest piiratud mandriga. Esmakordselt eristas ookeane 17. sajandi Madalmaade geograaf Bernhardus Varenius, kelle järgi maailmameri jaotub viieks ookeaniks (Atlandi, Vaikne ja India ookean ning Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri). Hiljem eristati maailmamerel kolme osa: Atlandi, Vaikset ja India ookeani. Nüüdisajal jaotatakse maailmameri harilikult neljaks osaks: Atlandi, India ja Vaikne ookean ning Jäämeri (viimast loetakse vahel ka Atlandi ookeani osaks); ka tänapäeval eristatakse mõnel juhul Atlandi, Vaikse ja India ookeani lõunaosa hõlmavat, Antarktist ümbritsevat Lõuna-Jäämerd (86 miljonit km2). Näiteks Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon eristab oma 2000. aastal tehtud otsusega  Antarktika ja 60° ll vahel asuvat maailmamere osa samuti kui Lõuna-Jäämerd (20,33 miljonit km2, sügavus kuni 7235 m)( entsyklopeedia.ee).
Uurimustöö eesmärk on väljaselgitada Atlandi ooekani suurus, asend, põhjareljeef, veestik , taimestik, loomastik ja keskkonnaprobleemid.
Töös andakse kirjanduse lühiülevaade. Sellele järgneb kokkuvõte ja loetelu kasutatud kirjandusest.
3
1. SUURUS
Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast; 76 970 000, koos ääremeredega 91 655 000 ruutkm. Ulatus põhjast lõunasse 15 000 km, väikseim laius u 2830 km ( ekvaatori osas), keskmine sügavus 3597 m, suurim sügavus 8742 m (Puerto Rico sügavikus), maht 329,7 mln kuupkm(www.wikipedia.org).
2. ASEND JA PÕHJA RELJEEF
Piirneb läänes Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandriga, idas Euraasia ja Aafrika mandriga, põhjas Põhja-Jäämere ning lõunas Antarktise mandriga (või Lõuna-Jäämerega, kui viimast pidada eraldi ookeaniks). Tinglik piir Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani vahel kulgeb piki joont Tulemaa – Antarktika poolsaar; Atlandi ookeani ja India ookeani vahel mööda 20° ip-e meridiaani Nõelaneemelt Antarktiseni; Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere vahel mööda joont Hudsoni väina idaosa – Baffini maa – Davise väin – Gröönimaa – Taani väin – Island – Fääri saared - Shetlandi saared – Stadlandi poolsaar (Norra) ( www. kalapeedia .ee/).
Ookean jaotatakse lõuna- ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit. Atlandi ookeani põhjaosa koondab endas paljusid väiksemaid meresid. Nendeks on mandrisesed mered (Vahemeri, Läänemeri), poolsuletud (Põhjameri, Kariibi meri) ja ääremered. Mõnedele Atlandi ookeani osadele on antud omaette nimed, kuid nende piire pole täpselt kindlaks määratud. Nendeks on näiteks Sargasso meri, Bahama meri ja Labradori meri. Saari on Atlandi ookeanis vähe, suurimad ( Suurbritannia , Iirimaa, Suured Antillid, Teravmäed, Falklandi saared) on valdavalt mandrilised. Vulkaanilised saared on Island , Assoorid ja Kaaari saared(www.miksike.ee).
4
Ookeani keskosas ulatub põhjast lõunasse S-kujuliselt veealune Ke4sk-Atlandi mäestik, mille kohal on sügavus 2000-3000 m. Mõlemal pool mäestikku paiknevad sügavad nõod: P-Am. (suurim sügavus 7110 m), Brasiila (6697 m), Argentina (6681 m), Kanaari (6690 m), Roheneeme (6390 m), Angola (6260 m) ja Kapi nõgu (5520 m). Põhja liigestavad veealused kõrgustikud (Bermuda, Rio Grande ), ahelikud (Lõuna-Antilli, Vaalaahelik) ja mäed ( Altair , Anti-Altair)( www.kalapeedia.ee/).
3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS
Peamised hoovused : Antilli hoovus , Angola hoovus, Benguela hoovus, Brasiilia hoovus, Falklandi hoovus, Florida hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Põhjapassaathoovus, Guajaana hoovus, Guinea hoovus, Kanaari hoovus, Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus, Läänetuulte hoovus.
4. TAIMESTIK
Troopilistes ja soojades meredes esinevad pruunvetikad harvem. Üks neist on mariadru (Sargassum), mis moodustab Atlandi ookeanis Sargasso meres tiheda ujuva massi(www.alkranel.ee).
5. LOOMASTIK
Veekeskkonna elustiku võib tema käitumise ja veekogus jaotumise järgi jagada mitmeks bioloogiliseks rühmaks, nimelt planktoniks, bentoseks ja nektoniks. Planktoniks ehk hõljumiks nimetatakse kõiki väikesi organime kokku, kellel aktiivseks liikumiseks vajalikud elundid kas puuduvad või on nõrgalt arenenud ja kes justkui hõljuvad vees. See on muide õige vaid osa planktoniliste organismide koht, sest paljud neist suudavad sooritada sadadesse meetritesse ulatuvaid ööpäevaseid vertikaalseid rändeid. Mere fütoplanktonis on eriti väljapaistval kohal üherakulised vetikad – ränivetikad, vaguviburvetikad, sinivetikad jt -,
5
zooplanktonis aga ainuraksetest kambrilised ja 3 kiirloomad , hulkraksetest ainuõõssed, mõned usside ja mantelloomade rühmad, vähid ning mitmesuguste selgrootute ja kalade vastsed (bio.edu.ee).
Atlandi ookean on elustiku poolest vaesem kui Vaikne ookean. Ometi on siin rikkalikke kalavarusid. Rohkesti püütakse turska ja heeringat(www.miksike.ee).
6. KESKKONNA PROBLEEMID
Üle kogu maailma igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks suurde merre. Umbes 30 protsenti plastsodist jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani või Atlandi ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse. Plastprügi mahtudest annab aimu kasvõi tõsiasi, et igal aastal jaotatakse inimestele laiali ligi 500 miljardit kuni triljon kilekotti. Kas teie suudate seda numbrit hoomata? Ümbertöötlusesse jõuab kahjuks alla 3% kõikidest plastkottidest. Viimasel ajal on hakatud rääkima ka Atlandi ookeani prügisaarest ( North Atlantic Garbage Patch ). 2008. aastal hoiatas Charles Moore meres hulpivat plasti puudutavas uurimuses (avaldati ajakirjas Environmental Research), et ligikaudu 44% kõikidest merelindudest sööb mõnikord kogemata plasti ja see võib tuua kaasa saatuslikke tagajärgi. Loomad söövad plasti, kuna vees hulpivad plastosakesed meenutavad planktonit ja kilekotid meenutavad meduuse(www.ecomedia.ee).
6
KOKKUVÕTE
Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli väljaselgitada Atlandi ooekani suurus, asend, põhjareljeef, veestik, taimestik, loomastik ja keskkonnaprobleemid.
Uurimustöö andmed koguti ajavahemikus 6.05.2013 - 12.05.2013. Kasutatud on internetis leiduvaid allikaid .
Kokkuvõtvalt võin öelda, et töö kirjutamiseks allikaid leidus vähe, tihi tekstid kordusid.
Väga vähe leidsin infot Atlandi ookeani taimestiku ja loomastiku kohta ning seetõttu jäi minu oma töös need osad puudulikuks.
KASUTATUD KIRJANDUST
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ookean1
http://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_ookean
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/maakera_vesikest_liinametskula.ht m
http://www.kalapeedia.ee/atlandi-ookean.html
http://bio.edu.ee/taimed/general/vetiktaimed.ht m
http://www.ecomedia.ee/et/node/275
http://www.alkranel.ee/keskkonnaveeb/kirjandus/raamatud/ookean.pdf