Austraalia Geograafiline asend, riigi kuju ja kellaaja erinevus Austraalia on föderatiivne riik, mis asub Austraalia mandril ja Austraalia & Okeaania maailmajaos. Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaberriigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor- Leste, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liiduriigid. Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori mered põhjas, Tasmani meri lõunas). Riigi kuju on põhiliselt ovaalne, minule isiklikult meenutab see mõnglit. Üleval on riigil kaks kitsenevat otsa ning all läheb saar kahest otsast laiemaks ning parema otsa juures on väike saar. Austraalia asendi pikkus-ja laiuskraadid on 11-39 ll ja 104-154 ip ning pealinna geograafilised koordinaadid on 33° 51 S, 151° 12 E
Austraalia asustus Maria Bahmatova 11a klass Riigi arengutase. Rahvaarv. Austraalia majandus on üks suuremaid majandusi süsteeme maailmas, kus SKT on 1,57 trilijon $ Austraalia rahvaarv on 23 421 078 inimest Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet: umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased 85% on Suurbritaania või Iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest (näiteks Horvaatiast 800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000) Rahvastiku paiknemine Austraalia asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas
AUSTRAALIA 1.) 2.) · Keel: Inglise keel · Põliselanikud: Aborigeenid · Valuuta: 1 Austraalia dollar = 1,2059 Ameerika dollarit · Pindala: 7,741,220 km2 · Pealinn: Canberra · Rahvaarv: 21,262,641 mln 3.)Lääne poolses osas troopiline kliima ja idapoolses osas paras vöötmeline kliima. 1/3 pindalast on kõrb. 4.)Aborigeenid saabusid mandrile Kagu-Aasiast umbes 40.000 aastat enne esimesi eurooplasi Esimesena avastasid 17 saj Austraalia hollandlased kes nimetasid selle Uus-Hollandiks. Kuid
Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks. Samuti saab välja tuua nullilähedase loomuliku iibe. 4 Arengutase Inimarengu indeks 2006 Sisemajanduse kogutoodang 2006 1. Island (0,968) 1. Luksemburg (77,089) 2. Norra (0,968) 2. Katar (72,969) 3. Kanada (0,967) 3. Norra (51,862) 4. Austraalia (0,965) 6. Singapur (47,426) Riikide elukvaliteeti iseloomustab üldiselt inimarengu indeks, mille järgi on Norra maailmas esimest ja teist kohta jagamas Islandiga. Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta, mis on Norra puhul 51 862 USA dollarit 2006 aasta andmete järgi. Aga suurem SKT inimese kohta ei tähenda, et selles riigis on suurem heaolu. Selle
2 Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Austraallaste heaolutase on võrdlemisi ühtlane. Suurel osal perekondadel on kaks autot peres ja võrdlemisi palju vaba raha. Kliimaolud võimaldavad kõigil mugavat äraelamist. Suur tööpuudus on 1990. aastate majanduslanguste ajal suurendanud erinevust rikaste ja vaeste vahel ning viimastel aastatel on Austraalia maailma elatustaseme pingereas tahapoole langenud. Kodutuse, äärmise vaesuse ja laste hooletusse jätmise juhtumite arv on vaesuse tõttu veidi suurenenud. Elueaga on Austraalia maailma riikide hulgas viiendal kohal, laste suremusel on kolmetesitkümnendal kohal riikide seas, SKT ühe inimese kohta 21. kohal, kirjaoskusega on on 9. kohal, haridustasemega on Austraalia riikide seas 15. kohal ja inimarengu indeksiga on Austraalia 3. kohal. SKT inimese kohta on 17 980 $
Riigi rahvastik ARVUTITUND Minu valitud riigiks on Austraalia. 1. Riigi rahvaarv A) Seal elab 21,766,711 inimest 2011. aasta juuli kuu seisuga. B) Järeldan seda, et Austraalia kuulub väikeriikide hulka. C) Enam-vähem samapalju inimesi elab Madagaskaril, Rumeenias, Sri Lankal ja Elevandiluurannikul. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. A) Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane on sellele Namiibias ja Surinames. B) Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel. Aga kuna enamus Austraalia sisemaast on kõrb, siis seal ei kannata elada ja see viibki rahvastikutiheduse väga madalaks. 3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. A) Minu arvates kasvutempo ei ole väga kasvanud
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
........................................................................................................ 91 Aasias: ........................................................................................................................................................... 92 Ameerikas: .................................................................................................................................................... 93 Aafrika + Austraalia ja Uus Meremaa:........................................................................................................... 94 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 95 NÕUANDEID EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL ..................................................................................................... 96 LISA ÕPPEMATERJALID...................................
Kõik kommentaarid