Austraalia riigiiseloomustus (0)

Austraalia
Geograafiline asend, riigi kuju ja kellaaja erinevus
Austraalia on föderatiivne riik, mis asub Austraalia mandril ja Austraalia & Okeaania maailmajaos. Austraalial puuduvad maismaapiirid , st naaberriigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia , Timor- Leste , Paapua Uus- Guinea , Saalomoni saared, Vanuatu, Uus- Meremaa ja Mikroneesia Liiduriigid.
Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori mered põhjas, Tasmani meri lõunas).
Riigi kuju on põhiliselt ovaalne , minule isiklikult meenutab see mõnglit. Üleval on riigil kaks kitsenevat otsa ning all läheb saar kahest otsast laiemaks ning parema otsa juures on väike saar.
Austraalia asendi pikkus-ja laiuskraadid on 11-39 ll ja 104-154 ip ning pealinna geograafilised koordinaadid on 33° 51′ S, 151° 12′ E. Sydney kaugus Tallinnast on 15 226 km ning ajavahe Eestiga on +9 tundi.
).
Rahvaarv, rahvastik ning selle tihedus

Alates 1950. aastast on Austraalia rahvaarv tasapisi ja üsna stabiilselt kasvanud ning võrreldes 1950ndate aastatega on praeguseks rahvaarv tõusnud väga märgatavalt. Samasugust jätkuvat rahvaarvu suurenemist ennustatakse ka 2030. aastaks. Kõige suurem kasvutempo oli 1950-1960(2,3%) ning alates sealt hakkas kasvutempo alanema(kuni 1,2%ni.)
Austraalia on keskmine riik ning seal elab 22 106 112 inimest(2010). Keskmine rahvastiku tihedus on 2,8 in/km². Naaberriikide keskmine rahvastiku tihedus: Indoneesias 131,1 in/km², Timor-Lestes 64 in/km², Paapua Uus- Guineas 13 in/km², Saalomoni saartel 17,9 in/km², Vanuatus 17 in/km², Uus- Meremaal 16,3 in/km² ja Mikroneesia Liiduriikides 156 in/km². Selle informatsiooni põhjal võib öelda, et Austraalias on rahvastiku tihedus km² kohta väikseim võrreldes oma naaberriikidega.
Enamik austraallasi elab rannikul. Kõikide osariikide pealinnad peale Canberra asuvad rannikul. Idaosa rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond. Vähem inimesi elab Austraalia riigi keskosas, sest seal asuvad kõrbed ja põllumajanduseks ning tööstuseks ebasobivad piirkonnad.
Soolis -vanuseline koosseis

Võrreldes 2000. aastaga on 2010. aastaks tunduvalt kasvanud 60-64- aastaste inimeste osatähtsus(tervelt 55,6% võrra) ning 30-44-aastaste inimeste osatähtsus on langenud u. 20% võrra. Meeste ja naiste osatähtsus riigis on üsnagi võrdne ja stabiilne ning kummastki soost ei ole inimesi oluliselt palju rohkem.
80-100-aastaste vanurite osatähtsus on siiamaani väike ning ei ole väga palju kasvanud aastate vältel.
Graafiku põhjal võib öelda, et Austraalia rahvastik ei vanane. Meeste ja naiste keskmine eluiga on ligikaudselt 70-85 ning see on kõrge eluiga. Naisi, kellel on kõrge keskmine eluiga on veidi rohkem, kui mehi.
Suremus on tõusnud 33-44- ja 7-10-aastaste inimeste hulgas. Viimastel aastatel sündinud poisse ja tüdrukuid on üsna võrdselt ning ei ole oluliselt rohkem poisse ega tüdrukuid. Võib öelda, et Austraalia on rahvastiku vananemise etapis.
Linnad
Austraalia suurimad linnad on Sydney, Melbourne, Brisbane, Adelaide, Perth ja Darwin .
kontuurkaart : regio
80% Austraalia rahvastikust elab linnades. Need linnad on kujunenud just nendesse kohtadesse sellepärast, et need piirkonnad sobivad hästi tööstuseks ja põllumajanduseks ning enamus inimestest eelistab elada lähemal veekogudele/ merele . Varem eelistasid inimesed samuti elukohti, mis on lähemal veekogudele, kuna merel olid peamised kaubateed ning vesi oli ja siiamaani on eluks vajalik. Austraalia sisemaad on aga enamasti kõrbed ning seal on raske elada pikema aja vältel veepuuduse ja põllumajandamiseks/tööstuseks ebasoodsate tingimuste tõttu.
Austraalia tööstus, turismi arengu eeldused ja roll maailmamajanduses
Austraalia koha maailmaturul määrab peamiselt põllumajandussaaduste ja mineraalse tooraine väljavedu. Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis, energeetikas ja ehituses. Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina-,
toiduaine-,keemia- ja naftatöötlemistööstus. Mäetööstuse toodang moodustab tööstuse kogutoodangust alla 10%. Sel tööstusharul põhinevad hästiarenenud energeetika ja metallurgia . Kivisütt kaevandatakse idarannikul, maagaasi Lõuna-Austraalia siseosas ja rauamaaki Lõuna- ja Lääne-Austraalias. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad (autod, vagunid, vedurid , põllumajandusmasinad, elektrimootorid ) ja põhiosa keemiakaupadest. Selles piirkonnas paiknevad ka suurimad, peamiselt sütt tarbivad elektrijaamad . Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi. Tähtsuselt teine on toornafta. Järgnevad rauamaak, kuld ja alumiiniumimaak. Veel tähtsaid ekspordiartikleid on liha, vill ja nisu.
Austraalia turismi arengu üheks eelduseks on kindlasti loodus. See on väga mitmekesine ja rikkalik ning on palju rahvus-ja loodusparke, mis on väärt külastamist. Teiseks eelduseks on ka kliima, mis on enamjaolt troopiliselt niiske(erineb piirkonniti) ning on alati soe ilm. Kolmandaks on ümbritsetus ookeanide- ja meredega. Inimestele meeldib mere ääres peesitada päikese käes, ujuda , võtta koolitusi(näiteks surfikoolitus) ning on palju erinevaid merepealsete ekskursioonide võimalusi.
Riigi arengutase

Austraalia kuulub kõrge arenguga riikide hulka. 2001. aastal oli Austraalia kõrge arenguga riikide edetabelis neljas. Austraallaste heaolutase on võrdlemisi ühtlane. Suurel osal perekondadest on peres 2 autot ja võrdlemisi palju vabaraha. Kliimaolud võimaldavad kõigil mugavat äraelamist. Suur tööpuudus on 1990. aastate majanduslanguste ajal suurendanud erinevust rikaste ja vaeste vahel ning viimastel aastatel on Austraalia maailma elatustaseme pingereas tahapoole langenud. Kodutuse, äärmise vaesuse ja laste hooletusse jätmise juhtumite arv on vaesuse tõttu veidi suurenenud. Elueaga on Austraalia maailma riikide hulgas viiendal kohal, laste suremusel on kolmetesitkümnendal kohal riikide seas, SKT ühe inimese kohta 21. kohal, kirjaoskusega on on 9. kohal, haridustasemega on Austraalia riikide seas 15. kohal ja inimarengu indeksiga on Austraalia 11. kohal. SKT inimese kohta on 17 980 $.
Kasutatud kirjandus:
http://www.census.gov/prod/cen2010/briefs/c2010br-03.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia
http://www.hot.ee/rohelinemanner/majandus.html