Kolmas maailm (0)

Q: Kuidas suhtusid kolmandasse maailma suurriigid?

Vastus leiad õppematerjalist: Kolmas maailm

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas suhtusid kolmandasse maailma suurriigid?

Mis on kolmas maailm
Kolmandasse maailma kuuluvad vaesed riigid ehk arengumaad . Selle moodustavad Aasia , Aafrika, Okeaania ja Ladina-Ameerika riigid. Tänapäeval üha enam proovivad mõned riigid kolmandast maailmast rohkem sõnaõigust saada.

Kuidas suhtusid kolmandasse maailma suurriigid ?
Neid ei peetud endaga võrdväärseteks, kasutati oma eesmärkide elluviimiseks. Neile suruti peale ebasoodsaid lepinguid. Neid maid kasutati oma uute relvade katsetamiseks.

Kolmanda maailma probleemid.
Raske majanduslik olukord, sõltuvus endistest emamaadest, monokultuurid, nälg, veepuudus , haigused, AIDS, sagedased riigipöörded ja kodusõjad.

Iraan –šahh Reza Pahlavi - Valge revolutsioon .
Iraan asub Pärsia lahe idarannikul. Seda riiki iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus. Nende peamine rikkus on nafta . 20.saj algul tõrjuti islami usujuhid nende traditsioonilistelt positsioonidelt ja riigi poliitikat hakkasid üha enam määrama majanduslikud huvid. 1960 alustas šahh Reza Pahlavi laiaulatusliku uuenduskava riigi läänelikumaks muutmist, seda hakati nimetama valgeks revolutsiooniks. Kuna uuendused polnud piisavalt läbimõeldud tekkisid suured vastuseisud, mis aga suruti maha armee ja salapolitsei abil.

Iraak . Saddam Hussein – Lahesõda – 2003.a USA vägede sissetung.
Kui Iraanis elavad enamasti pärslased, siis Iraagis elavad araablased. Maailmasõdade vahelisel ajal vabanenud Iraagis valitses kuni 1958 konstitutsiooniline monarhia . Siis kuningas tapeti ja Iraak kuulutati vabariigiks. 1979 tõusis Iraagi presidendiks Saddam Hussein, kes valitses riiki diktaatorlikult ligi veerand sajandit. Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi ja Iraani vahel relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks, mis kestis 8 aastat ja lõppes tulemusteta. 1990 vallutati Kuveit . 1991 korraldati ÜRO poolt operatsioon „Kõrbetorm“, mille käigus vabastati Kuveit. Kuna ÜRO ei lõpetanud oma surveabinõusid, siis langes riigi elatustase kiiresti. 2003 kukutasid USA väed Husseini valitsuse. Siiski on Iraak tänaseni üks kuumemaid kriisikoldeid.

Iisrael – riigi väljakuulutamine- juutide ja araablaste vaenu tagamaad.
14 mai 1948 kuulutasid juudi organisatsioonid Palestiinas välja oma riigi Iisraeli. Kuigi seda tehti ÜRO nõusolekul tekkisid kohe konfliktid Palestiina araablastega. Nemad ei olnud nõus Palestiinat juutidega jagama. Peamine põhjus, miks tülid tekivad on see, et juudid peavad Palestiina alasid oma ajalooliseks kodumaaks. Samas araablased, kes on seal viimased sajandid elanud arvavad , et see maa kuulub siiski neile.

Palestiina sõda – Suessi kriis ja 6-päevane sõda – Jom Kippuri sõda.
Üks päev peale riigi väljakuulutamist algas Palestiina sõda. Selle käigus vallutas Iisrael osa Palestiinast, osa maad jagati Jordaaniale ja Iisraeli okupeeritud aladelt läks sadu tuhandeid araablasi paguluslaagritesse. See sõda ei lahendanud Lähis-Ida probleemi, vaid muutis olukorra veelgi keerulisemaks. 1956 puhkes sõda Egiptuse ja Iisraeli vahel. Seda nimetatakse Suessi kriisiks. Sõda lõpetati ÜRO survel ilma alade loovutamiseta. Järgmine sõda algas 1967 Iisraeli ja araabia riikide vahel. Seda tuntakse kui kuue päevast sõda. Iisrael vallutas suuri alasid, sealhulgas Jeruusalemma idaosa . Pärast 1973 toimunud Jom Kippuri sõda sai Iisrael kogu Palestiina oma kontrolli alla.

Camp Davidi rahu- PVO – peaminister Rabin.
1978 sõlmisid Iisrael ja Egiptus USA vahendusel Camp Davidi rahu. Peale seda on nende suhted normaliseerunud. Teisi araablaste tugipunkte on Iisrael aga veelgi purustada üritanud. PVO ehk Palestiina Vabastusorganisatsioon. Nende esialgne plaan oli Iisrael sõjaliselt purustada. Iisraeli juhid suhtusid PVO-sse kui terroristlikusse rühmitusse ja kasutasid nende vastu kõige äärmuslikemaid meetodeid . Sellest hoolimata tunnistas ÜRO PVO palestiinlaste seaduslikuks esindajaks . 1990.aastate algul muutus Iisraeli poliitika araablaste vastu leebemaks. Iisraeli valitsus, eesotsas Rabiniga sõlmis PVO-ga lepingu, et palestiinlastele antakse omavalitsusõigus Iisraeli riigi koosseisus. Paraku sai Rabin juudi äärmuslase käe läbi surma.

Ladina-Ameerika. Valikuvõimalused kolme arengutee vahel- caudillo – Hunta .
Pärast II MS tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid Ladina-Ameerika riigid oma arenguteed. Mõned poliitilised rühmitused soovisid kapitalismist ja kommunismist erinevat suunda, mida nimetati reformimeelseks rahvuslikuks liikumiseks. Teised pooldasid parempoolseid ja kolmandad vasakpoolseid poliitilise suundasid. L-Am riigid olid küll 1920-1930.aastail vabariigid kuid tegelikult valitsesid seal sageli diktatuurid eesotsas caudillodega ehk juhtidega. L-Am iseloomustas põllumajandus, suurmaaomandid, linnade suurenemine. Samuti olid iseloomulikud sõjaväelised riigipöörded ja diktatuurid, mida viisid ellu sõjaväelaste diktaatorlikud valitsused ehk huntad.

Argentiina: president Peron - tema reformid -maalt põgenemine – naasmine- Faulklandi sõda.
Reformimeelse rahvusliku liikumise eredaks näiteks on Argentiinas laialdaselt levinud Peroni õpetusel põhinev liikumine ehk peronism . 1946 valiti Peron presidendiks ning Peron kehtestas kohe diktatuuri. Ta juhtis riiki 9 aastat. Sellel ajal tehti mitmeid reforme, mis parandasid inimeste elu. Olukord muutus kui 1950.aastate keskel langesid ekspordihinnad ning riiki tabas majanduskriis . Rasket olukorda kasutasid ära Peroni vastased, kes sooritasid riigipöörde ja sundisid Peroni maalt põgenema. 1970.aastate esimesel poolel õnnestus Peronil kodumaale naasta ja ka veidi rohkem kui aastaks presidendiks saada. Tagasi demokraatia teele said argentiinlased asuda peale 1982.aasta kaotust SRB vastu sõjas Falklandi saarte pärast. Sõjaväeline juhtkond keda süüdistati ebapädevas riigi juhtimises sunniti korraldama üldvalimised ja sealt alates on Argentiina liikunud demokraatia poole.

Tšiili: president Allende – reformid (sots) sept 1973 riigipööre (Pinochet) – muutused.
1970 võitsid vasakpoolsed Tšiili üldvalimised. Presidendiks sai Allende. Allende valitsus püüdis ellu viia sotsialistliku poliitikat, riigistades tööstusettevõtted ja pangad ning teostades maareformi. See tekitas pahameelt suhetes USA-ga, kes loobus Tšiili toetamisest. Riigi majanduslik ja poliitiline olukord halvenes järsult. 1973 septembris kukutas Tšiili armee eesotsas Pinochetiga Allende valitsuse. Allende sai ise lahingus surma. Riigis kehtestati autoritaarne diktatuur. Vasakpoolsete tegevus keelati, asuti turumajanduslike ümberkorraldusi tegema. Pinocheti tegevust toetas ka USA. Diktatuur kestis kuni aastani 1980, mil Pinocheti loobus oma võimust ja taas toimusid vabad valimised.

Nicaragua: vasakpoolsed võimul = sandinistid , Kontra-KS? kodusõda. Välisabi.
1970.aastate lõpul tuli Nicaraguas võimule käremeelne vasakliikumine. Selle eestvedajaid nimetati sandinistideks. Sandinistid kehtestasid oma diktatuuri. Nad saatsid laiali parlamendi, tühistasid senised seadused ning hakkasid moodustama oma sõjaväge. Majanduses alustati ettevõtete riigistamist. Sandinistide vastaseid, keda nimetati kontrateks asusid uue valitsuse vastu sõjategevust. Kodusõda kestis 10 aastat. Sandinistid said abi Kuubalt, NSV Liidult, kontraid abistas USA. 1980 kui NSVL loobus sandinistide toetamisest, pidid nad alla andma. Korraldati vabad valimised, loodi uus valitsus ning hakati demokraatlike ümberkorraldusi tegema.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 77 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

77 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

outsider Õppematerjali autor

9.klassi ajalugu kolmandast maailmast

kolmas maailm arengumaa arengumaad aasia aafrika iraan valge revolutsioon saddam hussein lahesõda iisrael palestiina sõda suessi kriis jom kippuri camp davidi rahu

Sarnased õppematerjalid

doc

Kolmas maailm

Kolmas maailm Kolmas maailm koosnes riikidest, mis ei kuulnud lääne ega idabloki riikide hulka. Neid on nimetatud ka arengumaadeks, kuigi kõik ei ole seda. Pärsia lahe idarannik kuulub Iraanile. Iraani iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus, riigi peamiseks rikkuseks on nafta. 1960-datel aastatel valitses riiki sahh Mohammad Reza Pahlav, kes viis läbi reforme, et riiki läänestada. Seda hakati nimetati valgeks revolutsiooniks. Plaan ei olnud aga hästi läbi mõeldud ja

10.klassi ajalugu

doc

Ajalugu 9ndale klassile. kommunistlik maailm

Suur hüpe kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Kultuurirevolutsioon suruda maha rahulolematus. Rahvasteliidu mandaatsüsteem volitus hallata teatud maaalasid seni, kuni sealsed rahvad on valmis oma riiki asutama. Neokolonialism majanduspoliitiline sõltuvus suurriikidest. Mitteühinemisliikumine NSV liidu ja USA võrdselt süüdimõistmine maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. Separatism püüe eralduda indiast. Kolmas maailm külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Arengumaad. India Rahvuskongress juhtis India iseseisvusvõitlust. Apartheid - rassieralduspoliitika Aafrika Rahvuskongress Aafrika põliselanike huvide kaitseks loodud poliitiline organisatsioon. Palestiina Vabastusorganisatsioon(PVO) terroriorganisatsioon iisraeli vastu. Caudillo Ladina-Ameerika autoritaarse diktatuuri juht.

Ajalugu

doc

1949-2003

Rahvasteliidu mandaatsüsteem - alade ümberjagamiseks mõeldud süsteem, mille kohaselt said mõned riigid volituse hallata teatud maa-alasid seni, kuni sealsed rahvad on valmis oma riiki asutama Neokolonialism - vähemarenenud riikide allutamine suurriikide majanduslikule ja poliitilisele mõjule, kasutades ära nende raskusi Mitteühinemisliikumine - rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike Separatism - liikumine, mis soovib eralduda emamaast Kolmas maailm külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka India Rahvuskongress - juhtis iseseisvusvõitlust Apartheid - rassieralduspoliitika LAV-is Aafrika Rahvuskongress - poliitiline organisatsioon põliselanike õiguste kaitseks Palestiina Vabastusorganisatsioon - Araablaste loodud organisatsioon, mis tahtis kodumaad tagasi võita Caudillo - autoritaarsete diktatuuride juhid Ladina-Ameerikas

Ajalugu

doc

Lähis-Ida 60 aasta jooksul

Lähis-Ida Lähis-Ida on regioon, mis hõlmab Aasia lääneosa ja Kirde-Aafrika. Lähis-Itta jäävad Türgi, Egiptus, Araabia poolsaar, Iraan ning nendevahelised alad. Lähis-Ida on olnud üks maailma ohtlikuimaid kriisikoldeid pärast Teist maailmasõda, eriti Plaestiina alad, sest seal elavad kahe vastastikuse maailmausundi esindajad: islamiusulised araablased ja juudid. Pinge nende kahe usundi vahel on põhjustanud vägivaldseid kokkupõrkeid ning isegi sõdu mitmel korral. Iisraeli on aidanud USA ning araablasi NSV Liit. Nii juudid kui ka araablased peavad Palestiinat enda maaks. 1948. aasta mais kuulutasid juudid ÜRO otsuse põhjal Palestiinas oma riigi ehk Iisraeli. Sellest tekkis suur konflikt, sest Palestiinas elavad araablased ei nõustunud palestiinat juutidega jagama. Juba järgmisel päeval puhkes juutide ning seitsme Araabia riigi vahel sõda, mis kestis üle aasta. Selle käigus õnnestus Iisraelil vallutada osa Palestiinat, mis o

Ajalugu

doc

Elu pärast II MS, Kolmas maailm

Ajaloo arvestustöö. §25-27C Kolmas maailm. 1. Mis on III maailm? Nimeta sinna kuuluvaid riike? Külma sõja aastate riigid, mis ei kulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Aafrika riigid Liibüa, Egiptus, Alzeeria Ladina-Ameerika Brasiilia Aasia Iraak, Kuveit Okeaania Indoneesia 2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine? Eesmärgid? Too näiteid (5) Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises. Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda.

Ajalugu

doc

Kolmas maailm

9. 1983. aasta Genova deklaratsioon keelustas okupeeritud territooriumitel juudiasunduste loomise ning Jerusalemma staatuse muutmise ja nõudis palestiinlaste õiguste tagamist. Okupeeritud Palestiina territooriumitel algas massiline ülestõus 1987. aasta detsembris. Seda nimetatakse esimeseks intifadaks. 10.Oli kolm arengu suunda : eriline suund, mis pole lääneriikidele omane kapitalism ega kommunism ; vabaturumajandus ; kolmas rühm ehk vasakradikaalid otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. 11. Sandinistid on käremeelsed vasakäärmuslased , kes kukutasid endise hirmuvalitseja ja kehtestasid oma diktatuuri. 12. Äkki kuna ühiskonnas pole demokraatia juurdunud, kuritegevus on suur ja toimuvad pidevad võimuvahetused .

Ajalugu

doc

Kolmas maailm (Mao Zedong)

KOLMAS MAAILM 1. Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. India Rahvuskongress- India Iseseisvuse eest võid

Ajalugu

pptx

Ladina-Ameerika

LadinaAmeerika Rasmus Roos Arenguteede otsimine Pärast teist maailmasõda tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid LadinaAmeerika riigid oma arenguteed. Esines kolme eri liiki poliitilisi rühmi: Reformimeelne rahvuslik liikumine, kes arvasid, et riik peaks valima erilise suuna. Konservatiivsed, kes Toetasid vabaturumajandust ja Vasakradikaalid, kes otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. LadinaAmeerika kuni teise maailmasõja lõpuni 1920.1930. aastatel olid LadinaAmeerika riigid väliselt küll vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed diktatuurid eesotsas caudillodega. Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid. Kasvasid linnad, kuid tööstus ei kasvanud. LadinaAmeerika riigite osalemine Hitlerivastases koalitsioonis väljendus põhiliselt majandusliku abi saamises. Pärast sõja lõppu aga pakkusid mõned LadinaAmeerika riigid varjupaika natsi tegelastele, kes põgenesid Euroopast kohtumõi

Ajalugu

Rohkem sarnaseid