Eesti rahvariided referaat (0)

EESTI RAHVARIIDED

Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivaste valmistamiseks kooti telgedel kangas , kasutati naturaalseid materjale- linane , villane. Värvide saamiseks korjati ja kuivatati erinevaid taimi ja keedeti nendes lõnga või kangast .
Vanimad arheoloogilised leiud pärinevad I ja II aastatuhandest. Tooleaegsetel rahvariietel oli rohkest ühiseid jooni teiste Balti riikide riietusega. Naiste riiete peamised osad olid linane varrukatega särk ja selle peal kantav villane varrukateta umbkuub. 13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte, siis aga kasutati juba ehteid ja sõlgesid.
17 sajandil aga muutus naiste seelik , see ei olnud enam ühes tükis kangas, mis ümber keha pandi, vaid seelikul oli konkreetne lõige. Mehed hakksid siis kandma põlvpükse ja naised peas liniku aseme tanu. 18 sajandi ilmusid aga riietusse edevad lisandid- paelad, karrad ja nöörid. Seelikutel kasutati pikkitriipe ja pluusidele ilmusid kirevamad tikandid .  18. sajandi rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid. 19 sajandil hakkati kasutama aga vabrikukangaid- riided linnastusid. Uute riietusesemetena levisid meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas ehk vatt (meestel) ja kampsun (naistel).  20. sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal, kohati Lääne-Eestis ja saartel, Kihnu saarel veel meie päevilgi.
Eesti rahvarõivastel on rohkesti paikkondlikke erinevusi. Osalt on need väga vanad, seotud iidsete hõimuerinevustega, teisalt on need kujunenud hilisemas ajaloolises arengus. Rahva liikumis vabadus piirdus tavaliselt oma kihelkonna või külaga ja parimad rõivad pandi selga kirikusse. Rahvarõivad jagunevad üldiselt nelja suurde rühma:
¤ Lõuna-Eesti
¤ Põhja-Eesti
¤ Lääne-Eesti
¤ Saared
 
KIHELKONNAD
Kihelkonnad on tänini piirkondliku tunnuse aluseks. Kogu meie vanem ajalooline kultuur – rahvaluule , rahvariided, keelemurded jne. jagunevad kihelkondade järgi. Kui lauldakse rahvalaule, siis on see mingi kindla kihelkonna rahvalaul, kui kantakse rahvarõivaid, siis on need mingi kindla kihelkonna rahvarõivad. Tänini maetakse inimesed kihelkonna surnuaeda. Vanad kihelkondade piirid taasmärgistati Eesti Rahva Muuseumi algatusel ja selle sajandaks sünnipäevaks. Projekt toimus koostöös Maanteametiga.   Sildid on kavandatud nii, et kohalikel teedel liiklevatel inimestel tekiks ettekujutus, kuidas kihelkonnapiir maastikus kulgeb.
MULGIMAA
Mina valisin Mulgimaa ja selle piirkonna rahvariiete kirjeldamise sellepärast, et mu esivanemad on Hallistest ja Viljandi kihelkonnast pärit.  Mulgimaa - Halliste ,  Karksi ,  Helme ,  Paistu  ja Tarvastu kihelkonnad ning mõningane osa Viljandi ja Saarde kihelkondadest. Seal piirkonnas räägiti vanasti ( ka mõningal määral praegu) mulgi murrakut. Isegi Hendriku „ Liivimaa Kroonikas „ mainitakse Halliste(Alistekund) kihelkonda. Üsna levinud arvamuse kohaselt hõlmab Mulgimaa tervet Viljandimaad – Paistu, Kõpu, Viljandi, Tarvastu, Kolga -Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonda; Helme kihelkond Valgamaalt ja Halliste ning Karksi kihelkonda endiselt Pärnumaalt. Seda ala nimetatakse Suur- Mulgimaaks.
Mulk on Läti keelne laensõna ja tähendab- lolli või tobu . Alguses oli see sõimu või pilkena mõeldud, kuid selles kujunes välja hoopis selle kihelkonna inimeste nimetus. Mulgid on läbi aegade olnud jõukal järjel, nendel oli palju maad ja suured talupidamised.
MULGI RAHVARÕIVAD
Mulgi rahvarõivad ( lõunapiirkond)säilitasid 19. sajandil mitmeid väga vanu rõivaelemente nagu puusapõll, linik , sõba (kõrik), mulgi rätt, vaipseelik (sõba, sõuke), pallapool jne. Eriti alalhoidlik rõivamoodide ja kaunistusviiside poolest on olnud Lääne-Mulgimaa Halliste ja Karksi kihelkonnad. Sealne rahvarõivas püsis peaaegu muutumatuna kuni rahvarõivaste kasutuselt ärajäämiseni ja seda eriti Hallistes . Siin kantud poolrattaga või kaukaga hamed (särgid) ja vammused säilitasid veel 19. sajandi keskpaikugi oma arhailise lõike.
Vanadel rahvarõivastel esinev taimeaineline mulgi tikand omas teistsugust ilmet – oli muistne . Selle tikandi erinevus seisnes ornamendis, selle ainestikus, värvustes ja tikkimistehnikates, teda esines sõbadel, puusapõlledel, põlledel, mulgirättidel ja suurättidel. Seesugusne tikand kandsi keskaegse väljenduslaadi pitserit. Eelkõige väljendus see üksikmotiivide kasutusviisis, mil motiivid paiknesid romaani ja gooti dekoorile iseloomulikult üksteise kõrval, kokkusulatamata ning seejuures ka ajastule väga tüüpilises süsteemis.
Paistu, Tarvastu, Helme kihelkonnad kuulusid etnograafiliselt Lõuna- Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda. Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgi idaosa , eriti Helme kihelkond, oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised. Siin said varem üldiseks ka näiteks uuemat laadi mitmevärvilised, eriti punaste kirjadega kindad . Iseloomulik sellele piirkonnale nagu Lõuna-Eestile üldse oli aga geomeetriline kiri. Erinevalt Hallistest ja Karksist, kus veel 19. sajandilgi kaunistasid vanad taimeainelised tikandikirjad nooriku - ja pulmarõivaid, esines seesuguseid tikandeid Tarvastus vähem. Siin valitsesid erilaadsed punased, mõnede taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas antud pilt vastavate tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende järk-järgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Uuendustele suhteliselt vastuvõtlik Helme kihelkond erines mitmeski osas teistest Mulgi kihelkondadest. Näiteks puuduvad siit andmed omanäoliste, peene labasekoelise linase keskosaga õlalinikute kohta, mida kanti kõigis ülejäänud Mulgi kihelkondades ja millel otstesse olid sissekootud jämedamast mustjassinisest ning peentest punastest villastest lõngadest reljeefsed triibud . Samuti ei kodunenud siin Hallistes, Karksis, Tarvastus ja Paistus ülipopulaarsed ruudulised viielõngalised tekid , vaid kanti visalt musti sõbasid. Peakatete osas võtsid Helme naised naaberkihelkonna Rõngu eeskujul omaks väikese tülltanu ja pikk-kuue kõrval kodunes siin ka kampsun.