Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõtte(vaheosa) (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Ühiskonnageograafia
Sissejuhatus
Geograafia jaguneb kaheks:Loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks.

Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel meid ümbritsevas eluta ja elus looduses inimese soovidest sõltumata.See on tihedalt seotud: a) biogeograafia b)klimatoloogia c)hüdroloogia d)geomorfoloogia e) tektoonika f)mullateadus

Ühiskonnageograafia-ehk inimgeograafia hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt.majandus,kultuur,poliitika)

Neid kahte seob keskkonnageograafia,sest inimtegevus mõjutab looduses toimuvat.Seega võib väita et geograafia on mitmekülgne biohaardeline ja piirneb paljude teiste teadustega.

Mikroökonoomika-üksikisikute ja ettevõtete käitumist uuriv ja käsitlev haru.

Makroökonoomika-majandusteaduse haru,mis analüüsib majandussuhteid riigitasandil.

Majandusgeograafia -uurib majanduse toimumist ruumis,ruumi iseärasusi ja kauguste mõju maailmamajandusele.

Muutused ühiskonnas

Maailma poliitiline kaart jaguneb erinevateks regioonideks(piirkond),mida saab iseloomustada erinevate näitajate poolest:kliima,loodusolud,geograafiline asend,keel,rahvus, religioon ,ajaloolised sidemed ja majanduslik-ja sotsiaalneareng .
Euroopa regioonid :1)Põhja2)Lõuna3)Kesk4)Ida5)Lääne-Euroopa
Aasia regioonid:1)Põhja-Aasia=Siberi
2)Ida-Aasia=jaapan,Korea,Hiina idaosa
3)Kagu-Aasia=Indohiina ps. ja saared
4)Lõuna-Aasia=Hindustani ps.
5)Edela-Aasia= Iraan ,Türgi,Saudi-Araabia
6Kesk-Aasia= Kasahstan ja lähinaabrid
Ameerika regioonid:1)Põhja2)Kesk3)Lõuna-Ameerika
Austraalia ja okeaania :Austraalia ja Vaikne ookena
Aafrika regioon:1)Põhja2)Lõuna3)nn.Must Aafrika-Saharast lõunapoolsed riigid
NÄIDE: Eesti
Geograafiline asend
Euroopa kirdeosa,Baltimeri
Kliima,loodusolud
Parasvöötmes põhjaosas,mereline
Keel,rahvus
eesti(Soome- Ugri ) ,ida- slaavi
Ajaloolised sidemed
Saksamaa,Venemaa,Taani,Rootsi
Religioon
Luterlus
Majanduslik-ja sotsiaalneareng
RKT 3600 $/in/a(keskmine)
RKT on rahvuslik kogutoodang inimese kohta aastas
SKT on sisemajanduse kogutoodang inimese kohta aastas,mis on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus.

Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda

1. KORILUS -marjade ja seente korjamine umbes 2miljonit a.t.
2. AGRAARNE TOOTMISVIIS -enda,loomade ja lihtsamate mehhanismide abil elatustoodete ja vahendite valmistamine.Peamine tegevusala oli põllumajandus.Kaubandus ja käsitöö olid vähemtähtsad.
3.INDUSTRIAAL TOOTMISVIIS-käsitöölt üleminek masinatööle,töötlev tööstus.Aretati loomatõuge,taimesorte.Leiutati laevu,kell,trükikunst,tulirelvad nav. seadmed .Tõusis tööviljakus ja inimeste elujärg paranes,rahvaarv kasvas kiirelt,rahvas koondus linnadesse,pandi alus riiklikule haridussüsteemile.Kujunes geograafiline tööjaotus,mis tähendab,et piirkonnad spetsialiseerusid nende kaupade tootmistele,milleks olid neil parimad eeldused.Kujunes välja koloniaalsüsteem kus maailm jagunes tööstusriikideks ja neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks.
4. POSTINDUSTRIAALNE TOOTMISVIIS-ehk infoühiskond,teenindus,transport,info töötlemine.
Põhja riigid 20.saj. alguses: selle moodustasid iseseisvad riigid,millest suuremad olid Saksamaa,USA ja Suurbritannia .riikide vahel tekkisid tihedad sidemed,kujunes tööjaotus ja kapitalivood,olid loodusvarade poolest rikkad ning spetsialiseerusid tööstusele.Ehitati üles riiklik haridus -,tervishoiu-,sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem.
Lõuna riigid 20.saj.alguses: selle moodustasid majanduslikult sõltuvad riigid ehk kolooniad ,peamiselt valitses agraarne tootmisviis,industriaalne tootmisviis levis vaid emamaale vajalikes majandusharudes.

Globaliseerumine – ehk üleilmastumine on kogu maailma haarav majandus-ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side-ja transporttehnoloogiate arengu tulemusena.
Toote valmistamise etapid ning tööjaotus
1. Uurimis -ja arendustegevus (tegelevad hästi arenenud riigid)
2.Detailide valmistamine(kasut. odavat tööjõudu)
3. Kokkumonteerimine (tehakse odava tööjõuga)
4.Müük ja hooldus (paikneb tarbijate lähedal)
Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid
1.Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte.-sõltub loodusliku tooraine või odava energia lähedusest(põllumajandus, metsandus ,kaevandustööde ettevõtted,metallitoormine, raskemasinaehitus)
2.Tööjõule orienteeritud ettevõtted.-paigutuvad sinna, kus on olemas arvukalt vajalikke oskustega töötajaid.(rõiva,-tekstiili,-jalatsi,-elektroonikatööstus).Olulised näitajad on tööjõu hind,kättesaadavus,kutseoskused,maine.
3.Tööjõu kvaliteet.-vajavad kõrgekvalifikatsioonilist oskustööjõudu.
4.Tarbijale orienteeritud ettevõtted.-toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise,võivad olla kohalikud, piirkondlikud ,üleriiklikud või rahvusvahelised.
5.Aglomeratsioonitööstus.-tugevalt orienteerunud koostööle teiste ettevõtetega vajades erinevaid tugiteenuseid.,oskustööjõudu,koostööpartnereid(autotööstus).
6.Kõrgtehnoloogiline tööstus.-seda iseloomustab uuringu-ja tootearenguskulude suur osatähtsus toote omahinnas.
7.Kapitalimahukas tööstus.-on seotud kasutatava tehnoloogia eripäraga.

Ettevõtlusklaster e. kobar – paljude eritüüpi kitsate spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus ,mis on seotud sarnase toote või toodete grupi valmistamisega.
Ettevõtete rahvusvahelistumise põhjused:juurdepääs loodusvarale,laieneda uutele turgudele,püütakse alandada toomiskulusid,suurendada kontrolli mingi riigi majanduses.
Rahvusvaheliste ettevõtete põlvkonnad:
1.Esimene põlvkond-Euroopa kaubanduskompaniid,kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi
2.Teine põlvkond-tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase töötlemise ja sisseveoga päritolumaale.
3.Kolmas põlvkond-arenes välja tööstusettevõtetest,msi laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele.
4.Neljas põlvkond-asendati jäik juhtimissüsteem paindlikumaga.Kujunesid rahandus -ja teenindusettevõtted.
Rahvusvaheliste ettevõtete peamised tegevusvaldkonnad.
1.Kõrgtehnoloogia-suure riski valdkond ,kus uurimis-ja arendustööks vajatakse suuri ressursse.
(ravimid,IT,mikroelektroonika...)
2.Suuremahuliste tarbekaupade tootmine ( koduelektroonika ,autod, telerid ...)
3.Brändi-tarbekaupade masstootmine-müügieduks on vajalik mahukat meediareklaami.
( sigaretid ,karastusjoogid, hambapasta ...)
Tollimaks – maks,mis nõutakse sisse kaupade riigipiiri ületamisel.See ei piira kaubakogusei vaid kauba hinda.
Kvoot – kauba sisse- või väljaveoks kehtestatud kindel koguseline või väärtuseline piirang.
Inimarengu indeks – kasut. riikide arengutaseme hindamiseks,mis koosneb SKT,hariduse ja keskmise eluea näitajatest.
Riikide liigitus panuse järgi maailmamajanduses
1.Inforiik – rikkad maad,kus tööstuse osakaal vähenes ja suurenesid meelelahutustööstus, äriteenused ja sotsiaalteenused.(Jaapan,Lääne-Euroopa,Põhja-Ameerika)
2.Uustööstusmaad – maades kus on usin kuid odav töötajaskond ning napib kapitali.(Taiwan)
3.Toorainemaad –ressursirikkad arengumaad ,mis ei suuda industrialiseeruda(Tšiili,Indoneesia)
4.Vaesed riigid – puudub kapital , loodusvarad ,usin tööjõud.( Afganistan ,Nepal)
Rahvusvahelised organisatsioonid .
WTO – maailma Kaubandusorganisatsioon,mood. 1994a.,eesmärgiks elavdada rahvusvahelist kaubandust,kõrvaldades kitsendused ja barjäärid kaubandussuhetest ning alandada kaubandus-ja tollitariife.
IMF – Rahvusvaheline Valuutafond,mood.1944a.,eesmärgiks vältida järske valuutakursside kõikumisi ja leevendada eri riikide finantskriise.
NAFTA – Põhja-Ameerika Vabakaubanduse assotsiatsioon ,mood.1994a.,eesmärgiks aja jooksul kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoodid.
EFTA – Euroopa Vabakaubandusühendus
EU – Euroopa Majandusühendus moodustati 1957a.,eesmärkideks tagada ühisturg ühenduse piires.
ASEAN – Kagu-Aasia Maade assotsiatsioon,mood.1967a.,eesmärgiks arendada ja kiirendada liikmesmaade majanduslikku,sotsiaalset,kultuurset koostööd.
OPEC – Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon ,mood.1960.a.,eesmärgiks kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel .
APEC – Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum ,mood.1989a.,liikmesriikide koostöö ja vastastikuse abistamise tõhutamiseks.
MERCOSUR – Lõuna-Ühisturg moodustati 1991a .

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk · .odt · 53 allalaadimist

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõtte vaheosa #1

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõtte vaheosa #2

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõtte vaheosa #3

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõtte vaheosa #4

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõtte vaheosa #5

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

53 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

metskiisu Õppematerjali autor

ühiskond ühiskonnageograafia

Sarnased õppematerjalid

docx

Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt

o heade ühendus- ja kommunikatsioonivõimaluste olemasolu · ,,Loojuvate" piirkondade taandarengu põhjused o Juhatuse peakorterite kaugus o Uurimistöid tehakse maapiirkondades o tootmisüksused viiakse üle odava tööjõu maadesse o nõudluse vähenemine traditsioonilistele toodetele o hierarhiline juhtimisstruktuur jne... 1.3. Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks · Selleks vajalikud sündmused: o Kolooniate poliitiline iseseisvumine o Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö o Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine · Uued side- ja infotehnoloogiad · Transpordi kiire areng eriti lennunduse

Geograafia

doc

10. klassi geograafia materjal

Sissejuhatus. Geograafia jaguneb ühiskonnageograafiaks ja loodusgeograafiaks. · ühiskonnageograafia uurib inimeste käitumist ja mõju keskkonnale. · majandus inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Majandus jaguneb makroökonoomikaks ja mikroökonoomikaks. · makroökonoomika ühiskonna tasandil majandusprotsesside uurimine. · mikroökonoomika ettevõtete tasandil majandusnähtuste uurimine. Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. · globaliseerumine ülemaailmastumine. Riigid : USA, Kanada, Mehhiko, Venezuela, Kolumbia, Ecuador, Peruu, Tsiili, Argentiina, Brasiilia, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Nigeeria, Kongo DV, Sambia, Angoola, LAV, Namiibia, Keenia, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Mongoolia, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Türgi, Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Iisrael, Afganistan, Pakistan, India, Bangladesh,

Geograafia

doc

Ühiskonnageograafia I konspekt

ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), kasvavad kauba

Geograafia

doc

Infoajastu geograafia

GEOGRAAFIA 1 INFOAJASTU GEOGRAAFIA: GLOBALISEERUMINE. GLOBAALSE TÖÖJAOTUSE PÕHIJOONED. Globaliseeruma üleilmastuma Mastaabi sääst tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele töö

Geograafia

odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust

Geograafia

doc

Globaliseerumine infoajastul

Globaliseerumine infoajastul 1.) Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele? Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseeri

Geograafia

doc

Kordamine geograafia tööks

Kordamine geograafia tööks 1. Võrdle agraarajastut, tööstusajastut, infoajastut! Agaarajastu Tööstusajastu Infoajastu Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab põllumajanduses tööstuses teenindussektoris Peamised majandusharud: Peamised majandusharud: Peamised põllumajandus, jahindus, maetalliurgia, masinatööstus, majandusharud: info kalandus tekstiilitööstus töötlemine, edastamine, transport Linnasi vähe, inimesed Tekib palju linnasid, sest oli Palju linnasid, linnade elasid peamiselt maal vaja saada palju inimesi, kes hulk suureneb, vastu töötaks tööstuses linnastumine Transport väga nõrgalt Transport hakkas välja

Geograafia

doc

10. klassi õpiku konspekt

Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Rii

Geograafia

Rohkem sarnaseid