olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19. Keda filosoofidest peetakse saksa klassikalise idealistliku filosoofia esimeseks ja teiseks alussambaks? Esimene sammas Immanuel Kant. Teine sammas Georg Friedrich Wilhelm Hegel. 20. Kes oli saksa tuntuim religioonifilosoof? Friedrich Daniel Schleiermache 21. Kes oli taani tuntuim religioonifilosoof? Soren Kiergekaard (1813-1855). 22. Mida ütles Jumal oma olemuse kohta Moosesele? ,,Ma olen see, kes ma olen!" 23. Kes panid aluse sotsioloogiale? August Comte, Herbert Spencer ja Emilie Durkheim. 24. Kes oli Max Weber? Saksa sotsioloog, filosoof ja majandusteadlane. 25. Mida tähenda religioonisotsioloogia?
tähenduseta pole märki. () Märk Tähendus üks märk võib olla teise märgi tähendus. Iga asi võib olla märk. Näiteks: Tool ei ole märk, aga kui tool on ukse vahel, siis ta ei ole enam mööbel, ta on märk (näiteks kohvikus). Iga asi on potentsiaalne märk. Märkide märk Tähenduste tähendus Sõnad Jumal Uue aja pööre oli kausaalsuse põhjendamine igal tahajärjel on põhjused. 19. saj. oli tähtsaim Hegel ja 17. sajandil Rene Descartes. Kui me ei tea põhjuseid ega tagajärgi, siis me ei tea midagi. Kausaalsuse põhimõte sisaldab endas materialistlikku maailmavaadet. (Näiteks keemias: mateeria jäävuse seadus mitte millestki ei tule mitte midagi. See on vastand kreatsionismile (Jumal lõi maailma kasutas märki ja kohe tuli tähendus)). See teooria andis hoobi alkeemikutele, kelle arvates pidi mingi uue aine loomiseks teisest ainest juurde panema mõned rituaalid paastumine jm. 2
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja sul...
Poliitilised ideoloogiad 3. september 2012. a. 12:00 19. sajandi demograafiline plahvatus --> valitsejatel tohutu arv alamaid --> probleemid; Lühike 20. sajand -- katsetuste aeg; Nõukogude Liidu eksisteerimine; marksism; Pikk 20. sajand -- poliitiliset ideoloogiate alus; marksismi alusel Nõukogude Liidu eksisteerimise aeg (1922-1991) Euroopa tõusu ja languse narratiivi taustal -- 20. sajandil Euroopa nõrgeneb, poliitiline tähtsus väheneb; II MS tõukab Euroopa tipust tagasi <-- väliste mõjude sunnil 19. sajandi "hale" lõpusajand -- 20. sajand Lääne-Euroopa enne ideoloogiaid. Rooma riigi kokkuvarisemine 5.sajandil, I võimusiirde faas: Paavst ja Bütsants kui pseudo-Rooma (miks võtab Euroopa tugevnev perifeeria omaks Euroopa nõrgeneva osa religiooni?), II võimusiirde faas: ususõjad 14.-17.saj., perifeeria irdub Roomast, Seisuslik konflikt muutub primaarseks, 17.-19.saj. Euroopa poliiti...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Aut...
T lõpetab ülikooli. Turgenev ei kavatse saada kirjanikuks ta tahab saada filosoofiaprofessoriks. 1838, pärast ülikooli lõpetamist sõidab ta Sm-le, kuna Sm oli tol ajal filosoofilise mõtte keskuseks. Seal elab ta u 3 aastat, kuulab filosoofialoenguid. 1841. aastal naaseb ta Vm-le. Selle ajaga saab tal selgeks, et temast ei saa filosoofiaprofessorit. Ta ei kaitse oma magistritööd. Selle asemel hakkab ta tegelema kirjutamisega. Hegel, Fichte, Schelling nende ideid hakati Moskva ülikoolides tol ajal omandama. Nad esindasid idealismi ja ka saksa klassikalist ideoloogiat. Vm-l kiinduti põhiliselt Hegelisse ja Schellingisse. Idee kõik, mis toimub, on eesmärgipärane. Mõlemad kirjeldasid seda maailma arengut kui harmoonia poole suundumist. Hegel kirjutas isegi sellest, et kõik, mis toimub, on eesmärgipärane ja paratamatu. Lõpp on harmooniline olgu ta kas või kurjus. Kogu filosoofia
Romantistid lähevad aga selle ideega kaugemale nähes jumalas piiritletud mõistust. Nad leiavad, et erinevalt jumalast on inimesel võimalus flirtida kurjaga ja mõelda ükskõik kui jaburaid asju tahes. Jumal aga seda teha ei saa kuna ta on täiuslikult hea ja kõik mida ta mõtleb saab ka teoks. · Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia inimese mina on paljude reflektsioonide kogum. Kui kõik reflektsioonid inimeselt eemaldada jääb järele mitte midagi.Georg Wilhelm Friedrich Hegel on leidnud, et inimene on selline nagu tema ümber olevate minad ta konstrueerivad. Ehk siis inimene on selline nagu ta ümbritsevad inimesed tema loovad. Siit võib edasi minnes leida, et inimese mina on vaid illusioon ning tema looming on loodud tema ümber olnud minade summa poolt · Psühholoogilise antropoloogia kohaselt tuleb otsida inimese mina tema psüühikast. Psüühikaks loetakse organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist
Aoid on kutseline laulik. Aoid laulab jumaliku sisenduse mõjul, ta pigem improviseerib, kui esitab juba valmis laule kindlakskujunenud tekstiga. To pole mitte üksnes laulik, vaid ka laulu looja. Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eepo...
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
Haridust ei tähtsustatud Haridus oluline Teaduse vastu puudub huvi Teaduse suhtes kõrged ootused Pikk 19. sajand (1789-1914). Prantsuse revolutsioon kui teetähis. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marksistlikus käsitluses on Prantsuse revolutsioon Suur ja Ülim. Marksistide jaoks oli Pr revolutsioon ennekõike sotsiaalne ja majanduslik revolutsioon, kus klassivõistluse tulemusel hävitati aadel ja ehitati üles tulevane proletariaatehk talurahvas ja käsitöölised. Võitjatena tuli välja kodanlased.
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
Seega allub nii esene kui ka võõrale (riigi) tahtele. Ruum, milles on piiratud valla või linna eriareng, on piiratud. Kohaliku omavalitsuse idee tegelikkuses eksisteerib seega linnade ja valdade, maakondade ja kõrgemate omavalitsus-liitudena. 2 Tuleb eristada sisemist ja välist KOV (põhiseaduslikku) õigust. Riigilt lähtub KOV osaline autonoomia. KOV idee G. F. W. Hegel KOV idee kui vabaduseidee õitselepuhkemise moment ja seega ka mõistuse osa inimajaloos. ,,Kõlbeline olmine" kui institutsioon on seega ühelt poolt subjektides endis olemas teadmise ja tahte kujul, teiselt poolt aga vastandub see subjektidele millegi objektiive ja võimukana. Normatiivne kord on indviidide endi sisse seatud ja alles selliste protsesside kaudu muutuvad nad tegutsetavateks subjektideks.
väike-eeposed. Nii olevat ,,Odüsseiaks" töödeldud neli iseseisvat poeemi, millest ühes käsitletakse Telemachose matka, kahes Odysseuse rännakuid ja viimases Odysseuse tagasipöördumist kodumaale. Sellelt vaatekohalt esineb väike-eepos vahelülina laulu ja suure eepose vahel. Wolfi ja volfiaanide teooriad äratasid laialdast tähelepanu ja kutsusid esile ägedaid vaidlusi. Wolfi vastaste hulka kuulusid Schiller, Goethe ja Hegel. Unitaarlased rõhutasid esijoones kummagi eepose ühtsuse ja kunstilise terviklikkuse momente, seletades vasturääkivusi hilisemate vahelisandite ja moonutustega. Nn. ühtsusteooria looja G. W. Nitzschi vaatekoht polnud õieti uus, vaid taastas mõneski suhtes ainult endise traditsioonilise kujutluse Homerosest. Mitmes oma teoses, mis ilmusid aastail 1830-1860, osutas Nitzsch eeskätt sellele, et kreeklastel oli kiri tuntud palju varemail aegadel,
objektist eraldatud ning ei suuda maailma hõlmata (ratsionalism ja empirism väitsid vastupidi, et suudab küll). Saksa idealistid leidsid, et mõistus on subjektiivne ning meie arusaam maailmast kujuneb tahes- tahtmatult läbi meie subjektiivse teadvuse. Meie teadmised on vaid meie subjektiivne ettekujutus ning ei pruugi olla tõesed. Inimene ei saa mõista oma ajastut, asjadevahelist kausaalsust, ta saab mõista neid kui nähtusi, fenomene. Georg Friedrich Hegel (1770-1831) nõustub, et meie arusaamad on mõjutatud väliste tingimuste, ajaloolise ning sotsiaalse konteksti poolt. Inimeses toimub ideede dialektiline areng - inimese arusaamad arenevad ideelt sellega vastanduv idee suunas, millele järgneb süntees. Inimese teadvuse areng toimub teatud absoluutse vaimu (Geist) suunas. Hegel leidis, et kõige algelisemal sotsioloogilisel tasandil eksisteerib perekond, kus valitseb
Esialgu avaldub vaim Mesopotaamia jt idamaade kultuurides, seal ainult valitsejate näol, sest teised on ju orjad. Järgmine Antiik Kreeka ja Rooma, kus vabadus omane osale ühiskonnale, kes on vabad st umbes pooltele. Kolmas aste saabub germaanlaste juures e keskaegses euroopas, kus vabadus juba enamusele ja lõpuks kui preisi konstitutsiooniline monarhia kaotab pärisorjuse kõigile. Marxi järgi olemas progress vaimu arengu näol, mis avaldus ühiskonnas. Marx leidis, et Hegel on eksinud ja hoopis ühiskond sünnitab vaimu. Mitte mõtlemine ei põhjusta olemist, vaid olemine põhjustab mõtlemist. Areng siis on, aga see ühiskonna areng. Oluline tootlike jõudude areng. Tootlikud jõud koosnevad tootlikest vahendutest nt kirvest kuni aurumasinani ja tootmissuhetest ehk nt ori ja tema ülem, vabrik ja selle tööline. Tootlike jõudude areng määrab kindla omanid vormi, mis vastab teatud ühiskonna klassile. Kokku moodustavad need
kõikide vastu enesesäilitamise tahe, kus rahu tuleb saada relvade abil, selleks aga on vaja lepingut; Rousseau ratsionaalne leping e ühistahte ja vabadus). Mõju USA iseseisvusdeklaratsioonile, 20 saj demokraatia. Orgaaniline teooria Aristoteles ja inimene kui ühiskonnas rolli täitja; kooseluks ja koostööks ning selle jaoks organisatsiooni rajamiseks on riik inimese jaoks loomulik vajadus. Riik ise on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur. Hegel: maailma ajalugu kui maailmavaimu arengu kõrgeim vabadus ja mõistus, mille tipus on riik. Võimuteooria tänu ühe grupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Riik ei saa tekkida teisiti, kui võimu haaramise teel. Sellel teoorial rajaneb marksistlik riigiõpetus. Riikliku tegevuse ulatuse järgi: · Liberaalne riik esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita met...
kujutlusliku samastumise oskus eriomaselt moraalne motivatsioon -- ratsionaalsus, Jumala või tõe armastus liberalismi kõrgkultuuri keskmes on kirjandus teooria ei huvita võim, vaid üksnes täius ironistlikud filosoofid on privaatsed filosoofid/teoreetikud. Harva liberaalid, sest tahavad võimu, mis tuleneb lähedasest suhtest millegi väga suurega (Nietzsche - üliinimene, Hegel - maailmavaim, Heidegger - olemine kui lõpmata õrn ja Täielik Teine). Liberaalne ironist loeb oma põhjendamatute soovide hulka lootuse, et kannatusi saab kahandada ja inimeste alandamine teiste inimeste poolt võib lakata. Kirjanduskriitika tõusmine liidrikohale arenenud demokraatia kultuuris kui järkjärguline ja vaid pooleldi teadvustatud selle kultuurilise rolli omaksvõtt, millele algselt pretendeeris religioon, seejärel teadus ja lõpuks F
Globaliseerumine · Maailma eri piirkondade vaheliste sidemete tugevnemine Eristatakse kolme liiki · Majanduslik glob. kaubavaheuts, investeerinugd · Sotsiaalne glob interneti kasut., telefonikõned välismaaga, turism · Poliitiline glob, - välissaatkonnad, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine On järgi jäänud isoleeritud kultuure, mis ei ole veel globaliseerunud ,,avastamata" hõim Lõuna- Ameerikas Ajaloo lõpp Georg F H Hegel (19 saj) Hegeli ajalooteooria on ajaloo lõpp, kuna see mõistab lõplikku tõde ja seega ei saa enam midagi olulist toimuda Francis Fukuyama (1993) tänapäeva maailmas pole liberalistlikule demokraatiale jäänud enam ühtegi ideelist vastast. Seega poliitiliste ideede (ideoloogiate) ajalugu on lõppenud
Oluline on kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega. Rõhk sellel, kuidas kirjandusprotsessis toimub eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. 3.Miks uurida kirjandust? Kirjanduse uurimise eesmärk on saavutada täielikum, kvaliteetsem, ja rahuldavam käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Nimelt on kirjandusteaduse enda sünd seotud arenguga, mida Hegel on nimetanud kunsti lõpuks. See tähendab, et kirjandusteaduse teke on seotud tõsiasjaga, et kunst, sh ka kirjandus, kaotas võime ulatuda vahetult oma publikuni. Kirjandus hakkas vajama vahendamist, tõlgendamist, seletamist jne. Kui kirjandus suudab noori võluda ilma kriitika või teooria vahenduseta, asub ta veel kadestamisväärselt eelmodernses faasis. 1
tekkisid mandri-Euroopas või common law areaalis. Mandri-Euroopas valitses viimaste aastakümneteni teadusliku mõtte suund, mille juured on taas Saksa klassikalises filosoofias, common law areaalis seevastu on traditsiooniline sotsioloogiline teaduslik mõte. Alates 1960-ndatest aastatest toimub mõlema suuna lähenemine ning isegi teatud süntees. XIX saj olulisimad ideed esitasid osundatud valdkonnas Hegel, Marx ja Engels, (Hegel oli Marxi suurim mõjustaja). Hegelil oli sügavuti ja üsna detailselt arenenud arusaam tsentraliseeritud riigiaparaadist, mis avaldas määravat mõju Max Weberi ideede kujunemisele bürokraatia kohta. Üldise organisatsiooni- ning juhtimisteooria järgnev kujunemine ning areng: > Taylori teaduslik ärijuhtimise teooria > Fayol'i teooria renoveerimine Gulick'i ning Urwick'i poolt > inimsuhete koolkond >
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises................................................
riiki välisvaenlaste eest. Lepinguteoorial oli vahetu tähendus ka 1776.a. Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonile. See on môjutanud samuti arusaamu demokraatlikust ühiskonnakorraldusest XX sajandil. · 2. Orgaaniline teooria - pärineb Arsitotelese ôpetusest "Polteiast". Kooseluks ja koostööks ning sellise organisatsiooni rajamiseks on riik inimeste jaoks loomulik vajadus. Riik ise on loomulik orgaaniline ühiskonna struktuur. (Seda elustasid ka saksa idealistlikud filosoofid. Hegel " Riik kehastab kôrgeimat ratsionaalsust, kuna ta ühendab inimese môistuse ülemvôimu alla. Riigi areng on toimunud suurema vabaduse suunas") · 3. Vôimuteooria- väidab, et tänu ühe inimgrupi vôimule luuakse poliitiline ühendus. Ajalooline kogemus ôpetab, et riik ei saa tekkida teisiti kui vôimu haaramise teel. Sisuliselt rajaneb sellel teoorial marksistlik riigiôpetus. Riigi tunnused: · Rahvas - esimene oluline tunnus. Vôimatu on riiki ettekujutada rahvata
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
Turumajanduses keskne koht inimeste kooselus. Ühiskond, kus indiviid on omaette väärtus. Indiviid võib olla see, kes ta tahab, ta valikuid aktsepteeritakse ühiskonna poolt. Õigus osaleda poliitikas, teha elukutselist ja ühiskondlikku karjääri. Ühiskondlik aktiivsus on pigem soositud. 19. saj saavadki alguse seltsiliikumised. Tekkisid ametiühingud. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. 19. saj oluline märksõnaks heategevus, tekivad vastavad organisatsioonid ja eraalgatus. Ka punane rist (sotsiaalne kapital) sai alguse sveitsis, selle rajaja Henry Dunant, kes oli sveitsi ärimees, kes juhuslikult pidi reisima põhja-itaaliasse. Seal toimus sel ajal sõda prm ja sardiinia ühinendud vägedega sõda austriaga itaalia ühinemise eest. Solferino lahingut
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. päras...
deklaratsioonis välja kuulutatud õiguste ja vabaduste kaotamisele. Aruteluküsimused Ühiskondlik lepe moraali osas 1. Millistes moraalseid põhimõtteid puudutavates punktides peaks Eesti rahavas kokku leppima? 2. Kuidas peaks kokkuleppest kinnipidamist tagama? 10. Metaeetika. 20.sajandi arengud 20.sajandi analüütiline eetika · Varasemad filosoofid (Platon, Aristoteles, Kant, Hegel jpt) arutlesid filosoofilise eetika üle ja püüdsid leida praktilist käitumisõpetust. · 20. sajandi filosoofid huvitusid rohkem eetika mõistetest, küsides, mis on hea, õige, kohustus jne. · Mõisteanalüüs (keel ja loogika) Kui eetika on moraali filosoofiline uurimine, siis metaeetika on filosofeerimine eetika üle eetikateooria mõistete ja struktuuri uurimine. Metaeetika kohta kasutatud sünonüüme: · Analüütiline eetika · Teoreetiline eetika
teiste inimeste sekkumiseta?" (Berlin 1998) Esindajad: Constant, Humboldt, J. St. Mill, Spencer,individualistlikud anarhistid. Praegu E. Nelson, D. Miller. Positiivse vabaduse mõistet : Paljud ei nõustu väitega et vabadus seisneb lihtsalttakistuste/kitsenduste puudumises: See oleks arulageohjeldamatus! Me pole vabad, kui järgime pelgalt kapriise, tunge ja kalduvusi, vaid siis kui meie elus valdab mingi moraalne seisund. Vabadus on enese-valitsemine, autonoomia. Esindajad: Rousseau, Hegel, K. Marx, T. H. Green; Elavatest: J. Christman, Q. Skinner , C. Taylor Eristus pärineb Immanuel Kantilt (Grundlegung zur Metaphysik der Sitten, 1785). Kuulsaks tegi eristuse Isaiah Berlin (pildil), kes käsitles neid poliitilise vabaduse kahe tähendusena. Selgitus Miks "negatiivne"? ... sest vabadus eeldab millegi puudumist (takistuste, piirangute, sekkumise) Miks "positiivne"? ... sest vabadus eeldab millegi olemasolu (enesevalitsemise, enese-määramise) Võrdle: dopinguproovis
3. primordialistid ehk essentsialistid (Geertz, D.Smith) etniline kogukond, mis on rahvuse aluseks, on alati olnud. Etniline identiteet ja eneseteadlikkus on isegi ilma omariikluseta kestnud selgelt ja just 19.saj said selle põhjal võimalikuks see, et tekkisid rahvused. Smithi põhiargument on, et kaasaegseid rahvusi ei saa mõista, viitamata varasematele etnilistele mälestustele. 19.saj puhkesid debattid srelleüle, kellel on enesemääramisõigus. Ka Hegel arutles selle küsimuse üle. Nimekiri koostati mitmete autorite poolt, aga sajandi keskpaigaks peeti 12 riiki enesemääramisõiguslasteks, hiljem lisati ka Itaalia. Sõnaõigust pole Ida Euroopa rahvastel. 1848.-1849.a revolutsioonid Mõnikord venitatakse neid veel 1851.aastani ja räägitaksegi Euroopa revolutsioonidest 1848-1851. Kuigi piirkonniti oli kõigil oma taust ja kontekst, siis mõningaid ühisjooni ikkagi oli
Õpetuses riigist – toonitab konstitutsionalismi ja asetab selle vastakuti despotismiga. Võtab omaks Montesquieu õpetuse võimude lahususest, tõstab esile seadsandluse, riigivormidest demokraaatia – ainult konstitutsionaalne demokraatia on võimeline täielikult siduvat õiguskorda looma, mis on kõigile üksikisikutele kohustuslik. 13. ÕIGUS KUI RAHVAVAIMU JA MAAILMAVAIMU VÄLJEND Ajalooline koolkond ja Georg Wilhelm Hegel (1770-1831) – uurib ja vaatleb õigust moraali ja kõlbluse raamides, riik kui õiguse, moraali ja kõlbluse kroon. Õigus, riik ja kõlblus on ajaloolise kujunemise väljendid, mis avaldavad ja teostavad end rahvavaimus. Riik on rahva hingestatud vaimu õiguslik korraldus, kõlblus – vabaduse idee. Riik on kõlbelise idee teostus. Õiguse lähtealuseks on vaba tahe, järelikult on õigus vabaduse teostus.
ka armastus. V. Panso Õnn ei lange nende katusele, kes kodus istuvad. Aga keegi peab ju kodus olema, kui koputatakse. M. Maeterlinck Õnnelik on see, kes on õnnelik oma kodus. L. Tolstoi Mõnikord el tule inimesed selle pealegi, et nad elavad õnnelikult. L. de Vauvenargues Meis endis peituv õnne põhjus on suurem olukordadest johtuvast. A. Schopenhauer Õnne saladus seisneb võimes välja minna oma mina ringist. G. W. F. Hegel Õnn on hea tervis ja halb mälu. I. Bergman Raha on totter saavutuste mõõdupuu, kuid kahjuks ainus universaalne mõõt, mis meil on. C. P. Steinmetz Õnn on vahepeatus liiga palju ja liiga vähe vahel. C. Pollock Õnn pole eesmärk, vaid eluviis. Tundmatu Õnn pole miski, mida sa kogud, vaid miski, mida sa mäletad. O. Levant Ma usun väga õnne ja ma leian, et mida kõvemini ma töötan, seda rohkem mul seda on. S. Leacock Meile kuulub vaid õnn, mida suudame mõista. M. Maeterlinck
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19
Kodanikuühiskond moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest ja see on niisiis sõltuvuses kodanikuaktiivsusest. Kui vabade kodanikuühenduste hulk ühiskonnas on suur ja nendes tegutseb rohkesti inimesi, kusjuures nende tegevus mõjutab kogu ühiskonda ja neid tunnustab riigivõim, siis on selles riigis tegu väljakujunenud kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonda nimetatakse ka tsiviilühiskonnaks. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J. Locke ja G. W. Hegel, kes eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus ongi inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Et niisugused ühendused püüavad ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud, pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused). Kodaniku e. tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest:
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
Kodanikuühiskond moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest ja see on niisiis sõltuvuses kodanikuaktiivsusest. Kui vabade kodanikuühenduste hulk ühiskonnas on suur ja nendes tegutseb rohkesti inimesi, kusjuures nende tegevus mõjutab kogu ühiskonda ja neid tunnustab riigivõim, siis on selles riigis tegu väljakujunenud kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonda nimetatakse ka tsiviilühiskonnaks. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J. Locke ja G. W. Hegel, kes eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus ongi inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Et niisugused ühendused püüavad ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud, pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused). Tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest:
Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. Vt LISAD Eesti on riiklikult korralduselt ühtne ehk unitaarriik. Riik sätestab territoriaalse halduskorra (maakond, vald). Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J.Locke ja G.W Hegel, nad eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. See on analüütiline kontseptsioon, kuna tsiviilühiskond ei eksisteeri ilma poliitilise võimuta, ilma riigita. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Vaba selles mõttes, et nad on tekkinud kodanike vaba initsiatiivi tulemusena. Kuna taolised ühendused püüavad ka ühiskonda mitmel moel
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
on armastus ise, kuid Ilmutusraamatus ilmutab end verise ning karmi kättemaksjana. Tänapäeva teoloogias on muidugi mõlemate Piibli raamatute autorluse kohta mitmeid erinevaid arvamusi, kuid Jungi poolt öeldu kehtib selles mõttes, et vähemalt Uue Testamendi kaanoni koostajate jumalapilt peaks olema järjekindel. Peame silmas ka asjaolu, et saksa kultuuriruumis üleskasvanuna olid Jungi jaoks autoriteetideks lisaks mõnele teisele eelkõige Kant ning Hegel. Järgnevalt näemegi Jungi mõttekäiku süsteemis tees-antitees-süntees. Jung leiab, et algsel, arenemata mõttetasandil nähakse Jumalat vältimatult Ühena (ehk siis, ühesena). Ainult lahkulöömise teel Ühest, saab ilmuda Teine. Taoline lõhenemine ei pea ilmnema enne, kui ei ole kriitikat auctor rerum`i suhtes - mitte enne, võib öelda, kui kultuur hoidub igasugusest mõtisklusest Ühe üle ning ei hakka tema kätetööd kritiseerima
eristumine. Puchta rooma õiguse retseptsioon on saksa rahva õnnetus, pidurdas saksa rahva õiguse loomulikku arengut. Germanistide teine põlvkond püüdleb germaani õiguse allikate poole, mis olevat hiljem rikutud rooma õigusega. Rahva ja juristide õiguse lõhenemine. Rahvas on õiguse edasikandja. Germanistid loovad omaette ajakirja 1847-48. germanistidel ka uus filosoofiline taust, Kanti asemel Hegel. 1840-ndatel ühinevad germanistid rahvusliku liikumisega, osalevad 1848 PS koostamisel. Tõstatavad ülemaalise tsiviilkoodeksi koostamise vajaduse. 1850-ndatel hakkab toimuma teine jagunemine, meetodi alusel, ajaloolise ja süstemaatilisuse vahel. Romanistide teise põlvkonna tähteos Puchta "Institutsioonide kursus", pandektistika rajamine. Rudolf Ihering. CODE CIVILE Ajalooline käekäik CC 75 aastat stabiilsust, tänapäevalgi kasulikud tõlgendused rahutul ajajärgul. Majanduslikud ja
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
