Põllumajandus 05.09 · Põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajanduses annab vähem kui 5% maailma SKP-st; · 31% maaakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; · Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; · Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. Taimekasvatus · Teraviljad · Mugulviljad (kartul, bataat) · Õlikultuurid · Suhkrukultuurid · Mõnukultuurid (kohv, tee) · Söödakultuurid (juurviljad, põldhein) · Kiukultuurid · Köögiviljad · Puuviljad Loomakasvatus · Veised piimakai, lihakari, tööloomad · Sead · Lambad villa- ja lihalambad · Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt · Karusloomad, polaarrebasedm naaritsad jt. · Muud loomad, hobuses, kaamelid jt. · Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega isel...
ruderaalsete liikide kombinatsioonidest. • Kehtivad siiski ökoloogilised seaduspärad, moodustuvad kooslused ja koosluste süsteemid. • Suur inimtekkeline liigirikkus (võõrliigid) – kas + või – biomitmekesisusele? Linnad kui tagamaade kulul elavad akumulatiivsed ökosüsteemid • Kõik jäätmed sisaldavad taimekasvuks vajalikke toitaineid • Toimub keskkonna eutrofeerumine • Lisaks ka otsene mulla toomine linna (Nõmme nõmmedest on saanud salukoosluste variandid) Linna kliima • Mõjutatud inimtegevusest (kõrgem talvine ja ka suvine temperatuur). • Tõusvad õhuvoolud ja tahm, tolm ning aerosoolid soodustavad pilvede kujunemist – maapinnani jõuab vähem päikesekiirgust. • Mikrokliimas palju äärmuslikke olukordi. Antropogeenne stress • A) õhu saasta(u)mine (sambliku- ja okaspuukõrb)
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Üldiseloomustus...................................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM................................................................................................................................
Ja see on üks väga suur probleem. Kõik see tootmine ja tarbimine tekitab maailmas palju keskonnaprobleeme. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Ja kui nii edasi läheb võib muutuda inimesel elamine planeedil maa väga raskeks. Seoses liigse tootmisega ja keskonna saastamisega on maakera temperatuur tõusma hakanud. Soojemates piirkondades on veelgi suuremad kuumalained ja külmades paikades on ootamatult soe. See on väga ohtlik loomadele ja taimedele, sest nad ei suuda kohaneda uue keskonnaga. Teatud piirkondades esineb ka toidu ja veepuudust. Arvatakse, et siiani
Huvitavat Eesti kalade kohta Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on maakera üks suuremaid sisemeresid,kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10 ) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45 tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve. Nende kogupindala on veidi üle 2100 km 2. Kõige suurem on Peipsi järv pindalaga 3555 km 2, millest suur osa jääb Venemaa territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka Võrtsjärves, mis on suuruselt Ee...
kategooria Gobio gobio - - - Vimba vimba - - - ARUTELU Töö käigus selgus, et karpkalalastest on ohustatud ainult Tõugjas(Aspius Aspius) nii Eestis kui Lätis(VII;II Leedus on selle liigi arvukus palju parem ja liik ei ole kantud punasesse raamatusse liik. (VIII)Tõugjat ohustavad koelmute hävitamine, takistused teel koelmutele, veekogude eutrofeerumine ja reostumine, röövpüük, kobraste arvukuse tõus.(VI) Teiste liikide arvukus on piisav ja ka nende paljunemine piisavalt kiire, et meid ära toita samal määral nagu me seda praegu teeme. Karpkala (Cyprinus carpio) kadumist Eesti vetest pole oodata, kuna igal aastal asutatakse neid erinevatesse järvedesse ja jõgedesse.(V) Nende püüdmine on aga väga raske, seepärast tekibki inimestele arvamus, et liik on välja suremas.
ainult on Läänemere liikidest palju väiksema kasvuga on kilu, räim, lest, tursk ning nad on ka peamisteks püügikaladeks. Imetajatest leidub Läänemeres viigrit ( joonis 3) ja hallhülgeid ( joonis 4) Joonis 3. Allikas: (et.wikipedia.org) 7 Joonis 4. Allikas: (et.wikipedia.org) 8 4. LÄÄNEMERE REOSTUS Läänemere suurimaks ökoloogiliseks probleemiks on eutrofeerumine veeökosüsteemi olukord, kus kõrge toitainete kontsentratsioon paneb vetikad vohama ja põhjustab orgaanilise aine ületootmise, mis lööb süsteemi tasakaalust välja . Eutrofeerumise kõige ilmsemaks märgiks on vetikate ulatuslik õitsemine soojadel suvekuudel suurtel merealadel. See põhjustab omakorda teise, mitte nii märgatava, kuid veelgi kahjulikuma nähtuse hapnikutarbimise suurenemise, mille tulemuseks on lahustunud hapniku puudujääk ja põhjaorganismide,
(inim saastab vett ööpäevas ~12g N) P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g) Ca ü muudavad vee karedaks, vees moodustavad rasvhapete rasklahustuvad kaltsiumisoolad. Vee karedust kõrvaldadakse ioonide või kaltsiumfosfaadi abli. Olmevesi reostab loodusliku vett org aine, taimetotainete P ja N, haigusbakterite jt reoainetega. Vette sattunud org.aine reostustoime seisneb hapniku hävitamises. Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigili looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel.
loomi o Lagundajad e destruendid, kasutavad surnuid organisme või selle osi, bakterid, seened ja paljud mulla või veekogude põhjasetete loomad. Kui lagunudumine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaaniliste ainete ülejääk ja kumuleeriminie. Sood muutuvad hapnikuvaeseks, happeline keskkond Okaspuumets, poollagunenud orgaaniliste ainete kõdu Eutrofeerumine, veekogude mudastumine, kinnikasvamine. Troofiliste tasemete puhul - energia ülekanne iseloomustab produktsiooni energia ja toiduenergia suhe, mida nimetatakse troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. Koosluse produktsioon - biomassi juurdekasv ajaühikus Toiduahel - energia ja aine liikumine tootjate kaudu lagundajateni, seos teiste organismide ja taimede vahel Laguahel - toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmasest tarbijast ja
Kuivendamine * põhjaveetaseme alandamine * põllupinda vähendada * liigilise mitmekesisuse vähenemine Niisutamine * sooldumine * põllupinda vähendada Üleväetamine * põhjavee reostumine * panna väetist õiges koguses * veekogude kinnikasvamine e. * mahepõllumajandus eutrofeerumine Mürkkemikaalide * kuhjumine toiduahelas * vähem mürgitada kasutamine * mürgitatud saak * mahepõllumajandus Monokultuuride * mulla viljakus langeb * kasvatada vaheldumisi kasvatamine * taime haiguste ja kahjurite erinevaid kultuure levik Raskete põllumasinate * muulad tihenevad * põllumasinate kasutada
Suured praamid toovad maale kõik laeval tekkinud jäätmed. Varem visati need vette. On loodud uusi naftatõrjemeetodeid. Õnnetuse tagajärjel merre valgunud nafta ümbritsetakse pikkade ujuvtõketega. Seejärel lastakse naftal imenduda poorsesse ainesse või imetakse see otse veest teise laeva trümmi. Ainus tee randa sattunud nafta eemaldamiseks on kraapida see pooltahkena kokku ja seejärel rannakividel põlema panna. Kaitseabinõud on parandanud Läänemere seisundit. Eutrofeerumine on aeglustunud. Kalasaagid on rikkalikud ning üldiselt inimtoiduks kõlblikud. Soomes kasvab praegu merikotkastel igal aastal umbes 50-60 poega lennuvõimeliseks. Kotkaste taastumisele on kaasa aidanud ka nende talvine söötmine. Ka viigrite sigimises on märgata paranemist. Mere sihiteadlik kaitse võimaldab säilitada Läänemerd suhteliselt puhtana ja eluvõimelisena Kokkuvõte Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri mis on rannapiiriks
TAIMESTIK ON ORGAANILISE AINE JA HAPNIKU TOOTJA, ÖÖSEL VÕI TALVEL PIMEDAS KA HAPNIKU TARBIJA. Rikkalik taimestik seob endasse kasvuperioodil toiteelemente ja vabastab neid pikema või lühema aja vältel. 16. Taimede tähtsus teistele vee-elustiku rühmadele. Taimed on vee-elustiku jaoks toiduallikas ja hapnikuallikas ning osade liikide puhul ka ELU- JA SIGIMISKOHT, VARJE- JA JAHIPAIK. 17. Milliseid veetaimede ökoloogilisi rühmi või eluvorme kahjustab eutrofeerumine kõige enam? Kuidas see avaldub? 18. Millistes järvedes kasvavad kõige haruldasemad taimed ja millised need on? Puhtaveelistes ja läbipaistvates vetes. 19. Miks on taimede kasv ja suguline paljunemine jõgedes või nende teatud lõikudel raskendatud? Sest vesi liigub ja kisub taimi. Vooluvesi viib seemned minema. 20. Millised muutused on ilmnenud Läänemere taimestikus eutrofeerumisel ja toksiliste ainetega reostumisel? On hakanud reostuse tõttu levima vetikad
globaalse tähtsusega. Selliseid inimtegevusest mõjutatud protsesse, mis jätavad jälje ka geoloogilistesse kuhjuvatesse setetesse on palju: näiteks põllumajandusliku tegevusega suurenenud erosioon; tööstusliku tegevuse tõttu muutunud atmosfääri, maailmaookeani või muldade koostis; fosfori, süsiniku või lämmastiku ringe jne. Võimalikeks geoloogilisteks markeriteks on erosiooni kasv, ökosüsteemide fragmenteeritus, järvede eutrofeerumine ja sellega kaasnevad vee- õitsengud, ent ennekõike fossiilsete kütuste põletamisel tekkinud lendtuhaosakesed. Vastuolu on aga selles, et mittegeoloogide esile autoriõigus toodud määrava tähtsusega sotsiaalsed ja kultuurilised protsessid (tehnika areng, arengud bio- ja geoinseneriteaduses jne) ei jäta täppisteaduslikult üheselt tuvastatavaid globaalselt esinevaid markereid ega üheseid piire. 7 4. Pildid Pilt 1
Parasitism – eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Ektoparasiit toitub või elab peremehe kehal. Endoparasiit elutsev peremehe keha sees. Stenotoopne – elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv organism. Atsidofiil – happelembelised taimed. Kaltsifiil – lubjalembelised taimed. Oligotroofne – vähetoiteline või toitainevaene veekogu või soo. Eutrofikatsioon – eutrofeerumine, veekogu kiire rikastumine toitainetega. Mesotroofne – kesktoiteline, taimed omastavad toitaineid mõõdukal hulgal. Eutroofne – toitainerikas veekogu. Suktsessioon – ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Autogeense suktsessiooni puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Allogeense puhul põhjustavad muutusi välitegurid. Primaarseks suktsessiooniks nimetatakse kasvukoha hõivamist
· Adsorptsioon aine siirdub gaasilisest tahkesse · Põletus ja katalüütiline töötlus 3. Teised · Kondenseerimine · Biofiltratsioon · Osoneerimine, biokeemilised, fotoplasmakatalüütilised, plasmakeemilisedd jt meetodid Veeprobleemid: · Pinnaveed on saastunud · Maakera veeressursid jaotuvad ebaühtlaselt · Vesi on taasuv, kuid siiski piiratud loodusvara · Eutrofeerumine Lahendused: · Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine · Vee reostuse vähendamine · Tammide ja veehoidlate rajamine vee varumiseks ja üleujutusohu vähendamiseks · Merevee kasutamine (magestamine) · Jäämägede teisaldamine Reovee probleemid: · Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist · Bakterid ja viirused piiravad vee kasutamist · Reovees leidub raskemetalle, kloororgaanilisi ühendeid ja süsivesinikke
vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. · Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum, elustik haarab nii fauna ja floora kui ka seenestiku ja mikrofloora. · Biotroof elusolend, kes saab vajalikud toitained teistest organismidest. · Detriitahel ehk lagunemisahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. · Eutrofeerumine - on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiseltfosfori- ja lämmastikuühenditega. · Happevihmad fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiidid, nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Happesademete ph tase on madalam võrreldes tavaliste sademetega. Sellest tulenevad happevihmad. · Heterotroofne organism organism, kes saab elutegevuseks vajaliku energia ja
INIMENE Inimese organismi üldiseloomustus: koed, elundid, elundkonnad. Koed: · Epiteel ehk kattekude · Närvikude · Lihaskude · Sidekude Elundkonnad ja elundid: · Katteelundkond : nahk, juuksed, küüned. · Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihased · Seedeelundkond: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, maks, kõhunääre. · Hingamiselundkond: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud · Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Neuraa...
osatähtsus elutsüklis. Maksasamblad, turbasamblad, lehtsamblad. 13. Sõnajalgtaimed tähtsamate klasside ehituse eripära, paljunemine. 14. Katteseemnetaimed: ehituse ja elutsükli üldiseloomustus, klassid, tähtsamad hüdrofüütide ja kaldaveetaimede sugukonnad. 15. Taimede osa veekogude aineringes. 16. Taimede tähtsus teistele vee-elustiku rühmadele. 17. Milliseid veetaimede ökoloogilisi rühmi või eluvorme kahjustab eutrofeerumine kõige enam? Kuidas see avaldub? 18. Millistes järvedes kasvavad kõige haruldasemad taimed ja millised need on? 19. Miks on taimede kasv ja suguline paljunemine jõgedes või nende teatud lõikudel raskendatud? 20. Millised muutused on ilmnenud Läänemere taimestikus eutrofeerumisel ja toksiliste ainetega reostumisel?
(CO2, metaan) atmosfääri. Selle tagajärjeks on kõrgete laienemine, temperatuuri tõus, tormid ja teised looduskatastroofid. Lahendused: elektrijaamade tehnoloogia parandamine, taastuvate energiaallikate kasutamine, prügi sorteerimine ja prügilate rajamine. Veekriis. Suurim veekulutaja maailmas on põllumajandus. Veekogude peamiseks saasteallikateks on heitveed, eelkõige tööstus- ja põllumajandusheitveed. Ka naftareostused on väga ränga mõjuga. Mõned tagajärjed on näiteks eutrofeerumine ja nakkushaiguste levimine. Mõningad lahendused oleksid vee korduvkasutamine, samuti vee kokkuhoid, veehoidlate rajamine, niisutussüsteemide kasutamine. Jäätmeprobleemid on otseselt tingitud rahvastiku suurenemisest ning tootmise ja tarbimise suurenemisest. Selle tagajärjel tekivad linnade ümber prügimäed ja ookeanidesse kandub samuti prügi. Pinnas, vesi ja õhk saavad saastatud. Lahendused: kasutada korduskasutatavaid
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
5) Inimtegevuse mõju (~10 000 aastat) *korilus (kalapüük ja jahindus) *veeäärsete alade asustamine *alepõllundus ja karjakasvatus ( ~4400- 2600 a. tagasi) *niitude teke ja arenemine (90% metsa all, 10% niitude all) *asustuse laienemine, sisealade asustamine *põlispõllud ja väetamine ( ~2500 a tag., Rebalas isegi ~5000 a. tag.) *niitude laienemine ja tuule tegevus (luited, erosioon) ( 900-800 a tagasi) *Lõuna- Eesti kõrgustike erosioon (vesi), veekogude eutrofeerumine ( väetised) *karjatamine ja niitmine (looalad ja rannaniidud) *metsade vähenemine ( 90% 60% 1887.a. 24%) ( põllud ja tarbepuit) *mõisate tekkimine ja arenemine ( +kloostrid) ( alates 13. saj.) ( hooned, aiad, pargid, veekogud) *soode kuivendamine ( karjamaade ja põldude laiendamine) 12
soolesisust. Korduva nakatumise korral võivad nad soole ummistada. Nakatub toorest juur- ja puuviljast ning mustade kätega söömisest. 5. Vihmausside tähtsus looduses ja inimese elus. looduses: kobestab mulda, parandab mulla viljakust, paljud loomad toituvad temast. Inimese elus: rikastavad mulda, kalapüügiks. 6. Nimeta üks looduskaitse all olev karp Eestis. Mis teda ohustab? hari-järvekarp, veekogude eutrofeerumine, veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised) 7. Millised loomad kuuluvad lülijalgsete hulka? Vähid, ämblikulaadsed, putukad. 8. Nimeta lülijalgsete kaks ühist tunnus ja üks erinev tunnus. ühised tunnused: lüliline keha, kitiinkest. Erinevus: vähkidel on sõrad. 9. Jõevähi kaitse ja teda ohustavad tegurid. (lk 48) ohustav tegur: parasiitseen (põhjustab vähikatku, mis tapab). Kaitse: 10
Mis on Ökoloogia? Ökoloogia on teadusharu, mis uurib ökosüsteeme ja nendes toimuvaid muutusi. Isereguleerimine-kui eraldada mingi ökosüsteem, siis allesjäävad reguleerivad end ise. 1)Üldökoloogia 2)Autökoloogia-kuidas on üks konkreetne liik ja kuida on tema nõuded keskkonnas 3)demökoloogia-populatsiooniökoloogia, dünaamika(liikumine) 4)sünökoloogia-vaatab liikide vahelisi suhteid mitme liigiliste kooselamise dünaamika 5)geoökoloogia-maastikuökoloogia geograafia ja bioloogia maastikusisesed ja vahelised probleemid 6)globaal ökoloogia-kogu biosföör ja seal toimuvad muutused Biosfäär-maaala kus leiame elu.: 40km /maakoor/20km Mida tähenab Ökoloogia? *mõiste ökoloogia kasutusel 1866.a *Esmakasutaja sakslane Ernst Henckel Ökoloogiline ja keskkonnakaitselise mõtlemise kujunemisest. 1) varajane looduskaitse 2) dateeritud looduskaitse 3) klassikaline looduskaitse 4) teadliklooduskaitse Varajane looduskaitse. *looduslike ...
Sissejuhatus: Maailma rahvastik suureneb üha kasvavas tempos. Kui XX sajandi alguses oli see ligikaudu 1,5 miljardit, siis käesoleva sajandi alguses juba 6,1 miljardit ning aastaks 2050 prognoositakse elanike arvuks 9 miljardit. Inimkonna kiire juurdekasv tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme.Üheks oluliseks globaalprobleemiks on toidupuudus. Vaatamata nüüdisaja meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse. Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine. Ökoloogilistest globaalproobleemidest tuleb kindlasti mainida ka inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemist ning happevihmad. Kasutatud kirjandus: · Internett: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed Kasv...
atus ja – näitajad olmevete ja tööstuse(paberi- piirkondades Autoheitgaaside kahjulikkuse tarvitada kodus). Heitvete keemiavabrikud) heitevete juhtimine (Aafrika ja Aasia) vähendamiseks kasutatakse puhastamine(mehaaniline, (ka......puudus) veekogudesse. (Väga tähtis Länemere gaasineutralisaatoreid, mis keemiline, bioloogiline). saastatus) Väetiste, eutrofeerumine, muundavad kahjulikud gaasid Õigeaegne väetamine mürkkemikaalide(keskkonnamürgid) katalüsaatorite abil põllumajanduses. Keelata sattumine veekogudesse. Happesademed- loodussõbralikeks gaasideks olme- ja mürkkemakaalde muudavad vee koostist happelisemaks
54. Energiavoog põllumajanduses. · Maa harimine (kündmine, äestamine) · Väetamine · Niisutamine/kuivendamine · Sordiaretustöö · Kahjurite tõrje kõrge en kulu (peamiselt fossiilsete kütuste en) · ¤ mulla ja ümbritseva kk degradeerumine (mulla vaesustumise eri aspektid, ületallamine mulla tihenemine, haritava maa erosioon, ümbruse saastumine mürkkemikaalidega, vete eutrofeerumine, ümbruse elustiku vaesustumine) 55. Fotosünteesi kasutegur; selle suuruse näiteid erinevatest taimekooslustest. Taimekoosluse maksimaalse produktiivsuse printsiip. 56. Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskmise produktiivsusega kooslustes? 57. Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus. 58. Laguahel. Detrivooride roll ökosüsteemis. 59. Lämmastikuringe. Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon, nende protsesside toimumise eeldused. 60
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILINE SEISUND REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA ALUSED Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: TÖ-21 Juhendaja: lektor Viiu Sillaste Tallinn 2008 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING..............................................................................................1 EESSÕNA......................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................................4 LÄÄNEMERI....................................................................................................
D(devoni), P(permi)- u 96% meredes elanud liikidest, T(triiase)- 85-90% taimeliikidest, K(kriidi)- 70-85% maal elanud liikidest. Kuues laine (nö tänapäev): suurimetajad ja linnud: liigid kaovad, mõni liik leitakse taas, leitakse uusi liike. Väljasuremise põhjused: · Elupaikade kadumine ja fragmenteerumine mõjutab 86% ohustatud linnu- ja imetajaliikidest ning 88% ohustatud kahepaiksetest · Võõrliigid · Loodusressursside ületarbimine · Saastatus, sh eutrofeerumine, ja haigused · Inimtekkelised kliimamuutused (kaovad nn külmade piirkondade liigid) Bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt- on Maakera piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus (ekvaatori juures). Endeem- liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal, nt Saaremaa robirohi. Relikt- ehk jäänuk on takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud, nt jugapuu.
Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele omased. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. Maismaast asub ligi 60% veevaeguse tsoonis ja vähemalt 25% inimkonnast kannatab magevee nappuse all. Kuni 2 miljardit inimest kannatab joogivee puudust või selle halba kvaliteeti
keskmiselt 1,5 kilomeetrit sügav. Lisaks pole Läänemere põhi tasane ja lauge vaid täis sügavikke ja orgusid. See aga raskendab omakorda vee liikumist ja vahetust ning on vaja tugevamaid tõukeid, et vesi liikuma panna ja tekiks värske vee juurdepääs. (8) Läänemeri on üks maailma eutrofeerunumaid meresid. Sellega kaasnevad sinivetikate õitsengud, surnud põhjatsoonid, kallaste kinnikasvamine ja muud ebameeldivused. (9) 2.2 Läänemere peamised probleemid 2.2.1 Eutrofeerumine Läänemere üheks suurimaks probleemiks loetakse kinnikasvamist ehk eutrofeerumist. See on põhjustatud enam kui sajandipikkusest toitainete merre kandumisest (ja pumpamisest) inimtegevuse 7 tagajärjel. Toitained jõuavad merre põllumajandusest (väetamine), tööstusest (reovesi), inimasulatest (kanalisatsioon), metsade raiumisest (pinnase minema uhtumine) jne.
· Põhjataimestiku kadumine, · Nafta reostus. Miks on Läänemeri nii tundlik? · Peaaegu sisemeri · Ookeaniga ühendatud kitsaste ja madalate väinade kaudu · Aeglane veevahetus (30 aastat) · Keskmine sügavus vaid 55 meetrit · Ebastabiilne veekoosseis (Põhjamere, jõgede ning sademete magevee segu) · Soolsuse tasemed sõltuvad mere sügavusest · Piiratud bioloogiline mitmekesisus Läänemerd mõjutavad põhiprobleemid: 1. Eutrofeerumine Läänemere loodustasakaalu on tõsiselt häirinud ülemäärane toitainete sissevool, mis pärineb hajureostusallikatest (nt üleväetatud põllumaa ja õhureostus) ning punktreostusallikatest (nt reoveepuhastid ja tööstusreovee väljavoolutorud). Eutrofeerumise tunnuste hulka kuuluvad tavatult suured vetikate õitsengud ja elutud alad merepõhjas. 6
JÕEFORELL Referaat Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD: Sissejuhatus 1.Bioloogia 1.1.Süstemaatiline kuuluvus 1.2.Välimus 1.3.Levik looduses 1.4.Sigimine 1.5.Toitumine 1.6.Mõõtmed 2.Kasvatus 2.1.Kasvatamise eesmärk 2.2.Jõeforelli kasvatamine maailmas ja Eestis 2.3.Jõeforelli kasvatamine ning toodang 2.4.Nõuded kasvatamise tingimustele 2.5.Kasvatamise tehnoloogia Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärk on tutvustada jõeforelli bioloogiat ja tema kasvatamist. Sinna kuulub jõeforelli süstemaatiline kuuluvus, välimuse kirjeldus, levik looduses, sigimine, toitumine, tema kasvatamise essmärk. Teema valisin, sest mulle tundub antud kalaliik huvitav. Ja samas tema keerukas eristamine liigikaaslasest meriforellile. Jõeforell on mageveekala ja teda leidub ...
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk ...
· Eesti energeetika põhineb täielikult · läänemere reostumine; fossiilkütustele. · jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine; · 99% elektrist toodetakse põlevkivist. Elektritootmine on koondunud Kirde-Eesti piirkonda. · jõgede ja järvede eutrofeerumine (rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja · Soojatootmise keskkonnaohtlikkus väljendub lämmastikuühenditega) järgmises: Õhu saastumine SO2, NOx, tuha ja muude tahkete · jne... osakestega; joogivee reostust.
Andmete kogumisel tuleb tagada nende säilimine ja pidevus, kuid samal ajal peab keskkonnaseire süsteem olema paindlik, arenedes edasi koos teadmiste kasvuga. Et vastu võtta strateegilisi otsuseid, tuleb peale keskkonnaseire, mis annab teavet keskkonna olukorrast, toetuda veel uurimistööle, mis annab teavet keskkonnataluvuse kriitiliste koormuste ja kriitilise taseme kohta. ERKP on peamiselt suunatud keskkonnaohu (kliimamuutused, hapestumine, eutrofeerumine, toidu saastumine, liigirikkuse kaudu jne.) avastamisele, lisaks uuritakse näiteks välismõjusid inimese tervisele. 31. Energia Ökosüsteemis. Energiavoog Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid
TALLINNA ÜLIKOOL Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis Referaat Tallinn 2009 Sisukord Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis ....................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 4 1 Põhjavesi....................................................................................................................... 5 1.1 Põhjavee seisund................................................................................................... 5 1.2 Põhjavee probleemid.............................................................................................. 6 2 Põhjavee seire.............................................................................................................. 6 2.1 Põhjavee seire...
nõrgendada mürataset vähemalt lubatud piirväärtuseni; Tõkestada müra pääs ümbritsevasse keskkonda; Kaitsta töötajaid ja elanikke nendele toimiva müra eest. Reostusallikad: põllumajandus- 70%, tööstus 20% kodune majapidamine 10%; punktreostusallikatest; hajureostusest, millest koguneb veekogureostuskoormus. Reostuse näitajad: (mg/l), Heljum, Lahustunud O2, BHT7, NH4-N, NO3-N, Üldlämmastik, PO4-P Üldfosfor Veekogude eutrofeerumine: eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse liigne põldude väetamine maaparandus valgalal jm. Inimtegevus
Mis on keskkonnamahtuvus(kandevõime)? Keskkonnamahutavus ehk keskkonna kandevõime on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama).Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit. Mis on eutrofeerumine? Tunnused. Põhjused. Kuidas vältida. Eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega. Protsessi kiirendab-reovee juhtimine veekogudesse,liigne põldude väetamine,maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused:elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus,liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest, domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega,liigid,vee läbipaistvuse vähenemine,hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais,veekihtides,põhjasetete mudastumine
päikesekiirgust, kuid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist (soojus-) kiirgust ja selle tagajärjel soojeneb ; kasvuhooneefekt suureneb süsihappegaasi ja tolmusisalduse kasvamise tõttu, mõjutades nii kliimat Osoonikihi hõrenemine maapinnast 10-50 km kõrgusel asuv osoonist (O 3) koosnev kith, mis neelab päikeselt saabuvat ultraviolettkiirgust ning kaitseb sel moel elu Maal, selle hõrenemine on üks laiemalt tuntud keskkonnaprobleeme Veekogude eutrofeerumine ehk veekogu toitelisuse tõus ; üks olulisemaid keskkonnaprobleeme veekogudes ; eutrofeerumise probleeme võib jagada kolmeks - saasteainete allikad, saasteainete transport, mõju keskkonnas ja tagajärjed. Bioloogiline mitmekesisus - tähistab kogu maakeral leiduva elu- taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust Säästev areng inimtegevuse arendamine, mille puhul peetakse silmas võimalikult vähest ressursside kulutamist ja mõju looduskeskkonnale
(Kõre ehk juttselg- kärnkonn, 2002 b). 9 Kõrede levikut ning arvukust, ohustavad liigi püsimajäämist eelkõige elupaikadega seotud ohutegurid: - Elupaikade kvaliteedi halvenemine või elupaikade hävimine traditsioonilise maakasutuse muutumise tõttu - Elupaikade hävimine kuivendamise ja maaparanduse tagajärjel - Kudemisveekogude hävimine või kahjustumine traditsioonilise maakasutuse muutumise tõttu - Rannikumere eutrofeerumine - Taasmetsastamine - Elupaigakompleksi hävimine - Kudemisveekogude kuivamisest tulenev kulleste suremus - Merevee mõju kudemisveekogudele - Intensiivne põllumajandus (Kõre kaitsekoraalduskava, 2004 d). 6. Toitumine Kõre koonerdab toiduga väga palju. Suur söödik kõre ei ole. Toitub putukatest (eelkõige sipelgad) ja tigudest. Sigimisperioodil ei toitu kõred üldse. Kullesed on taimtoidulised,
Mis on keskkonnamahtuvus(kandevõime)? Keskkonnamahutavus ehk keskkonna kandevõime on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama).Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit. Mis on eutrofeerumine? Tunnused. Põhjused. Kuidas vältida. Eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega. Protsessi kiirendab-reovee juhtimine veekogudesse,liigne põldude väetamine,maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused:elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus,liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest, domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega,liigid,vee läbipaistvuse vähenemine,hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais,veekihtides,põhjasetete mudastumine
kohta päevas? · 55. Toiduga tarbib inimene 0.6 kuni 1,2 liitrit ehk keskmiselt 0.9 liitrit vett. · 56. Tööstusriikides tarbitakse inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. · 57. [4 p.] Iseloomusta veesaaste tüüpe: (a) mehaaniline saaste on vee saastumine tahkete osiste, võõrkehade jmt. sellega võib kaasneda muud liiki saasteid. Teke võib olla nii loduslik kui inimtregevuse tagajärg. (b) antropogeenne eutrofeerumine on inimese poolt tekitatud vete saastumine, mis tekitab neis toitainete liigrohkuse (c) toksiline saaste on vee saastumine mürgiste ainetega. Peamised tekkeallikad tööstus ja põllumajandus. (d) termaalne e. soojuslik saastumine on vee temperatuuri tõus. Peamiselt toimub see nähtus põhjavees, mille saastumine võib toimuda maasisesoojuse arvel. Vee temperatuuri tõus toob kaasa ainete parema lahustumise vees. · 58. [1 p.] Mis on suurlinnades ja
jätkusuutlik. 29. Milline on peamine lämmastikväetiste tootmisega kaasnev probleem? Aga fosforväetiste tootmisega? Lämmastikväetiste tootmise probleem Suureneb antropogeenne mõju N-ringele. Tootmisega kaasneb N2O (kasvuhoonegaas, lagundab stratosfääri osooni) ja NOx (troposfääri osooni teke, happevihmade teke) emissioon atmosfäärist. Suurenenud N depositsioon leostumine kasvab (saastab joogivee (aneemiaoht) ja veekogude eutrofeerumine, millel tugev mõju veeökosüsteemile - vee hapnikusisalduse langus vähendab kalade arvukust). Koos nitraatidega lähevad välja ka olulised makroelemendid (Ca, Mg, K). Nitrifikatsiooni käigus vabanevad vesinikioonid ja muld hapestub. Osa liike pole kohanenud nii kõrge N kooslused muutuvad liigivaesemaks. Nitraat toidus. Suurenenud taimede N-sisaldus teeb neid kahjuritele atraktiivsemateks (tirtsude puhang Aasias) 6
Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele omased. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. (E-õpe, 2012) 5.2. METSADE HÄVIMINE Inimene on puitu läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ning muuks tarvilikuks. Tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all
loomi, kes söövad mürgitatud putukaid. Pestisiidid võivad tappa ka mulla mikroorganisme. Veekogudesse sattunud taimekaitsevahendid ohustavad otseselt erinevaid veeliike, kuid lisaks ka inimesi. Erinevalt taimekaitsevahendidest ei ole väetised otseselt mürgised, kuid nende olemasolu magevee- ja merealadel muudab toitainete süsteemi ja seetõttu ka spetsiifiliste ökosüsteemide liigilist koosseisu. Toitainete kõige dramaatilisem mõju on eutrofeerumine, mille tulemuseks on plahvatuslik vetikate kasv toitainete suure hulga tõttu. See kahandab vees lahustunud hapnikku, mis omakorda võib tappa kalu ning muid veeorganisme. Olukord Eestis Fütoplanktoni poolt põhjustatud veeõitseng Läänemeres, 3. juuli 2001 Hoolimata sellest, et loomakasvatuse intensiivsus on viimasel kahel kümnendil tunduvalt vähenenud, on käesoleval hetkel põllumajanduse mõju keskkonnale märgatav. Intensiivne loomakasvatus 1970
siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele omased. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse 8 eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu.“ (http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/veekriis.html) 3.7 Metsade hävimine Metsad täidavad väga olulist rolli globaalses ringkonnas. „Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjuseid
Hõljum muudab vee sogaseks. Läbipaistvus väheneb ja fotosüntees aeglustub. Et hõljuvaine on tavaliselt orgaanilist päritolu on ta BHT-ga omavahel tihedalt seotud. Orgaanilise aine biokeemilise lagunemise käigus kulutatakse veest hapniku. Kui BHT on suur, võib kogu vees lahustunud hapnik ära kuluda ning kalad lämbuvad. Lõpuks muutub veekogu anaeroobseks, surnud veekoguks. Fosforist ja lämmastikust oleneb veetaimestiku kasv. Kui kriitiline sisaldus ületatakse, algab veekogude eutrofeerumine. Naftasaadused satuvad vette reostunud aladelt voolava vihmaveega. Pindaktiivsed ained kogunevad veepinnale ja moodustavad õhku läbilaskmatu kile. Vesi vahutab. Veekogu isepuhastusprotsess Veekogu isepuhastusprotsess- reoainete lahjenemine ning lagunemine suublas keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel. Mõõduka, ühtlase reostuskoormusega suudab veekogu kohaneda, äkkreostus võib hävitada igasuguse elu. Veekogu isepuhastuseks on vaja hapniku
Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015 1. Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjektikeskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda andmeid meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ja prognoosid...
korraldamine jäätmete riikidevahelise liikumise rangem reguleerimine Saastatud kohtade, sealhulgas vanade prügilate saneerimine 52. Nimeta peamised veevaldkonna probleemid Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist Reovees leidub ohtlikke aineid (nt raskemetalle, kloororgaanilisi ühendeid) Bakterid ja viirused piiravad vee kasutamist 53. Mis põhjustab eutrofeerumist? Eutrofeerumine bioloogiline reostus (vetikate intensiivne kasv) Eutrofeerumise esimeseks etapiks on üleküllastus mineraalsete toiteainetega, mis teeb võimalikuks fotosüsteesi teel ebatavaliselt suurte taimse biomassi koguste produktsiooni. Selle arvel võib kasvada ka loomse biomassi produktsioon. Läänemere suurim probleem (veekogu rikastumine toitainetega) Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
