Huvitavat Eesti kalade kohta (1)

Huvitavat Eesti kalade kohta
Kui palju on Eestis kalu?
Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda.
Kus Eesti kalad elavad
Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on maakera üks suuremaid sisemeresid,kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8…10 ‰) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist.
Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45 tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve. Nende kogupindala on veidi üle 2100 km2. Kõige suurem on Peipsi järv pindalaga 3555 km2, millest suur osa jääb Venemaa territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka Võrtsjärves, mis on suuruselt Eesti teine järv. Selle pindala on umbes 270 km2.
Eestis on üle 7000 jõe. Ainult 10 neist ületavad oma pikkuselt 100 km. Kõik need on aeglase vooluga, kus voolukiirus ei ületa enamasti 1 m/s.
Millised kalaliggid on Eestile iseloomulikud
Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja  haug . Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga , milleks on  ahven . Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid  koger .
Soojalembesemad liigid on roosärg,  viidikas , tippviidikas, tõugjas,  vimb ,  latikas , nurg ja noakala . Külmadest magevetest pärinevad  siig , tint ja  luts . Läänemeres elavad  kilu , räim,  lest  ja tursk
Milliseid kalaliike Eestlased toiduks kasutavad?
Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv.
Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha,  ahven ,  kiisk  ja luts.
Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve põlisasukaks on  angerjas . Kalamajanduse tulemusel on angerjas praeguseks olulisemaks püügiobjektiks. Rohkesti on Võrtsjärves ka koha,  haugi ja latikat. Läänemerest püütakse peamiselt räime, kilu ja turska.
Millised tegurid mõjutavad Eesti kalastikku?
Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt väheneud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine ( eutrofeerumine ) kahandab oluliselt kalapopulatsioone. Samuti suureneb sellistes veekogudes kalaparasiitide hulk. Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid ( pestitsiidid )
Seoses happevihmadega väheneb kalade marjaterade arv ning kahaneb marja ja vastsete eluvõime. Kui vee happesusreaktsioon (pH) langeb alla 6, vabanevad veekogude põhjasetetest kaladele mürgised metalliühendid. Alla pH 5,5 kaovad järvedest viimastena haug ja ahven.
Eestis on 7 kalaliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt looduskaitsealusedkalad.ee
 
Mida kalad söövad?
     Jões on toiduks vetikaid ( rohe- ja räni-), vesikatku, sääsevastseid, ussikesi, puruvanasid, tigusid, vesilesti, kõdu, endast väiksemaid kalu.
     Meres süüakse karpe, tigusid, lamelasi, kirpvähke, vetikaid, teineteist, kõike, mis on endast suurem ja maitseb.
Selle järgi, millist toitu kalad söövad, jaotatakse neid:

• taimetoidulised ( need on üksikud )
  
• segatoidulised ( neid on kõige rohkem )
  
• röövtoidulised ( neid on vähe )
  

     Näiteks kindlasti taimetoiduline kala on särg. Ta sööb vesikatku ja vetikaid. 
     Ahven, koha, haug, luts jt. on röövkalad, söövad teisi kalu ja ka enda väiksemaid sugulasi .
     Ülejäänud on segatoidulised, söövad seda, millist toitu parajasti on kõige rohkem saada.
Kui kaua kalad elavad?

• Kui kala elab vähem kui 7 aastat, siis on ta väga lühikese elueaga, näiteks tint.
  
• Lühikese eaga on viidikas ja silm, kes elavad 8 – 14 aastat vanaks .
  
• Keskmise elueaga on kiisk, kilu, emakala , kes elavad 15 – 24 aastat.
  
• Pika elueaga on särg, ahven, säinas, haug, säga, kes elavad 25 – 40 aastat.
  
• Väga pikaealine on haruldane kala tuur, võib elada ka 100 aastani.
  

Kuidas me saame teada, kui vana on kala?
    Selleks tuleb lähemalt uurida kala soomuseid. Neil on kaarekujulised ringjad jooned tihedalt üksteise kõrval, iga eluaasta kohta üks. Kui kõik hoolsalt kokku lugeda, siis saamegi teada, kui vana kala oli. Ka selgroolülide ristpindadelt saame vanust lugeda.
Kui kiiresti kalad kasvavad?

• Väga aeglaselt kasvavad ogalik , mudamaim , tippviidikas.
  
• Aeglaselt kasvavad ahven, koger, emakala, teib .
  
• Keskmise kiirusega kasvavad säinas, latikas, angerjas, linask
  
• Kiiresti kasvavad haug, koha, meriforell, peipsi siig
  

 
    Meie kalu:
1. angerjas
2. säga
3. tursk
4. haug
5. ogalik
6. luukarits
7. hink
8. vingerjas
9. madunõel
10. luts
11. meritint
12. merinõel
13. trulling
14. tuulehaug
15.koger
16.latikas
17.nurg
18.hõbekoger
19.vimb
20.linask
21.harjus
     Eestis 80 liiki kalu, kõige tavalisemad on ahven, haug, särg.
    Kõige väiksemad on lepamaim ja ogalik. Kõige suuremad on säga, tuur ja haug.
    Pealt soomustega on kaetud enamus kalu.Ilma soomusteta on angerjas, luts, silm, vingerjas.
Kui rasked võivad kalad olla?

• Vähem kui 100 g kaaluvad lepa- ja mudamaim, ogalik, viidikas, meritint, silm, kilu,
  
• 140 – 490 g kaaluvad rääbis, kiisk, emakala, teib
  
• 500 – 2900 g peipsi siig, tuulehaug, koger, lest, särg, räim, vimb.
  
• 3 kg – 10 kg forell , linask, ahven, angerjas, säinas
  
• Üle 10 kg võivad kaaluda lõhe, koha, tursk, latikas, luts, siig, haug, säga, tuur.
  

     Maitse poolest kõige paremad on : angerjas, jõesilm, lõhi, meriforell, tuur.
II koha saavad ahven, haug, koger, kiisk, kilu, luts, meritint, räim, säinas, särg, tursk.
Söögiks ei kasutata lepamaimu, mudamaimu, ogalikku, merinõela jt väga väikseid kalu.
    Keelatud on püüda harjust, säga, lõhi, meriforelli, tuura.
    Lapsed tohivad püüda ühe käsiõngega kaldalt. Spinninguga püügiks peab juba olema kalastuskaart või mõne kalandusseltsi luba.
  
Kalade ehitus üldiselt
SISEEHITUS  1 
Pilt 1. Kala luustik ahvena näitel.
Luukalade  toese peamine osa on selgroog , mis ulatub piki kogu keha peast sabauimeni.  Eesosas on selgroog ühenduses koljuga. Toes on ka uimedel. Toese külge kinnituvad lihased (kõige tugevamad on selja- ja sabalihased). 
Luukaladel on enamasti suus  hambad, mis võivad paikneda peale lõugade veel ka suulaeluudel, keelel, lõpuseaparaadi luudel .  
Millisel alljärgneval pildil on kala luustiku osa?  
 a)  b)  c) 
Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus asuvad siseorganid . 
Toit neelatakse läbi neelu ja edasi liigub see läbi söögitoru makku.  Maomahla toimel hakkab toit seeduma, osaliselt seedinud toit läheb peensoolde , kus seedimist aitavad kõhunäärme seedemahl ja maksast tulev sapp. Toitained imenduvad läbi sooleseina verre, seedimata jäänused väljutatakse pärasoole kaudu. Seedeelundite ehituses on oluline ka kala toitumisviis (röövkala neelab saagi tervelt ja tema söögitoru ja magu on võimelised venima). 
Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. Kaladel on kahekambriline süda ja üks suletud vereringe . Südamest lähtuvaid sooni nimetatakse arteriteks ja südamesse verd toovaid sooni veenideks. Kojast surutakse veri vatsakesse ja sealt suurde arterisse, mis suundub lõpustesse. Lõpustest väljuvatest soontest voolab juba hapnikuga rikastatud arteriaalne veri mitmesugustesse elunditesse. Erepunane arteriaalne veri rikastub järk-järgult süsihappegaasi ja jääkainetega, muutudes venoosseks vereks. Venoosne veri voolab veenide kaudu südamekotta. Teel südamesse läbib veri maksa ja neerud   
(kalade neerud on  tumepunase lindi kujulised , asetsedes otse selgroo all piki kõhuõõne kogu selgmist külge), kuhu jäävad kehale kahjulikud jääkained.  
Kalade kehades ringleb segaveri ja nad ei suuda hoida oma kehatemperatuuri püsivana.  Nende kehatemperatuur sõltub ümbritseva vee temperatuurist - nad on kõigusoojased.