Ökoloogilised globaalprobleemid, happesademed ja kasvuhooneefekt. (3)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Ökoloogilised globaalprobleemid,happesa demed,kasvuhooneefekt

Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Ökoloogilised globaalprobleemid,happesademed ja kasvuhooneefekt Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Ökoloogilised globaalprobleemid 4 Happesademed 5 Kasvuhooneefekt 6 Kokkuvõtte 7 Kasutatud kirjandus 8  Sissejuhatus Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti.

Bioloogia

4

docx

Globaalprobleem - happevihmad

Happesademeid absorbeerivad (imavad) nii taimed (läbi maapinna või ostese kontaktiga ­ sademetega) kui ka loomad (toiduga või ka sademetega). Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi ­ need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Põhja ­ Ameerikas suri 1982 aastal 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 jäi saaste tõttu haigeks. Kuidas happesademed mõjutavad keskonda? Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained, nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada

Bioloogia

3

odt

Happesademete tagajärjed

kontaktiga ­ sademetega) kui ka loomad (toiduga või ka sademetega). Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi ­ need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Põhja ­ Ameerikas suri 1982 aastal 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 jäi saaste tõttu haigeks. Kuidas happesademed mõjutavad keskonda Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt Alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained, nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline

Loodusõpetus

10

pdf

Globaalsed keskkonnaprobleemid

Globaalsed keskkonnaprobleemid 9 klass Õ Sisu Globaalsed keskkonnaprobleemid ........................................................................................................... 1 Õhk ...................................................................................................................................................... 3 Kasvuhooneefekt ................................................................................................................................. 4 Kliima muutus ...................................................................................................................................... 4 Energia................................................................................................................................................. 5 Ökosüsteemid ...................................

Bioloogia

9

doc

Keskkonna hapestumine

....................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väävli ja lämmastiku depositsioon............................................................................................. 4 Happesademete mõju inimestele.................................................................................................5 Kuidas happesademed mõjutavad keskkonda.............................................................................6 Happesademed mõjutavad ka järvi............................................................................................. 7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud allikad................................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

4

docx

Happelinevihm

Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati. Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad kohalikku kliimat, ja metsad on koduks paljudele loomadele. Happevihmad panevad puud lehti ja okkaid langetama. Okkad ja lehed muutuvad pruuniks ja kukuvad maha. Sageli võetakse puu tervisliku seisundi mõõduks tema ladvaosa hõrenemine, ehk see, kui palju okkaid või lehti on ladvaosa kaotanud võrreldes terve puuga. Samuti kahjustavad happesademed puukoort ja lehti, mis teeb puud vastuvõtlikuks ilmale, haigustele ja kahjuritele. Kõik see juhtub kui puud on kas otseselt kontaktis happesademetega või imavad mullast mürgiseid aineid mis on sinna sattunud happesademete poolt. Eesti on hõrenemisastmega 12.kohal. Happesademed mõjutavad ka järvesid. Happesademed on hävitanud maailmselt üle 1600 järve.Järvedes, mis on happevihmade poolt saastatud, jäävad ellu vaid tugevaimad liigid

Geograafia

5

doc

Happevihmad

Sageli võetakse puu tervisliku seisundi mõõduks tema ladvaosa hõrenemine, ehk see, kui palju okkaid või lehti on ladvaosa kaotanud võrreldes terve puuga.Samuti kahjustavad happesademed puukoort ja lehti, mis teeb puud vastvõtlikuks ilmale, haigustele ja kahjuritele. Kõik see juhtub kui puud on kas otseselt kontaktis happesademetega või imavad mullast mürgiseid aineid mis on sinna sattunud happesademete poolt.Eesti on hõrenemisastmega 12.kohal. Happesademed mõjutavad ka järvesid. Happesademed on hävitanud maailmselt üle 1600 järve.Järvedes, mis on happevihmade poolt saastatud, jäävad ellu vaid tugevaimad liigid. Kalad surevad, ja nii kaob lindude peamine toiduallikas. Samuti võivad linnud surra süües toksilisi kalu ja putukaid. Happevihmad võivad lausa tappa kalad isegi enne kui nad on sündinud.Kalad surevad tavaliselt siis kui järve happetase on kõrge.Kui see on aga madalam siis kalad võivad jääda haigeks, või kaotada võime paljuneda.

Geograafia

3

doc

Kasvuhooneefekt - referaat

Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nõndanimetatud kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi päikeselt maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maa keskmine temperatuur umbes ­18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on

Füüsika

Kommentaarid (3)