· Kurvameelsus ja meeleheide, ärrituvus · Madal enesehinnang · Huvideringi ahenemine · Suhtlusprobleemid · Süütunne · Negatiivne mõtlemine · Enesetapumõtted Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, kuid seda tuleks vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. Depressiooni tüübid
Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. Miniaturist Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpaladChopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Giuseppe Verdi kirjutas 26 ooperit: Aida, Othello, Rigoletto, Triviata, Maskiball. Jean Sibelius- Finlandia poeem. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Edvard Grieg- 2 süiti, Solveigi laul. Kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll.
Kaimo Lorents K09 Konkureerivate toodete analüüs Jogurti tarbijad on eelkõige kindlasti lapsed, aga üldiselt on jogurt toode, mis olenemata soost, vanusest, haridusest või ühiskondlikust positsioonist, maitseb väga paljudele inimestele ja siinkohal kindlat sihtgruppi välja tuua ei ole ilmselt võimalik. Vajadus on põhjus, mis paneb inimesed tegutsema. Vajadus, esimese rühma moodustavad vajadused, mille rahuldamine aitab organismil ellu jääda. Neid nimetatakse füsioloogiliseks vajaduseks. Näiteks söömis-, joomis-, magamis-, hapnikuvajadus. Ootused toodetele tähtsuse järjekorras: 1. Väga oluline · Kvaliteet · Hind 2. Oluline · Maitse 3. Oluline, kuid mitte väga · Pakendi välimus Võrdluskriteerium A ettevõtte B ettevõtte C ettevõtte toode toode toode Me...
kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. · Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Võimalik eristada kahte erinevat tüüpi isiksusi. A-tüüpi inimesed on närvilised ja ebakindlad. B-tüüpi inimesed on rahulikud ja teevad asju sagedasti ainult lõbu pärast. Stressi sümptomid · Kognitiivsed sümptomid · Emotsionaalsed sümptomid Mäluprobleemid Tujukus Väike keskendumisvõime Ärrituvus, äkilisus, Halb otsustusvõime Rahutus, võimetus lõdvestuda Pessimistlikkus Sage eraklikkus Ärevus, murelikkus Depressioon või üldine viletsus · Kehalised sümptomid · Käitumuslikud sümptomid Valud Söömisharjumuste muutumine Kõhulahtisus või kõhukinnisus Unehäired
Ameerika psühholoog. Läbipõlemissündroom emotsionaalse ja vaimse kurnatuse seisund, mis toob kaasa alaneva hinnangu endale kui professionaalile ning võib süvenedes laieneda ka isiksuslikele omadustele Läbipõlemist iseloomustab Vaimne kurnatus, energia ja tahte alanemine, inimesed tunnevad end "tühjaks väänatutena". Inimene muutub ükskõikseks oma töö suhtes, tema kompetentsus väheneb. Depressiivne meeleolu. Inimese emotsionaalsed ressursid on kurnatud, kuna liiga palju energiat on kulutatud liiga pika aja jooksul. Sümptomid On kolm peamist sümptomite klassi mida loetakse läbipõlemise sündroomi tunnusteks : Emotsionaalne kurnatus: Inimesed tunnevad end kurnatute ja väsinutena, energiapuudus. Füüsilised probleemid nagu kõhuvalud ja seedehäired. Võõrandumine (tööga seotud) tegevustest: Inimesed leiavad oma töös ainult negatiivset ja frustreerivat. Neil võib
Seda nimetatakse haiglaslikuks armukadeduseks. Haiglaslik armukadedus ei anna inimesele rahu ja ta aina muretseb oma partneri pärast ning paneb kahtluse alla tema truuduse. Tavaliselt inimene, kellel tekkib armukadeduse tunne ei anna sellele erilist tähtsust kui probleemile. Ta tajub alateadvuses, et probleem ei ole nii suur. Haiglaselt armukade leiab ohtlikke märke ka täiesti neutraalsetest olukordadest. Tulemuseks on emotsionaalsed häired: depressioon, süütunne, ärevus ja vaenulikkus. Samuti on ka rida käitumuslikke muutusi: kontrollimine, korduv käsitlemine, uurimine. Mõnikord jõuab ka detektiivi palkamiseni. Haiglaselt armukade ei suuda taluda olukorda, kus tema partner ei armasta teda sama palju. Psühhootiliseks armukadeduseks nimetatakse olekut, kui inimene on absoluutselt veendunud, et tema partner ei ole talle truu. Armukade ise püüab alati leida asitõendit
Oma eesmärkide ja väärtushinnangute teadvustamine, kogemuste, tähenduste ja tuleviku kujutluste sõnastamine Arvestamine inimese hingelisusega Vance Peavy: karjääriplaneerimine sotsiodünaamilisest vaatenurgast III Valikuvõimaluste piirangud Sisemised Vähesed võimed ja oskused Psühholoogilised piiratud mõtlemine, eelarvamused, väärad oletused, kitsad vaatenurgad, isikliku identiteedi ebakindlus, negatiivsed emotsionaalsed seisundid (abitus, süü, häbi) Välised piirangud (inimõiguste rikkumine, ebasoodus sotsiaalpoliitika, tööpuudus, haridusasutuste puudumine) Sotsiodünaamiline (karjääri)nõustamine Väga kiiresti muutuvate olude tõttu tööturul ning ühiskonnas laiemalt peetakse järjest olulisemaks inimeste toetamist karjääriplaneerimise protsessis Sotsiodünaamilise (karjääri)nõustamise eesmärgiks on aidata inimesel luua enda jaoks
Haapsalu Wiedemanni gümnaasium nimi 12. Ü Doris Kareva Ajalaulud. Päevapildid. referaat Haapsalu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Ülevaade luuletaja eluloost ja loomingust.......................................................................................4 1.1 Elulugu...............................................................................................................................4 1.2 Looming.............................................................................................................................4 2 Luulekogu analüüs............................................................................................................................5 2.1. Kogumiku üldiseloo...
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsi...
1. Kirjuta punkthaaval südamehaiguste riskitegurid koos piirväärtustega (kus võimalik, näiteks normaalse ja haigusliku vererõhu piir) · Suitsetamine · Lipiidide tasakaalu muutumine LDL kolesterooli (,,halb" kolesterool) sisalduse kõrgenemine (üldiselt üle 5,0 mmol/l, ent varieerub vastavalt vanusele ja soole). Triglütseriidide taseme kõrgenemine veres (seda ei peeta seni eraldiseisvaks riskifaktoriks). HDL kolesterooli (,,hea" kolesterool) langus veres. · Vererõhu kõrgenemine (üle 130/85 mmHg; normaalne süstoolne 90.119 ja diastoolne 6079 mmHg) · Suhkruhaigus (II tüübi diabeet) · Rasvumine (kehamassiindeks üle 25) · Kõrge rasvasisaldusega, vähese kiudainete sisaldusega toidu tarbimine · Madal füüsiline koormus (näiteks istuv töö) · Liigne alkoholi tarbimine (meestel üle 4 ja naistel üle 2 alkoholiühiku päevas; sõltub paljuski kehakaalust j...
Neid iseloomustab sügav mõtlemine, eneseotsingud ning iseenda ja oma sisemiste emotsionaalsete seisundite mõistmine. h) Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada elusobjekte (taimi, loomi), tema tundlikkust ning huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu. i) Eksistentsiaalne intelligentsus on religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid. 2. Emotsionaalsed seisundid: Eristatakse tekke kiiruse, tugevuse ja kestuse alusel. a) Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb meeleolu üsna aeglaselt ja võib püsida kaua. Meeleolu mõjutavad inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed, aastaajad, ilm jne. b) Afekt on emotsionaalne plahvatus, mis tekib kiiresti, on väga tugev, kestab lühikest aega, enesekontroll väheneb või kaob
Kõrgkoolides psühholoogiline nõustamine tudengitele (nt Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool jt) 7. Teraapia ja nõustamise erinevused/sarnasused. Teraapia: Nõustamine: Rekonstrueeriv Hariv isiksuslik situatiivne analüütiline probleemi-lahenduslik teadvustamatu, eelteadvus teadvus rasked, pidevad emotsionaalsed probld nö olmeprobleemid minevik olevik kestvus pikem kestvus lühem 8. Nõustamispsühholoogia kui valdkonna alusepanijad (olulisemad isikud ja/või sündmused). 1908 Frank Parson , karjäärinõustamise "isa" 1909 vaimse tervise valdkonnas uus suhtumine (vaimuhaigused on ravitavad). 1942: ilmus Carl Rogers'i raamat Counseling and Psychotherapy
Sotsialiseerimine hõlmab ka positiivsete hoiakute ja käitumise kujunemist teiste inimeste suhtes. Seega omandatakse altruistlik käitumine ja prosotsiaalsed hoiakud jäljendades. Kokkuvõtvalt võib märkida, et õppimist mõjutavad kolm faktorit: isiksuse bioloogilised ja psühholoogilised karakteristikud, käitumine ning keskkonnamõjud (Veisson, Veispak, 2005: 35-36). Kui sageli õpetaja ja lapsed mõnd suhtlemis- ja käitumisstiili kasutavad, kui huvitatud ja emotsionaalsed nad on see määrab peamiselt rühma sotsiaalse keskkonna. Lapsed vaatlevad eakaaslaste ja õpetaja käitumist kogu päeva jooksul ja teevad tähelepanekuid, mille põhjal kaaslasi (aga ka õpetajaid) hinnatakse. Nähes õpetajat mõne lapsega lubamatul viisil käitumas võib laps teha valed järeldused ja pidada sellist käitumist õigeks. Lapsed võivad seejärel õpetaja negatiivse käitumise omaks võtta ja samamoodi käituma hakata
- Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1. Psüühilised protsessid - Tunnetusprotsessid - Emotsionaalsed protsessid - Tahtelised protsessid 2. Psüühilised seisundid - Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. - ... on kas lühema- või pikemaajalised, vähem või rohkem teadvustatud. - ... avaldavad otsest mõju inimese tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile. 3. Psüühilised omadused - ... on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned.
Nostalgitseme 1 viivuks, seejärel aga viskame pea kuklasse ja tormame edasi. Sest kõik tormavad ja nii tundub olevat õige. Paljudel meist on harjumus mõelda ja öelda, et meil ei ole aega, et meil on kogu aeg kiire. Aga samas mõni inimene teeb ja jõuab palju, kuid ta ei tundu sealjuures pöörasel kiirusel kihutavat ega ole stressis. Asjade hulka, mille jaoks meil alati aega on, kuuluvad kindlasti ka meie emotsionaalsed probleemid ehk teisisõnu asjad, mis meile südames valu teevad. Esimeses järgus kulutame oma aega seega nendele asjadele, mis tekitavad meile valu, olgu see siis füüsiline või emotsionaalne ehk südamevalu. Kõige hullem on lugu siis, kui kogu meie aeg kulub juba valutavate asjadega tegelemisele. See paneb meid nutma. Kui need valu tekitavad asjad võtavad meilt nii palju aega, et muude asjade jaoks ei jää seda üldse, on see tõsine stressi allikas. Siis on meil aega
situatsioonilise stressi puhul toetav nõustam, elukoha/töökoha muutmise soovitus; käitumishäiretega seot faktorid- sõltuvushäire ravi. 5. Emotsionaalsete seisundite hindamine kohtuekspertiisil Meeleoluhäired on psüühilise seisundi häired, mille puhul on põhiliseks meeleolu muutus taval. depressiooni või meeleolu tõusu suunas, tavaliselt kaasneb ka aktiivsuse üldise taseme muutus. Emotsionaalsete reaktsioonide vallandumist ei saa inimene tahteliselt kontrollida. Nii emotsionaalsed seisundid kui nende reguleeriv mõju inimese organismile võivad häiruda. See võib tuleneda : -üldisest arengupuudulikkusest tingitud ebaküpsuse tõttu; -kesknärvisüsteemi kahjustuse mõjul; -psüühilisest haigusest tingituna; -ülitugeva emotsionaalse koormuse mõjul. Psühholoog eksperdina saab tuvastada, kas isikul kaasnes tugeva emotsionaalse reaktsiooniga selliseid muutusi psüühilises seisundis, mis piirasid tema võimet ümbritsevast aru saada ja oma käitumist juhtida
1999:556). Enamik El Greco maalidest kujutab piiblitemaatikat või legende pühakutest (Krausse 2006:25). Lisaks religioosse temaatikaga piltidele valmis EL Greco pintsli all rida suurepäraseid portreid (Corrain 1999:59). Oma portreedes esineb El Greco väga peenetundelise, kuigi subjektiivse meistrina; kõik kujutatud isikud näivad rangete, kinniste ja külmadena (Vaja 1999:557). El Greco maalis ka mõned harvad maastikud-kummaliselt emotsionaalsed Toledo vaated (Piper 2006:175). 2.1 Isikupära Kunstniku soov anda edasi hinge taeva poole püüdlemist väljendub liiga kõhnades ja pikaks venitatud figuurides ning nende usjalt väänlevates liigutustes. Nägusid ja zeste iseloomustab kirg ja valu ning kalduvus nägemuslikkusele. Ehkki El Greco töödes kuulub inimene veel maailmaga orgaaniliselt ühte, paistab tasakaal olevat häiritud. Kunstnik eelistab ruumitut tausta ning kasutab peamiselt kahvatut ja halvaendelist valgust. Isegi
Samas on inimestel kaasasündinud kalduvus ennast hoida või hävitada, mõtelda või tegutseda mõtlematult, kalduvus vigadest õppida või teha üha samu vigu. Millega mõõta kellegi elu väärtust? Kas väärtuslik on ainult selline elu, kui inimene aktiivselt tegutseb ja toimetab, kui ta suudab enesega ise toime tulla ning ei vaja igapäevaselt kaasinimeste abi ja toetust? Või on väärtused vabadus, õppimine, lõputud võimalused... Perekond, raha ja materiaalsed väärtused,või just emotsionaalsed väärtused- hoolivus ja oma tasakaalu leidmine. Paljud võib-olla ei mõista , et elul pole väärtust, kui pole elu ennast. Seepärast ei mõelda, et elu saab kindlustada nii pealtnäha lihtsate vahenditega, nagu seda on väike helkur. Seal kohal tooksin välja mõned olulised aspektid, mille kaudu kavatsen edast kõneneleda: 1. Enda kindlustamine 2. Liikluspropaganda 3. Eeskujud ning enda suhtumine olukorda. Ohte teadmata ei õpigi neid nägema ega hindama
nagu polonees ja masurka. Looming Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Chopini loomingus ei ole sümfooniaid, ei oopereid, missasid ega oratooriume. Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena (võrdle prelüüd ja fuuga). Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli (kvindiringist lähtudes on kasutatud kõiki helistikke). Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad (tavaliselt on etüüd mõeldud ainult tehniliste võtete arendamiseks). Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine (tempo rubato). Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Orkestrit kasutas Chopin ainult oma kahes klaverikontserdis. Ta on läbinisti romantiline hing ning suur meloodiameister, üks suuremaid lüürikuid, paljud teosed nukrad, mõtlikud, seotud kodumaaga. Muusikat iseloomustab intiimsus, väljenduse peenus, kõlavärviderikkus.
Hädakaitse Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Hädakaitseseisund Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. Näide: Kui isik ei täida politseiniku korraldusi ja politseinik kasutab inimese peal seejärel sundi, et oma töökohustusi ellu viia, ei teki inimesel hädakaitseseisundit, sest ta oleks pidanud kuuletuma verbaalsetele käsklustele. Inimlik eksimus Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, võidakse tema üle kohut mõistes seda arvestada kergendava asjaoluna. Rünne Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt. Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht. Õigushüved Rünne peab ohustama õigushüve. (Reeglina: elu, tervis, omand, v...
PSÜHHOLOOGIA · Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese psüühikat · Psüühika on inimese hingeelu ( aju omadus peegeldab ümbritsevat maailma, ümbritsevat tegevust) · Psüühika jaguneb teadvus ja alateadvus · TEADVUS I PSÜÜHILISED NÄHTUSED I I I PSÜH PROTSESSID PSÜH SEISUNDID PSÜH OMADUSED · Psüh protsessid on ajaliselt kõige lühemaegsed · Psüh seisundid on ajaliselt kauakestvad( emotsionaalsed) Psüühilised protsessid · Aisting Taju Kindel järjekord ! Mälu- kujutus-fantaasia-mõtlemine Psüühilised seisundid · Tundmused · Emotsioonid (õnnelikkus,üllatus,kurbus,hirm,viha,vastikus) Psüühilised omadused · Temperament (kaasasündinud) · Iseloom (elu ajal omandatud Aisting · Aisting on kõige lihts...
Essee Minu motivatsiooniteooria Koostaja: Maria Urbel Võiks öelda, et kõiki meie igapäeva tegemisi saab seletada motivatsiooni mõiste kaudu. Kõigile meie otsustustele ja tegevustele eelnevad teatud vajadused. Mida tugevam vajadus või tahe midagi saada või saavutada, seda tugevam on tõuge ja motivatsioon seda tõepoolest ka teha. Seni kuni vajadus pole rahuldatud, jääb inimene pinge seisu. Selline seis sunnib inimese tegema midagi, mis seda vajadust rahuldaks. Mõned aastad tagasi tuli Douglas T. Kenrick välja uue (Maslow vajaduste hierarhia modifikatsioon) evolutsioonilise psühholoogia päritolu vajaduste püramiidiga. Üheks vajaduseks sellest püramiidist on staatuse/ enesehinnangu vajadus. Murray põhivajaduste nimekirjast võiks siin kõrvutada enesenäitamisvajadust ja saavutusvajadust. Ma arutlen...
Kuid samas ei tohi laskuda ka teise äärmusesse, näiteks tulla tööle nagu läheks ööklubisse. Välimus peab olema korrektne ja viisakas. Kanda tuleb vastavalt oma numbrile riideid, mis on kvaliteetsest kangast. Üle ei tohi pakkuda ei ehete ega meigiga. Lisandid peavad omavahel sobima. Ka lõhnastamisel peab jääma tagasihoidlikuks: siin kehtib reegel ,,vähem on rohkem". Minu arvamus on, et ei tohi tööle kaasa võtta oma koduseid probleeme kuna need hakkavad tööd häirima. Väga emotsionaalsed ja ennast tööl väljaelavad inimesed ei sobi sellele tööle. Vahest on seda küll väga raske järgida, sest mõnikord on olukordi mis tahes tahtmata jälitavad meid terve päeva vältel. Kuid peab leidma endas selle jõu nendest tunnetest vabaneda, sest muidu kannatavad ka teised kollektiivis, rääkimata tööst millesse me ei suuda süveneda nagu peaks. Oma halva tuju ja muud emotsioonid jätame koju tööl oleme rõõmsameelsed ja abivalmid
Kuid samas ei tohi laskuda ka teise äärmusesse, näiteks tulla tööle nagu läheks ööklubisse. Välimus peab olema korrektne ja viisakas. Kanda tuleb vastavalt oma numbrile riideid, mis on kvaliteetsest kangast. Üle ei tohi pakkuda ei ehete ega meigiga. Lisandid peavad omavahel sobima. Ka lõhnastamisel peab jääma tagasihoidlikuks: siin kehtib reegel „vähem on rohkem“. Minu arvamus on, et ei tohi tööle kaasa võtta oma koduseid probleeme kuna need hakkavad tööd häirima. Väga emotsionaalsed ja ennast tööl väljaelavad inimesed ei sobi sellele tööle. Vahest on seda küll väga raske järgida, sest mõnikord on olukordi mis tahes tahtmata jälitavad meid terve päeva vältel. Kuid peab leidma endas selle jõu nendest tunnetest vabaneda, sest muidu kannatavad ka teised kollektiivis, rääkimata tööst millesse me ei suuda süveneda nagu peaks. Oma halva tuju ja muud emotsioonid jätame koju tööl oleme rõõmsameelsed ja abivalmid
olles pean mina olema justkui majakas keset merd, mis võib vahel tormile kiskuda: sirge seljaga, alati valmis õiget suunda näitama, kuid mitte liiga pealetükkivalt. Mul on veel teinegi õpetussõna, mida meeles pean: kuidas hõikad, nõnda kajab. See tuletab mulle meelde, et kuidas suhtleme teistega, nii vastatakse ka meile. Ainult teistega suheldes õpime iseend tundma. Suhtlemise käigus me peegeldame oma sisemaailma. Just lasteaiaõpetajad peavad olema küpsed, emotsionaalsed, sotsiaalselt intelligentsed ja head suhtlemismeistrid. Samas on õpetaja ka juht, kes peab valmis olema tõsiseks ja raskeks tööks ning taluma koormust ja stressi. Hea suhtlemisoskus annab elule värvi, sellest sõltub meie rahulolu iseenda ja eluga laiemas mõttes. Suhtlemine aitab mul mu igapäevatöös hakkama saada, lubab mul ka ennast maailmale paremini tutvustada, pakub võimalusi eneseväljenduseks, suhete loomiseks ja nende nautimiseks. Usun, et suhtlemisoskusi on võimalik õppida
jooksul suureneb see pidevaks pulseerivaks valuks, mis haarab ühe või mõlema pea pooled. Valu suurendab pea liigutamine, sigarettide lõhn, igasugune heli. Puudub isu, patsient tahab täielikku rahu. Enamikul kaasneb valule iiveldus ja oksendamine, osal kõhulahtisus ja polüuuria (suurenenud uriinieritus). Hoog kestab tavaliselt mõned tunnid kuni ööpäev, mille ajal paljud on töövõimetud. Osal haigetest eelnevad mõne tunni kestel tavalise migreeni hoole iseloomulikud psüühilised ja emotsionaalsed muutused: meeleolu langus, aktiivsuse langus või tõus, emotsionaalne tuimus või eufooria. Lisaks võivad migreenile eelneda tajuhäired e. aurad, milleks on kõige sagedamini nägemishäired - vaatevälja värisemine, siksakiline nägemine või valgusesähvatused. Migreenivalule võivad eelneda ka ühepoolne tundlikkusehäire, ühepoolne jõuetus ja kõnehäired. 3. Diagnoos Üldiselt on migreeni diagnoosimine lihtne. Migreenipeavalu diagnoos põhineb hoolikal
Konkurentsianalüüs Mobiiltelefon on meie igapäeva elu lahutamatuks kaaslaseks. Peaaegu iga inimene omab vähemalt ühte telefoni. Inimesed kasutavad telefone erinevatel eesmärkidel. Vanemad inimesed kasutavand telefoni põhiliselt selleks, et oma lähedastega kontakti hoida. Neile sobiksid lihtsad telefonid, mis pole meeletult kallid. Osad inimesed kasutavad telefoni oma tööasjade ajamiseks ja neile on tähtis, et selles oleks olemas internet, mälu kogus piisav ja aku tööaeg suhteliselt pikk. Noortele on oluline, et telefonis oleks olemas wifi, hea kaamera kvaliteet, kuna paljud teevad telefoniga pilte, mälu maht piisavalt suur ja vaadatakse ka aku tööaega ja ka hinda. Telefoni ostes vaadatakse kõigepealt ikka hinda ja selle välimust. Siis vaadatakse juba kvaliteeti. Valisin just need telefonid, kuna nad on erinevast hinnaklassist ja firmad on tuntud Võrdluskriteerium Apple iPhone 5 32GB Samsung...
Sellest tulenevalt me ei saagi öelda, et miski oleks õige või vale. *) Positivism on selline suund mõtlemises, mis ütleb, et ainukesed tõsiasjad on reaalselt eksisteerivad asjad. Positiivne tõde on teaduslik tõde, mida saab tõestada katsete teel. *) 1930. aastatel hakati sellist uus-positivisliku käitumist hakati kutsuma ,,Boo-Hurrah". -) Emotivism ütleb, et meie kõlbelised tegevused (otsused ja hinnangud) ei ole midagi muud, kui emotsionaalsed reaktsioonid meie füüsilisele ja sotsiaalsele keskkonnale. -) Meie moraali keel väljendab emotsioone. -) Ütleb, et meie eetilised seisukohad on kõigest pseudo ehk võlts seisukohad, sest nad lihtsalt suruvad teistele peale meie seisukohti. See mida nimetame heaks ja halvaks on lihtsalt hulk mingisuguseid tundeid. -) Diskussioon eetika eest on jama, sest me ei saa öelda, et üks või teine tunne oleks jama.
Depressioon Koostas Z.Kubinets Mis on depressioon? · Seletus Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. · Ülevaade Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhjust võiks olla. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk, endalt võtab elu ligikaudu 15% depressiooni alla kannatavatest inimestest. Adekvaatse raviga on siiski võimalik suitsiidi vältida. Kurbus ei tähenda alati depressiooni Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: · D...
Ei ole selget vahet, mis toimub kehas, mis meeles. Nii füüsilisi vaevusi kui vaimseid ja emotsionaalseid heitlusi võivad põhjustada eneseaustuse puudumine või eraldatus oma tõelisest olemusest. Lahenduse leidmine tähendab sageli iseendaga sõbraks saamist ja oma nähtavatest piiridest kaugemale nägemist. Üldjuhul tekib sõltuvus igatsusest millegi enama järele, vajadusest leevendada sisemist iha või piina. Põhjuseks võib olla mingi väline surve, näiteks rahalised raskused, emotsionaalsed traumad või üleskasvamine stressirohkes keskkonnas koos emotsionaalse ja/või füüsilise väärkohtlemisega. Võib esineda sügav vajadus peita kõik oma probleemid ja mured. Selline tegevus ei ole teadvustatud. Alkohol paneb inimest tundma, et kõik on hästi. Sigaretid võimaldavad tunded alla neelata. Narkootikumid viivad hoopis teistsugusesse maailma, kus ei pea reaalsusega tegelema ja sõltuvalt konkreetsest ainest võib saada ka võltsi ülevustunde.
Sellest teooriast lähtudes kardab inimene sellepärast, et ta põgeneb või siis tunneb inimene hirmu sellepärast, et ta väriseb. Kas see ikka on nii? Mitmed on James-Lange teooriat kritiseerinud. Minu isikliku skeptilisuse kinnituseks on nt S.Freud James-Langele etteheitnud, et too uurib kesta, mitte aga emotsioonide psühholoogilist tuuma (autor). Cannon-Bardi teooria (1927) Vastavalt Cannoni ja Bardi esitatud skeemile on emotsionaalsed seisundid seletatavad kesknärvisüsteemi tegevusega ehk emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju ning on vahetult seotud taalamusega (nägemiskühmuga) (Lunge, 1980, 14). Peale selle, et emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks-ühene seos on kehalised muutused üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad kohe pärast stiimuli ilmnemist. Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral, kuid kehalise
On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid: - Ratsionaliseerimine on näiteks see, kui inimene seletab enesele tagantjärele ära, miks ta nii käitus st. ta õigustab ennast. - Projektsiooni puhul suunatakse oma teo põhjus teisele ("Ise oled süüdi, et ma sind lõin!"). - Negatiivne suhtumine teistesse (vaenulikkus, viha)
raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest EKSPRESSIIVSE KÕNE HÄIRE ·Kahjustus aktiivses kõnes ·Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika) ·Kõnemõistmine ~ normis ·MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll ·Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · · RETSEPTIIVSE KÕNE HÄIRE · ·Kahjustus passiivses kõnes (kõnemõistmine) · ·Selge erinevus vanusnormidest (nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid) · ·Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist · ·Välistatud pervasiivne arenguhäire · ·Kaasuvaks · ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), · suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus)
öölambiga. Jacob, nagu ta sõbradki, on seest tühi. Kui osadel on tühimiku täitmiseks usk, siis Jake on kaotanud huvi ka selle vastu. Ta on veendunud, et ta peaks uskuma, kuid ei näe selles lahendust, seega loobub. Kõigele vaatamata on Jacob kangelane. Oma sõpradest enam püüab ta mõista headust ning otsib asju, mil oleks kestev väärtus. Temas on kirge, vaprust ning ausust. Mida tal pole, on armastus, usk ja eesmärgid. Leedi Brett on imeilus inglanna, kel vastupidiselt Jabobile on emotsionaalsed armid. Tal oli sõja ajal afäär sõduriga, keda ta põetas, ning viimase surmast alates on Brett triivinud ühe väärtusetu suhte juurest teise juurde. Brett on abielus Briti lordiga, kes andis talle tiitli, kuid mitte rahulolu ning õnne. See suhe on Bretti jaoks läbi ning ta on kihtlatud Michael Campellga, kuid seegi sede ei takista tal omamast mitmeid kõrvalepõikeid. Bretti uskumused ning eluviis ei ühti tema ajaga. Ta suitsetab ning joob liiga palju. Tal on
Turvalise kiindumuse kaudu õpib laps kõige hõlpsamini enesekontrolli arendamist, emotsioonide reguleerimist ja südametunnistust. Lisaks on see oluline lähedaste suhete loomisel ja hoidmisel. Seega, turvaline kiindumus hooldajasse mõjutab vägagi võimet kujundada hiljem turvalisi romantilisi kiindumusi. 5. LASTEAED Üks aspekt varajase lapsehoolduse igapäevaelus, mille pärast lapsevanemad muretsevad, on lasteaia mõju. Alguses võivad olla väikesed emotsionaalsed mõjud, hiljem aga positiivsed sotsiaalsed kogemused korvavad neid. Kui lapsehoiuteenus on hea kvaliteediga, siis ei mõjuta see hooldajasse kiindumuse kvaliteeti ega emotsionaalset turvalisust. Väga oluline sealuures on hooldaja tundlikkus lapse suhtes. Tundetus, üldiselt, tekitab ebaturvalist kiindumust ning see kaalub üles igasuguseid lasteaiast tulenevad lühiajalise eraldatuse mõjud. 6. PIAGET Piaget kirjeldab imiku ja täiskasvanu vahel nelja kognitiivse
moraalset standardit. Kas on olemas universaalne tume? Peaaegu igas kultuuris on alad, mis on väärtustatud (elu, tervis, perekond, abielu). 2. Sõltuvuse tees moraal on sõltuv kultuurilisest kontekstist ja ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus; teistpidi ei saa mõelda. Etno tsentrism sallimatus ,,Meie kultuurireeglid on parimad." EMOTIVISM Väidab, et kõlbelised tegevused pole midagi muud, kui vaid emotsionaalsed reageeringud meie füüsilisele ja sotsiaalsele keskkonnale. Väidab, et põhimõtteliselt polegi olemas ,,õige-vale"'t, on personaalsed tunded. Kogu eetika ongi üks hulk positiivsetest ja negatiivsetest tunnetest. EETILINE EGOISM Väidab, et hea on see, mis maksimaliseerib üksikindiviidi huve. ,,See, mis mulle on hea, see ongi hea." Hedonism Epikuros ,,Hea on see, mis põhjustab naudingut." Eetiline egoism + hedonism = nartsissism (eneseimetlus) (linnakultuurile omane)
- Ei katkesta esinejat - Annab õiget tagasisidet 12. Kultuuri mõiste Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid määratletavad keele kaudu. Kultuurid teikivad, arenevad ja kaovad. Kultuurid mõjutavad üksteist. 13. Iseloomusta ühte riiki, too välja iseloomulikud jooned Prantsusmaa - - Tahavad olla sõltumatud - Ei tea teistest maadest midagi - Koosolekud pikad ja sõnaohtrad - Emotsionaalsed - Nemad on ainulaadsed - Jonnakad - Viisakad - Uudishimulikud
ka minuga soovitakse suhelda ja asju arutada, seda rohkem väiksemas ja rahulikumas õhkkonnas. Teadmiste omandamisel olen tähele pannud, et sageli jäävad meelde keerulisemad ja raskemad asjad (aastaarvud, võõrsõnad jne) kui kerged. Nii on ka elus eneses: ammuste tuttavate telefoninumbrid, autode numbrid, nimed ja näod on kergem meelde jätta ja nad jäävad iseenesest meelde, aga kui on vaja teada, kus ma panin võtmed või prillid, ei oska vastata. Väga tähtsad õppimise juures on emotsionaalsed tegurid ja sotsioloogilised tegurid. Olen enda juures tähele pannud, et just need tegurid on minu juures viimasel ajal tõusuteed kulgenud, ma tean, mida ma tahan ja kuidas seda saavutada. Õppides on mulle väga tähtis, et minu ümber on inimesed, kes minu saavutusi toetavad, hindavad, aitavad ning minu tegemistele kaasa elavad. See annab mulle juurde värskust, motivatsiooni ja optimismi, et jõuda lähemale oma eesmärkideni. Kuid üldjuhul meeldib mulle õppida siis, kui mind
Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Erivajadustega laste tugisüsteemid Eestis. Carolin Hussar Tartu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen kerge ülevaate käesolevatsest erivajadustega laste tugisüsteemidest, mis seisavad koos väga paljudest Euroopa riikidest. Räägin üleüldiselt Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost, kui ka erivajadusetega lastest. Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1 Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost Eestis alustati erivajadusega laste õpetamist juba XIX sajandil: kurtide kool asutati 1866. a, pimedate kool 1883. a, esimene asutus vaimupuudega inimestele 1895. a, liikumispuudega laste kool 1920. a, esimesed õpiraskustega laste klassid ja koolid aastatel 1...
Konkurentsianalüüs Meie vajaduseks oli nälja kustutamine ning me otsustasime seda teha väljas süües. Tooteks valisime kanapasta, mida arvasime, et leidub enamikes söögikohtades. Väga oluliseks kujunes see, et me saaksime ostetud pastast kõhu täis. Oluline oli ka koha välimus ja sealne teenindus, sest kuna olime otsustanud väljas süüa, siis soovisime meeldivat kogemust. Mingil määral oli tähtis ka hind, sest soovisime, et ostetud pasta maksaks vähem kui 100 kr. Ülesande sooritamiseks valisime kolm erinevat söögikohta: · Werner, mis asub vanalinnas ning mis on kuulus heade kookide ja saiakeste poolest, kuid kust on võimalik ka kõiksugu muid sööke saada. · Dedi, mis asub Kaubamaja kolmandal korrusel ning mis on üldjuhul mõeldud seal ostlevatele inimestele. · La Dolce Vita, mis asub samuti vanalinnas. See on Itaalia restoran, kus põhitoiduks ongi pasta ja pitsa. Tabel 1...
murdeid. · Klassikalist araabia keelt kasutatakse kirjakeelena ja ametlikes aruteludes. See on ühesugune kõikides araabia riikides. Igapäevane araabia keel mitteametlikus kirjavahetuses, filmides. Ametlik araabia kõnekeelt kasutavad haritud inimesed vestluses araablastega. · Araabia keel on araablastele suurim kultuuriväärtus. Lõppsõna · Araablased näitavad tundeid avalikult välja ja on emotsionaalsed, samas ohjavad nende käitumist ranged reeglid. · Traditsionaalsed Lähis-Ida kultuuris töötades peaks õhtumaalane oma otsekohesust talitsema. · Araablase suhtumine välismaalasse on aukartuse, heasoovlikkuse ja vimma segu. Araablane austab lääne haritust, kuid arvab, et õhtumaalane ei hoolitse oma ühiskondliku maine eest piisavalt. Maroko · Haritud marokolased kakskeelsed : araabia ja prantsuse
keskmine-paindlik suhtleja, oskab valida kas lähtuda emotsioonidest või loogikast. Introvert- skisotüümne; on vaikne ja kinnine, armastab tegutseda üksinda ja ei talu suurt seltskonda(leptosoom; atleetis-muskulaarne). Ekstravert-tsüklotüümne; armastab tegutseda koos teistega, tal on palju sõpru/tuttavaid, ei talu üksindust(püknik). Temperamendi ja iseloomu omavaheline seos: Iseloomu väljakujunemise aluseks on temperamendi eripära ja siia kuuluvad emotsionaalsed ja tahtelised omadused. 5. Võimed Üksikvõimed- võimed, mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa. Nt. lühimälu maht, taju kiirus jne Üldvõimed- avalduvad mitmel alal ja koosnevad võimed, matemaatilised, matemaatikaline loogika, taju, kujundlik mõtlemine, ruumiline kujundusvõime jne. Erivõimed- võimed, mis avalduvad kindlal alal ja teistele hakkavad märgatavaks muutuma erivanuses. Esimene erivõime tuleb nähtavale 3-5 aastaselt ja see on muusika. 4-7a- joonistamine
mittestereotüüpsete isikutega, kontaktide gruppide vahel peab olema sotsiaalne toetus, peab esinema vajadus ühispingutuseks( Sherifi realistliku konflikti teooriast) Eneseteadvus ehk minakontseptsioon,üldistatud pilt iseendast. Mina-eneseteadvuse väljendus, see, kelleks inimene ennast peabStereotüüp- püsiv, jagatud, fikseeritud, väljakujunenud suhtumine enesekesksus-teised näevad mind nagu mina EKSPRE/ISIKLIK: sõbrasuhted, emotsionaalsed ja mõjusad Enesehinnang- hinnang endale(enese omaduste ja atribuutide võrdlemisel sotsiaalsete normide põhjal). Eelarvamus- Püsiv,tugeva em.komponendiga,negatiivne,teiste Deindividualisatsioon- ,,mina kaotamine" GESTALTID- üksiktükkide kaudu, pildi loomist ei toimu, vaid on üldise pildi loomine inimestest- mõned ongi sõbralikumad ja teised kurjemad, avatud-suletud, emotsioonipõhine FUNDAMENTAALNE ATRIBUTSIOONIVIGA(Heider) ebaõnnestumine-> teiste puhul
töötulemuste eest tunnustatud, seega pole tal ka rahulolu. Ulla rahulolu suurendamiseks tuleks talle pakkuda enesearengu võimalust ja tunnustada heade töötulemuste eest. Enesearengu võimalusteks sobiksid erinevad erialased täiendkoolitused, lisaks osaleda võimalikel sobivatel info- või teabepäevadel, kus oleks võimalik enda teadmistepagasit täiendada. Tunnustamiseks võiks ettevõttel olla loodud erinevad motivatsioonipaketid, mis võivad olla nii emotsionaalsed kui ka materiaalsed - preemia, tänukiri, avalik isikliku pühendusega tänuavaldus või kinkekaart lõõgastuspuhkuseks. Iga inimene vajab tähelepanu. Personaalne tunnustus tehtud töö eest on parim emotsionaalne võimalik tähelepanuavaldus töötulemuste eest. Kindlasti oleneb inimesest endast, kas talle on motiveerivam emotsionaalne või materiaalne tunnustus, kuid oluline on see, et ettevõte tunnustaks töötajaid.
Kõik oli perfektsuseni lihvitud, sest terve kontserdi aja ei tulnud ette mitte ühtegi probleemi. Estonian Voices arranzeeringute autorit ja äärmiselt andekat Kadri Voorandit oli suurepärane laulmise ajal jälgida, sest ta justkui sulas iga kontserdi muusikakillukesega ühte ning lasi muusikal sõna otseses mõttes enda kehast läbi voolata. Laulmise ajal tundus nagu ta ei märganudki kedagi teist, laval olid vaid tema ise ja tema muusika ning tema näoilmed ja kehakeel olid väga emotsionaalsed. Eriti huvitavat vaatemängu pakkusid tundelised ,,duellid" tema ning saksofonisti või soolokitarristi vahel, sest tema improvisatsioonilised oskused olid hiilgavad. Ka Voorandi hääle ilu ja kõlavuse kohta ei ole ühtegi halba sõna öelda, sest tegemist on harukordselt võimeka inimesega. Kogu tema looming, mis kontserdil ette kanti, lõi Voorandist veel parema mulje ning pani inimesi teda tõeliselt imetlema. Peale Voorandi võiksin välja tuua ka kõik
fasistlikule diktatuurile toetajaid üle kogu maailma Fasistliku Itaalia valitsejale Benito Mussolinile anti kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võim. Temast sai kogu Itaalia rahva juht ehk duce. Ta oskas väga hästi rahvaga suhelda ning tema trumbiks oli sõnaseadmine, millega ta võitis palju kuulsust. Mussolini pööras suurt tähelepanu oma imagole ta lasi ennast pildistada kõige erinevamates olukordades, tema esinemised olid teatraalsed ja väga emotsionaalsed. Benito Mussolinit näidati rahvale kui imetlusväärset geeniust. Mussolini rõhutas, et ta on tegudeinimene. Ta armastas öelda "alguses oli tegu!" Mussolini diktatuuri tunnustati paljudes riikides, tema austajaid leidus esialgu isegi demokraatia pooldajate hulgas. Paljude arust oli ta suutnud luua hästitoimiva riigi. Peagi aga Mussolini populaarsus langes. 1930. aastate alguses pettusid Duce's paljud itaallased. Fasistide soov
Täiskasvanuea häirete hindamisel ei oma vanus olulist rolli Arengut iseloomustavad järsud muutused enamikel lastel ilmneb mõningaid psühholoogilisi probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired
Benito Mussolini Lapsepõlv: Benito Amilcare Andrea Mussolini, sündis 1883.aastal Forli linna vaeses sepa peres esimese lapsena. Nende pere oli väga vaene - Talle ei suudetud võimaldada kuigi suurt haridust. Väiksena oli Benito rahutu ja püsimatu laps, ta oli väga sõnakuulmatu ja agressiivne. Kodus käitus ta tujukalt ning koolis oli kiusaja. Varsti saadeti ta rangemasse kooli, kus ta tõestas ennast veel hullemana- ründas kaasõpilasi taskunoaga. Ta visati koolist välja ja saadeti Giosuè Carducci kooli Forlimpopolis, kust ta peagi taas pahanduste tõttu välja visati. Kõige selle kõrval oli Benito Mussolini siiski tark ja läbis lõpueksamid ilma raskusteta Töökohad: Ta töötas mõnda aega koolis õpetajana, kuni sai aru et see töö ei sobi tema jaoks. Peagi läks Mussolini Itaaliast Sveitsi ja proovis palju erinevaid töid. Ta oli tuntud oma sõnaosavuse poolest ning sai ta tuntuks andeka ajakirjanikuna kes propage...
nähtavas tegevuses. Emotsioonide liigid: 1. Afekt- Lühiajaline tormiliselt kulgev väljapoole (teistele) nähtav emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Jaguneb kaheks: 1)positiivne afekt - normaalse afektiivse reaktsioonina rõõmu, heameele, õnnestumise väljendumine, 2)negatiivne afekt - normaalse afektiivse reaktsioonina viha, kurbuse, ärevuse väljendumine. Afektiivse reaktsiooni häired: · apaatia - emotsionaalsed reaktsioonid puuduvad. · hüpopaatia - emotsionaalne reaktsioon on tuimenenud. · afektlabiilsus - reaktsioon pole stiimuliga kooskõlas, emotsionaalne reaktsioon vallandub väga kergelt ja muutub kiiresti. · ambivalentsus - kahe või enama vastandliku emotsiooni koosesinemine vastuseks ühele stiimulile. 2. Kirg- Sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks 3
Enamus osa soostereotüüpide omadustest on sarnased kõike sotsiaalsete stereotüüpide omadustega( v.a. polaarsus) Soostereotüübid on püsivad ja stabiilsed. Nad muutuvad aeglaselt ja see muutus toimub tihti koos teiste sotsiaalsete normide ja arusaamade muutumisega. (J. Nõmm 2006, 26) Näiteks, millal soostereotüüp on muutunud, võib olla see, et tänapäeval mees juba ei ole ainuke toitja peres. Soostereotüübid on hinnangulised ja emotsionaalsed ning nad on seostunud nii positiivsete, kui ka negatiivsete emotsioonidega. (J. Nõmm 2006, 26) Tavalisest mõistega ,,maskuliinsus" on seotud positiivsed omadused ( julgus, enesevalitsus, aktiivsus, jõud, aru), mõistega ,,fenimiinsus" - vastupidi (nõrkus, sentimentaalsus, pasiivsus, irratsionaalsus), aga see võib sõltuda kontekstist fenimiinsus ei pea koguaeg tähendama midagi halba. Näiteks: see võib tähendada parema tuleviku saavutaamist, millega on seotud Venemaa fenimiinsuse idee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
