Nimetu (0)

Valgrest Voorandini

Kontserdiarvutus
Raimond Valgre 100. sünnipäeva auks korraldatud kontsert toimus laupäeval, 5.oktoobril kell 19.00 Pärnu Kontserdimajas. Kontserdil esinesid Estonian Dream Big Band , vokaalsekstett Estonian Voices ning džässi esileedi Datevik Hovanesian.
Estonian Dream Big Band on koos tegutsenud alates 1998. aastast ning selles mängib Eesti džässmuusikute paremik. Kollektiiv on koostööd teinud paljude tippdirigentide ja solistidega. Orkestri dirigent ja arranžeerija on Siim Aimla .
Vokaalsekstett Estonian Voices on üks uuemaid ja omanäolisemaid tulijaid Eesti vokaalmuusikas. Koosseisu kuuluvad: Mikk Dede ( tenor ), Maria Väli ( sopran ), Mirjam Dede (sopran), Arno Tamm ( bariton ), Aare Külama (bass), Kadri Voorand (alt).
Datevik Hovanesian on Nõukogude džässi esileedi, kuid nüüd juba pea veerand sajandit New Yorgis tegutsev armeenia džässitäht ja vokaalpedagoog. Juba 80.aastatel jõudis Datevik esimest korda Eestisse ning salvestas muusikat tuntud eesti muusikutega.
Kontserdi ülesehitus oli äärmiselt tasakaalustatud, sest kõrvuti Valgre loominguga kõlas seal veel uuemat Kadri Voorandi, Meelis Vindi ja Kristjan Randalu džässiloomingut. Kõik kontserdil esitatud Valgre laulud olid uutes džässilikes arranžeeringutes. Peale selle oli huvitav kuulata vaheldumisi instrumentaalpalasid, lugusid võimeka seksteti Estonian Voices esituses ning Datevik Hovanesiani küpset häält tasakaalustamas kõike eelnevat . Kontserti alustas Estonian Dream Big Band instrumentaalpalaga „Saaremaa valss“. Järgnevalt oli laval kahe Valgre looga džässilikus võtmes Datevik Hovanesian. Esimesel kontserdi poolel esines veel Estonian Voices Kadri Voorandi juhtimisel. Ka teist kontserdiosa alustas Estonian Voices ning peale nelja lugu kutsuti taas lavale Hovanesian. Kontserdi lõpetuseks esitati ühiselt Raimond Valgre lugu „Viljandi serenaad“.
Kontserdil ei olnud paika pandud selget ajastut , millest lugusid esitati, sest esitatud Valgre lood olid eelmise sajandi algusest ning Voorandi, Vindi ja Randalu looming esindas selle sajandi uuemat ja värskemat džässmuusikat. Just see oligi huvitav, et erinevate esinejate ettekandele tuli muusikat erinevatest ajastutest ning et lugude keskele oli põimitud improvisatsioonilisi muusikalisi „duelle“ Estonian Voices lauljate ja Estonian Dream Big Bandi orkestrantide vahel. Põnev oli vaadata ja kuulata, kuidas maailma mastaabis tuntud Datevik Hovanesian esitas Valgre loomingut. Ta väljendas väga selgelt, kuidas see talle sümpatiseeris ning kuidas ta pidas seda heaks muusikaliseks materjaliks , mida tuleks kasutada rohkem džässmuusikas, et tuua sellesse värskust. Mind isiklikult pani veel rohkem kontserti kuulama see, et ette kantud Valgre lood olid sageli nii džässilikus võtmes, et kohe ei saanud arugi , mis looga on tegemist.
Kui analüüsida kontserdi ettekande muusikalist poolt, siis võib öelda ainult seda, et laulud ja instrumentaalpalad olid ette kantud perfektselt. Nii Estonian Voices lauljate kui ka Hovanesiani hääled sobisid ja sulandusid täielikult Estonian Dream Big Bandi orkestriga. Kõik oli perfektsuseni lihvitud, sest terve kontserdi aja ei tulnud ette mitte ühtegi probleemi. Estonian Voices arranžeeringute autorit ja äärmiselt andekat Kadri Voorandit oli suurepärane laulmise ajal jälgida, sest ta justkui sulas iga kontserdi muusikakillukesega ühte ning lasi muusikal sõna otseses mõttes enda kehast läbi voolata. Laulmise ajal tundus nagu ta ei märganudki kedagi teist, laval olid vaid tema ise ja tema muusika ning tema näoilmed ja kehakeel olid väga emotsionaalsed. Eriti huvitavat vaatemängu pakkusid tundelised „ duellid “ tema ning saksofonisti või soolokitarristi vahel, sest tema improvisatsioonilised oskused olid hiilgavad. Ka Voorandi hääle ilu ja kõlavuse kohta ei ole ühtegi halba sõna öelda, sest tegemist on harukordselt võimeka inimesega. Kogu tema looming, mis kontserdil ette kanti , lõi Voorandist veel parema mulje ning pani inimesi teda tõeliselt imetlema . Peale Voorandi võiksin välja tuua ka kõik teised Estonian Voices liikmed, sest ka nende tase ei jäänud Voorandi tasemele alla. Pole kahtluski, et Estonian Voices on äraütlemata andekas vokaalsekstett. Ka superstaar Datevik Hovanesianist jäi kontserdi lõpuks kustumatu mulje. Kogu oma olemusega pani ta lava särama ning pole kahtluski, et tema hääl oli väga võimas ning puhas.
Hovanesiani esinemise ajal tõi tõeliselt naeratuse näole see, kuidas ta luges laulude sõnu maha noodialusele asetatud paberitelt, millele olid laulusõnad trükitud väga suurelt . Kuid see nüanss ei suutnud ometi Hovanesiani esinemise üldmuljet alandada, sest džässis väga tähtsal kohal olev improvisatsiooniline osa oli tema poolt esitatud perfektselt. Datevik Hovanesian tõesti väärib oma superstaari tiitlit, sest ta pakkus oma esinemisega maailmaklassilist vaatemängu.
Kõige paremini õnnestunud lugu oli minu arvamuse kohaselt Estonian Voices ja Estonian Dream Big Bandi poolt ette kantud lugu „Armastuse vägi“, mis alustas teist kontserdi poolt. Lugu algas väga improvisatsiooniliselt ja džässilikult, kui Kadri Voorand mängis klaverit ja laulis . See näitas ka seda, et Kadri Voorand pole mitte ainult särav laulja, vaid ka andekas pianist . Edasi ühines ülejäänud Estonian Voices ansambel ning koos anti edasi väga südamelähedast ja sügavamõttelist sõnumit. Suurepäraselt olid loosse põimitud erinevad „duellid“ Maria Väli ja saksofonisti ning Arno Tamme ja trombonisti vahel. Kõik kontserdil esitatud lood olid ühteviisi professionaalselt ette kantud ja meeldejäävad, seepärast ei oskagi halvemaid lugusid välja tuua.
Arvan, et kontsert õnnestus üldiselt väga hästi, sest terve kontserdi vältel ei olnud ühtegi igavat momenti. Publik läks kõigega väga hästi kaasa, sest kui esinejad tunnevad ennast laval mugavalt ja koduselt, siis tunneb sama hästi ennast ka publik ning sellel kontserdil oli seda tunda. Õhkkond publiku ja esinejate vahel oli vaba ja muretu. Väga kahju oli siiski sellest, et kontserti ei olnud kuulama/vaatama tulnud palju inimesi, pea pool saali ja rõdu oli inimtühi. Põhjus on arvatavasti selles, et inimesed peavad džässmuusikat üksluiseks ja igavaks. Võin kindlalt väita, et nii see pole. Ainus probleem kogu kontserdi puhul oli see, et kontserdil ei olnud kava ning kui lood olid väga džässilikult seatud, oli ilma kavata päris raske ära arvata, mis looga on tegemist. Samas pani see publiku tähelepanelikumalt kontserti kuulama. Arvan, et kohale tulnud inimesed ei kahetsenud ja veetsid toredat aega. Minu enda arvamus kontserdist on samuti väga hea, sest olen alati arvanud, et džässmuusika ei ole minu maitsele, ent see kontsert pani mind täiesti teistmoodi mõtlema. Kindlasti soovin tulevikus veel džässmuusika kontserteid külastada.