Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid

Valgrest Voorandini

Kontserdiarvutus
Raimond Valgre 100. sünnipäeva auks korraldatud kontsert toimus laupäeval, 5.oktoobril kell 19.00 Pärnu Kontserdimajas. Kontserdil esinesid Estonian Dream Big Band , vokaalsekstett Estonian Voices ning džässi esileedi Datevik Hovanesian.
Estonian Dream Big Band on koos tegutsenud alates 1998. aastast ning selles mängib Eesti džässmuusikute paremik. Kollektiiv on koostööd teinud paljude tippdirigentide ja solistidega. Orkestri dirigent ja arranžeerija on Siim Aimla .
Vokaalsekstett Estonian Voices on üks uuemaid ja omanäolisemaid tulijaid Eesti vokaalmuusikas. Koosseisu kuuluvad: Mikk Dede ( tenor ), Maria Väli ( sopran ), Mirjam Dede (sopran), Arno Tamm ( bariton ), Aare Külama (bass), Kadri Voorand (alt).
Datevik Hovanesian on Nõukogude džässi esileedi, kuid nüüd juba pea veerand sajandit New Yorgis tegutsev armeenia džässitäht ja vokaalpedagoog. Juba 80.aastatel jõudis Datevik esimest korda Eestisse ning salvestas muusikat tuntud eesti muusikutega.
Kontserdi ülesehitus oli äärmiselt tasakaalustatud, sest kõrvuti Valgre loominguga kõlas seal veel uuemat Kadri Voorandi, Meelis Vindi ja Kristjan Randalu džässiloomingut. Kõik kontserdil esitatud Valgre laulud olid uutes džässilikes arranžeeringutes. Peale selle oli huvitav kuulata vaheldumisi instrumentaalpalasid, lugusid võimeka seksteti Estonian Voices esituses ning Datevik Hovanesiani küpset häält tasakaalustamas kõike eelnevat . Kontserti alustas Estonian Dream Big Band instrumentaalpalaga „Saaremaa valss“. Järgnevalt oli laval kahe Valgre looga džässilikus võtmes Datevik Hovanesian. Esimesel kontserdi poolel esines veel Estonian Voices Kadri Voorandi juhtimisel. Ka teist kontserdiosa alustas Estonian Voices ning peale nelja lugu kutsuti taas lavale Hovanesian. Kontserdi lõpetuseks esitati ühiselt Raimond Valgre lugu „Viljandi serenaad“.
Kontserdil ei olnud paika pandud selget ajastut , millest lugusid esitati, sest esitatud Valgre lood olid eelmise sajandi algusest ning Voorandi, Vindi ja Randalu looming esindas selle sajandi uuemat ja värskemat džässmuusikat. Just see oligi huvitav, et erinevate esinejate ettekandele tuli muusikat erinevatest ajastutest ning et lugude keskele oli põimitud improvisatsioonilisi muusikalisi „duelle“ Estonian Voices lauljate ja Estonian Dream Big Bandi orkestrantide vahel. Põnev oli vaadata ja kuulata, kuidas maailma mastaabis tuntud Datevik Hovanesian esitas Valgre loomingut. Ta väljendas väga selgelt, kuidas see talle sümpatiseeris ning kuidas ta pidas seda heaks muusikaliseks materjaliks , mida tuleks kasutada rohkem džässmuusikas, et tuua sellesse värskust. Mind isiklikult pani veel rohkem kontserti kuulama see, et ette kantud Valgre lood olid sageli nii džässilikus võtmes, et kohe ei saanud arugi , mis looga on tegemist.
Kui analüüsida kontserdi ettekande muusikalist poolt, siis võib öelda ainult seda, et laulud ja instrumentaalpalad olid ette kantud perfektselt. Nii Estonian Voices lauljate kui ka Hovanesiani hääled sobisid ja sulandusid täielikult Estonian Dream Big Bandi orkestriga. Kõik oli perfektsuseni lihvitud, sest terve kontserdi aja ei tulnud ette mitte ühtegi probleemi. Estonian Voices arranžeeringute autorit ja äärmiselt andekat Kadri Voorandit oli suurepärane laulmise ajal jälgida, sest ta justkui sulas iga kontserdi muusikakillukesega ühte ning lasi muusikal sõna otseses mõttes enda kehast läbi voolata. Laulmise ajal tundus nagu ta ei märganudki kedagi teist, laval olid vaid tema ise ja tema muusika ning tema näoilmed ja kehakeel olid väga emotsionaalsed. Eriti huvitavat vaatemängu pakkusid tundelised „ duellid “ tema ning saksofonisti või soolokitarristi vahel, sest tema improvisatsioonilised oskused olid hiilgavad. Ka Voorandi hääle ilu ja kõlavuse kohta ei ole ühtegi halba sõna öelda, sest tegemist on harukordselt võimeka inimesega. Kogu tema looming, mis kontserdil ette kanti , lõi Voorandist veel parema mulje ning pani inimesi teda tõeliselt imetlema . Peale Voorandi võiksin välja tuua ka kõik teised Estonian Voices liikmed, sest ka nende tase ei jäänud Voorandi tasemele alla. Pole kahtluski, et Estonian Voices on äraütlemata andekas vokaalsekstett. Ka superstaar Datevik Hovanesianist jäi kontserdi lõpuks kustumatu mulje. Kogu oma olemusega pani ta lava särama ning pole kahtluski, et tema hääl oli väga võimas ning puhas.
Hovanesiani esinemise ajal tõi tõeliselt naeratuse näole see, kuidas ta luges laulude sõnu maha noodialusele asetatud paberitelt, millele olid laulusõnad trükitud väga suurelt . Kuid see nüanss ei suutnud ometi Hovanesiani esinemise üldmuljet alandada, sest džässis väga tähtsal kohal olev improvisatsiooniline osa oli tema poolt esitatud perfektselt. Datevik Hovanesian tõesti väärib oma superstaari tiitlit, sest ta pakkus oma esinemisega maailmaklassilist vaatemängu.
Kõige paremini õnnestunud lugu oli minu arvamuse kohaselt Estonian Voices ja Estonian Dream Big Bandi poolt ette kantud lugu „Armastuse vägi“, mis alustas teist kontserdi poolt. Lugu algas väga improvisatsiooniliselt ja džässilikult, kui Kadri Voorand mängis klaverit ja laulis . See näitas ka seda, et Kadri Voorand pole mitte ainult särav laulja, vaid ka andekas pianist . Edasi ühines ülejäänud Estonian Voices ansambel ning koos anti edasi väga südamelähedast ja sügavamõttelist sõnumit. Suurepäraselt olid loosse põimitud erinevad „duellid“ Maria Väli ja saksofonisti ning Arno Tamme ja trombonisti vahel. Kõik kontserdil esitatud lood olid ühteviisi professionaalselt ette kantud ja meeldejäävad, seepärast ei oskagi halvemaid lugusid välja tuua.
Arvan, et kontsert õnnestus üldiselt väga hästi, sest terve kontserdi vältel ei olnud ühtegi igavat momenti. Publik läks kõigega väga hästi kaasa, sest kui esinejad tunnevad ennast laval mugavalt ja koduselt, siis tunneb sama hästi ennast ka publik ning sellel kontserdil oli seda tunda. Õhkkond publiku ja esinejate vahel oli vaba ja muretu. Väga kahju oli siiski sellest, et kontserti ei olnud kuulama/vaatama tulnud palju inimesi, pea pool saali ja rõdu oli inimtühi. Põhjus on arvatavasti selles, et inimesed peavad džässmuusikat üksluiseks ja igavaks. Võin kindlalt väita, et nii see pole. Ainus probleem kogu kontserdi puhul oli see, et kontserdil ei olnud kava ning kui lood olid väga džässilikult seatud, oli ilma kavata päris raske ära arvata, mis looga on tegemist. Samas pani see publiku tähelepanelikumalt kontserti kuulama. Arvan, et kohale tulnud inimesed ei kahetsenud ja veetsid toredat aega. Minu enda arvamus kontserdist on samuti väga hea, sest olen alati arvanud, et džässmuusika ei ole minu maitsele, ent see kontsert pani mind täiesti teistmoodi mõtlema. Kindlasti soovin tulevikus veel džässmuusika kontserteid külastada.
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristelild Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
Eesti levimuusika 80ndatel
30
doc

Eesti levimuusika 80ndatel

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad.........................................................................................................5 1.

Muusika
PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991
92
pdf

PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ....................................................

Ühiskonna uurimine ja analüüs
Levimuusika
32
pdf

Levimuusika

Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate

Muusika
Giuseppe Verdi
32
doc

Giuseppe Verdi

Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees­ ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 ­ 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parma­lähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht ­ Le Roncole ­ kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest paljud Carlo Verdi tra

Muusika
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun