ja mõõtma vererõhku. Veebilehekülgedelt www.inimene.ee, www.haigekassa.ee, www.terviseinfo.ee leiate terviseteemalisi trükiseid: "Rinnavähk", "Tervislik liikumine", "Lapse toitumine ja kehakaal", "Tasakaalustatud toitumine", "Kõrge vererõhk", "Alkohol minu kehas", "Kuidas vältida koolieelkute vigastusi?", "Seedeelundite kasva- jad", "Hoia tervist, hoia südant!", "Stress ja kõrge vererõhk", "Ainevahetussündroom", "Toitumine ja lii- kumine", "Imikute ja väikelaste vigastuste vältimine", "Imikute ja väikelaste põletustraumade vältimine".
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taim
Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.2.1 TEIST TÜÜPI DIABEEDI RAVI........................................................................................
Nõustamisoskuste hulka kuulub ka oskus hinnata toitumust ja anda toitumisalaseid soovitusi. Rasedus ja sünnitusjärgne aeg on ka eriliselt vastuvõtlik aeg muudatuste tegemiseks kogu pere elustiilis ja toitumises. Motivatsioon terviseteabe saamiseks ja rakendamiseks on kõrge ning seda tuleks kasutada ära tervislike eluviiside sh toitumisharjumuste kujundamisel. Positiivsed muutused noore pere toidulaual mõjutavad sündivate laste toitumisharjumusi ning seeläbi tulevikus kogu rahva tervist. Rasedate ja imetavate emade toitumise eripärad Toitumine on üks kõige olulisemaid faktoreid, mis mõjutab loote arengut ja kasvu. Ema toitumine raseduse ajal on eriti märkimisväärne faktor seetõttu, et toitumisharjumused on muudetavad ning seepärast, et nii enne rasedust kui raseduse ajal on toitumine oluliseks ennetavaks meetmeks mitmesugustele probleemidele. Eelpool mainitud probleemide hulka kuuluvad näiteks vastsündinu madal sünnikaal, enneaegne vastsündinu jm
3. vereõhu ja pulsisageduse alanemise kumulatiivne efekt ja säilimine teatud aja jooksul peale ravi lõppu; 4. ennastkahjustava käitumise vähenemine; 5. relaksatsioonile omased muutused meeleolus; 6. teatud igapäevaelus toimetulekuks vajalike motoorsete tegevuste hõlbustumine. 2. Taimsed taastusvahendid MESI: Mesi on mitte üksnes maitsev dessert, vaid inimesele mitmeti vajalik toitvate elementide kompleks. Juba vanal ajal pidasid suured mõtlejad mett üheks tähtsamaks tervist tugevdavaks vahendiks, aktiivse elu pikendajaks ja paljude haiguste ravijaks. Ka tänapäeval ei ole ühtegi maad, kus ei tunnistataks mee väärtuslikkust. Kuigi Eesti kliima ja meetaimestik ei ole siiski selle alaga tegelejatel mesinduse arendamiseks eriti soodne, on saadud head toodangut. Naturaalses mees on keskmiselt 17,2% vett, 0,4-0,8% täisväärtuslikku valku ja 81,3% igasuguseid suhkruid. Suhkruga võrreldes on mesi loomulikult oluliselt kasulikum,
Toidu süljega niisutamine – mida tahkem/kuivem, seda vedelam sülg; hävitab toidus olevad baketrid Toidu seedimine süljefermentide toimel – sülg sisaldab esimesi seedeensüüme (amülaas – lõhustab polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas – lõhustab disahhariidid monosahhariidideks). Sahhariidide lõhustumine saab toimuda ainult leeliselises keskkonnas. 3. Seedimine maos. Maos võib olla toit kuni 10 tundi. Mao sisetemperatuur on 40 oC. Happeline keskkond. Mao limaskesta sekretoorsed elemedid: 1) Epiteelkihi pindmine osa – lima eritus. Limal on kaitsefunktsioon, et mao sein ei kahjustuks 2) Mao põhimiku pearakud – maomahla eritus. Toidu töötlemine. 3) Mao põhimiku katterakud –soolhappe eritus. Aktiviseerib rasvu lõhustavaid aineid. Hävitab baktereid, mis kutsuvad esile toidu riknemist. Maomahla koostis: 1) Pepsiin – lõhustab valke 2) Kümosiin e. laapferment – põhjustab piima kalgerdumist. Vananedes võib väheneda ja
muutustele ümbritsevas keskkonna ja organismis. Meditsiiniline aspekt riskitegurite kindlaks tegemine, häire diagnoosimine, patogeensete ja ravimehhanismide selgitamine, kõrvaldamine ravi ja taastusravi kaudu. 2. Tervise mõiste ja tervise tähenduse areng.Tervis on kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse puudumine - mida meil on vaja oma igapäevaseks eluks. Tervise kujunemises, kui ka selle kõikumises on individuaalsed ja sotsiaalsed faktorid omavahel seotud. Tervist mõjutavad faktorid on bioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalmajanduslikud ja tervisekäitumine (KA, suitsetam, toitum, alkoholi tarbim). Tervis on inimese kõige tähtsam ressurss, mis kujuneb väga paljude tegurite keerulisel koosmõjus. Tervis:1. füüsiline on seotud keha funktsioneerimise ja füsioloogiliste protsessidega. 2. vaimne on seotud psüühilise, emotsionaalse ja hingelise heaoluga.Psüühiline tervis seostub võimega selgelt ja seostatult mõelda
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Kõik kommentaarid