Kuidas mõista araablasi (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Filosoofia - Filosoofia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Kuidas mõista araablasi
Sissejuhatus :

kirjaoskus on kasvanud kolmekümne aastaga kahe-või kolmekordseks
araabia naised saavad rohkem haridust
parem tervishoiusüsteem parandab elukvaliteeti ja pikendab eluiga
võtta lääne tsivilisatsioonilt tehniline ja teaduslik teave, heita kõrvale kahjulikud muutused
halim barakat : araabia ühiskond on killustunud, autoritaarne, traditsionalistlik, kannatab patriarhaalsuse, ühtse kodanikuühiskonna puudumise all
lääne haridus alahindab sügavamaid, vaimseid väärtusi, soodustab teaduslikke uurimusi usu arvelt
islam peab tähtsaks teadmiste seostamist vaimsete eesmärkidega
haritud araablased on õppinud leidma tasakaalu tänapäevase elu ja traditsiooniliste väärtuste vahel

Fundamentalism :

islamiriikidele omane ühisjoon : lahtiütlemine lääne moraalist ja käitumiskoodeksist, kui se on vastuolus islami traditsioonidega
džihaad – muhameedlaste jõupingutused elada ja korraldada oma ühiskonda vastavalt islami põhimõtetele, enda ja oma vaimu täiustamine
fundamentalism annab uue identiteedi neile, kes on kaotanud oma sotsiaalsed või vaimsed tavad, määratseb usklike maailmavaate, annab protestidele ideoloogilise põhjenduse, lubab paremat elu utoopilises islamiriigis
tagasipöördumine islami seaduste juurde, islami tõekspidamiste tähendus uues valguses

Uskumused ja väärtushinnangud :

õhtumaalane : inimesed võrdsed, privaatsus, tehniliste vahenditega saab kõike kontrolli all hoida
araablane : saatuse roll, armastus laste vastu, tarkus tuleb aastatega, mehed-naised erinevad
perekonna keskne roll, elu kindla mustri järgi, klassistruktuur, religioosne ja poliitiline käitumine
tähtis väärikus, au ja maine. Au ja häbi kollektiivse mõistena
ustavus tähtsam kui isiklikud vajadused
staatuse määrab eelkõige sotsiaalne ja perekondlik taust, seejärel iseloom ja saavutused
lääne maailm loob sageli vale ettekujutuse araablastest, neisse suhtutakse vaenulikult

Sõbrad ja võõrad :

sõber on see, kelle seltskonnast tuntakse rõõmu, kuid tal on kohustus anda abi ja osutada oma võimete piirides teeneid
palvest ei tohi otseselt keelduda, isegi kui see on ebamõistlik
araabia kultuuris on suulisel lubadusel omaette väärtus, läänes loevd rohkem teod
jaatav vastus on hea tahte väljendus, tulemus on iseasi
“Tee seda minu pärast” - tunnistab tänuvõlga ja lubab edaspidi tasa teha
araablastele on tähtis info inimese perekonnast ja staatusest, tähtsam kui info inimese kohta
omased tihedad külaskäigud
araabia maailmas on eduka äritegevuse aluseks hea isiklik läbisaamine
otsest kriitikat peetakse isiklikuks, tööl peaks juurde põimima kiituse hea töö eest

Emotsioonid ja loogika

läänes ei lasta end mõjutada nii palju tunnetel ja emotsioonidel, araabiamaades hinnatakse tundeliigutusi kõrgelt
fatalism – inimesel ei ole võimust oma eluseiku juhtida, jumalal on ainuvõim kõige üle, mis juhtub
au on araablasele tähtsam kui tõsiasjad
araabia kultuuris on inimene tähtsam kui reegel
tundepaisud näitavad tegelikult seda, et arutluses osaletakse siira ja sügava huviga

Isiklik ja avalik

araablasele meeldib rääkida usust ja poliitikast
araablased ei tunne end ebamugavalt, kui nad on võõrastele lähedal või puudutavad neid

Mehed ja naised

perekonna au hoidmine on üks kõrgemaid väärtusi araabia ühiskonnas
naised suhtlevad vabalt ainult teiste naistega või lähedaste meessugulastega
naised ja mehed ei tohi jääda ruumi kahekesi – abielutunnistuse küsimine
seltskondlikku eraldatust eelistavad nii mehed kui naised, sest tunnevad end nii mugavamalt
araabia seltskondliku käitumise normid keelavad rangelt meeste ja naiste intiimsuse avalikku väljanäitamist
naiste töölkäimine on eri riikides erinev
araabia naistel on otsuste langetamisel üsna suur võim : lapsed, nende haridus, abielukorraldus, majapidamine . Mehed vastutavad materiaalse heaolu eest
traditsioone austavad araablased ei näe piirangutes surveavaldust, vaid loomuse kombekohast austamist

Seltskondlikud kombed ja etikett

inimest hinnatakse eelkõige selle järgi, kui kombekalt ta käitub
hea maine saavutamiseks on oluline näidata külaliste suhtes suuremeelsust
araablasel ei ole aeg nii täpselt määratletud ja rangelt ajavahemikeks jaotatud kui lääne inimesel
araablane ei usalda inimest, kes ei näita üles huvi tema kodumaa vastu

Usk

Enamik moslemitest araablasi on sunniidid, keda nim ka õigeusklikeks. Liibanonis, Iraagis ja Pärsia lahe ääres on palju šiiite.
Muhameedlase kahte harru jagunemise aluseks on vaidlus selle üle, mille pärast prohvet Muhamedi surma toimus tegelik võimu üleminek (kalifaat)
Muhameedlaste ühiskonda juhib šariaat e isalmi seadus
Islami usu aluseks on viis peamist käsku : oma usu tunnistamine, palvetamine viis korda päevas, almuste jagamine abivajajatele, paastumine ramadaanikuul, palverännak Mekasse

Keel

Araabia kõnekeel erineb tugevasti araabia kirjakeelest. Kirjakeeleks on klassikaline araabia keel, kõnekeelena kasutatakse ametlikku araabia kõnekeelt ja igapäevakeelt, kus on palju murdeid.
Klassikalist araabia keelt kasutatakse kirjakeelena ja ametlikes aruteludes. See on ühesugune kõikides araabia riikides. Igapäevane araabia keel mitteametlikus kirjavahetuses, filmides . Ametlik araabia kõnekeelt kasutavad haritud inimesed vestluses araablastega.
Araabia keel on araablastele suurim kultuuriväärtus.

Lõppsõna

Araablased näitavad tundeid avalikult välja ja on emotsionaalsed , samas ohjavad nende käitumist ranged reeglid.
Traditsionaalsed Lähis-Ida kultuuris töötades peaks õhtumaalane oma otsekohesust talitsema.
Araablase suhtumine välismaalasse on aukartuse, heasoovlikkuse ja vimma segu. Araablane austab lääne haritust, kuid arvab , et õhtumaalane ei hoolitse oma ühiskondliku maine eest piisavalt.

Maroko

Haritud marokolased kakskeelsed : araabia ja prantsuse. Berbereid 33% elanikkonnast.
Kolm ühiskonnakihti : kuninglik perekond ja haritud koorekiht, keskklass , alamklass
Kuigi marokolannad töötavad harva väljaspool kodu, hakkavad haritud naised leidma üha rohkem erialast tööd.
Ligi 99% muhameedlased , sallivad teiste uskude suhtes
majandus sõltub põllmajandusest, turismist, fosfaatide kaevandamisest.

Alžeria

Araabia keel, palju ka prantsuse keelt.
Pead tõstab marurahvuslus. Poliitiliselt terava kriisi seisundis.
Enamik alžeerlasi berberi päritolu.
Maailma suurim vedelgaasitootja, nafta , maavarad, põllumajandus. Tööpuudus 30%
naised pole aktiivselt tööle asunud . Peretraditsioonid konservatiivsemad kui Marokos .

Tuneesia

Berberi ja araabia päritolu. Prantsuse keel. Siht muuta maa araabiapärasemaks.
Majandus sõltub põllumajandussaaduste ekspordist, turismist, naftast ja maagaasist.
Mureks poliitline olukord – islami fundamentalistide aktiivne tegutsemine.
Tuneesia naised on araabia riikide seas esirinnas liberaliseerumise vallas, nad on tööturul aktiivsed.
99% muhameedlased.

Liibüa

heaoluriik , nafta, tervishoiuprogrammid.
Põlvnevad berberitest ja araabia hõimudest. Pole ametlikult tunnustatud ühiskonnaklasse.
Majanduslik toimetulek sõltub pea ainult naftast.
Ühiskond on konservatiivne, üldjoones järgitakse islami seadusi.
Naisi aeg-ajalt julgustatakse töötama 'naiste aladel'.
99% muhameedlased.

.ODT Laadi alla originaalfail 4 lk · .odt · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-08-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

bdcuriosity Õppematerjali autor

Koostatud raamatu "Kuidas mõista araablasi" põhjal. Tutvustab araablaste elu erinevaid tahke, nende uskumusi ja vaateid.

filosoofia esimene kursus araabia fundamentalism usk

Sarnased õppematerjalid

docx

ISLAMI LAENU INTRESS JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE

majandusest ja selle erinevatest vormidest. Üritan tööd kirjutades anda oma parima, et tulevikus saaksid teised tudengid kasutada seda tööd õppematerjalina. Soovin kirjutada töö mis on Sisekaitseakadeemia üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendiga kooskõlas. Töö koosneb sissejuhatusest, kahest põhipeatükist ja kokkuvõttest. Esimeses põhipeatükis kirjutan Islami olemuset, taustast ning sellest kuidas religioon on põimunud äritegevusse. Teises põhipeatükis kirjutan konkreetselt Islami laenu intressi puudumisest ja kuidas see avaldab mõju majanduse üldisele arengule. Kursusetöö eesmärgiks on täpsemalt teada saada , miks on islami maad valinud panganduseks sellise mudeli. Kursusetöö on teoreetilist laadi. Uurin lähemalt koraani ja kultuuri mõju pangandusele. Üritan teada saada, kas laenu intressi puudumine pidurdab majandust või pigem kahjustab seda. 1

Arendustegevus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 4 lk