docstxt/122573774023147.txt
Emotsioonid Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kogniitvseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonid komponendid : *füsioloodiline muutus *käitumisvalmidus *teadlik subjektiivne kogemus *kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent Darwini ja James-Lange teooria : Darwin : Inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib suuresti seleteda kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom karvu turritades oma keha näiliselt suuremaks ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka Järelikult on see võte kasulik enesekaitsmiseks. James-Lange : Tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon : Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Nt : Me oleme kurvad sellepärast ,et me nut...
Lapsel on kergem nõudmistest ja käitumisreeglitest kinni pidada, kui ta on kaasatud perekonna otsustesse, tema seisukohti on küsitud ning nendega võimaluste piires ka arvestatakse. Kui laps teeb pahandust, tuleb rääkida lapsega, ning uurida, kuidas laps tekkinud olukorda selgitab. Igal käitumisel ja tegevusel on oma loogika ning oma põhjendus on ka lapsel. Karistamine teeks olukorra hullemaks, sest lapse rahulolematus suureneb veelgi. Lapsega on hästi siis, kui tema emotsionaalsed vajadused on täidetud, kui teda julgustatakse ja toetatakse. Vanema ülesanne on teda kuulata ja koos olukord läbi arutada, et kuidas edaspidi asju paremini teha, nii saavutatakse perekonnaliikmete vaheline usaldus ka edaspidi. Iga lapsevanema eesmärgiks on kasvatada oma lapsest õnnelik ja enesekindel inimene, kes saab elus hästi hakkama. Täiskasvanu peaks looma kodus keskkonna, kus tunnevad end hästi ja turvaliselt kõik pereliikmed. Lapsele piiride seadmine ning talle heaks eeskujuks
· omab väga head mälu; · on tundlik ja emotsionaalne; · on arenenud õiglustundega; · püüab oma tegemistes täiuse poole; · on oma huvides järjekindel; · eelistab endast vanemate seltskonda; · on hea huumorimeelega; · on laialdaste huvidega; · õpib varakult lugema; · tal on arenenud kujutlusvõime (nt palju kujuteldavaid sõpru); · väga loominguline; · iseseisev ja protestimeelne; · hea arvutaja ja piltmõistatuste kokkupanija Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused Andekad lapsed on juba definitsiooni järgi teistest erinevad ja seetõttu esineb neil ka vajadusi ja probleeme, mida teistel lastel sellisel kujul ette ei tule. Neid probleeme saab jagada kaheks: a) mis tekivad lapse psühholoogiliste eripärade tõttu; b) mis tulenevad keskkonna ja lapse konfliktidest. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisraskustega õpilaste hulgas on kindlasti
Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nimetatakse teaduslikeks teadmisteks. Tundub isegi, et alati ei ole kerge mõista kasvatust, koolitust, õppimist ja õpetamist selliste
Vaid need tooted, mis on kliendile vajalikud toovad ettevõttele turuedu. Turundus jaguneb kaheks: -Laiemas mõistes on turundus kõikvõimalik tegevus vahetuse korraldamisel. -Kitsamas mõistes peetakse seda turukeskuse juhtimiseks Turunduse eri funktsioonid -Ost, tähendab seotust, millegi omandamisega, mis on vajalik edasimüügiks või tööstusikuks kasutamiseks Ostumotiivid - Ostumotiivid on inimese vajadused teatud toodete järgi, motiivid näitavad, miks inimesed kaupu ostavad. Emotsionaalsed motiivid ja ratsionaalsed motiivid Emotsionaalsed motiivid Vajadusel midagi osta kujunevad hetke ajendil, sõltuvad tunnetest tujust hoiakust ja soovist. -Meeldimissoov-soovitakse teistele meeldida või isegi olla teistest parem ja seetõttu lubatakse endale mõni emotsionaalost. -Erinemissoov-inimene, kes soovib olla moodne orignaalne ostab kalleid ja/ja ainueksemplare, mida teised ei suuda endale hankida. -Turvalus tarve-kardetakse surma, haigusi, töökoha kaotust ja muid seesugu asju ning
ettevõttest ja selle eesmärkidest. Oma mõju teadvustav ja juhtiv juht: 1) Annab endale aru oma emotsionaalsetest seisunditest, teadvustab, millal ta on rõõmus, millal rahulolematu 2) Oskab end viia positiivsesse seisundisse, juhtida end välja stressist 3) Märkab ja mõistab meeskonnaliikmetega toimuvat 4) Valib eelneva põhjal sobiva tegutsemise või suhtlemisstiili KUIDAS JUHI TUNDED MÕJUTAVAD MEESKONDA? Juhi emotsionaalsed seisundid mõjutavad tugevalt meeskonda. Juhi positiivsed emotsionaalsed seisundid juht naeratab, on rõõmus optimistlik, huumorimeelne viivad meeskonna initsiatiivi ja loovuse avanemisele. Juhi negatiivsed emotsionaalsed seisundid sünge nägu, ärritub pisiasjade peale, tõstab häält viivad meeskonna initsiatiivi ja loovuse kahanemisele. Juht, kes suudab oma tundeid juhtida, suurendab sellega oma positiivse
KAMMERLAUL 19. Saj muusikažanr – kammerlaul ehk Lied, salongikultuur kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus. Saateinstrument klaver. Oluline oli dünaamikamuutus. Saade oli tehniliselt keerukas. Franz Schubert Austria helilooja. Kirjutas üle 600 laulu. Schuberti elu oli raske - emotsionaalsed läbielamised ja kannatused. Koondas laule tsüklitesse.
· Keskkonnasündmusi,mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks. · Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsioone esile erinevad sündmused. · Individuaalne stressikogemus sõltub inimese hinnangutest: 1)sündmusele endale sündmusi võib hinnata positiivseteks,neutraalseteks või negatiivseteks 2)enda toimetulekuvõimalustele hinnatakse oma ressurssemillised on sotsiaalsed, materiaalsed, emotsionaalsed jm ressursid. · Subjektiivne stressikogemus kujuneb nendele kahele aspektile antud hinnangu tagajärjel. Stressi tekkepõhjused Koolistress · Väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb. · Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal. · Tõsist muret tekitab koolivägivald (nõrgemaid
DJ-d House, Drum’n’bass, Techno, Trance, Jungle, Breakbeat, Ambient Techno 1980a. Detroitis Tempokas Ilma vokaalideta Electropop, soul „tehnoloogia“ House 1980a. Chicagos Warehouse’i klubi Bass ja bassitrumm David Guetta, Calvin Harris, Daft Punk jt. Drum’n’bass 1990a. Londonis Arenes Jungle’i muusikast Ühesugune trummi- ja bassipartii Mõjutanud kultuuri Trance 1990a. Saksamaal Emotsionaalsed tunded Arenes Techno muusikast Armin Van Buuren, Tiësto jt.
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE........................................................................................................................ 4 2. EMOTSIONAALSED SEISUNDID............................................................................................................7 2.1 Ärev ootus...............................................................................................................................................7 2.2 Õnn..........................................................................................................................................................8 2.3 Kirg........................................
kunstlikul esilekutsumisel emotsioone ei teki. Darwini emotsiooniõpetuse järgi tõendavad emotsioonide olemasolu inimese põlvnemist loomast, mille järgi emotsioonide väljendusi võib seletada kasulikkuse põhimõttega. Emotsioonide alahindamine tingib selle, et enamus inimesi pole oma emotsioonidele tundlikult häälestunud. Emotsionaalse energia liigne allasurumine põhjustab seisundi, mis fikseerub lihaspingetena. Emotsionaalsed liialdused on müüdi teine pool. Mõistus ja tunded võivad olla suurema osa ajast konfliktis ning seda ei pruugita iseendale teadvustada. Sel juhul otsivad tunded väljapääsu unenägudes, ebaratsionaalsetes hirmudes, neuroosides, depressioonis või ka haigustes. Emotsioonid võimaldavad kontakteeruda isikliku sisemise reaalsusega. Emotsionaalne reageering olukorrale on oluline eneseteadvustamise aspekt. On teada, et rahuliku ja tasakaalus inimese elu kvaliteet on parem, paljud aga
Vabakasvatus Mia Tamme, Hendrik Pedajas, Reigo Sinisalu, Kristina Piksar, Ingrid Helena Alliksaar 11.D GAG Mis on vabakasvatus? Täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal; kogemuste, väärtuste jagamine lastega; enesekasvatus; Tihti peetakse vabakasvatust hoolimatuks, inetuks käitumiseks. Vabakasvatus Eestis Kogus laiemat kõlapinda 1990ndatel; Kasvataja-õpetaja füüsilist kontakti tõlgendati kas vägivallana või seksuaalse ahistamine; Ilmnes laste-õpilaste poolne allumatus. Kasvatamine Lapse mõistmine; toetamine; solidaarsus; empaatia; Kokkulepped; Emotsionaalsed mõjutused. Vanema roll Enesekasvatus; piiride kehtestamine; lapsega kaasa mõtlemine; olla eeskujuks. Erinevused Laps tunnetab piire ilma käskude, keeldude ja karistusteta; Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt; Laps peab kõik ise ära proovima; Areng ja õppimine toetub lapse kog...
Amused to death Ma valisin selle albumi selle pärast, et mind huvitab väga vanema aja muusika üleüldiselt. See album koosneb väga rahustavast muusikast. Vähemalt nii mõjus mulle. Väga huvitava tämbriga vokaal on sellel bändil. Taga mängiv muusika on ka viimase peal puhtalt mängitud, mis teeb selle kuulamise veelgi mugavamaks. Vahel on tunda järsku tempo kiirenemist ja meeleolu muutust, mis toob aina huvi juurde lugu edasi kuulata. Mõned lood on neil väga emotsionaalsed, mis panevad ennastki mõne kunagise juhtunu üle mõtlema. Üldiselt on kuulda ainult kurba tooni, kuid vahest ka rõõmsama poolset. Kasutatud on standardpille, millega on tehtud valmis väga huvitavaid ja kuulama panevaid kõlasid. Kitarri soundid meeldivad väga.
Chopini portree. Akvarell. (1835) Elulugu 20 aastat kodumaal, 19 võõrsil Isa prantslane ja ema poolatar Alustas teoste kirjutamist 7aastaselt 8aastaselt esimene klaverikontsert Varssavi lütseum, Varssavi kõrgem muusikakool Kopsuhaigus Ristikandja kirik (süda) Pilt 2 Looming Kirjutas tantsulisi klaveripalasid Nokturn, etüüd, prelüüd, polonees 1 tsükkel 24 prelüüdi Etüüdid emotsionaalsed Tähtsaim väljendusvahend meloodia Sulandas rahvamuusikat oma loomingusse Väikevormid Suurvormid 58 masurkat 3 klaverisonaati 17 valssi 4 skertsoti 16 poloneesi 21 nokturni 26 prelüüdi 27 etüüdi Tänan kuulamast! http://www.youtube.com/watch? v=8hOKcdZJJFU
MASLOW HIERARHIA FUNKTSIONAALSED ÖKONOOMSUS PRAKTILISUS (RATSIONAALSED) SOBIVUS VAREMOSTETUGA UNIVERSAALSUS VAJADUSED SOOVID PSÜHHOLOOGILISED ENESETEOSTUS ARMASTUS (EMOTSIONAALSED) SELTSIMINE ENESEALALHOID KASUIHA UUDISHIMU MUGAVUS RAHULDAMATA VAJADUSED (MIDA PÜÜTAKSE VÄLTIDA) nälg, janu ohtlikkus kriitika läbikukkumin igavus eba...
objekti suhtes. Hoiak on inimese kalduvus hinnata objektide (näit. isikute, sündmuste, nähtuste) olemust teatud määral soosival või mittesoosival viisil. See hinnang väljendub tavaliselt tunnetusliku (kognitiivse), emotsionaalse (afektiivse) või käitumusliku (konatiivse) reageeringuna. Need on ka ühtlasi kolm hoiakute mõõdet. Tunnetuslik (kirjeldav) uskumused, ideed Afektiivne (hinnanguline) emotsionaalsed reaktsioonid objekti suhtes Käitumuslik kuidas tegutseb objekti suhtes Kui uskumused on suhteliselt neutraalsed objekti suhtes ( vaid väide), siis emotsionaalsed hoiakud on hinnangulised (näitavad tundeid objekt.) Emotsionaalsus kirjeldustest keel on HOIAKU VÕTMENÄITAJAKS Hoiakutega seostuvad väärtused Hoiaku kujunemine Täna nähtav hoiak on kokkuvõte inimese senistest elukogemustest. See on selline
üllatus) 2. Füsioloogilise aktivatsiooni märgistamine, mis määrab emotsiooni (nt kui erutunud inimesed usuvad, et sobiv emotsioon oleks viha, siis tunnevadki nad viha). PÕHIEMOTSIOONID: Tänapäeval valitseb seisukoht, et on olemas mingi väike hulk põhiemotsioone ning kõik ülejäänud emotsioonid on nende kombinatsioonid (nn emotsioonide kompleksid). Eristatakse 6 põhiemotsiooni: õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. Emotsionaalsed seisundid: Kõik emotsionaalsed seisundid on oma loomult mööduvad ning tingitud mingist konkreetsetest põhjustest. Emotsiooni tekkekiirus, tugevus ja kestuse alusel eristatakse järgmisi emotsionaalseid seisundeid: meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb ta enamasti üsna aeglaselt, aga võib püsida päris kaua. Meeleolu võib inimest
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSSE SIRKKA HIRSJÄRVI JOUKO HUTTUNEN See teos on mõeldud kasvatusteaduste aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Kasvatust puudutav argimõtlemine Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Inimese argimõtlemise ja teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused. Oluline allikas on vanemate ja laste igapäevane suhtlemine. Perekonnas toimuvat kasvatust suunavad harjumused ja traditsioonid, mida tihti järgitakse ka pimesi ning ei kaaluta eri võimalusi.inimesed selgitavad, tõlgendavad olukordi erinevalt- vahendavad üksteisele. Kogemusi luues ja uut infot kasutades kujundatakse kindlaid arusaamu...
TALLINNA TEENINDUSKOOL KK12-PE2 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Referaat Tallinn 2012 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................1 1. EMOTSIONAALSED NÕUDED TÖÖL........................................................................2 2. ENESEHINNANG...........................................................................................................3 2.1. ENESEHINNANGU KOMPONENDID.....................................................................4 2.2. ENESEHINNANGU FAKTORID...............................................................................4 3. JUHTIMISE KVALITEET.................................................
Alavormid Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi järgmiselt: · Paranoidne skisofreenia - juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. 4 · Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. · Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks
1905 aastal Pariisis Sügissalongis näitusel. 2) Miks oli foovide rühmitusel seesugune nimi? Mis see tähendas, mille järgi pandi? Üks kunstikriitik mõtles pilklikult nimetada rühmitust foovideks (Prantsuse k. metsikud), sest värvid olid kantud lõuendile hoogsate erinevate suurustega laikudena ja need mõjusid erakordselt jõuliselt, peaaegu metsikutena. 3) Mille poolest sarnaneb foovide ja ekspressionistide looming? Mõlemad on väga emotsionaalsed ja hoogsad stiilid, tegelevad eneseväljendusega ja kasutavad enamast puhtaid värve ja värvikontraste. 4) Mille poolest erineb foovide ja ekspressionistide looming? Fovistid tahtsid väljendada rõõmu, rahulolu ja õnnetunnet, ekspressionistid kujutasid kõike aga dramaatiliselt, nende eneseväljenduse sisuks oli rahutus ja parema ühiskonna igatsus. 5) Kirjelda foovide värvi-ja pintslikasutust- Kasutati puhtaid, enamasti kontrastseid
Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Selje, Sigrid, Helin, Enely, Riina ja Andra Kuidas areneb emotsioonide reguleerimine? Emotsioonide reguleerimine hõlmab endas tundereageeringu ohjamise protsesse, mis tagavad turvalise sotsiaalse funktsioneerimise (Rydell et al, 2003 kokkuvõtte põhjal). Näiteks, kui hästi tuleb laps toime oma vihatunde ohjamisega- kas ta purskab selle raevukalt ja agresiivselt välja, surub selle endasse ja ``keeb`` omaette või annab teada, et nüüd on ta vihane. Need kaks komponenti- emotsionaalsus ja emotsioonide reguleerimine- on Rothbarti (1989) lapse temperamendi kaks dimensiooni, mis võivad olla teineteisest sõltumatud. Emotsioonide reguleerimine hõlmab endas nii füsioloogilisi, kognitiivseid kui ka käitumuslikke tasemeid. Tunnete ohjamise tõhusust saab mõjutada laps ise, aga ka teised inimesed ning seda läbi erinevate strateegiate põhjal. Sageli peetakse iseenesest mõistetavaks, et mõistus kontrollib ...
· turunduskeskkonna analüüsil · turu segmenteerimisel · toote/brändi positsioneerimisel · turundusmeetmestiku (marketing mix) - toote, selle hinnakujunduse, väljapaneku, toetusvahendite (promotsioon, reklaam jne) kujundamisel · turundusuuringutes 2. Tarbijate käitumist mõjutavate tegurite liigendus. Psühholoogilised tegurid: · Vajadused; · motivatsioon; · hoiakud; · isiksusetüüp; · emotsionaalsed ressursid jne Sotsiaal-demograafilised tegurid: · vanus · rahvus · haridus · pere · elukoht · tulutase · töökaaslased, sõpruskond · huvid, elustiil · religioon jne Sotsiaal-majanduslikud tegurid: · ühiskonna struktuur · seadusandlus, normid · konkurents, pakkumine, hinnatase jne 3. Millised on hinnaelastsuse erinevad variandid? Kuivõrd mõjukas võib olla hinnasoodustuskampaania erinevates tooterühmades, mida
Selle probleemi puhul on tarbijale väga oluliseks tunda end vabalt ja hästi, oluliseks joogi maitse ning oluliseks, kuid mitte väga on toote hind. Samuti on mingi määral vajaduseks ka janu, mis on inimese kõige esmane vajadus ning suure janu korral loeb talle see, et ta saaks juua, mitte mis maitsega või kui palju see jook maksab. 1.2 Võrdluskriteeriumide püstitamine, andmete kogumine ja toodete võrdlemine Järgnevalt loetlesime erinevaid ratsionaalsed ja emotsionaalsed võrdluskriteeriumid, mis on on Tabelis1. Tabel1. Võrdluskriteeriumid 3 VÕRDLUSKRITEERIUM Somersby Kopparberg Fizz Ratsionaalsed võrdluskriteeriumid Hind 1,02€ 1,45€ 1,30€ Pakend ja selle 0,33l klaaspudel 0,5l plekkpurk 0,5l plekkpurk, 1,5l
Teda on peetud ka klassikuks romantikute seas. Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat. Chopin poetiseeris ja dramatiseeris tantse nagu polonees ja masurka. Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena. Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli. Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad. Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine. Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. ,,Vihmapisarate prelüüd" ,,Minuti valss" ,,Leinamarss"
LÄBIPÕLEMINE Läbipõlemine see on emotsionaalse ja vaimse kurnatuse seisund, mis toob kaasa alaneva hinnangu endale kui professionaalile ning võib süvenedes laieneda ka isiksuslikele omadustele. Läbipõlemisel on emotsionaalsed ressursid kurnatud, kuna liiga palju energiat on kulutatud liiga pika aja jooksul. Läbipõlemine on töökeskne ja selle peamisteks tunnusteks on Kaob entusiasm Väheneb töövõime Halveneb tervis Tekib emotsionaalne tühjus Suureneb rahulolematus enda ja oma tööga Halveneb töö kvaliteet Kellel on oht läbi põleda? Uuringud on näidanud, et läbipõlemine ohustab kõige enam tugevalt motiveeritud ja kõrge
sageli sisustatud eluruumina; seintele maalitud uksed ja aknad; kaunistatud seinamaalide,skulptuuride ja käsitööesemetega Etruski tempel: 1. sarnanes Kreeka templiga 2. põhiplaan ruudukujuline 3. hoone kõrgel puust või kivist alusele 4. hoonel oli lai, sügav eeskoda ja 2-3 väikest pühakoda 5. katus toetus sammastele (sarn. Dooria, koos baasiga) Skulptuurid: 1. emotsionaalsed ja isikupärased 2. figuurid on liikumises (sammuvad) 3. metallist (kõrgel tasemel), põletatud savist, pronksist
Kvaliteetajakirjandus on: 1. kõrgkultuurne 2. suure formaadiga 3. pikkade lugudega 4. väheste piltidega Näiteks: Times ja New York Times. Kvaliteet ja kollase ajakirjanduse võrdlus Kvaliteet: Kollane: - teemaks on ühiskond, poliitika ja majandus - teemaks on meelelahutus ja seltskond - institutsiooni keskne - inimkeskne - laialdase mõjuga värsked sündmused - emotsionaalsed konfliktid - kõvad uudised - pehmed uudised - objektiivsed, tasakaalustatud - lugeja sõbralikud - hoiab zanreid lahus - emotsionaalsem - tekstikeskne - pildikeskne
on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla ja ta on kaotanud lootuse, et tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna enamuse ajast pikema perioodi, vähemalt kahe nädala vältel. Depressioon mõjutab oluliselt nii vaimset kui füüsilist heaolu. Depressioon võib tekkida ka ilma kindla põhjuseta või ei oska inimene seda põhjust ise teadvustada. Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused Pikaajaline stress ja trauma võivad vallandada depressiooni. Mõned inimesed on vastuvõtlikumad stressirohketele elusündmustele. Näiteks koolikiusamine, vanemate lahutus, tüliderohked suhted, ebaõnnestumised, üksildus. Minevikus toimunud kurvad ja õnnetud sündmused Oluline osa depressiooni tekkel on lapseea läbielamistel nagu näiteks vanemate kaotus, armastuse ja läheduse puudumine, füüsiline ja seksuaalne vägivald. Muutused aju keemilises tasakaalus
Muusika retsensioon Maria Listra 12. aprillil käisin Kuressaare Siioni kirikus kuulamas Maria Listrat, kes on kuulus sopran. Ta esines koos pianist Maris Lendi ja tsellomängija Andreas Lendiga. Palade tutvustajaks oli Liivi Listra, kes on Maria Listra ema. Maria Listra on 19. aastane neiu, kes õpib Londonis muusikakallakuga erakoolis, kes on oma vanuse kohta palju saavutanud. Ta hakkas tegelema laulmisega juba 3 aastaselt. Tema juhendajaks on olnud tema ema, kes on tema talenti edasi edasi arendanud. Väikesest tüdrukust on kasvanud võimsa ja ilusa häälega tütarlaps. Kontserdil kõlasid enamasti enamjaolt W. A. Mozati, J. S. Bachi, R. Shumanni ja G. Fr. Händeli teosed. Enamus neist kõlasid Maria Listra esituses, kuid mõned lood mängisid ka Andreas Lend ja Maris Lend kahekesi. Enamus laule, mida Maria Listra esitas, olid võõrkeelsed, kas ladina...
jutustab filmi kestel oma lugudest ning haigus on temaga terve filmi kestel algusest lõpuni. Kuigi film oli tehtud n-ö tavapärases enne-nüüd-pärast tsükklis, kasutati seal novellilist jutustamistiili. Muusikat kasutati filmis üsna vähe, kuigi samas ei saa öelda, et seda üldse ei tehtud. Aga minu arvates ei teinud vähene muusikakasutus filmi sugugi halvemaks - see, mida kasutati, tegi filmi ainult paremaks. Muidugi ei puudunud filmist filosoofilised ja mõtlema panevad stseenid, emotsionaalsed momendid ning hea huumor. Selle kõige keskel kannab oma rolli väga hästi välja Tom Hanks. Forrest Gumpi kehastab ta väga usutavalt,tal tuleb, seda küll minu arvates, päris raskena tunduv alaarenenud mehe mängimine suurepäraselt välja, ta ei jäänud vähemalt seda tehes lolliks. Hea valik oli tehtud ka kõrvalosatäitjate suhtes, nad suutsid oma rolli sisse elada ning ka neil õnnestus kõik nagu valatult. Filmist ei puudnud
• Rohke refereerimine, allikale viitamine kindlate vormelitega (peaministri sõnul) • Kirjakeele normide arvestamine Ilukirjandusstiil • Värvikas sõnastus ja lausestus • Eriline, vähetuntud, arhailine, harva kasutatav või slängisõnavara • Telegrammistiilis ülilühikesed või väga pikad ja rohkete kõrvallausetega laused • Sõna- või lausekordus kunstilistel eesmärkidel • Alg- ja lõppriimid • Rohked kõnekujundid: epiteedid, võrdlused, metafoorid • Emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, retoorilised küsimused jne • Otsekõne ja dialoog • Minavorm • Kirjakeele normide eiramine • Üllatuslik tekstivormistus
Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: · Taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust. · Luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest: · Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. · Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid · Juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid
käitumine, Otsustusvõimetuse teke igapäevaolukordades, Kärsitus, rahutus, ebamugavustunne, Tühjustunne, läbipõlemissündroom. Depressiooni tüübid Depressiooni saab liigitada kahte suurte alaliiki, samamoodi nagu sümptomeid, nendeks alaliikiteks on psühholoogiline ja bioloogiline depressioon. Psühholoogilisi depressioone võib defineerida kahel moel. Esiteks vallandavad neid psühholoogilised või emotsionaalsed sündmused. Depressiooni psühholoogiline vallandaja võib olla äkiline ja ilmne või järkjärguline ja varjatum. Psühholoogilise depressiooni teine tunnus on see, et sümptomid on puhtalt psühholoogilised/emotsionaalsed. Inimese bioloogilisele funktsioneerimisele puhtpsühholoogiline depressioon tavaliselt mõju ei avalda Teine suurem kategooria on bioloogiline depressioon, mille vallandab mingi füüsiline muutus organismis, mitte aga elumuutus või valus kogemus
pdf+stress&hl=et&gl=ee · http://osha.europa.eu/et/topics/stress · http://www.slideshare.net/tkvg/stress-2741726 · http://et.wikipedia.org/wiki/Stress · http://en.wikipedia.org/wiki/Stress 5 Sisukord 1. Mis on stress? 2 2. Mis on stressi sümptomid? 2 a) Füüsilised sümptomid 2 b) Emotsionaalsed sümptomid 2 c) Käitumuslikud sümptomid 2 3. Kuidas tulla toime stressiga? 3 a) Eristatakse kahte toimetulekustiili. 3 4. Milliseid stresse esineb? 3 a) Tööstress 3 b) Perestress 3 c) Suhtlemis stress 4 d) Koolistress 4 5. Kuidas vältida stressi? 4 6
probleemid). 4. Millal ilmneb tööga seotud stress? Tööga seotud stress ilmeb: kui töötajate töö eeldab teadmisi ja oskusi, mida töötajal pole ja mis vähendavad nende võimet hakkama saada. Sellised nõuded võivad olla seotud aja survega, töö kogusega, või väljendub töö raskuses või otsustamise vajaduses. Lisaks ilmneb sellega, et puudub võime näidata oma emotsioone välja tööl. 5. Millised füsioloogilised, emotsionaalsed, kognitiivsed ja käitumuslikud reaktsioonid kaasnevad tööga seotud stressiga? 2 Füsioloogilised- südame rütmi kiiruse suurenemine, vererõhu kõrgenemine, hingeldamine; Emotsionaalsed- närvilisus ja häiritus; Kognitiivsed- tähelepanu ja taju vähenemine, hajameelsus; Käitumuslikud- agressiivsus, impulssiivne käitumine, vigade sagenemine; Kui stressi reaktsioonid ilmnevad pikal perioodil võivad reaktsioonid areneda pidevaks,
Sülfiid Kontserdi arvustus Käisin vaatamas August Bournonuille'i romantilist balletti ,,Sülfiid" 05.11.2008. Balletti muusika oli loonud Severin Lovenskioldi. Dirigent:Mikk Murdvee Osatäitjad: Sülfiid:Marika Muiste Anna:Svetlana Firsina James:Artjom Maksakov Madge:Vitali Nikolajev Effy:Ingrid Gilden Nancy:Anna Zadoroznjuk Gurn:Aleksande Prigorovski Veel:sotlased,teenrid,nõiad,sülfiidid,talumehed,Anna sõbrannad. Rahvusooper Estonia balletitrupp, Tallinna balletikooli õpilased, Rahvusooper Estonia orkester. Orkestri solistid:Viiul:Andrus Haav Tsello:Mart Laas Tropmet:Priit Aimla Interjöör Kuna See ballet toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istudes...
KESKAEGNE FILOSOOFIA Iseloomulik seotus religiooniga, minevikku vaatav, petlikkus, kasvatuslik suunitlus Seotus religiooniga- jumalakesksus- inimliku elu lim eesmrk on jumala teenimine Kreatsionism- maailm on loonud jumal eimillestki Jumala ettengelikus- kigel on mte Usaldusvrseim allikas teks on jumalik ilmutis Jumala teod on mistetamatud iglus vidab teispoolsuses Platon+Aristoteles+ Piibel vrdub kristlik filosoofia AUGUSTINUS 3-4saj pKr Ristiusk ei ole filosoofia Jumal li maailma, Jeesus on eksisteerinud Kik mis on oluline, rgib Jeesus, filo targutamine on mttetu Kik mis lheb kristlusega vastuollu, on ketserlus Prgu ja paradiis AQUINO THOMAS 13saj. Mistus ja usk on erinevad asjad Kas maailm on loodud: jah vi ei Usuga: jah Meie teadmised prinevad meelelisest teadmisest Tabula rasa Jumala olemasolu testamine Kas ldse vimalik tajuda? I ontoloogiline testus ontoloogia- petus olemisest Autor: pha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- tius...
Ja päike tõuseb E. Hemingway Ernest Miller Hemingway Ameerika kirjanik 1899 1961 Kirev eluviis Surm ja vägivald teemad Lemmikhobiks looma- ja linnujaht 17-aastaselt esikteos Väidetavalt KGB spioon Kes? Mis? Kus? Grupp noori ameeriklasi, kes elavad Esimese maailmasõja järgses Pariisis Unistused purunenud, uued maailmavaated Enne pankurid/juristid Nüüd kunstnikud/kirjanikud Päevane tegevus: kohvikutes ja baarides aja veetmine Öine tegevus: klats, joomine, lõbutsemine, tants ja uimastid Eksisteerimise eemärk: elu ära elada Jake (Jacob) Töötab Pariisis kirjanikuna Vabal ajal armastab head toitu ning jooki, naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib oma sõprade armulugusid Sõda jätab armi, mille tõttu luhtub armastus leedi Brett Ashleyga Elab selleks, et mõista, mis on kaasaegses maailmas õ...
peavalu; lihaspinged; seedimisprobleemid. Psühholoogilised sümptomid masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine; nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus; mäluhäired ja keskendumisprobleemid; tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha; madal enesehinnang. Käitumuslikud sümptomid muutused söögiisus rohke alkoholi ja tubaka tarbimine rahutus agressiivne ja vaenulik käitumine intensiivsed emotsionaalsed reaktsioonid (nt karjud, puhked nutma) muutused tööharjumustes asjade edasilükkamine, tegevusetus või liigne rabelemine hajameelsus, unustamine, keskendumisraskused Koolistress Põhjused: liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded Kuidas leevendada stressi? Tee endale selgeks, mis sinus pingeid põhjustab Hoolitse oma keha eest Tee asju, mis sulle meeldivad Planeeri oma aega Vaatle olukorda eemalt
STRESS Stress- mis see on ja kuidas mõjub ? Stress on, kui inimene tunneb, et on oma töö püünises või tal puudub kindel tulevik, või kui inimene tunneb, et on kaotanud kontrolli oma elu üle või tunneb ebakindlust tuleviku suhtes, oma töö, pere ning tervise suhtes. Stressi sümptomid Jaguneb kolmeks: -füüsilised, nt Peavalud, näo või lõuavalud, kuivav suu või kurk, neelamisvalud, kuklavalud -emotsionaalsed, nt Tujukus, depressioon, püsimatus või ülierutuvus -käitumuslikud, nt Hammaste krigistamine, kilenärviline naer, jalgade või sõrmede trummeldamine, küünte närimine 60 sekundit stressijuhtimisest negatiivse stressi muutmiseks positiivseks: 1. Sisestage endale positiivsust. 2. Manage silme ette pilt positiivsest tulemusest. 3. Olge muutumiseks piisavalt paindlik. 4. Võtke aeg maha. 5. Tehke kindlaks oma viljakaim tööaeg ja parim keskkond. 6. Liikuge. 7. Ärge heietage minevikumälestusi. 8. Muutke või tühistage olukord Click ...
Millised on tunnused, et rühmas on konflikt? Lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; Kõrgendatakse häält; Süüdistatakse teisi; Nägeletakse pisiasjade pärast; Püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata,ässitada, laimata; Vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; Passiivsus; Kuidas konflikti lahendada? Intellektuaalsed oskused: planeerimine, analüüsimine, hindamine, tunnetamine, Objektiivsus Emotsionaalsed oskused: visadus, enese-distsipliin, tulemustele orienteeritus, kindlus, entusiasm Inimestevaheliste suhete oskused: tundlikkus, veenvus, suhtlemisoskused Juhtimisoskused: võime motiveerida, delegeerida, juhendada, toetada Millal on konflikt lahendatud? Füüsiline kui psüühiline heaolu On suudetud säilitada osapoolte eneseväärikus ja enesehinnang Osalejad suudavad aktsepteerida teist kui isiksust samas teades, et see ei mõjuta teise väärtuste, normide ja moraali heakskiitmist.
• Teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri • Tugev hirm kaalus juurde võtta • Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud • Äärmiselt vähe ja lahjat toidu söömine • Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkuse menstruaaltsükli puudumine Tekkepõhjus • Madal enesehinnang • Vähene tunnustamine • Elumuutused(koolivahetus, kolimine teise elukohta, vanemate surm või lahutus jne) • Teatud võimendatud emotsionaalsed ja füüsilised muutused ajus võivad toimuda ka tänu vanematelt saadud geneetilisele pärandile Ravi • Alatoitumusest ülesaamine • Söömiskäitumise normaliseerimine • Inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks • Süstemaatiline psühhoteraapia • Ravi võtab aega üle aasta, halvimatel juhtudel kuni 7 aastat ORTOREKSIA Sümptomid • Toite tarbitakse oma väljamõeldud “tervislikkuse” reegleid järgides • Tervislik toitumine kinnisidee
eespoolt) ja füüsikalised ohutegurid nagu müra halb valgustus kõrge õhutemperatuur Stressi sümptomid on Väsimus Peavalu Lihaspinged Seedimisprotsessid Unehäired Suitsetamine või alkoholi tarbimine Muudatused toitumisharjumustes Pere ja sõprade vältimine Häired igapäevastes tegevustes Seksuaalprobleemid Äärmuslikud reaktsioonid vägivallapuhangud Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks masendus ärevus ülemäärane muretsemine ärrituvus tähelepanu halvenemine ükskõiksus keskendumisvõime halvenemine madal enesehinnang suutmatus teha tulevikuplaane Tööstressist võivad tekkida järgmised haigused südame ja veresoonkonnahaigused ainevahetushäired luu ja lihaskonnavaevused depressioon pahaloomulised kasvajad Inimesed on erinevad stressi vastuvõtmisel (talumisel)
saatust pöörata. Thetis, kes teadis , et suplus allmaailma ehk Styxi jõkke teeb haavamatuks, laskus Achilleusega, kes oli veel laps, allmaailma ning kastis poja Styxi vette. Ent kand, millest ta kinni hoidis, jäi kuivaks, nii et Achilleus jäi kannast ikkagi haavatavaks, millest tulenebki väljend ,,Achilleuse kand". Tänapäeva ühiskonnas eksisteerib peaaegu igal inimesel ,,Achilleuse kand" ja see väljendub igalühel erinevalt, näiteks emotsionaalsed asjad, välimus või armastus. Minu Achilleuse kannaks on hingamisteed, nimelt on mul haigus nimega astma. Mis on astma? Astma on krooniline põletikuline hingamisteede haigus, mis avaldub lämbumistundena või lämbumishoona ehk astmahoona. See on tingitud hingamistorude limaskesta põletikust või ülitundlikkusest mõnede ainete suhtes, mis põhjustavad bronhide ahenemise. Astmahood võivad siis tekkida füüsilisest koormusest,
Põnevate kordusefektide loomiseks kasutati spetsiaalset masinat. Järgmisena esitati Jaak Joala laulu, mis tõi silme ette Prantsusmaa, Pariisi tänavad ja glamuurse õhkkonna, selleks oli ´C'est si bon´. See on eesti keelne versioon kuulsast prantsuse keelsest laulust, mille autor on André Hornez Kuulsa filmi ´siin me oleme´ laul ´tagametsa tango´ kõlas täpselt nagu filmis endas. Isegi hääl kõlas sarnaselt- daamilikult uhkelt ja enesekindlalt. Vürtsi lisasid esitajate emotsionaalsed pilgud ja tangolikud käeviiped. Sarnase peomeeleoluga kontsert ka jätkus. Esitati hoogne laul, kus kordus fraas ´tsa.tsa.tsa sa tantsi sambat'. Kohati tundus, et laval on rohkem kui kaks inimest, kuna Kaido lisas juurde arvutil loodud muusikat ja erinevaid trummipalasid. Järgmine pala, mida esitati, oli traditsiooniline, rahulik ja mõtlik jõululaul. Pala 'Jõulukell, Jõulukell pühad on saabunud linna´ Järgnesid Laulud 'Jingle
Artiklite kogumik on suunatud erivajadustega laste vanematele, üliõpilastele, õpetajatele ja kõigile, kellel on huvi erivajadustega laste kasvatamise vastu. Raamtus annavad ülevaate: Marika Veisson: Laste liikumispuuded Räägitake Etoloogiast, Klassifikatsioonist ja sümtomatoloogiast, arendus ja taastusravist, Kadi Lukanenok :Spetiifilised õpiraskused Artikklis antakse ülevaade lugemisraskustest, kirjutamisraskutest. Aina Haljaste: Emotsionaalsed ja käitumisraskused. Sisaldab Emotsionaalsete ja käitumisraskuste põhjuseid, seisukohti, äratundmist ja toimetulekut. Inga Jegorova ja Marika Veisson: Hüperaktiivne laps Artiklis antakse ülevaade hüperaktiivsuse terminoloogiast ja olemusest, tekke põhjustest, hüperaktiivsest lapsest ja tema arengu iseärasustest, õppetegevuse organiseerimisest, õppimisest ja õpiteooriatest, didaktilised lähtekohad, lapse õpetamisest, õpetaja tugivõrgustikust ja koostööst lastevanematega.
pingutaksime. Kui meil on suhtes muidu asjad korras, küll saame ka seksiga järje peale. Kui maksad ise, jätad meeleheitliku mulje. Kohtamas käies ja ise makstes (või seda teha üritades, sest enamasti maksab mees siis ise) näitad meile pigem, et sa pole ahne, kullakaevaja või tehingupõhiste suhete pooldaja. Jälestame naisi, kes peavad ,,normaalseks", et mees kõike alati maksab ning kasutame neid sageli kondoomidena. Mehed ei ole emotsionaalsed. Mehed on vähemalt sama emotsionaalsed kui naised, enamasti ei näita me seda aga lihtsalt välja. Arvame, et peame jätma alati tugeva ja meheliku mulje ning tundeid ilmutades oleksime sõltuvad, nõrgad ning vähem võimekad. Mida rohkem meid julgustad, seda rohkem avaldub ka väike tundlik poiss meie sees. Meestele ei meeldi poisilikud naised. Meile meeldib naistes väga teatav lihtsus, poisilikkus ja sarnasus meie meheliku küljega. Kaaslasena tahame tihti näha t- särgis, ponisabas juuste ja lihtsate teksadega tüdrukuid
ning kus mõlemad osapooled ning mille mõned punktid kinnitatakse võimalikult ruttu pärast kohatut käitumist. Antud juhtumil oleks ehk tulemuslik ,,kustutamine", mille eesmärgiks on süstemaatilise ignoreerimine. Psühhoanalüütilise lähenemise aluseks on psühhoanalüüs. Sellest lähtuvalt seletatakse lapse kohast käitumist alateadlikest konfliktidest, mis on pärit eelkõige lapsepõlvest. Kui lapse emotsionaalsed vajadused on rahuldamata, tekivadki emotsionaalsed probleemid. Sekkumismeetodina võib selle lähenemise korral edukalt kasutada vaatlust, intervjuud või ka 2 projektiivmeetodit. Usun, et projektiivmeetod oleks antud juhul kõige tulemuslikum, kuna inimene projekteerib oma tunded alateadlikult enda joonistatud piltidele. Seesugust meetodit viivad läbi eeskätt psühholoogid. Käitumisprobleemidega lastel on tunded enamjaolt ,,kümne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
