Joonis 1 Rääkides vektoritest (joonis 1), mis on samasuunalised või vastassuunalised, jõuame kollineaarsete vektoriteni ning vektori korrutamiseni arvuga. Vektorite liitmisel on kõige olulisemaks kolmnurga reegel (1), mida mitu korda järjest rakendades jõuame hulknurga reeglini. Kasulik on näidata ka rööpküliku reeglit (2). See töötab hästi, kui vektorid on juba ühisesse punkti rakendatud. Oluline on ka fakt, et rööpküliku teine diagonaal on nende vektorite vaheks (3). Geomeetriliste tehete juures vektoritega on oluline, et igal korral märgataks, kuidas vektorid rakendatakse (järjestikku või ühisesse alguspunkti) ja milline vektor on tulemuseks. Kahe vektori vahe mõiste tuleb kas pähe õppida või näidata kohe alguses, et vektori lahutamise saab asendada vastandvektori liitmisega. Kunagi ammu õpetati vektorit põhikooli viimases klassis ja tolleaegses töövihikus olid väga head ülesanded. Enne vektori
suhtes, mis ei astese ühel sirgel kõikide jõudude momentide algebralised summad võrduvad nulliga kahe suvalise punkti suhtes ning kõikide jõudude projektsioonide võrdumine nulliga teljel, mis ei asetse risti kahte punkti läbiva sirgega 4. Jõu liitmine. Graafiline ja analüütiline meetod. Kui ühele punktile mõjub kaks jõudu, siis nende resultant on nende jõuvektorite diagonaal F1 FΣ F2 5. Deformatsioonide liigid (nende skeemid). Deformatsiooni põhjustab materiali sisejõud 1) Tõmbedeformatsioon. Jõud rakendub detailile mööda selle raskuskeskme joont. F1 F2 2) Survedeformatsioon
Kliima - mingi paikkonna ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus. Kliima kujuneb kliimategurite (kiirgusbilanss, õhutsirkulatsioon, veeringe, maismaa ja mere jaotus, reljeef, hoovused, lumikate jne) mõjul. 32. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid. Läänemere mõju järgi on Eesti jaotatud kliima valdkondadeks, mida jagab Narva-Jõesuust Häädemeesteni tõmmatud diagonaal. Õhu voolamisel merelt maale mõjub suurenev turbulents sademeid suurendavalt 30-60 km ulatuses sisemaa suunas. Merebriisid ulatuvad maismaale maksimaalselt 20 km kauguseni ning määravad suures osas ranniku väiksema pilvituse ja suurema päikesepaiste. Kõige väiksem on mere vahetu mõjutusjoon, kus väheneb järsult nt. öökülmade sagedus, väiksem on äikesevihmade sagedus, tuule kiirused on suuremad jne. Merel võime soojust akumuleerida. Lumikate. Temperatuurid püsivamad. 33
3. Vektori mõiste-Vektor on suunatud lõik millel on kindel algus- ja lõpp-punkt. 4. Nullvektor-Vektorit, mille pikkus on null, nimetatakse nullvektoriks ja tähistatakse sümboliga . Nullvektori suund on määramata. 5. Ühikvektor- Kui vektori pikkus on 1 6. vektorite liitmine-rööpkülikureegel: Vektorite a ja b summaks nimetatakse niisugust vektorit c, mis väljub nende ühisest alguspunktist ja on niisuguse rööpküliku diagonaal, mille külgedeks on liidetavad vektorid. Kolmnurga reegel-vektorite liitmisel viiakse teise liidetava alguspunkt esimese liidetava lõpp-punkti. Vektorite a ja b summaks on vektor mis kulgeb esimese liidetava alguspunktist teise liidetava lõpp-punkti. 7. vektorite lahutamine- Vektorite a ja b vaheks nimetatakse vektorit d, millel on omadus b+d=a. Kahe vektori vahe leidmiseks viikse nad ühisesse alguspunkti ja nende vahe on vektor, mis kulgeb vähendaja lõpp-punktist
Kliima kujuneb kliimategurite (kiirgusbilanss, õhutsirkulatsioon, veeringe, maismaa ja mere jaotus, reljeef, hoovused, lumikate jne) mõjul. 33. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid. Läänemere mõju järgi on Eesti jaotatud kliima valdkondadeks, mida jagab Narva-Jõesuust Häädemeesteni tõmmatud diagonaal. Õhu voolamisel merelt maale mõjub suurenev turbulents sademeid suurendavalt 30-60 km ulatuses sisemaa suunas. Merebriisid ulatuvad maismaale maksimaalselt 20 km kauguseni ning määravad suures osas ranniku väiksema pilvituse ja suurema päikesepaiste. Kõige väiksem on mere vahetu mõjutusjoon, kus väheneb järsult nt. öökülmade sagedus, väiksem on äikesevihmade sagedus, tuule kiirused on suuremad jne. Merel võime soojust akumuleerida. Lumikate
Leia mitu minutit läbis mees risttee hiljem naisest, kui kell 1530 oli mehe ja naise vaheline kaugus 39 km ja kell 1630 juba 55 km. B-10 Leia korrapärase kolmnurkse püramiidi ruumala, kui külgserv on 2 6 ja külgtahu ümberringjoone raadius on 0,8 15 . B-11 Ristkülikus ABCD on külje AD pikkus 25, nurgal
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Berno...
Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõikete...
LAEVA ABIMEHHANISMID Abimehhanisme võib tinglikult Liigitada: Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed ,pumbad , kompressorid jne. ). Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Hüdrauliste mehhanismide mõiste • Hüdraulika on teadus ,mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise seaduste uurimisega ning nende seaduste praktilise rakendamisega • Esimesed andmed teaduslikust lähenemisest hüdraulikale pärinevad aastast 250 e.m.a. , mil Arhimedes avastas vedelikku ...
Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova Maalikunst - vähe säilunud antiigist, peavad midagi uut leiutama Jaques Louis David 1748-1825 Horaatslaste vanne 1784-5 barokilik valgusvihk, kaaristu taustal- renessanss, naturalistlik Marat' surm - langev diagonaal Pierre Serizat- ajastu mood Madame Recaimer - 1800 pop eit, naiste mood, ilma korsetita, langevast kangast kleit,noh nagu antiik, pop lamamistoolid, Jean Auguste Dominique Ingres 1780- 1867 - veendunud klassitsist, Autoportree - Türgi saun Obalisk - vooditel lamavad nainsed - barokkne Valpinconi supleja Elisabeth Louise .... - esimene profesionaalne nais kunstnik Suur osa Peterburist rajatakse klassitsistlikus stiilis, palju akadeemiaid - "akademism"
Lükke tulemusena saadakse võrdne kujund. · Kui esimese vektori lõpppunktis asub teise vektori alguspunkt, siis nende vektorite summaks nimetatakse vektorit, mis on suunatud esimese vektori alguspunktist teise vektori lõpppunkti. Seda vektorite liitmise reeglit nimetatakse kolmnurgareegliks. · Liitmisel kehtib kommutatiivsuse seadus. · Võttes rööpküliku lähiskülgedeks ühise alguspunktiga liidetavad vektorid, on summaks rööpküliku diagonaal kui vektor, mille alguspunktiks on liidetavte vektorite ühine alguspunkti. · Vektori esitamist kahe erisihilise vektori summana nimetatakse vektori lahutamiseks komponentideks. · Mitme vektori korraga liitmiseks moodustame liidetavatest vektoritest murdjooni nii, et eelmise vektori lõpppunkt on järgmise vektori alguspunktiks; vektor, mis on suunatud murdjoone alguspunktist lõpppunkti on antud vektorite summa
1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on pinge väärtus, ...
mõnesajani ja neid saab vaadelda mesopotaamsete protsessidena. Nende all mõeldakse meteoroloogias näiteks kohalikku tsirkulatsiooni, äikest ja sellega seatud nähtusi (Raukas 1995: 189). Käsitledes nende mõju või näiteks linnakliimat tervikuna, on see kliima mõttes koha- ehk mesokliima. Meso- ehk kohakliima kujundajana on Eestis esikohal Läänemeri, mille mõju järgi on eraldatud Eesti kliimavaldkonnad. Valdkondi jagab Narva-Jõesuust Häädemeesteni tõmmatud diagonaal. See koos mõlemale poole ulatuva hajumisribaga on oluline sisepiir Eestis. Täpsemas käsitluses sõltub valdkondade piiri paigutamine suuresti kasutatavatest kliimakarakteristikutest (Raukas 1995: 189). Eesti merelisemas kliimavaldkonnas võib omakorda eristada vastavalt rannajoone orienteeritusele mere suhtes mereliste ja mandriliste elementide käiguga päevi, mis on määratud tuule suunast. Meretuulte mõjul on õhutemperatuuri, samuti relatiivse niiskuse
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond MTK16 Andre Maisväli Treimine ja lihvimine Iseseisev töö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2017 Sisukord Table of Contents Mis on treimine?..................................................................................................... 3 Ajaloost................................................................................................................... 4 Treipingi osad......................................................................................................... 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine.................................................................... 6 Tegurid, mis mõjutavad treimist............................................................................. 9 Puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele............................................................. 10 Laastusurve lõikuri esitah...
punkti tollile ning mille küljemõõdud on 10 x 15 sentimeetrit, suurendada kaks korda: 20 x 30 sentimeetrit, siis selle uue pildi efektiivne resolutsioon on kaks korda väiksem ehk 200 punkti tollile. Resolutsioon on suhteline mõiste. Kui skaneerida pilt, mille originaalmõõdud on 10 x 15 cm, kasutades selleks eraldusvõimet 600 punkti tollile, siis saame pildi, mille küljemõõdud on 10/2,54 x 600 ja 15/2,54 x 600 ehk 2362 korda 3543 pikselit. Kui selline pilt kuvada monitorile, mille diagonaal on 15 tolli ehk umbes 38 cm, kuid resolutsioon 800 x 600 pikselit, siis see pilt ekraanile ära ei mahu. Samas, trükkides seda pilti trükieraldusvõimega 4800 punkti tollile, saame paberile postmargist väiksema, tibatillukese kujutise. Tõsi, väga hea kvaliteediga. Digiteerimisel kasutatavate resolutsioonide kohta on palju mitmesuguseid "häid tavasid" ning juhiseid. Kõige õigem oleks esmalt välja selgitada, milleks digiteeritakse ja mida
erinevate funktsioonidega ruumirakukesi kivistada üheks suletud kuubiks....Seeläbi saavad kõrgus, laius, sügavus ja aeg avatud ruumis täiesti uue plastilise väljenduse. Nii omandab arhitektuur vähem või rohkem hõljuva iseloomu, mis töötab looduse gravitatsioonijõule nii-öelda vastu." De Stijli tegevuse kolmas ja viimane faas algas Mondriani ja van Doesburgi dramaatilise vastasseisuga, mille põhjuseks oli viimase 1924.a valminud "kontrakompositsioonidesse" sisse toodud diagonaal. Nüüdseks oli algne ühtsustunne lõplikult kadunud, osalt van Doesburgi lakkamatu probleemilise tegevuse tõttu, osalt tänu tema kombele neoplastitsismi kaanonit suvaliselt muuta. De Stijli moodustanud kunstnikest jäi vaid Mondrian truuks liikumise rangetele põhimõtetele: põhivärvidele ja täsnurkselt ristuvatele sirgjoontele, mis olid tema küpse loomingu kesksed elemendid. Villa Henny (Robert van't Hoff) raudbetooni kastutusega üks varasemaid maju. Mängiti värvide ja pindadega.
Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................8 Ajalugu........................................................................................................................11 Eesti ajalugu...............................................................................................................13 Võistlused..............................................................................
on tingitud molekulidevahelistest vesiniksidemetest. Kui neid vesiniksidemeid ei oleks, oleks ka vesi tavatingimustes gaas. 5. Mis on metallid? Nimeta metallide põhiomadused! · Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabuelektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise vore, mis annab neile iseloomuliku metallilise laike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hasti sepistatavad. · Perioodilisussusteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jaavad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; ules paremale jaavad mittemetallid. · Praktikas kasutatavatest metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid hobe ja vask, kullaltki head on ka kuld ja alumiinium. Ehitus ja omadused · Läikivad · Sepistatavad · Suure tihedusega · Kõvad · Head elektri ja soojusjuhid · Keemiliselt aktivsed · Tahked metallid on kristalsed ained
lõikumine пересечение 22, 23, 41 lõikuvad sirged пересекающиеся прямые lõtk-ist посадка с зазором 46, 47 lähisnurk прилежащий угол lähtekujutis исходное изображение 31 lühem diagonaal малая диагональ mall транспортир mitmekülgne многосторонний 56 mituvaade (vt kaksvaade, комплексный чертеж 14, 15 kolmvaade), moodustaja образующая 40 moondetegur коэффициент искажения 15
Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab. Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk, võlglased, filipplased, Protestantlus levib järgmistes Euroopa riikides: Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova, Rumeenia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Makedoonia, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia. Maailmas on umbes 150 miljonit usklikku. Vene õigeusk sibulkuplid, ristile lisandub diagonaal haru, hästi palju kulda, slaavi keelt kasutavad, viirukid, kloostrid. Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi (Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on inimese kõlbelisus ja ta elu kooskõla universumi seadustega. Konfutsianism levib järgmistes riikides:Filipiinid, Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Hiina idaosa. Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte
..5mm ja radiaalrehvide korral 0...2mm. Üldnõuded ratastele: · Võib kasutada valmistaja poolt ettenähtuid · Keelatud kasutada üle 10 aasta vanuseid rehve (siseriiklikult on lubatud kasutada valmistaja poolt, sellele sõidukile ettenähtud ja E või e sertifitseerimata rehve kuni 2005. Aastani) · Rehvil ei tohi esineda koorti läbivaid vigastusi · Rehvi mustri jääksügavus 1,6mm · Mistahes teljel ei tohi olla: * korraga diagonaal ja radiaalrehve, kuna rehvide erinevad omadused halvendavad sõiduki juhitavust. * erineva turvisemustri tüübiga rehve (ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev) · Sõidukil ei ole lubatud A1...A6 kiiruskategooria rehve, ning rehve mille lubatud suurim sõidukiirus on 30km/h · rehvil, millel puudub märge ,,REGROOVABLE", ei tohi mustrit sügavamaks lõigata. Juhtimismehhanismid Rool et auto sõidaks soovitud suunas tuleb rattaid pöörata
6c aga surutud vardaga. Joonisel 2.6b toodud olukorras on varras täiesti pingevaba. Need ei ole üldse ekvivalentsed, need on täiesti erinevad situatsioonid. Seega: jõudu võib nihutada mööda tema mõjusirget ainult absoluutselt jäiga keha puhul, deformeeruvate kehade puhul seda teha ei tohi. 3. aksioom. Jõurööpküliku aksioom. Keha ühes punktis rakendatud kahel jõul on resultant, mis rakendub samas punktis ja mida kujutab antud jõududele ehitatud rööpküliku diagonaal. F2 F A F1 Joonis 2.7 Siin kirjutame, et F F1 F2 (2.3)
Selleks tegin massiivi pisikese muudatuse 1=>'mari', mis muutis massiivi
esimeseks numbriks nulli asemel ühe. Selle koodi puhul jäetakse kõik väärtused
vahele, kuni jõutakse viimase kolme juurde.
?
1
$nimed = array(1=>'mari', 'kati', 'juhan', 'miku', 'uku');
2 $kokku = count($nimed);
3
4 for($nr=1;$nr<=$kokku;$nr++){
5 if($nr<$kokku-2){
6 continue;
}
7 echo $nimed[$nr].'
';
8 }
9
Ülesanne 6
1. Diagonaal - loo tsükli abil tärnidest diagonaal:
?
1 *
2 *
3 *
4 *
*
5
2. Kasvavad numbrid - loo tsükli abil viis rida numbreid, kusjuures iga rida
on ühe numbri võrra suurem
?
1 1
2 12
3 123
4 1234
12345
5
3. Nimi ja vanus - loo kaks massiivi, kus ühes on nimed ja teises vanused.
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. ...
Käigukastid. Astmelised käigukastid liigitatakse: · Hammasülekande tüübi järgi · Võllide arvu järgi · Hammasrataste hambumise viisi järgi · Käiguvahetusmehhanismi järgi · Võllide paiknemise järgi · Käiguvahetuse järgi · Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tag...
viia mööda tema mõjusirget suvalisse punkti. Jõud on libisev vektor. 23. Mida tähendab see kui öeldakse, et jõud on libisev vektor? Jõu mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõud viia mööda tema mõjusirget suvalisse punkti. 24. Sõnastada staatika III aksioom (jõurööpküliku aksioom). Keha ühte punkti rakendatud kahel jõul on resultant, mis rakendub ühes punktis ja mida kujutab nendele jõuvektoritele ehitatud rööpküliku diagonaal. 25. Sõnastada staatika IV aksioom (mõju ja vastumõju aksioom). Ühe keha mõjumisel teisele esineb alati võrdvastupidine vastumõju piki sama sirget. 26. Sõnastada staatika V aksioom (jäigastumise aksioom). Deformeeruvat keha võib vaadata tasakaalutingimuste uurimisel deformeerunud olekus absoluutselt jäigana. Deformeeruvatel kehadel on tasakaaluvõrrandid tarvilikud, kuid mitte piisavad, vaja on ka deformatsioonivõrrandit. 27
viia mööda tema mõjusirget suvalisse punkti. Jõud on libisev vektor. 23. Mida tähendab see kui öeldakse, et jõud on libisev vektor? Jõu mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõud viia mööda tema mõjusirget suvalisse punkti. 24. Sõnastada staatika III aksioom (jõurööpküliku aksioom). Keha ühte punkti rakendatud kahel jõul on resultant, mis rakendub ühes punktis ja mida kujutab nendele jõuvektoritele ehitatud rööpküliku diagonaal. 25. Sõnastada staatika IV aksioom (mõju ja vastumõju aksioom). Ühe keha mõjumisel teisele esineb alati võrdvastupidine vastumõju piki sama sirget. 26. Sõnastada staatika V aksioom (jäigastumise aksioom). Deformeeruvat keha võib vaadata tasakaalutingimuste uurimisel deformeerunud olekus absoluutselt jäigana. Deformeeruvatel kehadel on tasakaaluvõrrandid tarvilikud, kuid mitte piisavad, vaja on ka deformatsioonivõrrandit. 27
F = F1 + F2 . Sellist lahutamist saab teha lõpmata mitmel viisil ja sõltub sellest, milliseid komponentvektoreid me otsime. Tõepoolest, kuna kahe vektori summa on võrdne vektoriga, mis on ehitatud nendest vektoritest ehitatud rööpküliku diagonaalile, siis on selge, selliseid rööpkülikuid, mis on sama diagonaaliga, on lõpmata palju. Vektori lahutamisel komponentideks tulebki toimida nii, et joonestada rööpkülik, mille diagonaal oleks lahutatava vektori sihiline ja pikkus võrdne selle vektori mooduliga. Rööpküliku külgedele ehitatud vektorid ongi otsitavad komponentvektorid. Füüsikalise probleemi korral ei toimita vektori lahutamisel komponentideks juhuslikult, vaid lähtutakse ülesande füüsikalisest sisust. Sel juhul antakse komponentvektorite suunad ette ja sel juhul on tulemus ühene. r
korral. ANORGAANILISETE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE OMADUSED. 12. Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike. Metallid on hea elektri- ning soojusjuhtivusega ja on ka enamjaolt hästi sepistatavad. Perioodilisussusteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jäävad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; üles paremale jaavad mittemetallid. Praktikas kasutatavatest metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid hõbe ja vask, küllaltki head on ka kuld ja alumiinium. 13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus aine mass ruumalaühikus
oleva projektsiooni ja hüpotenuusi korrutisega, a 2 = fc , b 2 = gc . Teoreem täisnurkse kolmnurga kõrgusest: täisnurkse kolmnurga hüpotenuusile joonestatud kõrguse ruut võrdub kaatetite projektsioonide korrutisega, h2 = f g . 5.2 Rööpkülik Rööpküliku diagonaalid poolitavad teineteist. 41 Rööküliku diagonaal jaotab rööpküliku kaheks võrdseks kolmnurgaks. Rööpküliku diagonaalide ruutude summa on võrdne külgede ruutude kahekordse summaga: 2 2 ( ) d1 + d 2 = 2 a 2 + b 2 . Rööpküliku pindala: 1) S = ah ; 2) S = ab sin = ab sin . 5.3 Trapets Trapetsi kesklõik on alustega (a ja b) paralleelne ja võrdub aluste poolsummaga:
Leia silindri täispindala. Lahendus: Joonistame silindri, mille telglõige on ruut. Antud on silindri telglõike külje pikkus, mis on 12 cm; silindri diameeter on ka 12 cm ehk raadius r = 6 cm. Leiame silindri täispindala St. Täispindala St = 2Sp + Sk = 2 r2 + 2rh = 2r(r + h); St = 2 . 6(6 + 12) = 216 (cm2). Vastus: Silindri täispindala on 216 cm2. 12. Silindri kõrgus on 5 cm ja põhja raadius 6 cm. Kui pikk on telglõike diagonaal? Lahendus: Teeme joonise. Antud on silindri kõrgus h = 5 cm; põhja raadius r = 6 cm. Leiame silindri telglõike diagonaali d. Telglõike diagonaali leiame Pythagorase teoreemi põhjal: d 2 = h2 + (2r)2; Saame d2 = 52 + (2 . 6)2; d2 = 25 + 144; d2 = 169; d = 13 (cm). Vastus: Silindri telglõike diagonaali pikkus on 13 cm. Pöördkehad Silinder 13
Rõhtpalkmajade ukse ja aknaavade tegemisel tuleb arvestada, et tooretest palkidest sein vajub kõrguse iga meetri kohta kuni 3 cm, vertikaalsed elemendid aga ainult paar millimeetrit. Sellepärast tuleb rõhtpalkmaja kõigi püstsuunaliste puit- elementide paigaldamisel jätta vajumispilud, s.t. anda rõhtelementidele võimalus vabalt vajuda. Kõige lihtsam kütmata abihoone uks on 20 mm laudadest kahe horisontaalse põõna ja ühe diagonaaliga nende vale (mõlemad 25 x 120 mm). Põõnad ja diagonaal on ühendatud katte- laudisega naelte abil Välisuksed Koostas: Meeli Kams 56
oleva projektsiooni ja hüpotenuusi korrutisega, a 2 fc , b 2 gc . Teoreem täisnurkse kolmnurga kõrgusest: täisnurkse kolmnurga hüpotenuusile joonestatud kõrguse ruut võrdub kaatetite projektsioonide korrutisega, h2 f g . 5.2 Rööpkülik Rööpküliku diagonaalid poolitavad teineteist. 41 Rööküliku diagonaal jaotab rööpküliku kaheks võrdseks kolmnurgaks. Rööpküliku diagonaalide ruutude summa on võrdne külgede ruutude kahekordse summaga: 2 2 d1 d 2 2 a 2 b 2 . Rööpküliku pindala: 1) S ah ; 2) S ab sin ab sin . 5.3 Trapets
Lisaks sellele hajuvad raadiolained kera peale laiali – signaal oleks leviala ääres liiga nõrk või vastasel juhul peaks keskel kasutama mõttetult suurt võimsust. Kui oleks üks mast, siis peaks ta samaaegselt olema võimeline suhtlema kõigi seadmetega. Võrgu planeerimiseks ruutude kasutamine: Ringe ei saa kasutada, muidu tekiks kohad, kus ei ole levi. Ruutude kasutamisel ei teki küll otseselt katteta ala, kuid kaugused tugijaamast on erinevad – ruudu diagonaal ja küljed. Signaali tugevuse vahed on erinevad, kui klient liigub. Lisaks on ruutude puhul ülekatvus üsna märgatava suurusega. Seega praktikas kasutatakse kuusnurki – kärgesid. Kuusnurkade puhul on ülekatvus olemas, kuid on üsna väike, samas ei teki leviauke. Praktikas võrk täpselt selline välja ei näe, kuid püütakse
ligi. • SDMA – suuna ja kauguse abil ei kiirga välja ülearust signaali. 4. Kärjed ja kärgede klastrid Võrgu planeerimiseks ruutude kasutamine: Ringe ei saa kasutada, muidu tekiks kohad, kus ei ole levi. Ruutude kasutamisel ei teki küll otseselt katteta ala, kuid kaugused tugijaamast on erinevad – ruudu diagonaal ja küljed. Signaali tugevuse vahed on erinevad, kui klient liigub. Lisaks on ruutude puhul ülekatvus üsna märgatava suurusega. Seega praktikas kasutatakse kuusnurki – kärgesid. Kuusnurkade puhul on ülekatvus olemas, kuid on üsna väike, samas ei teki leviauke. Praktikas võrk täpselt selline välja ei näe, kuid püütakse saavutada võimalikult sarnast kärgstruktuuri
23.Kas jõud on libisev vektor või vabavektor? Kumb? Selgitada ka, mida see tähendab. Jõud on libisev vektor. See tähendab, et Jäigale kehale rakendatud jõudu võib nihutada mööda tema mõjusirget suvalisse punkti. Sellega mõju kehale ei muutu. 24. Sõnastada staatika III aksioom (jõurööpküliku aksioom). Keha ühte punkti rakendatud kahe jõu resultant on jõud, mis rakendub samas punktis ja mida kujutab antud jõududele ehitatud rööpküliku diagonaal. 25.Sõnastada staatika IV aksioom (mõju ja vastumõju aksioom). Ühe keha mõjumisel teisele esineb alati võrdvastupidine vastumõju piki sama sirget. 26.Millise järelduse võib teha staatika neljandast aksioomist süsteemi sisejõudude kohta? Kõik sisejõud moodustavad tasakaalus oleva jõusüsteemi, mille jäiga keha uurimisel võib välja jätta. 27.Sõnastada staatika V aksioom (jäigastumise aksioom).
Vektorite ja summaks on vektor , mis kulgeb esimese liidetava alguspunktist teise liidetava lõpp- punkti. Seda reeglit nimetatakse kolmnurka reegliks. Mõnikord on otstarbekas kasutada vektorite liitmisel ka nn rööpküliku reeglit, mis seisneb järgnevas: Vektorite liitmisel viiakse teise liidetava alguspunkt esimese liidetava alguspunkti. Vektorite summaks on vektor, mis väljub nende ühisest alguspunktist ja on niisuguse rööpküliku diagonaal, mille külgedeks on liidetavad vektorid. Definitsioon. Arvu (skalaari) ja geomeetrilise vektori korrutiseks nimetatakse vektorit mis rahuldab tingimusi 1) vektor on paralleelne vektoriga 2) kui siis vektori suund ühtib vektori suunaga, korral aga on vektorid ja vastassunalised 3) vektori pikkus saadakse vektori pikkuse korrutamisel arvu absoluutväärtusega e. Teoreem
vähe) käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana. Hapnik ja halogeenid (väliskihil elektrone suhteliselt palju) käituvad eelkõige oksüdeerijatena. 4. Selgitage diagonaalset seost perioodilisussüsteemis näidete abil. Igal rühmal on oma iseloomulik valentskihi elektronide jaotus, mis määrab paljuski elemendi omadused iga rühma esimene element erineb järgnevatest rohkem kui need omavahel diagonaalsed seosed Perioodilisussüsteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jäävad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; üles paremale jäävad mittemetallid. Mõnikord esineb diagonaali - suunaline sarnasus, näit. paarid Li - Mg, Be - Al, B - Si Põhjused: sarnasused sisemiste orbitaalide täitumisel 5. Selgitage perioodilisi seoseid näidete abil hüdriidide omadustes. Kirjeldage soolataolisi, metallilisi ja molekulaarseid hüdriide ning kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid.
Kuid Autodesk’i soov paigutada Ülaribasse võimalikult palju korraga näha olevaid töövahendeid, on nende töövahendite ikoonide ja pealkirjade suurusi tugevasti vähendanud ja sageli on antud liiki töövahendite kogu hulga kättesaamiseks vaja teha täiendavaid klõpse. Selline ikoonide pakkimistihedus esitab ka teatud nõudeid arvuti kuvarile – vähim soovitatav eraldusteravus (Knicks-Marichjen ütleks jälle resolutsioon) on 1920 x 1080 pikslit ja kuvari diagonaal 32”. Parem veel kui oleks piksleid 3200 x 1800 ja diagonaal 45”. Raskusi teeb see siiski vaid töötamise ÜLESANNE I Pinnatükk 108 alguses umbes nii, et „autol paikneb sidur vasaku jala all ja pidur ning gaas asuvad parema jala all”. Ehk – nii nagu omal ajal Metsiku Lääne kauboid ei sihtinud kunagi oma Smith & Weston’itega, vaid tulistasid puusalt vastavalt lihaste tunnetusega.
A λ ⋅ 1 + µ λ ef = max tot 1,05 ⋅ λ tot 2⋅L λ tot ≈ h λtot - on sama pikkuse, ristlõike ja inertsimomendiga täisristlõikega (massivse) posti saledus μ – liitetüübist sõltuv tegur L – posti pikkus h – postivööde raskuskeskmete vaheline kaugus (2·a1) e – sõlme ekstsentrilisus A1 – ühe vöö pind n - naelte arv diagonaalis ja K ühe naela nihkemoodul. Kui diagonaal koosneb kahest või enamast elemendist, siis n on naelte summa (mitte naelte arv ühe nihkepinna kohta) Tugevustingimus: σ c ,o ,d ≤ k c ,ef ⋅ fc ,0 ,d PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 79/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut μ V- sõrestikpost V- sõrestikpost
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- ...
rünnata ka esimeselt söödult Ründemängija- e lööjate ülesanne on palli üle võrgu löömine, hea hüppevõime ja jõulise rünnakuga, I tempo ründaja (T) kelle ülesandeks on kiirete tõusvate pallide e madalate ründesöötude löömine ja sulustamine kõikides eesliini tsoonides, eesliinis on tsoon 3, II tempo ründajad e universiaalid (U) kelle ülesanne on jõuline rünnak nurgast tavaliselt tsoon 4 või 2, pallingu vastuvõtmine ja kaitsemäng tagaliinis, Diagonaal (D) on ründaja kes paikeb sidemängijaga diagonaalis, tavaliselt on see võiskonna kõige võimsam ründaja, D ülesanne on jõuline rünnak nii ees 4,2kui tagaliinis 1, sulustamine ja kaitse tagaliinis, nurgamängija võib nimetada ründajaks R, Kaitsemängija e libero L tagaliini kaitsemängu organiseerimine, kohavalik kaitses, koostöö sulustajatega ja hea pallingu vastuvõtmine, liikuv, kiire reaktsiooniga, hea pallikäsitleja ja väljaku nägija ning mängu lugeja
1. järjestatud paaride hulgana: 6 1 1 0 0 1 R = { < 2, 2 > < 3, 3 > < 4, 2 > < 4, 4 > < 5, 5 > < 6, 2 > < 6, 3 > < 6, 6 >} Relatsiooni esitab kahendtäitega ruutmaatriks. R = { < a, b > | a mod b = 0 } Ühikrelatsioon E ehk binaarsuhte diagonaal on binaarsuhe, mis seab Kui alushulga elemendid on seotud vastavuspaarideks mingi reegli igale alushulga elemendile vastavaks ainult selle elemendi enda: (tunnuse või tingimuse) abil, siis seda reeglit nimetatakse relatsioonikriteeriumiks. ( binaarsuhet moodustav reegel ) E = { < a, b >∈ ×M | a = b }
vt joon. 13 (loengul). Hõõrdumisel elastse sideme puhul F1 = F2 + Fh , 18 vt joon 14 (loengul). Elementaarpikkusega dl = r d elastsele elemendile mõjuvate tõmmete erinevus dF on põhjustatud hõõrdejõust st. dF = dFh , kus dFh = f·dFN. Rüüpküliku, mille moodustavad jõud F ja F+dF (vt. joon 14 b), asemele võib võtta d rombi. Rombi diagonaal dFN = 2 F sin F d . 2 Seega elementaarhõõrdejõud dFh = dF = f F d , kust F1 1 F F dF = f d 0 ...(a)
Populaarsemad väärtused on 14, 15, 17, 19 ja 21 tolli. Need on nimimõõtmed, mis väidetavasti tähistavad kineskoobi nurkade vahelist kaugust. Kuna aga kineskoop on kumer ja tema nurgad on plastkorpuse all peidus, siis on igal tootjal oma metoodika nurga täpse asukoha määramiseks ning sellest tulenevalt võib ühe firma 14-tolline kuvar vabalt näidata sama suurt pilti kui teise firma 15-tolline. Nimimõõtmest palju olulisem on tegeliku maksimaalse kuvaala diagonaal, mis 14-tollistel jääb tavaliselt umbes 12..13 tolli kanti.15-tollistel on 13..14 tolli jne. Lamekuvaritel mõõtmetega tavaliselt mingeid imenippe ei tehta ja 12,8 tolli tähendab täpselt 12,8-tollise diagonaaliga kuvaala. Siin ongi põhjus, miks näiteks sülearvutitootjad kirjutavad sageli oma kuvari diagonaali taha sulgudesse, kui suure nimimõõtmega CRT kuvarile see vastab. Suuremad monitorid on mõeldud eelkõige juba graafika, masinprojekteerimise (CAD) ja muude suurt ekraanipinda
Histogrammist vasakul asuvad kolm pipetti. Need on mõeldud kõige tumedama, heledama ja neutraalse tooni väljavalimiseks. Vali kõige esimene pipett ja kliki pildi kõige tumedamas punktis ja kõige alumine pipett ning kliki kõige heledamal toonil. Kui sa pole päris kindel mida teed, siis võid alati proovida Auto nuppu või valida valmisseadistused Preset loendist. Curves Selle pildiparanduse lisamisel näed akent, kust jookseb läbi diagonaal. Joone alumine osa tähistab pildi tumedamat punkti ja ülemine kõige heledamat. Vahepealne osa jääb siis neutraalsetele toonidele. Liigutades tumedat punkti horisontaalselt vasakule, määrad järjest heledamatele toonidele uueks tooniks musta. Nimelt on horisontaalne osa vana väärtus ja vertikaalne uus väärtus. See tähendab, et kui me 47
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................
On võimalik teha otseseid järeldusi, kasutades asjaolu, et ühe ja sama subjekti ning predikaadiga, kuid kvaliteedi ja kvantiteedi poolest erinevate väidete (A, E, I, O) tõeväärtused on omavahel seotud. Nende seoste mõistmiseks võttis Michael Psellos XI saj. kasutusele loogilise ruudu (ik square of opposition): Joonis 5.5. Sama subjekti ning predikaadiga atributiivsete lihtväidete vastasseisude kujutamine loogilise ruudu abil. Iga ruudu külg ja iga diagonaal kujutab üht seost. A ja O ning E ja I on vasturääkivad (kontradiktoorsed) väited. A on I suhtes ning E on O suhtes allutav väide; I on A suhtes ning O on E suhtes alluv väide (subordinatsioon). A ja E on vastupidised (kontraarsed) väited. I ja O on osavastupidised (subkontraarsed) väited. Nt A: Kõik varesed on mustad (S+aP–); E: Ükski vares ei ole must (S+eP+); I: Mõned varesed on mustad (S–iP– ); O: Mõned varesed ei ole mustad (S–oP+). D5
62 265 98 750 134 2120 170 6000 63 272 99 775 135 2180 64 280 100 800 136 2240 65 290 101 825 137 2300 2) sõiduki mis tahes teljel ei tohi olla korraga diagonaal ja radiaalrehve; 3) sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev (vt joonis 31); Joonis 31. Mustri tüübid (näited): a ja c maanteemuster, b ja d talvemuster (tähistus «M+S», «MS», «M.S.» või «M&S»), e maastikumuster.
On võimalik teha otseseid järeldusi, kasutades asjaolu, et ühe ja sama subjekti ning predikaadiga, kuid kvaliteedi ja kvantiteedi poolest erinevate väidete (A, E, I, O) tõeväärtused on omavahel seotud. Nende seoste mõistmiseks võttis Michael Psellos XI saj. kasutusele loogilise ruudu (ik square of opposition): Joonis 5.5. Sama subjekti ning predikaadiga atributiivsete lihtväidete vastasseisude kujutamine loogilise ruudu abil. Iga ruudu külg ja iga diagonaal kujutab üht seost. A ja O ning E ja I on vasturääkivad (kontradiktoorsed) väited. A on I suhtes ning E on O suhtes allutav väide; I on A suhtes ning O on E suhtes alluv väide (subordinatsioon). A ja E on vastupidised (kontraarsed) väited. I ja O on osavastupidised (subkontraarsed) väited. Nt A: Kõik varesed on mustad (S+aP); E: Ükski vares ei ole must (S+eP+); I: Mõned varesed on mustad (SiP); O: Mõned varesed ei ole mustad (SoP+). D5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
