Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ja selle analüüsist. John Locke, David Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Teatud asju ei ole võimalik meelelisest kogemusest tuletada (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused). Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Platon, Descartes. Ma mõtlen järelikult ma olen. 9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad? Mis teeb teadmise võimalikuks, millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid? Meie kogemuse teevad võimalikuks teatavad vormid, mis on omased transtsendentaalsele subjektiivsusele endale: ruum, aeg, substants jne. Selleks, et kogeda empiirilisi objekte näeme neid alati organiseeritult ajas ja ruumis ning see teadmine on juba objektiivne.
Oskame selgitada kuidas teha kindlaks et inimestel on tunded ja kuidas lapsed õpivad tundma: See, et inimesel on tunded, tehakse kindlaks analoogia alusel. Liigutused ja miimika annavad tunnistust mentaliteetsetest protsessidest. Igal inimesel on erinev sisemaailm, mida ainult nemad saavad jälgida. Välise sarnasuse alusel oletatakse ka teiste inimeste puhul seda. Lapsena tunnete arusaamiseks peab tunnet ise kogema, teine inimene võib miimika järgi oletada tundeid ning andis mõista, mis tunne see on. Võib arvata, et inimesel on mingi kaasasündinud elementaarne miimika, mille järgi võib ära tunda inimese tunded. Dualistlikud teooriad: (s.t. et inimesel on nii keha kui vaim) Interaktsionism- keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist. Ratsionalism 17 saj mõttevool, kus vähenes usk jumalasse, mis tähendas püüet otsustada kõige üle mõistupäraselt. Välistatakse kõik üleloomulik, lähtutakse loodusest ja kindlatest faktidest. Ei tähend...
1597 Firenzes etendub esimene ooper ("Daphne" O. Rinuccini tekst, J. Peri muusika) 1600 etendub esimene oratoorium (Emilio de´Cavalieri "Hinge ja keha etendus") 1628 ehitatakse Tadz Mahal 1630 Tartus avatakse esimene gümnaasium 1631 avatakse gümnaasium Tallinnas; Tartus alustab tegevust trükikoda 1632 Rootsi kuningas Gustav II Adolf asutab Tartu Ülikooli, mis valitseva kuninga järgi nimetati Academia Gustavianaks 1637 ilmub Renë Descartes'i filosoofiline teos "Arutlus meetodist". Descartes paneb aluse prantsuse ratsionalistlikule filosoofiale 1637 Veneetsias avatakse esimene ooperiteater (Teatro San Cassiano) 1641 piiskop Iheringi väljaandel ilmub esimene eestikeelne aabits 1664 ilmub Prantsusmaa komöödiakirjaniku Moliere'i "Tartuffe" 1684 Forselius asutab koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks eestikeelse Piiskopi ehk Papimõisa seminari 1719 ilmub Daniel Defoe "Robinson Crusoe" 1726 ilmub Jonathan Swifti "Gulliveri reisid"
Ühtset barokkstiili muusikas ei kujunenud, erinevatel maadel olid erinevalt segunenud stiilid. Nimeta kuulsaid meistreid, too näiteid loomingu paremikust. Arhitektuur- Lorenzo Bernini ,Prantsusmaal Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- Diego Velazques „Sevilla veemüüja“, ajalooline ja mütoloogiline temaatika. Skulptuur-Lorenzo Bernini „Apollon ja Daphne“, dekoratiivplastika. Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon. mütoloogiline temaatika, portree zanrid, rembram Mis on afektiõpetus? - Ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist. Kuidas mõjutas afektiõpetus barokiajastu kunsti ja muusikat? - Kunsti ja muusika eesmärgiks oli inimeses tunnete ja emotsioonide tekitamine. Leia seoseid barokiajastu arhitektuuri ja muusika vahel - Nii arhitektuuris kui muusikas kasutati palju kaunistusi. Tihti esines rõhutatud ilustamist ja toretsemist.
Uurisin Google Mapsist ja leidsin kesklinna ning mõned suured haljasalad. Mida huvitavat leiate veel satelliidipildilt selle linna kohta? Väga suur ning huvitav linn, kus tahaks isegi kunagi käia. Kas linna planeeringus on märgata mingisugust seaduspära? Mina ei näe linna planeeringus mingisugust seaduspära. 4. Otsige internetist veel midagi huvitavat või olulist riigi asustuse, linnade või pealinna kohta. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. 5. Linnastumisega kaasnevad probleemid. Millised on tõenäolised linnastumisega kaasnevad probleemid valitud riigis?
Valgustusaeg oli periood Euroopa ajaloos mis kestis 1680 1780 . Valgustus tähendas uut ja paremat mõtteviisi. Üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis, kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Üks prantsuse filosoofe Rene Descartes väljendas kujukalt oma juht mõtet ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas ." Minu meelest on see parim mõte valgustusajastu jooksul. Nagu näha said ka sel ajal kõik inimesed sellest mõttest õieti aru ja mis peamine inimesed hakkasidgi mõtlema.Tähtsamaks vaimseks liikumiseks 18.sajandil Euroopas sai valgustus. Sageli nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks. Valgustajad olid kirjamehed, kes püüdsid oma teaostega rahvahulka harida ehk valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi
Christiaan Huygens 14. aprill 1629 8. juuli 1695) Henry-Laur Allik & Henry Vari 10 H Lapsepõlv ja sünd Christiaan Huygens sündis 14. aprillil 1629 aastal Hollandis Haagi linnas Christiaanil oli kokku kolm venda ja üks õde. Christiaan Huygens pärines mõjukast Hollandi perekonnast. Huygensi ema Suzanna van Baerle suri sünnitusel, kui Christiaan oli 8-aastane. Tema isa Constantin oli riigimees ja diplomaat, keda peeti ka arvestatavaks heliloojaks ning luuletajaks. Constantin pidas tihedat sidet kaasaegsete mõjukate teadusringkondadega. (Portree Huygensi Sir Constantini Huygensi lähedane sõber oli ka isast (keskel) ja ta Galileo Galilei viiest lapsest, Chr...
Jostein Gaarde "Sofie maailm" 12.b Jostein Gaarder · Sündinud 8. augustil 1952. aastal Oslos · Üles kasvanud pedagoogide peres · Lõpetanud Oslo Katedralikooli ja Oslo Ülikooli · Elukutselt õpetaja, erialaks on filosoofia Looming · Kirjutab sageli laste vaatenurgast, püüdes näha maailma läbi nende pilgu · Kirjutadb juttude sisse omakorda lugusid · Läheneb oma lugudes maailmale filosoofilise pilguga · Soovib oma teostega äratada tänapäeva pealiskaudses inimeses jumalikku olevust Teosed · Apelsinitüdruk (2004) · Sirkusdirektørens datter (2001) · Mängukaartide saladus (1990) · Sjakk Matt (2006) · Saladuslik jõulukalender (1992) · De gule dvergene (2006) · Sofie maailm (1991) · Slottet i Pyreneene (2008) · Vita brevis (1996) · Maya (1999) · Diagnosen og andre noveller (1986) · Froskeslottet (1988) · Bibbi Bokkens magiske bibliotek (1993) · I et speil, i en gåte (1...
Uurisin Google Mapsist ja leidsin kesklinna ning mõned suured haljasalad. Mida huvitavat leiate veel satelliidipildilt selle linna kohta? Väga suur ning huvitav linn, kus tahaks isegi kunagi käia. Kas linna planeeringus on märgata mingisugust seaduspära? Mina ei näe linna planeeringus mingisugust seaduspära. 4. Otsige internetist veel midagi huvitavat või olulist riigi asustuse, linnade või pealinna kohta. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. 5. Linnastumisega kaasnevad probleemid. Millised on tõenäolised linnastumisega kaasnevad probleemid valitud riigis?
mõtlemisvõimet. 107. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Filosoofiline teadmine puudutab metafüüsikat, ta on niisugune teadmine, mis seab pidevalt argiteadmise küsimuse alla. Teadmine tähendab õppimist ja suutmist, teadja on see, kes saab aru, et ta peab õppima. Ta omab ka oskust ning suutmist õppida. Filosoofiline teadmine on purustav- ta tõstatab küsimusi, mis pole argiteadmise suhtes tavalised ning püüab siis neile vastata. 108. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub? Descartes jõudis ,,mina" olemasolu seisukohale end ning enda ümbrust vaadeldes. Ta pani tähele oma keha- ta märkas on sõrmi, nägu ja teisi ihuliikmeid. Need tunnusmärgid omistas ta ka laibale. Siis täheldas ta asju, mida ta pidas olevat vastavuses hingega- ta liikus, toitus, aistis ning mõtles. Niikaua kui inimene mõtleb ja on keegi, ei saa teda pidada eimiskiks. Samas arvas ta, et
5 Füüsika Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. 1646 kordas ja laiendas Pascal Evangelista Torricelli katseid, uurides vedelikutaseme muutumise põhjuseid kolvis. Tulemused läksid vastuollu keskaegse dogmaga looduse tühjusekartusest horror vacui, millega nähtust seni põhjendati. Õigupoolest pidas Pascal tühjusekartust algul mõõdetavaks suuruseks, kuid vaidlustes Descartes õpetaja, Clermont'i jesuiidikollegiumi rektori Etienne Noëliga, jõudis ta 1648 katseteni, mis kinnitasid Torricelli hüpoteesi sellest, et nivoo muutumise ainsaks põhjuseks on õhurõhk. Pascali kurvastuseks leidis Descartes end olevat eksperimendi idee autori. Torricelli hüpoteesi tõestamiseks lasi ta oma sugulasel Florin Périer'l ronida elavhõbedatorudega Puy-de-Dôme mäe otsa, eeldades, et õhusamba muutumine peaks kaasta tooma vedelikusamba nivoo muutumise torus
Ta luges erinevaid filosoofilisi teoseid ja arutles nende üle kolm aastat, kuni ta enda arvates oli leidnud sügavama mõtte oma filosoofias. Tema filosoofilise nägemuse intensiivne arendamine muutis ta ühiskonna suhtes isoleerituks ning viis ta psühholoogilisse kriisi. Et seda parandada läks ta tööle Bristolisse, kus ta müüs imporditud suhkrut. Kriis ületatud kolis ta Prantsusmaale La Fleche'i külla, mis on kuulus oma jesuiitide kolledzi poolest. Sajand enne teda olid siin õppinud Descartes ja Mersenne. Hume luges siin erinevaid autoreid nagu Malebranche'i, Dubos'd ja Bayle'i ning aegajalt argumenteeris jesuiitidega. 1734-1737 kirjutas David siin visandi oma teosele ,,Traktaat inimloomusest". 1737. aastal naasis Hume Inglismaale. Ta otsustas Edinburghis olla koduõpetajaks markiile Annandale'ist, kuid sai peagi aru, et noormees on hull ning tema hooldaja on petis. Suurte raskustega sai Hume sellest olukorrast välja ning nõustus olema oma sugulase, leitnant-kindral James St
See-eest tõi 17.sajand kaasa uue suhtlemisvormina salongi, mis andis naistele võimaluse väljendada oma ideid ja arvamusi. Salonge kirjeldati kohtadena, kus kirjanikud, poliitikud, lehemehed või kes tahes sai võimaluse osa saada värskest klatsist, vahetada mõtteid, teritada mõtteid ja edendada karjääri. Salongipidajatesks olid tavaliselt jõukad ja tuntud daamid. Naiste mõtetele ja arvamustele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Filosoofid Rene Descartes ja Poullain de la Barre avaldasid sugupooli käsitlevaid teooriad. Descartes´i arvamuse järgi eksisteerisid keha ja hing eraldi ning de la Barre oli veendunud, et hingel puudub sugu ning mehega võrdse harituse puhul muutuvad ''naiselikud puudused'' ebaolulisteks. Nende väidete üle vaieldi ägedalt nii õukondades kui ka salongides, kuid nende seinte vahele see kõik ka jäi. Töötavatele naistele maksti meestest väiksemat palka. Lesbiline kooselu polnud 17. ja 18. sajandil võõras
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filosoofia sai laguse Vanas Kreekas VI sajandil e.m.a ning on selle enam kui kahe ja poole tuhande aasta jooksul palju muutnud. Probleemid, mida filosoofid on püstitanud ja püüdnud lahendada, ei ole samuti muutumatuks jäänud. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on siiski läbi ajaloo olnud see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ning sellist arvamuste mitmekesisust peetakse täiesti normaalseks. Filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mina käsitlen oma referaadis kolme teemat: keha ja vaimu probleem, tahtevabaduse probleem ning sotsiaal...
Immanuel Kant Immanuel kant sündis 22.aprillil 1724.aastal Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Ristimisel anti tulevasele Saksa filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta oma nime ise, olles õppinud Heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Kanti peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika". Kohe peale ilmumist sai väga kuulsaks. Kant oli lühikese ajaga saav...
Kordamisküsimused kontrolltööks 1.Mis on dualistlik interaktsionalism? Nimeta esindajad. On olemas keha, vaim ja nad vastandavad teineteist.Nt:külma tunnen tekib protsess, panen end soojemalt riide.Rene Descartes. 2.Mis on okasionalism? Nimeta esindajad. Keha ja vaimu vahel ei ole seoseid.Nt:söömine ei tekita täiskõhu tunnet.N.Malebronche. 3.Mis on ettemääratud harmoonia teooria? Nimeta esindajad. Keha ja vaim ei mõjuta üksteist.Jumala poolt ette määratud ja kooskõlas.G.W.Leibniz. 4.Mis on epifenomenalism? Nimeta esindajad. Kehalised protsessid põhjustavad mentaalseid aga mitte vastupidi.Thomas Henry Huxby. 5.Mis on vabadus? On võimalus käituda vastavalt oma tahtele. 6.Mis on tahtevabadus?
KESKAJA TEADUS JA RELIGIOON Probleem Peamine oli teoloogia ehk siis õpetus Jumala sõnast. Jumala olemasolu kahtluse alla ei saanud seada, kuid sai arutleda tema õpetuse üle. Peamiselt selle, et kas kristlus läbi Jeesuse eeskuju nõuab vaesust või on lubatud ka rikkus. Ketserid kippusid Piiblit tõlgendama kui vaesuse propageerimist. Mungad rõhutasid ka loobumise vajalikkust. Samas kirik oma rikkuse suurendes ei saanud rikkust hukka mõista. Suur osa tänapäevastest vaidlustest olid keskajal ketserlikud ja seega nende küsimustega ei tegeletud (kuna tuleriidal surra soovijaid väga palju ei olnud). Seda näiteks arutelu hinge surematuse üle. Või Jeesuse ülestõusmise üle. Tuntud dogmad olid veel see, et Jeesus sündis neitsist ema lapsena ja et paavst on ilmeksimatu. Filosoofias oli tähtsaim vaidlus universaalide üle. See tähendab, et kas üldmõisted on olemas vaid suhtlemise hõlbustajatena (suvalised erinevad loomad on mõlemad nimetatud koertek...
Prantsuse kuningriik kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal. Selgita mõistet kuninglik domeen. Kus asus algselt Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen? - Kuninglik domeen on kuninga pärusvaldus - Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen asus Ile de France's Milliselt saarelt sai alguse Pariis? Millised olid selle saare 2 tähtsaimat ehitist? - Seine'i saarelt - Kuningaloss Citi, Pariisi jumalaema kirik Millisest 11. s sündmusest said alguse Prantsuse ja Inglise kuningate territoriaalsed vaidlused? Kui 1066 Normandia hertsog vallutas Williami Inglismaa ja sai Inglise kuningaks. Millise Inglise kuninga ajal laienesid Inglise valdused Prantsusmaal oluliselt? Henry II ajal. Miks on kuningas Philippe IV Ilus läinud ajalukku kurikuulsa valitsejana? Tal olid suured võljad ja ta saatis laiali ja mõistis hukka Templitrüütlite ordu. Rooma paavst toetas neid. Selgita mõistet: Rooma paavstide Avignoni vangipõlv. Kui Cle...
AntiikKreeka filosoofi Empedoklese (492 432 eKr) kirjutistest. Tema arvates taanduvad kõik nähtused neljale algomadusele soe/külm ja kuiv/märg. Ajalugu Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ''Nikomachose eetika'', milles Aristoteles arutleb emotsioonide rollist seoses vooruste ja pahedega. Tema arvates peaks inimene vältima oma tunnetes äärmusi ja püsima nö keskteel. Ajalugu 17.sajandi keskel kirjeldas Rene Descartes (15961650) enda raamatus ''Hinge kired'' kuut põhiemotsiooni, milledeks on: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha ja kurbus. Põhiemotsioonide teooria kasuks räägib asjaolu, et enamikes maailma eri keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone, näiteks rõõm, kurbus, hirm. Ajalugu Samuti sai põhiemotsioonide olemasolule olulise kinnituse emotsioonide näoväljenduste uuringutest. Üheks esimeseks sellise uurimuse
kettale vastassuunaline (mootori pöörlemist pidurdav) jõud. See tuleb kompenseerida täiendava võimsuse lisamisega (gaasi andmisega), vastasel juhul sureb mootor välja. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead Leonardo da Vinci, Galileo Galilei, Evangelista Torricelli, Rene Descartes ja paljud nende kaasaegsed. Newtoni süsteem ületas kõiki neid varasemaid katseid oma universaalsusega, võimalike järelduste ja rakenduste tohutu hulgaga. See, et me teda tänaseni õpime, näitab ainult üht: midagi paremat pole inimkond viimase 300 aasta jooksul välja mõelnud.
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine (läheb vaja kõige sagedamini) -poieetiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi sünnitada, tekitada, ära teha. Nt: oskusteave kuidas kunstiteos ära teha, et see vastaks minu eesmärgile või teha midagi enda kätega. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) -võimaldab õiglaseid otsuseid teha, hästi ja õnnelikult elada, selliseid seadusi luua, et riik elaks hästi. Teoreetiline teadmine- teadmine, mida ei ole vaja mitte millegi muu kui iseenda pärast. Teoreetiline teadmine käib 3 tüüpi asjade kohta: · Asjad, mis muutuvad ja on eraldi (eraldi inimese mõtlemisest ja meeltest)- nt kõik füüsilised objektid, looduse ja inimese poolt tekitatud asjad. · Asjad mis ei muutu ja ei ole eraldi- matemaatilised ja geomeetrilised tõed ei muutu, kuid need asjad ei eksisteer...
18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik,kummaline,ebapärane (4).. Stiili nimetusena võeti "barokk" kasutusele 16-17(5). sajandil. Muusikalist barokki piiritletakse aastatega 1600-1750(6). Stiil kujunes välja (kus?) põhja -itaalias(7) Kui renessansiajastu kunstis püüti leida ...............................................(8), siis barokk-muusikast sai publiku ...................................................(9) mõjutusvahend. Filosoof Rene Descartes rajas afektiõpetuse inimese tundeseisundeist. Väljenduslaad oli teatraalne ja kirglik. Kompositsioonitehnikas eelistatakse polüfooniale barokktrio (10), kus meloodia on ühes hääles, teised saadavad seda. Saatepartii nimetus on basso continuo (it k katkematu bass) ehk generaalbass(11), mida esitab vähemalt 2 pilli: 1) basspill - madalamat registrit mängiv muusikainstrument orkestris või ansamblis.12) ja 2) harmooniapill - ...............................................................
2) On inimese ja mõistusekeskne KLASSIKALINE EMPIRISM kõik teadmised tegeliku maailma (kus me elame, kus asjad toimuvad tavapäraselt. Võimalik maailm muinasjutumaailm) kohta pärinevad kogemusest (ei pea olema isiklik kogemus). Locke KLASSIKALINE RATSIONALISM ld ratio mõistus. Tõsikindel (paratamatus, üldkehtivus) teadmine pärineb mõistusest (lõppkokkuvõttes kogemus ei ole tühine, vaid vahend). Aluseks toonud matemaatika. Platon, Sokrates, Descartes. Tänapäeval ei pooldata enam klassikalist empirismi ja ratsionalismi sest alahindasid mõistust. Tunnetus tänapäeval saab alguse probleemist, mitte vaatlusest või eksperimendist. Popper klassikalise empirismi kriitika. Teadmised põhjendatud tõene uskumus (Aristoteles). 18. Rene Descartes kui Platoni mõtlemissuuna kinnistaja. Ego cogita, ergo sum, res extensa, res cogitans. RENE DESCARTES (1596-1650) Prantsuse filosoof. Vastandus keskajale. Oli teaduses isetegev matemaatik
katsuda, kuid samas võib ju rääkida lauast üleüldse. Kõigil laudadel on midagi ühist. Universaalide probleemi suhtes kujunesid 11.-12. sajandil kolm seisukohta realism, nominalism ja kontseptualism. idee Uusajal tähistas sõna idee mõtteid, mõisteid, kujutlusi, aistinguid jms. John Locke nimetas ideeks kõike seda, mida hing vahetult tajub (näiteks aistingud, kujutlused, mõtted). Sarnases tähenduses kasutasid seda sõna René Descartes, Leibniz, ja Berkeley. David Hume eristas ideed muljetest: mulje on aisting (ja aistingute kompleks), idee aga selle peegeldus (kujutlus, mõte jms). Tavatähenduses on idee arusaam või mõte. kategooriline imperatiiv (Kanti moraalikäsitluse mõiste) Immanuel Kant nimetas kategooriliseks imeratiiviks printsiipi, mille alusel saab hinnata maksiimi ehk käitumispõhimõtte moraalset õigsust. · Selle esimene sõnastus on: "Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise
1624. aastal täiustas ta hollandlaste poolt leiutatud mikroskoopi 1638: ''Arutlused ja matemaatilised demonstrartsioonid kahest uuest teadusest'' Selles võttis Galileo kokku oma uuringud pendlist, kaldpindadest ja vabast langemisest. Ta sõnastas vaba langemise seaduse ja inertsi, kuid pidas inertsiaalseks liikumiseks mitte sirgjoonelist liikumist vaid ühtlast ringjoonelist liikumist. Selle vea parandas Descartes. Tsitaate ,,Kõiki tõdesid on kerge mõista , kui need on kord avastatud, oluline on need kõigepealt avastada.'' ,,Ma ei ole kunagi kohanud nii väikeste teadmistega inimest, et ma poleks temalt midagi õppida saanud.'' ,,Ma ei ole kohustatud uskuma, et sama jumal, kes varustas meid meelte, mõtlemisvõime ja intelligentsiga, kavatses meid nende kasutamisest ja teadmistest, mida me nende abil saame, loobuma sundida. '''
kõrgeimaks ajaloolise protsessi kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide rüüstamist ja tapmist hetman Bogdan Hmelnitski päevil b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. d. fatalism- on usk saatuse kõikemääravasse jõusse ning see on omane paljudele usunditele ja idealistlikele filosoofilistele vooludele. e. verifikatsioon- tõe määramise viis, oli seotud Viini ringiga (filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.) 3
Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, mille all mõtles valitsejate liitu filosoofidega. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas prantsuse filosoof Rene Descartes. Montesquieu põhiteos oli 1748.a avaldatud ,,Seaduse vaim", milles ta analüüsib kolme peamist valitsemisvormi, ideaalseks nendest peab konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal oli Montesquieu vaadetes võimude lahususe teooria. Samuti esitas ta geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt Põhjamaal elavad inimesed on kliima tõttu tugevamad, aktiivsemad ja sihikindlamad. Valgustajate vasakpoolse suuna suurim esindaja oli prantsuse filosoof Jean-Jacques Rousseau. Tema
Uusaja põhijooned 1) Absolutism ja parlamentarism (lk 196-201) Prantsuse absolutism: Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse. Ta lasi vallutada hugenottide tähtsama keskuse La Rochelle´i. Peale teda jätkas Louis XIV, kes võttis oma riigifilosoofia kokku kuulsasse lausesse: „Riik – see olen mina.“ Oli võimekas valitseja, Prantsusmaa oli tol perioodil tõhusalt valitsetud riik, sest valitseja ainuvõim oli kiirem ja efektiivsem kui kollektiivne võim. Prantsusmaa laienes. Prantsusmaa oli EU suurim riik ja liider. Pariis ja Versailles määrasid moe ja kombed, rahvusvaheliseks suhtluskeeleks jai prantsuse keel Absolutismi nõrkus – pärilikul teel võimule saanud valitseja annab riigile liialt oma näo. Inglise parlamentarism: Absolutismiajastu algas juba Tudorite võimuletulekuga, kuid alati jäi ka par...
1.OSA Enim olen kasutanud olulise allajoonimist, lühikokkuvõtete kirjutamist. Kõige enam oleneb tekstist või materjalist millist viisi kasutada. 1a. Varasemalt olen kasutanud allajoonimist, lühikokkuvõtete tegemist ning jooniseid, mõisteskeeme, samuti ka mõttekäikude ümbersõnastamist 1b. Varem pole ma kasutanud tekstide liigendamist alateemadeks, ning hermeneutilisest ringist polnud ma varem üldse midagi kuulnud. 2.OSA 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Teksti teemaks on ,,teadmised ilma autoriteedita". Uurimisprobleemiks, et empiristide argumentatsioonid ei pea peaika. Kõigepealt esitab ta küsimuse: ,,Kas vaatlus on meie maailmamõismise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?" 2.Väited 1) ,,kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel." 2) ,,teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi" 3) ,,teadmiste ülimaid, kõig...
Induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt Kant: 1) Aprioorne tunnetus põhineb mõistusel ja on kogemustest sõltumatu, puhtast arust pärinev ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik uuritava objekti mõistet avardada. 2) Analüütiline ja sünteetiline otsustus on vastavalt aprioorsed ja aposterioorsed, esimene tuleneb meie mõistusest, teine kogemustest. Analüütiline otsustus ei avarda meie teadmisi subjektist, vaid väljendab juba teadaolevat subjekti üldmõistet ehk analüütil...
- koostas riigieelarve. - asutas Prantsuse teaduse akadeemia. Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil? - ballett, erinevad komöödiad ja muusikud. - Prantsuse alkeemia - keele ühtlustamine. - prantsuse keel muutus kogu riigi keeleks, ladine keele tähtsus kadus. Millega on ajalukku läinud Moliere? - oli näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. - näidendid: "Naeruväärsed eputised", "Meeste kool", "Don Juan" jne. Millega on läinud ajalukku Descartes? - oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. - oli ratsionalismi rajaja; "Mõtlen, järelikult olen olemas".
UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon. Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra...
1.) Dualism- Millegi jagamine kaheks. (nt: inimese jagamine kaheks- keha ja vaim) Dualismi eriti tuntud vorm on Descartes'i dualism. Descartes oli esimene, kes samastas vaimu selgelt teadvuse ja eneseteadvusega ning eristas seda kehast. Tema sõnastaski esimesena keha ja vaimu probleemi praegu tuntud kujul. 2.) Okasonalism- on õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (16381715). Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab.
Kordamine kontrolltööks kirjanduse liigid ja zanrid. Dramaatika, eepika 1. Nimeta ilukirjanduse 3 suuremat alaliiki Eepika, lüürika, dramaatika 2. Nimeta dramaatika põhiliigid, nimeta dramaatika erinevaid alaliike/zanre. Tragöödia, draama, komöödia 3. Millal, kus ja millega seoses kujunes välja dramaatika kui kirjanduse põhiliik? Alates sellest, kui tragöödia hargnes teatrist Aischylose ajal Vana Kreekas, hakkas kujunema dramaatika ning arenes ka Sophoklese ja Euripidese abiga. 4. Millega seoses kujunes Antiik Kreekas välja teater kui iseseisev zanr?(kes oli sellele alusepanija?) Aischylos andis tragöödiale klassikalise kuju. Ta rõhutas teatri iseseisvust ja eraldas tragöödia kultusest. Aischylos muutis etenduse keskseks osaks tegevuse. Koorilaule tarvitas ta üksnes mõtisklusteks ja toimuva seletamiseks. 5. Nimeta kuulsamaid Antiik Kreeka tragöödiate ja komöödiate autoreid. Aischylos, Sophokles, Euripides 6. Nimeta vähemalt ...
1597 Firenzes etendub esimene ooper ("Daphne" O. Rinuccini tekst, J. Peri muusika) 1600 etendub esimene oratoorium (Emilio de´Cavalieri "Hinge ja keha etendus") 1628 ehitatakse Tadz Mahal 1630 Tartus avatakse esimene gümnaasium 1631 avatakse gümnaasium Tallinnas; Tartus alustab tegevust trükikoda 1632 Rootsi kuningas Gustav II Adolf asutab Tartu Ülikooli, mis valitseva kuninga järgi nimetati Academia Gustavianaks 1637 ilmub Renë Descartes'i filosoofiline teos "Arutlus meetodist". Descartes paneb aluse prantsuse ratsionalistlikule filosoofiale 1637 Veneetsias avatakse esimene ooperiteater (Teatro San Cassiano) 1641 piiskop Iheringi väljaandel ilmub esimene eestikeelne aabits 1664 ilmub Prantsusmaa komöödiakirjaniku Moliere'i "Tartuffe" 1684 Forselius asutab koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks eestikeelse Piiskopi ehk Papimõisa seminari 1719 ilmub Daniel Defoe "Robinson Crusoe" 1726 ilmub Jonathan Swifti "Gulliveri reisid"
Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundad: empirism – kõik, mis on mõistuses, on pärit kogemustest. (John Locke – inimene sünnib puhta lehena). Francis Bacon ratsionalism – mõistuse rõhutamine. Teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine. Rene Descartes, Spinoza. Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 3. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia (olemisõpetus, põimunud metafüüsikaga) ja mis valdkonna alla ta kuulub? Ontoloogia ehk olemisõpetus. Metafüüsika haru. Põhiküsimus: „Mis on olemas?” Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Mis liiki asju on olemas
ebaloomulik. Ehk siis kõik füüsiline ja inimene ise tegeleb oma asjadega ja järgib omi reegleid va siis kui puutub kokku vaimuga. Tuleb ka meeles pidada, et tema jaoks aju ja vaim tähendasid erinevaid asju. Aju on ühendus vaimu ja keha vahel, sest see on füüsiline ja samas ka mitte päris vaim. Vaim on terviklik, keha on muutev. Loomade puhul on asi teistmoodi, sest nad käituvad vastavalt oma instinktidele ja kooskõlas loodusega. Descartes oli selline mees, kes pani kahtluse alla kõik, milles saaks üldse kahelda ja selle lootusega, et leida algne tõde. Descartes arvas, et inimese olemus koosneb kahest osast – keha ja vaim, mis omavahel ei sobitu aga kuuluvad siiski kokku. Vaim on siis midagi mitte-füüsilist ja mõtlevat ning keha midagi füüsilist ja mitte-mõtlevat. Seega üks saab eksisteerida ilma teiseta. Ta üritab tõestada seda järgnevalt: ma suudan ette kujutada, et
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkus...
3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“. * Vene filosoof Bibihhini arvates algab filosoofia sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik...
Gümnaasiumi professori kohast (NB! Kõne kooliõpilastele) 1639 Tagasiteel Pärsiast väisab Paul Fleming Tallinnat, kihlub Anna Niehuseniga ja kohtub Brockmanniga. 1640 Paul Fleming kaitseb Leideni ülikoolis meditsiinidoktori kraadi, plaanib tulla Tallinna linnaarstiks, kuid sureb 2. aprillil Hamburgis. 1640 Seni Hispaania alla kuulunud Portugal saab iseseisvaks. 1641 Heinrich Stahl avaldab jutlusteraamatu ,,Leyen Spiegel" I osa. 1641 Prantsuse filosoof René Descartes avaldab raamatu ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast", millest saab kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos. 1642 Reiner Brockmann saab Eestimaa konsistooriumi assessoriks. 1642 Lüübekis üllitatakse postuumselt Paul Flemingi mahukas luulekogu Teütsche Poemata. 1642 Sureb Galileo Galilei. 1642 Rembrandti maal ,,Vahtkond" (Frans Banning Cocqi ja Willem van Ruytenburchi kompanii). Tumenenud maali hakatakse hüüdma Öiseks vahtkonnaks, praegu on tuntud just see nimi.
Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.aastal ilmunud artiklis "Mis on valgustus?", kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varemalt. Valgustuse kui nimetusega taheti väljendada uue maailmakäsitluse tulekut, inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Prantsuse filosoof, René Descartes, rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Descartes'i põhiteos on 1637.aastal ilmunud ,,Arutlus meetodist". Astudes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu , väitis Descartes, et see võimaldab vaid seletada seda, mida teatakse , ja rõhutas , et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tema arvates oli tähtis ka kõiges kahelda. Descartes'i filosoofia põhiprintsiip on cogito, ergo sum , mis tähendab tõlkes ,, ma mõtlen , järelikult olen olemas"
......................................................................16 Thomas Hobbes (vt Lisa 17).....................................................................................................16 La Mettrie (vt Lisa 18)..............................................................................................................16 Leibniz (vt Lisa 19)...................................................................................................................16 Descartes (vt Lisa 20)...............................................................................................................17 Spinoza (vt Lisa 21)..................................................................................................................17 Locke (vt Lisa 22).....................................................................................................................18 Hume (vt Lisa 23)................................................................
Prantsuse barokiajastu kujutav kunst Prantsusmaast kujuneb Lääne-Euroopa kõige tugevam riik. Seal valitseb absoluutne monarhia = Louis XIV, kes on ka kunstis küllaltki asjatundlik: võimeline arhitektide projektides vigu parandama. Kunsti iseloomustab rahulik kujutamisviis, mõistuspärasus. Riik on suur tellija, paljud unistavad seega suure-kunstniku-ametist. Omapärane on Pr kunst 17 saj alguses, kui pole veel abs monarhiat. Võetakse itaallastelt eeskuju ning sünnivad ehtsad barokktööd. Kõige tuntumad Prantsuse 17. saj. maalikunstnikud tegutsevad Roomas Nicolas Poussin ja Claude Lorrain. See on õukondlik kunst. Poussin Tegi peamiselt paljufiguurilisi antiikmütoloogilisi ja religioosseid maale. Tema maalid erinevad tüüpilisest barokist oma rahuliku kompositsiooniga. Ka dramaatilisi stseene annab ta edasi rahulikus meeleolus. Poussin ei suutnud või ei tahtnud edasi anda suuri ...
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof,...
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I Psühholoogia mõiste- Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus- 1)Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine. 1. 2)Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse õigsust. 2. 2)Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud. 3. 2)Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata). 4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp,...
1 ÜLEVAADE VALGUSTUSAJASTUST 17.-18. sajandit tähistatakse vaimses mõttes valgustusena. I.Kant annab meile valgustuse klassikalise definitsiooni 1783 a.: "Aufkärung ist der Ausgang des Menschen aus seiner selbst versuldeten Unmündigkeit.Unmündigkeit ist das Unvergögen, sich seines Verstandes ohne Leitung eines anderen zu bedienen." - "Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest." "Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Ise ollakse selles alaealisuses süüdi, kui põhjuseks pole aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta." "On nii mugav olla alaealine. Oleks mul aru asemel raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane, minu enda asemel kirjutaks mulle eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end üldse vaevata." 1...
vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. ulatuse. Kõik pidi keerlema Valgustuse hiilgeaeg langes 18. sajandisse. kuninga ümber ning Louis XIV hakati nimetama Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse Päiksekuningaks. Kuningas nimetas ametisse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. karistas ja andis armu. Kui Louis XIV suri Tema põhiteoseks oli ,,Arutlus meetodist". 1715.a., sai Louis XV nime all troonile Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. tema pojapojapoeg. Valgustusideoloogiale oli omane uus Saksa-Rooma keisririik:Esindusorgan humanism. Valgustajate vanema põlvkonna Riigipäev koosnes kolmest kuuriast. Riigipäev ei ideoloogiks oli Voltaire
Arusaamatuks jäigi see, et tõde on tegelikult olemas, aga me ei saa seda uskuda. Siin nagu autor just räägiks endale vastu sellega. Miks me ei või seda olemasolevat tõde siiski uskuda, kui see olemas on. III OSA Popper väitis, et paljudele asjadele siin ilmas ei saa kindel olla. Igale teadmisele, mida inimene omab, peab olema väga hea põhjendus. Isegi, kui põhjendus on leitud, ei või kindel olla, et see on piisavalt usaldatav. Descartes aga leidis, et kõige tähtsam on mõtlemine, alus teadmistele. Ta uskus, et inimesed peavad kindlalt midagi teadma, enne kui saab oma teadmistele toetuda, järelikult kui inimene kindlalt midagi teab, siis on see õige. Popper aga lähtus sellest, et teadmised ja isegi nende põhjused pole tõesed ning seega tegema võimatuks teadmiste ühtse allika leidmise kohta. Kuna Popper oli kursis Descartesi teooriaga ning see ei
hõimu- ja turuiidolid) Teadus peaks pakkuma kasutamiskõlblikku informatsiooni – teadus peaks maailma paremaks muutma. Teadlased peavad oma mõistuse vildakutest ja moonutustest vabastama – see mõte oli oma ajast ees. „Teadmistes… on jõud!“ Äärmuslik skeptitsism, mis puutus kõikvõimalikesse teadmiste allikatesse peale looduse vaatlemise. Baconi arvates võis nähtusi vaadelda vaid teoloogilistest, filosoofilistest, isiklikest eelarvamustest/eelteadmistest loobudes. Rene Descartes (1596-1650) Vastuoluline isik – nautis hasartmänge, tantsimist, seiklusi, kuid samas vajas pidevalt privaatsust. Vaja otsida tõde loodusest või enda seest – endasse suunatud meditatiivne introspektiivne meetod. See olevat parem kui otsida tõde ekspertidelt ja varasematelt filosoofidelt. Ülim lõplik teadmine on matemaatiline teadmine. Pani aluse analüütilisele geomeetriale. Cogito, ergo sum. Tean et kahtlen – järelikult mõtlen – järelikult olen olemas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
