Fakte barokiperioodist (0)

Fakte barokiperioodist:
Teadus
1593 - Galileo Galilei konstrueerib termomeetri
1609 - Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi
1628 - Inglise arst William Harvey avastab vereringe
1632 - Galileo avaldab töö Maa liikumisest ("Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta")
1658 - hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled
1683 - Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid
1736 - esimene edukas pimesooleoperatsioon
Ajalugu
1611 - Gustav II Adolf saab Rootsi kuningaks
1618 - Saksamaal algab Kolmekümneaastane sõda protestantide ja katoliiklaste vahel
1631 - Vesuuvi purse
1633 - Galilei peab inkvisitsiooni survel tagasi võtma teesi, et maakera liigub ümber päikese
1640 - Portugal lööb Hispaaniast lahku ja saab iseseisvaks riigiks
1643 - Louis XIV saab Prantsusmaa kuningaks
1649 - Inglismaa kuningal Charles I raiutakse pea otsast
1666 - tulekahju hävitab suure osa Londonist ; linn ehitatakse hiljem üles klassitsistlikus stiilis
1679 - avastatakse Niagara kosk
1689 - Venemaad hakkab valitsema Peeter I
1692 - Glencoe tapatalgud. Salemi nõiaprotsessid
1694 - asutatakse Inglise Pank
1695 - Eestimaal algab kaks aastat kestnud suur näljaaeg 
1703 - asutatakse Sankt - Peterburg
Kultuur
1597 - Firenzes etendub esimene ooper (" Daphne " - O. Rinuccini tekst, J. Peri muusika )
1600 - etendub esimene oratoorium (Emilio de´Cavalieri "Hinge ja keha etendus")
1628 - ehitatakse Tadž Mahal
1630 -Tartus avatakse esimene gümnaasium
1631 - avatakse gümnaasium Tallinnas; Tartus alustab tegevust trükikoda
1632 - Rootsi kuningas Gustav II Adolf asutab Tartu Ülikooli, mis valitseva kuninga järgi nimetati Academia Gustavianaks
1637 - ilmub Renë Descartes 'i filosoofiline teos "Arutlus meetodist". Descartes paneb aluse prantsuse ratsionalistlikule filosoofiale
1637 - Veneetsias avatakse esimene ooperiteater (Teatro San Cassiano )
1641 - piiskop Iheringi väljaandel ilmub esimene eestikeelne aabits 
1664 - ilmub Prantsusmaa komöödiakirjaniku Moliere'i " Tartuffe " 
1684 - Forselius asutab koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks eestikeelse Piiskopi- ehk Papimõisa seminari  
1719 - ilmub Daniel Defoe "Robinson Crusoe "
1726 - ilmub Jonathan Swifti "Gulliveri reisid "
1739 - ilmub eestikeelne piibel (tõlkija A. T. Helle)
1749 - ilmub Henry Fieldingi "Tom Jones "
Milles avaldub barokk -kunsti kirevus?
Barokk võrsus hilisrenessansist XVI sajandi lõpul Itaalias ja valitses XVIII sajandi keskpaigani kogu Euroopas. Ometi ei ole barokk ühtlane üleeuroopaline kunstistiil. Katoliku usu mail, eriti Itaalias, Hispaanias, Flandrias, väljendas barokk-kunst katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Hollandis, kus toimus võidukas kodanlik revolutsioon , muutus kunst ilmalikuks ja elulähedaseks. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes valitsevaks klassitsistliku baroki suund.
Antiikkultuuri mõistuspärase ja kaine väljendusviisi asendas barokk kirglike tunnetega.
Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk-teost metafoorsus või ka  allegooria  ja sümbolite  rohkus . Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus , dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu - see on eelkõige liikumine, äge võitlus - on täis suuri vapustusi.
Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja antiikkangelaste võitlus- ja röövimisstseenid. Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi ( Rubens  "Rahu õnnistused", Velazquez " Breda kindluse alistamine"). Paljud kunstnikud (Velazquez, Hals ) maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokk-kunstniku ( Rembrandti , Poussini) looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu- ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega.
Kirevaid lahendusi pakkusid uued villa- ja pargitüübid. Barokk kujunes lossiarhitektuuri hiilgeajaks. Eeskuju andis Prantsuse kuningate esindusloss Versailles oma rohkete purskkaevude, raidkujude, pargiga. Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Näiteks kavandas B. Rastrelli Peterburi  Talvepalee , Peterhofi, Katariina lossi.Tallinna Kadrioru lossi arhitektiks sai itaallane Niccolò Michetti .
Mitmekesisust lisas muusika . See oli oreli - ja keelpillimuusika kõrgaeg.16. sajandi lõpul tekkisid orkestrid. Professionaalsete muusikute põhitööks sai esinemine õukonnapidustustel. Arenes välja  kammermuusika . Sündisid ooperižanr,oratoorium,  sonaat , süit. Vaimulik muusika taandus. Barokiajastu kuulsamad heliloojad on itaallased A. Corelli , A. Vivaldi ja A. Scarlatti , sakslased J. S. Bach  ja G. F. Händel ning inglane H. Purcell .
Kirev on ka barokkstiili nimetuse sünnilugu. Algselt oli sõna barokk juveliirikunsti termin (portugali keeles barroco - "korrapäratu poolümmargune pärl"). Itaalia keeles tähendab barocco eriskummalist, tujukat. Et barokk märgib tegelikultabsurdi või groteski, sai barokk 18. sajandil arhitektuuri pilkenimetuseks. Miks? Nimelt heideti barokiaegsetele arhitektidele ette antiikarhitektuuri rangete reeglite eiramist kui ränka maitsevääratust. Kui renessansiajal nõuti arhitektuuris harmooniat, siis barokis tasakaal puudub. Barokk-kunstnikud ei armastanud sirget joont. Kõik pidi liikuma ja "lainetama" - isegi ehituste põhiplaan kavandati sageli kumerana. Pole raske mõista, miks on barokki võrreldud tuule või mässava merega.
17. ja 18. sajandi kunsti üldnimetusena hakati sõna barokk kasutama alles 19. sajandil.