Christiaan Huygens - Sladi töö (0)

Christiaan  Huygens
14. april  1629  – 8. juuli  1695 )
Henry -Laur 
Al ik & Henry 
Vari
10 H
 
 
Lapsepõlv ja sünd
 Christiaan Huygens sündis 14. april il 1629 
aastal Hol andis  Haagi  linnas
 Christiaanil oli kokku kolm venda ja üks õde.
 Christiaan Huygens pärines mõjukast Hol andi 
perekonnast.
  Huygensi  ema Suzanna van Baerle suri 
sünnitusel, kui Christiaan oli 8-aastane.
 Tema isa  Constantin  oli ri gimees ja diplomaat, 
keda peeti ka arvestatavaks heliloojaks ning 
luuletajaks. Constantin pidas tihedat sidet 
kaasaegsete mõjukate teadusringkondadega.
(Portree Huygensi 
isast (keskel) ja ta 
 Sir Constantini Huygensi lähedane sõber oli ka 
Galileo Galilei
vi est lapsest, 
Christiaan paremal 
 
 
keskel).
Christiaani haridustee algus
 Christiaan Huygens sai koduse hariduse. Tema matemaatiline 
ja tehniline taibukus tulid varakult ilmsiks ja vaimustasid ka 
Huygensite perekonnasõpra René  Descartes 'i, kes Huygensi 
varast hariduskäiku tublisti mõjutas.
 Huygensit õpetati kodus kuni ta sai 16 aastaseks. Tema isa 
tagas tal e  liberaalse hariduse, mis oli tüüpiline Euroopa 
tol eaegsetes aristokraatlikes perekondades.
 Ta õppis ki resti selgeks kreeka, ladina, prantsuse ja itaalia 
keele ning tegeles ka geograafia,  matemaatika , ajaloo, 
(Reneé Descart r
e e
s to
) orika ja  loogika  õppimisega.
 Huygens oli ka väga hea  vehkleja  ja ratsutaja.  
 
 
Õpingud ülikoolides
 Aastatel 1645–1647 õppis Huygens Leideni 
ülikoolis õigusteadust ning matemaatikat. Tema 
õpetajaks sai si n Frans van Schooten. 
Huygens jätkas õpinguid samadel  erialadel  
1647–1649 Bredas, kus teda matemaatika alal 
juhendas J ohn Pel .
 1649 võttis Huygens osa diplomaatilisest 
ringreisist Euroopas, alustades  Taanist  ja 
lõpetades Roomas.
(Leideni ülikool – 
Hol andi vanim 
 
 
ülikool, asutati  1575  
aastal )
Tööde avaldamised, igasugused avastused 
 ja
Pä  
r -
as l
t e
es i
i u
me t
s i
t s
e  e
mat d
emaatiliste tööde avaldamist  1650 -ndate 
aastate esimesel poolel, pöördus Huygensi tähelepanu optikale. 
Ta leidis uusi vi se läätsede valmistamiseks ning konstrueeris 
teleskoope. Omaenese valmistatud teleskoobi abil Saturni 
vaadeldes avastas ta 1655 Saturni rõngad ning Saturni suurima 
kaaslase Titani.
 Astronoomiaalased vaatlused nõudsid täpset ajaarvestust, mis 
tõukas Huygensi nimetatud küsimusega tegelema. 1656 aastal 
patenteeris ta pendelkel a, mis võimaldas aega  senisest  
tunduvalt täpsemini mõõta. 
(Saturni  kaaslane  
Titan )
 
 
Teadusringkonnad
 1661.a. külastas Huygens Inglismaad, luues 
sidemeid  Londoni Kuningliku Seltsiga, mil e 
li kmeks ta ka 1663 aastal valiti.
 1666 aastal kolis Huygens Haagist J ean 
Baptiste  Colbert'i  kutsel  Pari si, kus asus 
Kuningliku Teaduste Akadeemia esimeseks 
presidendiks, resideerudes kuninglikus 
raamatukogus.
( Londoni kuningliku 
seltsi  vapp )  moto: 
 
 
„Nul ius in verba“
(Take nobody's word for 
it)
Vi mased eluaastad
 Haigestunud tõsiselt,  ravis  Huygens end 1670–1671 
Hol andis ja pöördus si s tagasi Pari si, kuhu jäi  pidama  ka 
puhkenud Prantsusmaa–Hol andi sõja ajaks. Uus 
haigestumine  1676 ajas ta jäl egi Hol andisse, kuid 1678 oli 
Huygens jäl e Pari sis. Ta naasis Haagi 1681.a.  1683  ei 
pidanud Huygens enam Pari si minekut võimalikuks.
 Oma kolmandal reisil  Inglismaale  1689–1690 vi bis 
Huygens Londonis, kus tutvus  Isaac  Newtoni ja tema 
teooriatega. Hol andisse tagasipöördunult pani ta kirja oma 
valguse laineteooria.
(Sir Isaac  Newton )
 
 
Surm
 Christiaan Huygensi vi t vi mast eluaastat 
iseloomustas: jätkuvalt halb tervis, kasvav 
üksildus ja  kurbus .
 Ta tegi lõplikud parandused oma testamenti 
märtsis 1695 aastal ja ta suri peale palju 
kannatusi samal aastal.
 Christiaan Huygens suri 66 aastasena 8 
juulil 1695 aastal ja ta maeti Grote  Kerk 'i 
kirikusse Haagis.
 Christiaan suri abiel umata ja  lasteta , tema 
töödega tegelesid edasi ta venna pojad.
(Christiaan Huygensi 
hauaplaat  Grote Kerk'i 
kirikus)
 
 
Pärand
 Huygens oli üks 17 saj. suurimaid leiutajaid ja mõtlejaid kuid 
matemaatikuna  ei saa kutsuda teda geeniuseks nagu seda oli näiteks 
Robert  Hooke .  Isaac Newton imetles Huygensit kuigi peaaegu terve 18 
saj. eelistasid teadlased valguse ja dünaamika valdkonnas Newtoni töid 
tema omadele. Tema gravitatsiooni teooriat ei võtnud keegi tõsiselt ja isegi 
tänapäeval tekitab see ainult ajaloolist huvi.
 Aga Huygensi  panus valguse laineteooriasse ja tema  tööd  pöörlevate 
kehadega  on si amaani püsiva tähtsusega.
 Huygens leiutas palju erinevaid teleskoope ja kel u, mil eta oleks 
tänapäeval mõeldamatu hakkama saada.
(Christiaan Huygensi 
pendelkel )
 
 
Kasutatud materjalid 
  http://et.wikipedia.org/wiki/Christiaan_Huygens
  http://www.nndb.com/people/332/000087071/
  http://www.britannica.com/EBchecked/topic/277775/Christiaan-Huygens
  http://inventors.about.com/library/inventors/bl_huygens.ht m
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10