Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filosoofia kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on dualistlik interaktsionalism?
  • Mis on okasionalism?
  • Mis on ettemääratud harmoonia teooria?
  • Mis on epifenomenalism?
  • Mis on tahtevabadus?
  • Mis kujundab inimese tahtmisi ja mõjutab valikuid elus?
  • Miks on laste kasvatamine võimalik?
  • Kuidas saab ühiskond piirata indiviidi vabadust?
  • Kelle puhul ühiskonnas ei kehti vabaduse põhimõte?
  • Milli arvates õigustatud?
  • Millisele eeldustele tugineb demokraatia?
  • Kes või mis on Vilfreto Pareto arvates eliit?
  • Kuidas võrrelda naudinguid?
Kordamisküsimused kontrolltööks
1.Mis on dualistlik interaktsionalism? Nimeta esindajad.
On olemas keha, vaim ja nad vastandavad teineteist.Nt:külma tunnen tekib protsess, panen end soojemalt riide .Rene Descartes.
2.Mis on okasionalism? Nimeta esindajad.
Keha ja vaimu vahel ei ole seoseid .Nt:söömine ei tekita täiskõhu tunnet .N.Malebronche.
3.Mis on ettemääratud harmoonia teooria? Nimeta esindajad.
Keha ja vaim ei mõjuta üksteist.Jumala poolt ette määratud ja kooskõlas.G.W. Leibniz .
4.Mis on epifenomenalism? Nimeta esindajad.
Kehalised protsessid põhjustavad mentaalseid aga mitte vastupidi. Thomas Henry Huxby.
5.Mis on vabadus?
On võimalus käituda vastavalt oma tahtele.
6.Mis on tahtevabadus ?
On võimalus valida oma tahtmisi.
7.Jäik determinism .Esindajad.
Ütleb vabadus on ainult illusioon .Benedictus Spineza,Paul Holbach .
8.Indeterminism.Esindajad.
Ütleb, et meil on olemas tahte vabadus.R.Descrates,W.James.
9.Nõrk determinism.Esindajad.
Ütleb, et determinism ei välista vabadust.J.S.Mill,D.Hume, Voltaire ,B.Russell
10.Mis kujundab inimese tahtmisi ja mõjutab valikuid elus?
Meie kasvatus,keskkond,pärilikkus, haridus , reklaam .
11.Kas ja miks on laste kasvatamine võimalik?
Eeldab, et saame lapsi kasvatada ja mõjutada.Peame suunama laste tahet.
12.Selgita “Buridiani eesli“ näidet.
Eesel ei suuda otsustada, jääb nälga.Näide on ebakorrektne(pole olemas).Mingi juhuslik juhus, mõjutab valikut.Huupi valik aitab olukordi lahendada.
13.Kuidas saab ühiskond piirata indiviidi vabadust?
Seaduse ja ühiskondliku arvamusega.
14. Millisest kahest põhimõttest lähtub J.S.Mill otsustades inimese tegevusvabaduse üle?
1)Tegudes mis puudutavad inimest ennast, siis see ei peaks olema seadustega reguleeritud.
2)Teod, mis puudutavad ühiskonda ja teisi.
15.Kelle puhul ühiskonnas ei kehti vabaduse põhimõte?Miks?
Milli jaoks ei ole indiviidid lapsed kuna lapsed ei vastuta oma tegude eest, kuna nad on alaealised .Ning ka invaliidid .
16.Kas despootia riigivormina on Mill`i arvates õigustatud?Selgita?
Jah:kui on tegemist ühiskonnaga kes ei oska otsuseid vastu võtta kriisi olukorral.
17. a) Kas alkoholi hinda võib tõsta?- Jah, sest see pole igapäevane kaup ning meil on vabadus seda osta või mitte osta.
b) Kas hariduse omandamine peab olema kohustuslik?- Jah, sest haridust hakatakse omandama lapsena ja Milli arvates laste puhul ei saa rakendada vabaduse põhimõttet, sest nad ei vastuta oma tegude eest
c) Kas piima hinda võib tõsta?- Ei, sest see on igapäevane kaup ja pigem kohustuslik kui vabatahtlik ost.
18. Millisele eeldustele tugineb demokraatia?
Ühiskonna liikmed peavad olema kompententsed valima .Ükski ühiskonna liige ei ole teistest kompententsem.
19.Kes või mis on Vilfreto Pareto arvates eliit ?
Arvamus mõistes on kõik need kes on omal alal tegijad ja kitsamas mõistes eliidi hulka kuulub riiki valitsev ladvik.
20.Selgita “rebaste“ ja “lõvide“ sugukonna põhimõtet Pareto teooriates.
Riigi valitsemisega seoses, valitsevad eliidid on kas rebaste või lõvide sugukonnastRebased valitsevad kabalusega, lõvid jõuga.
21.Kas oled nõus Roberto Michelsi väitega, et kõik demokraatlikud süsteemid muutuvad varem või hiljem oligrahilisteks?Miks?
1)Organisatsioonilised põhjused.2)Massi psühholoogiline.3)Individuaalpsühholoogilised
22.Moraalne absolutism
Absoluutsed kõlbelised tõed
23.Moraalne relativism
Kõlbelised arusaamad on suhtelised.Sõltuvad erinevatest tegevustest.Nt:usk
24.Tagajärje- eetika
Käitutakse nii, mis viib parema tagajärjeni.Teo moraalsust näitab tagajärg
25. Kohuse -eetika
Tähtis on teomotiiv, miks seda tahakse
26. Utilitarism ja selle probleemid
Käitumisviisidest on moraalseim see, mis suurendab heaolu ja naudingute kogusummat.
27.Mis on “Karuteene“, selle seos moraalse käitumisega
Me ei saa alati tagajärgi ette näha, kindlaks määrata.Tahtis karu kõrbe ära ajada aga tappis hoopis peremehe ära
28.Kuidas võrrelda naudinguid?
Intensiivsus, kestvus, kindlus , lähedus, viljakus, puhtus , ulatus
29. Legaalsed ja moraalsed teod I. Kant `i teoorias
1)Legaalsed teod on need teod, mis on kooskõlas kohusega aga pole sooritatud kohusetundega
2)Moraalsed teod on need, mis on sooriatud kohusetundest
30.Kõlbluse kuldreegel vs Kant`i kategooriline imperatiiv
1)Tee teistele seda, mida tahad endale
2)Ära tee teistele seda, mida sa ise ei tahad
1)Käitumise maksiim peab olema selline, mille puhul ma võiks soovida , et see saaks üliüldiseks seaduseks
2)Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtleksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.
Filosoofia kordamisküsimused #1 Filosoofia kordamisküsimused #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k2dz Õppematerjali autor
Paljud kordamisküsimused kontrolltööks

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus filosoofiasse
34
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k

Filosoofia
Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
51
docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

armastama 2) sophia ­ tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge ­ umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,,Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist,

Filosoofia
Keskaja filosoofia
32
doc

Keskaja filosoofia

katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles raamatut) palve vormis kogu oma elu. samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia · Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid. · Elu ja töö · Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena

Filosoofia
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me

Õiguse filosoofia
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia

Õigus
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Õiguse asemel eelistas rääkida ühiskonnast, ja arvas et õigus on ühiskonna võõrandamatu osis, mida aga pole mõtet väga esile tuua. Comte'i ajal arenesid edasi ka kõik teised teadused, see mõjutas otseselt ka sotsioloogia arengut. Ta mõtles õiguse teemade üle ja jõudis 6 huvitavatele järeldustele. ,,Positiivse filosoofia kursus" (6 köidet 1830-1842) ,,Positiivse poliitika süsteem" (1851- 1854) ­ see on siin teemas olulisem. Kirjutas objektiivsest õigusest, sest subjektiivset õigust tema arust ei olnud olemas ja rõhutas, et juriidiline seadus peab sündima kogemusest, mitte tunnetusest. Rõhutas, et seadusandlikud aktid peavad väljendama ühiskondlike huvide prioriteeti indiviidide huvide ees. Kolmandaks rõhutas, et õiguskord baseerub sotsiaalsel korral, õigus on ühiskonna nägu

Õiguse sotsioloogia
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

Auguste Comte 2 Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Comte teooria ­ positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivism kui väärtustevaba ja objektiivne teadus. Positivismi arendasid edasi John Stuart Mill ja Herbert Spencer Positivism 15 Kuni 17.sajandini hõlmas filosoofia kõiki teoreetilisi uurimisvaldkondi. Alates 17.sajandist kasvas teaduste roll maailma tunnetuses. Comte arvates pole vana tüüpi filosoofial tulevikus mingit rolli. Uue filosoofia eesmärgiks on inimtunnetuse uurimine (teaduslikud uurimismeetodid, teaduste omavaheline seostamine jm) Auguste Comte 3 Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: · Teoloogiline ­ mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on

Sotsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun