BAROKK 1. Renessansi ja barokiaja kunsti olemuslik erinevus (õpik lk 86) Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokkiajastu tõi selle asemele pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmusliku tundelisuse. 2. Monoodia- ühehäälne meloodia 3. Polüfoonia- mitmehäälsus muusikas, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega 4. Aaria- soololaul või duett, mida esitati lauto või pilliansambli saatel 5. Retsitatiiv- kõnelaul 6. Avamäng- lavateost või vok- sümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos 7. Mis on ooper? Millistest osadest koosneb? Ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, tants, näitekunst ja kujutav kunst. Ooper algab instrumentaalse vahemänguga. Tegevus liigendatakse vaatusteks, mis jagunevad piltideks, need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel on intermezzo’d ehk instrumentaalsed vahemängud. 8. Võ
BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul
Kordamisküsimused kontrolltööks 10. klass – Barokk 1. Millal oli barokk muusikas? 1600-1750 (16-18saj) 2. Milline oli barokne kultuur kõige üldisemalt? Ülepaisutatud, toretsev, tundeseisuneid rõhutav ja esile kutsuv. Püüdis luua muljet. 3. Kuidas erineb barokkmuusika renessansi muusikast? (võrdle monoodiat ja polüfooniat, kuidas muutus suhtumine teksti) Varasema polüfoonia (hääled võrdsed ja iseseisvad) asemele tuli monoodia (ühehäälne meloodia + harmooniasaade). Vokaalne meloodia oli tihedalt seotud tekstiga – jälgiti täpselt deklamatsiooni
1. Baroki Kunstis- Rembrant, Rubens Kirjanduses- Moliere, Gracian, Muusikas- Bach, Händel 2. Varajane barokk 1580-1630 Baroki kõrgaeg 1630-1680 Hilisbarokk 1680-1750 3. Barocco- algselt ebapärase kujuga pärl. 15. Sajandil kasutati pilkenimena, kaasnesid halvustavad hinnangud. Selle all mõeldi kõike ebaloomulikku, liialdatut ja veidrat. 4. Inimene sai esmatähtsaks Muusikas Muusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend, taheti publikut nutma ajada. Muusika oli proffessionaalsem, õukonnakeskne ja tonaalne. Tekst saab muusika puhul
Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast.
BAROKK 16.SAJ LÕPP - 18.SAJ I POOL Üldine taust: Barokki võib kirjeldada sõnaga “ebatavaline”. Rooma - katolikukirik kasutas barokk-kunsti tundeküllast jõudu, et suurendada rahvas usutunnet. Euroopa riikides valitses monarhia. (kuningad) Laastavad kodusõjad. Katoliku kiriku järjekordne lõhenemine (reformatsioon) viis kolmekümneaastase sõjani, mis oli üks majanduslikult ja psühhiliselt laastavamaid sõdu. Barokk sünnimaa on Itaalia (keskuseks sai Rooma). Ajastule omane on detailide ülekuhjamne (mida rohkem, seda uhkem). Tähelepanu oli tunnetel. Muusika rändas üha enam haritud kodanlaste ellu. Barokk oli väliselt toretsev ja elunautiv. Ülepaisutatult priiskav õukonnaelu. Seisuste süsteem varises kokku (rikas ja vaene). Aadli seisus ei hoolinud ega tundnud huvi tavakodanikest. Barokkajastu lõi pingutatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmisliku tundelisuse. Barokk (portugali keeles - barroco) ehk EBAKORRAPÄRASE KUJUGA LOPERGUNE PÄRL. O
See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Itaalia barokk Vokaalmuusika Kirikumuusika monoodiline stiil sobis kirikumuusikasse hästi. Monteverdi kuulsas kogumikus ,,Maarja vesper" (õhtujumalateenistus) leidub nii vanas (polüfoonilises) kui ka uudses (monoodilises) stiilis teoseid. Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso continuole, milles on kasutatud rikkalikult helisümboolikat (nt. ,,Duo Seraphim"; seerav ülemingel) Kammerlaul · Sooloaaria ja duett basso continuo saatel
Kasutatakse pilastreid, kirikutel ümarkupleid, karniise, sambaid, voluuti. Tähtis sümmeetria, fassaad. Tähtis oli väline hiilgus. Nt. Peetri kirik/väljak,Versailles, Blois` loss, Sancta Maria Della Compostela. 6)Maalikuntsis väljendati taltsutamatuid kirgi, maaliti allegoorilisi, mütoloogilisi, usulisi pannoosid. Nt. "Öine vahtkond"(R), "Õuedaamid"(D.V), "Leucippuse tütarde röövimine"(P.P.R). 7)Muusikaline barokk kujunes välja Itaalias. Heliloojad: Arcangelo Corelli, Vivaldi, Scarlatti. 8) Kontsert oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul,eristati kolme tüüpi: mitme-kooriline kontsert, concerto grosso, soolokontsert. Tänapäeval muusikateoste ettekandmine. 9)Barokiajastul levinud muusikastiilid: ooper, kantaat, oratoorium, passioon, sonaat. 10)Generaalbass- e. basso continuo (it. k - katkematu bass) ehk nummerdatud bass on
Kõik kommentaarid