BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris
● LEONARDO da VINCI – kunstnik, teadlane, insener, arst, I kõrgrenessansi suurmeister * vähe lõpetatud teoseid (ehtsaid maale ca 20 tk) * palju kavandeid, ideid, jooniseid * skulptuure pole säilinud * nägemistaju, visuaalse kujundi enda jõud ja veenvus (ei jälgi matemaatikat ja reegleid nagu varem - kõrgrns) kunst üldistav ja suurejooneline, tugineb kogemusele * lahkas salaja laipu, et uurida anatoomiat ( ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionismsüüdistused, põgenemine Pr.le) * inimese anatoomia ja hingeelu täiuslik kujutamine; lähtus hingeelust * “Madonna kaljukoopas” õrn heletumedus, esiplaanil olevad esemed
· Norras puust kirik Borgundi Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva
III Maad, kus valitses protestantism, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia. Tellijaks oli kodanlus. 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid ja maaliline tervik; puudub reeglipärasus, voolavus ja ülepakutud. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad) BAROKK ITAALIAS ARHITEKTUUR Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks piklik hoone, mis moodustas ühe avara saali, mitte ei jagunenud löövideks nagu keskajal. Puuduvad sambad ning kolm löövi. Külglööve asendasid kabeliteread. Otsas oli apsiid, kirikud endiselt ida-lääne suunalised
Towerit kasutatud ka vanglana aristokraatidest vangide kinnihoidmiseks, tänapäeval muuseum Windsor tuntud Shakespeare'i komöödia kaudu "Windsori lõbusad naised", kasutatakse tänapäevani kuningalossina Crac des Chevaliers Kõige suurem ja võimsam romaaniajastu kindlus ehitatud Süüriasse Esimese ristisõja järel Seal 7-8 donjoni Asub kõrgel mäetipul Prantsusekeelne nimetus tähendab Kotka Pesa ja tähendas vallutamatust Kujutav kunst: Omapärane skulptuurtöö (ümarstruktuuri meenutab) GERO RIST puidust, kõrgus on umbes 2 meetrit Hoitakse Kölnis Tuntud on ka Saksamaal Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mis on kaunistatud pronksist reljeefidega. Seal on kujutatud suurelt ihualasti ka Aadmat ja Eevat Tarbekunst: BAYEUX VAIP Tehtud villasest ja linasest kangast Kujutab prantslaste suurt kangelastegu Inglismaa vallutamist Tohutult pikk (ca 70 m) aga väga kitsas (ainult 0,5 m)
· Tuntuimad baroki arhitektid olid veel Rainaldi, Fontana, da Cortona, Pater Pozzo- hakkas tegema teatridekoratsioone, Longhena, Alessandro Galilei- ehitas Lateraani(kogu ristiusu maailma hõlmav) kiriku fassaadi, Vanvitelli, Guarini jt. 08.11.2012 · Prantsusmaa: 17. sajandil oli Prantsusmaa Euroopa kõige juhtivam maa, Prantsusmaa järgi opereeris kogu Euroopa. Absolutismi kõrgaeg. Võrreldes Itaalia ja veel mõne muu maaga, oli prantsuse barokil klassitsistlik alatoon, oli rohkem korrapärane. Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas
Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks
saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van Eyck), juba 15 saj alguses, Itaalias levisid, need sajandi lõpus (Messina, Bellini, eriti Veneetsia kunstnikud, paljuski niiskuse tõttu). Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi. Inimesekultus väljendus portreemaalis, keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul 1
Kõik kommentaarid