Galileo Galilei (0)

Galileo Galilei
Galileo Galilei, kes sündis 15. veebruaril 1564 Pisas ja suri 8. jaanuaril Arcetris, oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta leiutas kompassi, termomeetri ja täiustas teleskoopi.
Perekond
Galileo isa oli Vincenzo Galilei, kes oli kuulus muusika õpetaja ja flöödimängija. Isa pidas Galileod väikeseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid . Juba väiksena keeldus poiss arvestamast autoriteetidega. Ta ehitas kohmakaid asjandusi, mis meenutasid vankreid, veskeid ja laevu – kõike, mida tema meeled igapäevastel jalutuskäikudel olid tähendanud. Ema, Guilia Ammannati ja Vincenzo abiellusid 1563 . aastal ja rajasid kodu Pisa lähedale. 1572 . aastal, kui Galileo oli kaheksaastane, kolisid nad Florencisse. Kaheteistkümneselt saadeti ta Vallombrosa ülikooli, kuid isa viis poja sealt ära. Ta tahtis, et pojast saaks kangakaupmees, kuid Galileo sooovis alustada teaduslikku karjääri.
Haridus
1581 . aastal, astus ta 17-aastasena Pisa ülikooli ning hakkas õppima meditsiini. Aastal 1583 kohtus Galileo Toscana õukonnamatemaatikuga ning sattus matemaatikast vaimustusse. Ta hakkas meditsiiniloengute asemel matemaatika loengutel käima. Isa polnud sellega nõus ja Galileo lahkus ülikoolist ilma kraadita. 1586. Aastal tegi ta oma esimese uurimuse hüdrostaatika kohta. Tema kuulsus loodusfilosoofina levima. 1589 . Aastal sai ta Pisa ülikooli matemaatikaprofessoriks .
Ajalugu
Levib legend, et Galileo viskas Pisa tornist alla raskusi ja jälgis kuidas need maapinnale jõuavad. Aastal 1592 määrati Galileo Padova Ülikooli matemaatikarofessoriks, kus oli palk mitu korda suurem. Seal valmisid mitmed tema leiutised ning ta hakkas koguma materjali, mis hiljem tegid ta maailmakuulsaks. Sellel ajal oli mees suhtes Veneziast pärit naise Maria Gambaga. Nad ei abiellunud ega elanud isegi ühe katuse all, kuid naine sünnitas kaks tütart: Virginia ja Livia ning poja Vincenzio. Galilei soovis pääseda aeganõudvast õpetamiskohustusest ning tal õnnestuski 1610. aastal saada Toscana suurhertsogilt õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku koht ilma õpetamiskohustuseta. Sel perioodil said lõpliku kuju ja avaldati enamik Galilei tuntud töödest. Sinna langeb ka konflikt kirikuga . Aastal 1619 moodustas paavst Paulus V komisjoni Mikolaj Koperniku ideede uurimiseks. Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning et Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne. Sellega oli katoliiklastel keelatud Koperniku ideesse uskuda .
Komeediuuringud
Aastal 1618 nähti kolme komeeti. Jesuiitidest astronoomid tulid välja ideega, et komeedi orbiit on ringjoone osa Maast konstantsel kaugusel. Galilei ei jaganud seda seisukohta ja pooled avaldasid teineteist mahategevaid teoseid. Selle dispuudi lõpus avaldas Galilei 1623. aastal kuulsa "Il Saggiatore" ("Väärtuseproovija’’).
"Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta." ja Galilei protsess
Aastal 1632 avaldas Galilei Firenzes oma raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta.". Kuigi raamatu ilmumiseks oli olemas paavsti nõusolek ja tekst oli tsensori poolt heaks kiidetud, järgnes valuline reaktsioon kiriku võimude poolelt. Kõrges vanuses ja haigel Galilei kästi Rooma inkvisitsiooni kohtu ette tulla. Peamine süüdistuspunkt oli see, kas Galilei rikkus 1619. aasta ettekirjutusi või mitte. Protsess lõppes Galilei endapoolse süüdi tunnistamisega ja talle mõisteti eluaegne vanglakaristus.
Galilei vangistus ja surm
Algul oli Galilei vangistuspaik Roomas, Toscana saatkonnas. Seejärel lubati tal elada oma sõbra, Siena peapiiskopi juures. Lõpuks lubati mees tema Arcetrise villasse, kus ta veetis oma viimased eluaastad. Galilei on maetud Firenze Santa Croce kirikusse.
Tuntuimad saavutused:
1597. aastal leiutas Galilei termoskoobi. See ei osutunud temperatuuri mõõtmisel eriti edukaks, sest näit sõltus suuresti õhurõhust.
1597. aastal leiutas geomeetrilise ja militaarse kompassi
1609: Galilei teleskoop ja tööd sellega. ’’Täheteataja’’ Galileo küll ei leiutanud teleskoopi, aga kui sellest kuulis, tegi endale selle vaid kahest läätsest ja torust. Ta hakkas uurima taevast. Oma avastused avaldas ta raamatud ’’Siderius nuncius’’(’’Täheteataja’’)
1632: teaduse manifest ’’Väärtuseproovija’’(’’ll saggiatore’’)
1624. aastal täiustas ta hollandlaste poolt leiutatud mikroskoopi
1638 : ’’Arutlused ja matemaatilised demonstrartsioonid kahest uuest teadusest’’ Selles võttis Galileo kokku oma uuringud pendlist, kaldpindadest ja vabast langemisest. Ta sõnastas vaba langemise seaduse ja inertsi, kuid pidas inertsiaalseks liikumiseks mitte sirgjoonelist liikumist vaid ühtlast ringjoonelist liikumist. Selle vea parandas Descartes.
Tsitaate
,,Kõiki tõdesid on kerge mõista , kui need on kord avastatud, oluline on need kõigepealt avastada .’’
,,Ma ei ole kunagi kohanud nii väikeste teadmistega inimest, et ma poleks temalt midagi õppida saanud.’’
,,Ma ei ole kohustatud uskuma, et sama jumal, kes varustas meid meelte , mõtlemisvõime ja intelligentsiga, kavatses meid nende kasutamisest ja teadmistest, mida me nende abil saame, loobuma sundida. ’’’
,,Jumal kirjutas universumi matemaatika keeles.’’
Kasutatud kirjandus:
http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/galileo_galile i
http://www.gap-system.org/~history/Biographies/Galileo.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galile i
http://www.google.ee