..................... 10 2 Sissejuhatus Referaadi teema valimisel lähtusin voolude maalidest . Kuna mulle jäid silma impressionismiaegsed maalid, otsustasin lähemalt uurida ka selle voolu muusikat. Impressionism tekkis prantsuse 19.sajandi lõpu maalikunstist. Esimene näitus korraldati 1874. aastal, Pariisis, kus eksponeerisid oma töid noored, tollel ajal vähetuntud, kunstnikud: Claude Monet, Camille Pissarro, Edgar Degas, August Renoir ja Alfred Sisley. See esimene näitus pani alguse uuele suunale, mille tuletasid kritiseerijad ühelt Monet maalilt, nimega ,,Impressioon. Tõusev päike". Sõna ,,impressioon" tähendab muljet, nii iseloomustas Monet näituse kataloogis oma maali ning sõna ,,Päikesetõus" lisas juurde kataloogi koostaja Auguste Renoir. Impressionistide näitusest kirjutati ajalehtedes ja ajakirjades artikleid. Väljendid nagu ,, Erakorraliselt koomiline näitus.
1) Mille järgi sai impressionistide rühmitus oma nime ?Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari.Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses.Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. 2)Milliseid muudatusi tõid imppressionistid maali ülesehituses?Impressionistid olid kunstnikud, kes tõid suure muutuse maalide ülesehitusse, nad ...
ametnike vastu Kirjanduses avaldus sümbolismine Lõuendid on peen, rafineeritud kunst Esemeid tuli maalida sellistena nagu me neid näeme Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed, näiteks urbanism Pidid kaduma kontuurid, üks element, sest tavalises päevavalguses ei näe me selgeid piirjooni Impressionistid ei tahtnud näha suuri ühevärvilisi pindu Tõetruuduus, argusus Paul Wilhelm Burman (28.02.1888-3.06.1934)- eesti maalikunstnik ja graafik Edgar Degas (19.07.1834-27.09.1917)- prantuse kunstnik ja skulptor Muusikas Muusikat mõjutas esialgu vähem, aga ka seal tunti vajadust muusika järele Takistuseks oli akadeemiast pärinev konservatism Uute kõlavärvide otsinguil hakati kasutama uudseid traditsioonilistel pillidel Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid (nt. Pentatoonika) Tähtsamad heliloojad : Paul Benoit (1893-1979) Sündinud Nancy linnas Prantsusmaal Claude Debussy (1862-1918)
kellaajal tajutud värvidemäng. Auguste Renoir, Renoir`d peetakse tõesti kunstnikuks, kes kujutas elu ilusamat, rõõmsamat poolt. Ta kujutas peamiselt inimesi ja tegi seda erilise pehmuse ja armastusega. Valguse mäng heledate ja tumedate värvilaikude vahel paneb inimfiguurid ja nende ümbruse justkui värelema. Maalitud on pehmete pintslitõmmetega, inimesed edasi antud ähmaste, hajutatud piirjoontega. Edgar Degas Degas`d tuntakse eelkõige baleriinide maalijana. Talle oli oluline tabada keerukaid liigutusi ja balletitantsijad andsid selleks hulgaliselt võimalusi. Samuti armastas ta kujutada tantsijate õhulisi ja õrnu kostüüme. 1890. aastatel hakkas Degas maalima seeriat naistest vannis. Ta lasi tuua oma ateljeesse vanni ja tekitas kunstlikult intiimse vannimiljöö. Pilte vaadates jääb mulje, nagu oleks just peale sattunud hetkele, kui naine astub vanni või
maalimisviisi. Mingit teemat ei mõeldud välja, vaid maaliti just seda olemasolevat hetkemuljet valguse ja õhu kujutamise kaudu. Nii tulid maalikunsti ka täiesti uued vaated, mida ei olnud enne kujutatud: suurlinna rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja kohvikuelu, suitsevad vedurid, veevaated ning erinevatel kellaaegadel maalitud samad motiivid. Claude Monet ,,Eine vabas looduses", ,,Moonipõld", ,,Udu Londonis"; Edgar Degas ,,Bellelli perekond", ,,Tantsutund"; PierreAuguste Renoir ,,Terrassil"; Camille Pissarro.
Nad pidid hästi kiiresti maalima, sest valgus ei ole koguaeg sama (õhtu, hommik). Peamiseks motiiviks mida nad kujutavad on maastik (just vabasõhus) Nad võivad ka maalida ühte ja sama motiivi mitu korda , kuna valgus muutub kogu aeg. Korraldavad kokku 8 rühmanäitust. Tähtsaim impressionist : Claude Monet - otsin infi selle kohta. Camille Pissarro : ta maalib peamiselt õhulisi ja päikeseküllaseid tänavapilte + pariisi aedasid ja külasid. Auguste Renoir - autoportree 1910. Edgar Degas - Ta on teistega võrreldes jahedam & täpsem. Lemmik tehnikaks oli tal pastellmaal (kriitidega) . Teda ei huvitan niivõrd loodus aga talle meeldib keeruliste liigutuste tabamine (balleti tantsijad) Alfred Sisley - temalt võib leida huvitavaid talvemaale. Impres. võib vaadata ka kui läbimurdu kunstiajaloos. Impressionism lõpetab selle arengu mis algab renessansist . Ja see püüdleb loodusläheduse poole. Impres. võib pidada ka uue ajastu alguseks, kuna impod avastavad uusi võiimalusi
maailmas toimuvad kujutati erinevatel mandritel. Kujutati inetust läbi ehmatavate värvikontrastide, ehmatavate kompositsioonidega. Kirjeldatu väljendas olukorda ühiskonnas, kogu maailmas, kuid eelkõige Prantsusmaal. Esimene maailmasõda 20nda sajandi suursündmus. Maailmas toimuv peegeldus väikese ajanihkega ka kunstis. Impressionistide pildid kujutasid sõjaeelset aega. Kujutatav on võrreldes positiivemad ja helgemad. Piltidel, skulptuuridel kujutati nähtavat. Näiteks skulptor Edgar Degas valmistas hobuseid ja baleriine pronkskujudeks. Sõja ajal ei saa mööduda kunstist kui propaganda vahendist. Soodustati kunsti, mis oli kooskõlas riikliku ideoloogiaga. Eelnevalt sai räägitud põgusalt riigijuhtide, suurkujude rollist ühiskonnale ja seeläbi kunstile. Läbi maalide, skulptuuride saab edukalt teostada isikukultust. Saksamaa sõjaaegsele riigijuhile keiser Wilhelm II-sele on püstitatud mausoleum Doornis.
Manet elu jooksul arvasid kunstikriitikud temast üldiselt halvasti. Ametlik tunnustus saabus alles elu lõpuaastatel. Kuid siiski oli Manet'l kogu oma kunstnikukarjääri jooksul palju poolehoidjaid. Nende hulka kuulus Émile Zola, kes teda avalikult ajakirjanduses toetas, ning Stéphane Mallarmé ja Charles Baudelaire, kes innustasid teda kujutama elu niisugusena, nagu see on, ja seda mitte ilustama. Manet tundis impressioniste hästi ning tema sõprade hulka kuulusid Edgar Degas, Claude Monet, Pierre-Auguste Renoir, Alfred Sisley, Paul Cézanne ja Camille Pisarro. Nendega tutvus ta kunstniku Berthe Morisot' kaudu, kes 1874 abiellus Édouard Manet' noorema venna Eugéne'iga. Manet mõjutas oluliselt impressionismi, aga ta ei osalenud impressionistide näitustel. Selle asemel eelistas ta saata oma maale Pariisi Salongi ja kutsus ka teisi impressioniste üles sama tegema, mitte ametlikku tunnustust täielikult hülgama ja üksnes omaenese näitusi korraldama.
värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. 3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks iseloomulikku joont, mille järgi võib autori ära tunda! *Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Neoimpressionism. Postimpressionism 12. klassi kunstiajaloo õpiku § 4 ja 5 iseseisvalt läbi töötada ja teha kokkuvõtted 1) Mis on neoimpressionism? Nimeta kaks kunstnikku! (§ 5) Impressionismi vastand. Teosetel anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Georges Seurat. Hendri Edmond Cross.
1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid 2) Kirjanduslikud rühmitused, ajaluule a) 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplast...
Referaat Pierre Auguste Renoir Aliin Sepp Kuressaare Gümnaasium 11E Kuressaare 2008 Sissejuhatus Pierre Auguste Renoir oli Prantsuse impressionist, kes tõi ka tänapäeva kunsti palju. Ta alustas oma maalimist väga noorelt. Ma valisin selle kunstniku sellepärast, et vaadates ühte raamatut, kus olid sees iga stiili kõige tuntumad esindajad, hakkasid mulle silma just Auguste Renoir`i tööd. Need olid minu arust teistsugused, kui teiste omad. Referaat jaguneb kahte suuremasse ossa: esimeses osas on juttu impressionismist üldiselt, kes olid veel tähtsamad esindajad, mis oli impressionismi tunnusteks jne.; ning teine osa kirjutab pikemalt kunstnik Renoirist. Impressionism Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ü...
Varem oli ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalukas. Impressionistid haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis isegi juhtuda, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. Teostesse ei pandud erilist sisu. Ta ei maalinud niivõrd objekte kui valgust ja õhku mis teda ümbritsesid. Peamiselt kujutas inimesi. Ta maalid lastest, kaunitest naistest või linnarahva lõbustustest on loodud erilise maheduse ja pehmusega. Baleriine armastas maalida Edgar Degas. Nad korraldasid kokku 8 näitust. Nende uuendusi ei mõistetud ja teoste võlu ei tajutud. Ei pea. Maitsed on erinevad. Ühele meeldivad maalid, mis näevad välja nagu fotod. Teisele jälle maalid, mis annavad edasi meeleolu ja õhkkonda. Mulle endale ei meeldi maalid üldse. Ma ei pea lugu kunstist kui sellisest. Impressionism on mõjutanud A. Laikmaad, A. Vardi, ja Adamson- Ericut. Tean, et see ühing oli kunstile pühendatud. Skulptuurist 19
19. saj lõpp Impressionism Prantsusmaa heledus ja skitseeriv maalitehnika, traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Renoir, Edgar Degas, Camille Pissarro, Alfred Sisley, Auguste Rodin. 19. saj lõpp Neoimpressionism Divisionism, puantillism, optilised efektid, kompositsioon, dekoratiivne stilisatsioon. Georges Seurat, Paul Signac.
Impressionism ehk muljetekunst 1. pr.k. impression ,,mulje". Fotograafia leiutamine 19.saj. esimesel poolel oli eelduseks uue kunstivoolu-impressionismi sünnile.Loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest.Viimane tõuge sünniks maalimine vabas õhus. 2. Eelkäijad-Goya, Delacroix, Constable, Turner. 3. Kunstnike töid ei võetud vastu ametlikele kunstnäitustele, sellepärast Nadari ateljee 4. Edouard Manet-sokeeris maalimisviisi ja teoste vabameelse sisuga, parodeeris Tiziani 5. Maalide ülesehitus-varem läbimõeldud ja tasakaalukas, nüüd haarati juhuslikke lõike ümbritsevast, maalidele ei otsitud enam sisu, maaliti tavalisi esemeid (maastikud, linnavaated, omaaegsed inimesed). 6. Claude Monet- ei maalinud mitte niivõrd objekte, vaid valgust ja õhku, mis neid ümbritsesid (vaated erinevatel päevadel ja kellaaegadel). 7. Auguste Renoir-maalid on loodud erilise maheduse ja pehmusega, nt."Tütarlaps ...
Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest, maalides valgust ja õhku, kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet, kelle maal "Impressioon. Tõusev päike" andis tõuke rühmitusele nime andmisel. Camille Pissaro maalis peamiselt suurlinnavaateid, Auguste Renoir aga inimesi. Impressionistide rühmitusega seostatakse ka Edouard Manet ja Edgar Degas, kes polnud siiski puhtakujulised impressionistid. Neoimpressionismi rajaja oli Georges Seurat. Neoimpressionistid uurisid teaduslikult, kuidas inimese silm näeb värve ja lõid vastavalt sellele oma teoseid, nende maalid jätsid eredavärvilise mosaiigi mulje. Koos impressionistidega alustasid tegevust Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne, kuid lõid neist peagi lahku. Neid nimetatakse postimpressionistideks, kuna nad tulid pärast impressioniste ja olid 20. sajandi
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut LOOVUS Referaat Tallinn 2011 SISUKORD: Loovus SISSEJUHATUS Üha kiiremini muutuvas ja informatsioonist üleküllastunud maailmas on vaja leida aina tõhusamaid ja originaalsemaid lahendusi, et elus hakkama saada. Vaarisade kombel arutust rassimisest, lihtsalt sellepärast, et tööd teha, hakkab väheks jääma. Vaja on uusi võtteid ja originaalsemat lähenemist, uut hingamist ning vanade iganenud mõttemallide kõrvale heitmist. Tuleb mõelda raamidest välja poole. Selleks on vaja loovust. Järgnevalt vaatlemegi inimesi, kes erinevad teistest millegi poolest. Teada on, et enamik väikelapsi on juba oma loomult loovad. Nende ausus, siirus ja rõõmsameelsus võiks olla eeskujuks nii mõnelegi elukibedust maitsta saanud täiskasvanule. Kuid on ka täiskasvanuid, kes on säilitanud või taasavastanud endas n...
impressionism 19. sajand, Impressionistlikule maalikunstile Claude Monet Prantsusmaa on iseloomulikud muuhulgas ,,Impressioon tõusev nähtavad pintslitõmbed, heledad päike" , Édouard Manet värvid, avatud kompositsioon, ,,Eine murul", Edgar rõhuasetus valgusele ja selle Degas ,,Sinised muutumisele, igapäevased teemad tantsiad" ja ebatavalised rakursid. postimpressionism 19. saj lõpp, Postimpressionistid jätkasid Paul Gauguin ,,Kollane Prantsusmaa eredate ja paksude värvide ning Kirstus", eristuvate pintslitõmmete Vincent van Gogh
Kui valgus on soe on varjud sinised Ülevalt alla rakurss - jaapani mõju Kõik ei mahu täpselt pildile ära Kapotsiinide bulvar - Rouseni katedraal - sama hoone erinevatel aegadel Maalitakse ilma eelarvamusteta, nii nagu hetkel on, mitte nii nagu meeles on Vesiroosid Pierre- Augusto Renoir 1841-1919 Moulin de la Galett - ebatavaliselt suur maal impressionistide jaoks Istuv supleja - taust on väga tasapinnaline, vastandvärvilised varjud/peegeldus Jõe ääres - Camille Pizzaro Edgar-Hilaire Degas 1834-1917 Absindijoojad- ei kardeta tühja pinda, Vannis- laud ja tuba vastanduvad värvigamma poolest Neli tantsijat - Sinised tantsinad - palju teoseid baleriinidest Harjutustund/proov - näiliselt ei ole impressionistlik, aga palju tühja pinda ja õige ajastu Tantsijannad - jääb vaikselt pimedaks - värvid intensiivistuvad 14.a tantsijanna - pimeda mehe skulptuurid, bronksist päris kangast riided Degas rakendab fotograafiat oma maalikunsti abiks Mary Cassat 1844-1926 Loozis -
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
Illuka Kool Impressionism (Claude Monet ja Vincent van Gogh) Referaat Koostaja: Mari-Liis Pihlapuu Juhendaja: Luule Nõmm Illuka 2011 Kust algas impressionism? Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunaga arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal väljaimpressionism. "Impressioon", mis tähendab muljet -impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad ei maalinud mitte niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevaid valgust ja õhku. Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse loo...
19. saj I pool → Barbizoni koolkond → vabaõhumaal Temaatika: loodus, ajaloomaal G. Courbet “Kivilõhkujad” ● Impressionism (pr keeles “mulje”) C. Moneti maali järgi ● Maalisid väga kiiresti, väikeste pintslitõmmetega ● Maalisid seeriad lihtsatest motiividest erineval ajal ● Heinakuhjad, Roueni katedraal Kunstnikud A. Renoir - lõbutsevad inimesed pargis C. Pisano - inimesed mittedetailselt E. Degas - baleriinid ja hobused Postimpressionis tid V. van Gogh (1853-1890) - Lihtsad motiivid - Palju autoportreid - Ekspressiivne - väljendas tundeid läbi maali - Kõik tema tööd valmisid 10 aasta jooksul - u 900 maali ja 1100 graafilist tööd “Oliivipuud” (1889) Paul Cauguin ( 1848-1903) - Suured ühevärvilised värvipinnad - Must kontuur - Jõulised värvid “Millal sa abiellud?” (1892) Paul Cezanne (1839-1906)
inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Renoiri parimad maalid valmisid ajavahemikul 1875 1885. Portree- ja figuurimaalide kõrval maalis ka maastikke, linnavaateid ja natüürmorte. Teoseid: ,,Le Moulin de la Galette" (1876), ,,Näitlejatar Samary portree" (1877), ,,Tütarlaps lehvikuga" (1881), ,,Aerutajate eine" (1881). EDGAR DEGAS (1834 1917) Degas on kunstnik, kes pöörab suurt tähelepanu valguse probleemile, maalib heledate toonidega ja püüab fikseerida looduse mööduvaid ilmeid. Kuid loodus ning inimesed ei ole tema kunstis vaid ettekäändeks, Degas` maalides on tähtis ka sisuline külg. Eeskujudeks on Degas`le Courbet, Manet` ja jaapani värviline puulõige. Jaapani kunsti mõjusid on näha Degas` kompositsioonikäsitluse ja ebahariliku perspektiivikäsitluse juure.
huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Renoiri parimad maalid valmisid ajavahemikul 1875 1885. Portree- ja figuurimaalide kõrval maalis ka maastikke, linnavaateid ja natüürmorte. Teoseid: ,,Le Moulin de la Galette" (1876), ,,Näitlejatar Samary portree" (1877), ,,Tütarlaps lehvikuga" (1881), ,,Aerutajate eine" (1881). EDGAR DEGAS (1834 1917) Degas on kunstnik, kes pöörab suurt tähelepanu valguse probleemile, maalib heledate toonidega ja püüab fikseerida looduse mööduvaid ilmeid. Kuid loodus ning inimesed ei ole tema kunstis vaid ettekäändeks, Degas` maalides on tähtis ka sisuline külg. Eeskujudeks on Degas`le Courbet, Manet` ja jaapani värviline puulõige. Jaapani kunsti mõjusid on näha Degas` kompositsioonikäsitluse ja ebahariliku perspektiivikäsitluse juure.
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Vincent van Gogh Referaat Tallinn 2013 SISUKORD ELULUGU............................................................................................................................... 3 REALISM................................................................................................................................ 5 KOHTUMINE IMPRESSIONISMIGA....................................................................................... 6 MAALIKOMPOSITSIOON....................................................................................................... 7 VÄRVIKASUTUS.................................................................................................................... 8 STRUKTUUR JA KONTUUR.................................................................................................. 9 PÄEVALILLED...................................................
Teosed: ,,"punased katused", Sild Rouenis". Auguste Renoir maalis peale maastike ka inimesi, eriti meeldis talle alasti inimkeha kujutamine ja punapäised naised. Tema kunst on hästi soe, südamlik ja elurõõmus. Teosed: ,,Tuuleiil", ,,Tualett", Madame Monet pojaga", ,,Akt päikesevalguses", ,,Madame Henriot" Alfred Sisley suurlinna maalija. Teosed: ,,üleujutus Port Marly's, ,,Küla Seine'i kaldal", ,,St Martini kanal Pariisis" Edgar Degas tegeles pastelljoonistusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine oma teostes. Teosed: ,,Tantsija", ,,Concorde'i väljak", ,,Absint", ,,Täht laval", ,,End kuivatav naine", ,,Juukseid kammiv naine", ,,Sinised tantsijannad" SAJANDIVAHETUSE KUNST.SÜMBOLISM 19, 20 saj vahetusel on kunstil palju erinevaid nimetusi. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, püüdsid oma iva sisse panna. Käsitlesid suuri ja igavesi
Galette, Näitlejatar Samary portree, ehk Jaakobi võitlus ingliga, Kollane Kristus, Chatou vaated, Paadid Collioure' i Perekond, Embus Tütarlaps lehvikuga, Aerutajate eine Kaks tahiitilannat, Naine viljadega sadamas, Londoni sadam, Tantsija e. naine voodiserval EDGAR DEGAS - Priimabaleriin, Tänu VINCENT van GOGH - Maastik tähe ja publikule, Absint, Kammiv naine küpressidega, Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga, Kunstniku tuba, Päevalilled HENRI de TOLOUSE-LAUTREC - Moulin- Rouge, Aristide Bruant, Salong Rue des
Inimesed maalidel on tulvil tervist, r õõ mu, ilu. Värvid aja jooksul muutuvad ta maalidel aina heledamaks, hilje m do mineerivad roosa ja sinine. Kohati on Renoiri maalid ehk liigagi magusad. Edgar Degas- Algul maalis portreid ja ajaloo maale. Hilje m olustikustseenid: kohvik , teater, tänav. Erinev impressionistidest ei maalinud vabas õhus. Degas` maalidele on iseloo mulik kõrge sil mapiir, pildiserva poolt pooleks l õigatud figuurid. Maalide ainestiku leidis Degas suurlinna elust naised (eriti tualetti tege mas), hobuste v õidujooks, kohvikud jne. Eriti ar mastas balletistseene, kuid rõhutas mitte selle graatsiat ja ilu, vaid vaeva, rasket füüsilist tööd. Ar mastas pastelltehnikat. Degas` loomingus on impressionistlik: 1) suur tähelepanu on valgusel 2) toonid on heledad 3) püüab fikseerida m ö öduvat. Impressionistlik ei ole: 1) plastilisus, 2) maali sisulise külje rõhutamine
1. S?mbolismi olemus. 2. Skulptor Auguste Rodini 3 t??d. 3. Juugendi olemus. Riik. Miks tekkis? 4. Rahvusromantismi olemus. Gallen-Kallela 2 t??d, E. Munchi 2 t??d. 5. Postimpressionism. Van Gogh 2 t??d, Gauquin 1 t??, Cezanne 1 t??. 6. Neoimpressionism. Tehnika nimetus, millised olid maalid? Milliised olid uued teemad? 7. Toulouse-Lautrec'i looming. Missugusele kunstile pani aluse? 8. Fovism. Riik. S?na fovismi t?hendus. Matisse t??. Millised olid maalid? 9. Ekspressionismi olemus. Riik. 10. Kubismi olemus. Kust sai Picasso t?uke kubismile? Picasso 2 t??d. 11. Futurismi olemus. Riik. Kuidas anti edasi liikumist? Balla 1 t??. 12. Abstraktsionismi olemus. Riik. 13. Dadaismi olemmus. Riik. Mida panid n?itusele? M. Duchamp'i 1 t??. 14. S?rrealism. Riik. Kuulsaim s?rrealist? Millele toetus, kust saad m?jutusi? 2-3 t??d sellelt mehelt . 4 Sümbolismi olemus .......
vaieldamatult oma aja üks suurimaid ja värvikamaid kunstnikke ning impressionism, kui kunstisuunana on mulle endale väga huvi pakkuv. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed, kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda oma erilisel viisil. Nad on peaaegu alati jäänud oma arvamustele täiesti kindlaks, mõned üksikud impressionistid lasid oma arvamusi muuta. Monet'ga kaasaaegsed kunstnikud olid Manet, Renoir, Degas, Cezanne jpt. Monet kuulsaim teos ,,Impressioon. Tõusev päike" andis nime tervele kunstivoolule ja on üks ilusamaid teoseid kunstiajaloos, sest seda pilti vaadates kaoksid ümbert aeg ja ruum. Sa oleksid täiesti nagu seal pildi sees, nagu viibiksid ise seal Le Havre sadamas päikeseloojangu ajal. Alguses tegin selle töö lihtsalt referaadina, nagu õpetaja ütles. Alles hiljem hakkasin arusaama, mida ta tegelikult ootab uurimustööst
Koma-kujulised, kontuure välistavad. Loodi vabaõhumaale, maastikke, suurlinnaelu, kohvikustseene jne. Oluline koht teadusel (füüsika), huvitasid valgus- ja värviprobleemid, poolikud kehad. Tunnused: töö kiire valmimine, tohtis kujutamine muutuva valguse kaudu, pintslitõmbed lühikesed, värvilised varjud. Kunstnikud: Monet (tõusev päike/paadid, moonid, tulpide põld, roueni katedraal, vesiroosid), Renoir (aerutajate eine, portreed, istuv supleja), Pissarro (tänav, aed), Degas (tantsijad, hobuste võiduajamine) Postimpressionism (1890-1905) –Kasutab tumedaid toone. Kasvas välja impressionismist, püüti seda ületada, arendada, täiendada või eitada. Tunnused: geomeetriliste vormide rõhutamine, väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulike ja meelevaldseid värve kasutama. Kunstnikud: Van Gogh (autoportreed(parem), kartulisööjad,
orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Kirjanduses luuletajad: Baudelaire, Verlaire, Mallarme. Maalikunstis: Monet, Manet, Degas, Pissarro, Renoir. Claude Debussy (1862-1918) Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Varases nooruses oli ta Francki ja Wagneri mõju all. Ta on võitnud kantaadiga ,,Kadunud poeg" Rooma auhinna. 1885-1887. täiendas ta ennast Itaalias 3 aastat. Heliloojatest oli ta paaris Ravelliga. Nad õppisid samas koolis. Ravellil lükati 3 korda tagasi Rooma auhinna taotlus ja 4-ndal korral oleks ta selle saanud, aga loobus, ses tema õppejõud oli züriis.
maal, kaob täpseid kontuuri toonitav joonistus, Édouard Manet (1832 1883) varjude kasutamine nõrk, ei tarvita musta värvi, Claude Monet (1840 1926) suur heledus, skitseeriv maalitehnika, täpne Auguste Renoir (1841 1919) kujutis elust, maastikud, põllud, sillad, raudteed, Edgar Degas (1834 1917) taevas, vesi, pilved, purjekad, tantsijannad, Camille Pissarro (1830 1903) neegrid jne, maastik esiplaanil, pilt ülevalt- või Alfred Sisley(1839 1899) altvaates Skulptuur:
nimega Claude Monet. Seal esines näitusel lõuendiga ,,Impressioon. Tõusev päike" Selle maali järgi hakati ka kutsuma uut koolkonda-impressionistideks. Monet'st sai viljakaim impressionist. Ta ei maalinud niivõrd objekte vaid valgust ja õhku. Sama kehtib ka kunstniku Camille Pissarro kohta. Peamiselt inimeste kujutamisele pühendas end Auguste Renoir-,,Tütarlaps lehvikuga". Väga meeldejäävaid pilte baleriinidest ja ratsavõistlustest maalis Edgar Degas. ,,Täht ehk tantsijatar laval". Maastikumaalija Alfred Sisley-,,Paat üleujutuse hetkel". Ning naiskunstnik Berthe Morisot- ,,Häll" Impressionistid tõid suure muutuse maalide ülesehitusse. Nad ei keskendunud objektidele vaid võtsid hetke elust, linnavaatest. Nii võis juhtuda, et pool inimest on hoopis pildilt väljas. Maalisid samu pilte erinevatel aegadel ja nii võis saada hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. Esimesed impressionistid korraldasid
Teosed: ,,"punased katused", Sild Rouenis". Auguste Renoir maalis peale maastike ka inimesi, eriti meeldis talle alasti inimkeha kujutamine ja punapäised naised. Tema kunst on hästi soe, südamlik ja elurõõmus. Teosed: ,,Tuuleiil", ,,Tualett", Madame Monet pojaga", ,,Akt päikesevalguses", ,,Madame Henriot" Alfred Sisley suurlinna maalija. Teosed: ,,üleujutus Port Marly's, ,,Küla Seine'i kaldal", ,,St Martini kanal Pariisis" Edgar Degas tegeles pastelljoonistusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine oma teostes. Teosed: ,,Tantsija", ,,Concorde'i väljak", ,,Absint", ,,Täht laval", ,,End kuivatav naine", ,,Juukseid kammiv naine", ,,Sinised tantsijannad" SAJANDIVAHETUSE KUNST SÜMBOLISM 19, 20 saj vahetusel on kunstil palju erinevaid nimetusi. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, püüdsid oma iva sisse panna. Käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, surm, elu ringkäik,
Eeskujudeks olid Wagneri ja Liszti programmilised sümfooniad. Teemad olid võetud peamiselt kirjandusest. IMPRESSIONISM Millal tekkis ja kus? Mida tähendab ja iseloomustab impressionalistlik mõiste. Impressionismi mõiste pärineb 19. sajandi lõpu maalikunstist. 1874. aastal toimus Pariisis maalinäitus, kus eksponeerisid oma töid akadeemilise kunstimaitsega vastuolus olevad noored kunstnikud Monet, Pissaro, Renoir, Degas, Sisley. Monet andis ühele maalile nimeks ,,Impressionism" - ,,Tõusev Päike". Sellest sai alguse uudne kunstivool, mis algselt oli iroonilise kõlaga, kuid peagi muutus üldkasutatavaks stiilinimetuseks. Too välja, millised jooned olid stiilile olulised? Mis on programmiline muusika? Peened nüanssid, värvivarjundid, värvide muutused päevakulgedes ning valguse ja varju mäng. Programmiline muusika on muusika, mis põhineb kindlal teemal või süzeel,
Eriti esinduslik on muuseumi Madalmaade, Itaalia vararenessansi ja 17. sajandi Hispaania maalikunsti kogu. 8. Orsay muuseum (Pariis) Orsay muuseum (prantsuse Musée d'Orsay) on kunstimuuseum Pariisis. Asub Seine'i vasakul kaldal. Muuseumis on esindatud põhiliselt õhtumaade maalikunst ja skulptuur aastatest 1848– 1914, eriti palju impressionistide loomingut. Seal leidub tuntud teoseid kunstnikelt nagu Vincent van Gogh, Édouard Manet, Claude Monet, Edgar Degas, Maurice Denis, Odilon Redon, Paul Cézanne, Alfred Sisley, Camille Pissarro ja Georges-Pierre Seurat. Muuseumi aadress on 62 rue de Lille 75007, Pariis. Lähim metroopeatus on Solférino. Muuseumihoone ehitati 1900. aastal rongijaamaks. Kunstimuuseum avati seal 1986. aastal. 9. Vatikani muuseumid (Rooma) Vatikani muuseumid on Rooma linna piirides, Vatikanis, asuv muuseumikompleks. Maailma suurimate hulka kuuluvas
oletavat, vaid sellisena, nagu neid näeme. Tuleb kujutada seda ka valguse ja õhu kaudu. Pildilt kadusid täpsed piirjooned, ei ole ka suuri ühevärvilisi pindu, tulid erivärvilised pintslitõmbed, vähenes ruumilisus, sest tihti värviti ka varjud värviliseks. Traditsioonilinse kompositsiooni hülgamine- impressionistide eeskujuks tärkav fotograafia, pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Tähtasaimad-mone,renoir, degas, pissarro. Postimpressionism Kunstnikud, kes olid impressionismiga tegelenud, aga selles pettunud ja valinud erineva loomingusuuna. Postimpressionismi ei saanud nimetada stiiliks, ega ka vooluks. Kolm suurt postimpressionisti. Van gogh, paul gauguini, cezanne. Van gogh ei tahtmnud enam maalida ainult seda mida näeb, vaid pigem väljendada värvidegfa oma tundeid. Just viimastel eluaastatel maalis van gogh oma kõiger imepärasemad teosed. Ta uskus et värvid võivad
Kriitik Louis Leroyle need ei meeldinud ja ta nimetas neid selle pildi pealkirja järgi. Monet ise ütles, et tahtis maalida sadamat, aga oli väga udune hommik ja ei näinud sadamat, aga võis aimata. Sai mingi impressiooni, mida ta üritas edasi anda. Der Hafen von Le Havre, jedoch man kann den Hafen eher ahnen als sehen Impression von einem Hafe. Pintslilöögid, punktikesed. Ka krijanduses need pisitillukesed aspektid inimesest või asjast või objektist. Edgar Degas, Danceuses en bleu, 1890. Der Mensch, das Ich = ein Komplex aus Erinnerungen, Stimmungen, Eindrücken, Gefühlen; nie fertig, immer im Werden. Fikseeritud moment. Sümbolism Syrömung in der europäischen Literatur um 1870 1920, die von Frankreich ausging (S.Mallarme, Pl. Verlaine, C. Baudelaire "Les fleurs du mal") Gegen Realismus und Naturalismus Die Welt ist geheimnisvoll und wir können sie nur durch bestimmte Symbole verstehen
Aga 1880-90 jõudis stiil juba kõikjale. Uuendused töölahendites võimaldasid välitöid(kergem olmet ja värvid olid tuubides). Sageli maaliti ühte objekti erinevatel aegade. Maalide piirjooned(tihedus ja ruumilisus) hajuvad liikumises ning valguses. Kasutati intensiivseid värvitoone. Välditi raskeid varje ja piirjooni. Nähtavad kiired pintslitõmbed ja kohati paks värv. Põhjalikult uuriti värvusteooriad. Kuulsamad kunstnikud sellest perioodist Paul Cezanne 1839-1906 Edgar Degas 1834- 1917 Ckayde Monet 1840-1926 Camille Pisarro 1830-1903 Pierre-Auguste Renoir 1941-1919
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandu...
Muuseumi valduses on suur kollektsioon ameerika kunstist. Teoseid: Albert Bierstadti “Indiaanlased Fort Laramie ligidal,” Jean-Antonie Watteau “Perspektiiv, vaade läbi Pierre Crozat pargi puude.” New Yorgi Metropolitan – Aadress: 1000 Fifth Avenue at 82nd Street, New York. Omab Ameerika Ühendriikide kuulsaimat maalikogu. Teoseid: Ameerika disaineri Tiffany juugemdstiilis klaasaknad “Magnooliad ja Iirised,” Rembrandti maal “Aristoteles Homerose büsti ees,” Edgar Degas “Tantsijanna.” Muuseumi neoklassitsistliku fassaadi kavandas arhitekt Richard M. Hunt. Washingtoni rahvusgalerii – Aadress: National Mall Constitution Avenue’l 3. ja 9. tänava vahel, NW Washington. Eksponeerib paljusid euroopa kunsti tähtteoseid. Rahvusgalerii kogudest: Amedeo Modigliani naisakt, El Greco “Laokoon,” James A. Whistleri sadamastseen “Hall ja hõbedane: Chelsea dokk,” George Catlini loodud indiaanlase portree.
18. saj kunst Prantsusmaal pimestasid õukonnad euroopat. Aadlikud said sissetuleku riigilt. Nad ei teinud ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, ...
suureks toetuseks. Claude Monet maalimas. Auguste Renoir oli esialgu Monet'le konkurent. Olustikumaal impressionistlikus tehnikas. Hilisloomingus pöördus realistliku ja romantilisema impressionistliku kujutamise poole. ,,Tants Moulin de la Galette'is", seal võib näha kunstnikku ennast ka seal tantsimas. Kasutas lopsakaid naisakte ning modelle. ,,Gabrielle roosiga", üks tema lemmikmodelle. Tema pojast sai edukas rezissöör. E. Degas jõukast perekonnast, huvitus balletist ja ratsavõistlustest. ,,Priimabaleriin ehk täht ehk tantsijatar laval". ,,Dzokid võiduajamisel". Avalik antisemitist. Impressionism pole loomingus valdav. Sisley Inglismaal. Mererannik, veeteemad. Bretagne'i rannikust palju maale, sealsed üleujutused. Veespordi alad, aerutamine. ,,Regatt". Eelistab sinist ja valget on teinud ka talvemaastikku. Whistler. Realism: ,,Ema portree". impressionism: ,,Vana Battersea sild". Sümbolism. 1880A 8
õnnetusi - peale surma on meedia kujundanud temast boheemlasliku kunstniku musternäidise; tunnustusest jäi eluajal ilma pärast teda sellist kunsti enam eriti pole. (kui ta oleks kauem elanud, oleks vb vanaduses tunnustuse osaks saanud) MAURICE UTRILLO teine põneva ja keerulise kuid eduka elukäiguga mees. Lapsepõlv oli väga kaootiline ja rahutu, oil naiskunstniku poeg kes oli endine naismodell; isa teadmata kuid oletatakse, et mõni impressionist (ema oli nii Degas kui Renoir'i modell..). Poisi kasvatamisega väga ei tegelenud, hiljem abiellus jne. Maurice Utrillo oli tänavapoiss ja tuttav selle pahedega, kuid huvitus kunstist väga. Mingit kunstiõpet pole saanud, maalib kindla käega, hoogsalt, lahtise pintsliga, mahulised vormid, ei viimistle foovilik hoog ja julgus. Inimese anatoomiat samas ei valda kujutab kui visuaalseid plekke tänavapildis. Maalilaad
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
American Art Revision Materials Colonial Period Portraiture. The first typically American paintings were illustrated maps but painting remained scarce during C17. There were 4 reasons: settlers came from backgrounds where art was unusual, Protestant attitudes was averse to imagery and painting, the English were not yet distinguished in visual arts and religious art was non-existent. The colonial period is almost entirely limited to portraiture (deemed as `useful' by settlers). These first paintings were made by limners and artisans without formal training and were based on what was popular in England during the Tudors. The paintings are technically unskilled, strongly patterned, flat and linear. Spanish painting in America was mostly religious. In C18, painting was a luxury and necessitated wealth that had by then become available. Portraitures remained at the forefront because the rich could thusly display their status and becaus...
American Art Revision Materials Colonial Period Portraiture. The first typically American paintings were illustrated maps but painting remained scarce during C17. There were 4 reasons: settlers came from backgrounds where art was unusual, Protestant attitudes was averse to imagery and painting, the English were not yet distinguished in visual arts and religious art was non-existent. The colonial period is almost entirely limited to portraiture (deemed as `useful' by settlers). These first paintings were made by limners and artisans without formal training and were based on what was popular in England during the Tudors. The paintings are technically unskilled, strongly patterned, flat and linear. Spanish painting in America was mostly religious. In C18, painting was a luxury and necessitated wealth that had by then become available. Portraitures remained at the forefront because the rich could thusly display their status and becaus...
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas...
Nad töötasid vabas õhus (plenäärmaal). Impressionistid kasutasid ära 19. sajandi keskel kasutusele tulnud ettesegatud värve tuubides, mis meenutavad tänapäeva hambapastatuube. See võimaldas neil paindlikult töötada nii vabas õhus kui ka siseruumides. Varem tegi iga maalikunstnik oma värvid ise, jahvatades ja segades kuivi pigmendipulbreid linaseemneõliga. Kuulsamad kunstnikud sellest perioodist: Paul Cezanne 1839-1906 Edgar Degas 1834- 1917 Claude Monet 1840-1926 Camille Pissarro 1830-1903 Pierre-Auguste Renoir 1941-1919
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
