Edouard Manet (0)

… Gümnaasium
Edouard Manet
Referaat
Koostaja :
Klass: 11.
Juhendaja :
2014

Sisukord

Sissejuhatus 3
Nooruspõlv 4
Manet kunstnikuna 6
Tuntumad teosed 7
„ Kontsert Tuileries aias" 7
„Eine murul “ 7
„ Olympia “ 8
„ Maskiball ooperis“ 9
Looming küpses eas ja viimased eluaastad 10
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Edouard Manet( 23. jaanuar 1832 Pariis – 30. aprill 1883 Pariis) on Prantsuse maalikunstnik ja revolutsionäär vastu enda tahtmist. Ta soovis ametlikku tunnustust, kuid lugupidamatus vanadesse meistritesse ja kontrastide kasutamine põhjustasid hoopis pahameeletormi.Oma töödega „Eine murul“ ja „Olympia“ andis ta palju inspiratsiooni noortele kunstnikele, kes kujundasid välja impressionismi. Tema töödest räägiti palju, kuid iseennast ta impressionistiks ei pidanud. Tänapäeval käsitletakse Edouard Manet koos teiste impressionistidega.
Edouard Manet

Nooruspõlv

Manet sündis jõukasse ja heade sidemetega perekonda. Tema ema Eugénie-Desirée, sündinud Fournier , oli Rootsi kuninga Karl XIV Johani ristitütar. Isa Auguste Manet oli kohtunik ja ootas, et ka Édouard seoks oma elu õigusteadusega. Edouardi onu Charles Fournier julgustas aga poissi kunstiga tegelema ja viis teda sageli Louvre 'sse.
1841 astus Manet keskkooli. 1845 läks ta jällegi onu nõuandel joonistamiskursustele. Seal kohtus ta Antonin Proustiga, kellest sai hiljem Prantsusmaa kunstiminister ja Manet' eluaegne sõber. 1848 sõitis Manet isa soovitusel õppelaeval Rio de Janeirosse, kuid ta kukkus kaks korda mereväkke astumise katsetelt läbi. Pärast seda isa leebus ja lubas pojal jätkata kunstiõpinguid.
Aastatel 1850 kuni 1856 õppis Manet suurte ajalooliste maalide maalija, Thomas Couture käe all. Vabal ajal kopeeris Edouard vanade meistrite Louvres olevaid teoseid.
1853 kuni 1856 külastas ta Saksamaad, Itaaliat ja Madalmaid. Selle aja jooksul sai ta palju mõjutusi Hollandi kusntnikult Frans Halsilt, hispaanlaselt Diego Velazquezilt ja Francisco Jose de Goyalt.
1856 avas 24-aastane Edouard Manet oma stuudio . Tema stiili sel ajal iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, detailide lihtsus ja üleminkutoonide vältimine. Võttes omaks praeguse realismi stiili, maalis ta „Absinti jooja “ (1858-59). Ta maalis kaasajale omaseid teemasid : kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Religioosseid, mütoloogilisi ja ajaloolisi teemasid kasutas ta vähe, kuid siiski valmisid tal "Pilgatud Kristus" ja "Kristus inglitega", mis asuvad praegu Chicago Kunstiinstituudis ja New Yorgi Metropolitani Kunstimuuseumis.
„Absinti jooja“

Manet kunstnikuna

Manet rohmakas maalimisstiil ja tema tööde fotole omane valgustus olid omal ajal uudsed. Need eristusid selgelt renessaansiaja töödest, mida Manet hästi tundis, sageli kopeerinud oli ja inspiratsiooniallikana kasutas. Tema töid peetakse varamodernistlikeks. Päris modernismist eristab teda figuuride mustade piirjoonte kasutamine.
Manet elu jooksul arvasid kunstikriitikud temast üldiselt halvasti. Ametlik tunnustus saabus alles elu lõpuaastatel. Kuid siiski oli Manet'l kogu oma kunstnikukarjääri jooksul palju poolehoidjaid. Nende hulka kuulus Émile Zola , kes teda avalikult ajakirjanduses toetas, ning Stéphane Mallarmé ja Charles Baudelaire , kes innustasid teda kujutama elu niisugusena, nagu see on, ja seda mitte ilustama.
Manet tundis impressioniste hästi ning tema sõprade hulka kuulusid Edgar Degas, Claude Monet , Pierre-Auguste Renoir, Alfred Sisley, Paul Cézanne ja Camille Pisarro. Nendega tutvus ta kunstniku Berthe Morisot ' kaudu, kes 1874 abiellus Édouard Manet' noorema venna Eugéne'iga.
Manet mõjutas oluliselt impressionismi, aga ta ei osalenud impressionistide näitustel. Selle asemel eelistas ta saata oma maale Pariisi Salongi ja kutsus ka teisi impressioniste üles sama tegema, mitte ametlikku tunnustust täielikult hülgama ja üksnes omaenese näitusi korraldama . Sellegipoolest korraldas Manet ka isikunäitusi, kuid seda siis kui teda ametlikele ülevaatenäitustele ei lubatud.Ta ise ei pidanud end impressionistiks, kuigi tänapäeval loetakse teda tavaliselt impressionistide hulka. Impressionistid mõjutasid omakorda Manet'd. Elu lõpupoole hakkas ta kasutama heledamaid värve, kuid kasutas kuni surmani ka musta, mida impressionistid üldiselt ei teinud. Teine impressionistidele omane joon oli otse natuurist maalimine. Ka Manet maalis küllaltki palju vabas õhus, kuid ei loobunud kunagi lõplikult stuudiomaalist.

Tuntumad teosed

„Kontsert Tuileries aias"

1862 valmis tal maal "Kontsert Tuileries' aias“ Manet kujutas sellel oma sõpru, kunstnikke, kirjanikke ja muusikuid, ning lisas sinna ka autoportree. Maali õhustik kajastab seda, millisena Tuileries' aed välja nägi.
„Kontsert Tuileries aias"

„Eine murul“

1863 valmis teos "Eine murul". Samal aastal lükkas Pariisi Salong ühes 4000 teise maaliga ka selle maali tagasi. Seetõttu asutas keiser   Napoleon III   Salon des Refusé ehk Tagasilükatute salongi, et rahvas saaks ise otsustada, kas salongi valiti ikka õiged teosed. Tagasilükatute Salongi pandi välja ka "Eine murul".
Maalil on kujutatud täisriietuses mehi ja alasti naine. Need on Manet vend Eugéne, naisevend Ferdinand Leenhoff ja Manet lemmikmodell Victorine Meurent. Teos on maalitud katkestatud visandlike pintslitõmmetega. See oli uuenduslik maalimislaad, mis eristas Manet'd  Gustave Courbet'st. Maali kompositsioon annab tunnistust sellest, et Manet oli tuttav vanade meistrite töödega. Kolme figuuri poos maalil "Eine murul" on sarnane Marcantonio Raimondi gravüürile Raffaeliteosest "Parise otsus", mis pärineb 16. sajandi algusest.
„Eine murul“

„Olympia“

Samal aastal, kui „Eine murul“ valmis Edouard Manetil teos "Olympia" millel on kujutatud alasti naist, kes lamab voodil ja vaatab otse vaataja poole. Modelliks oli Victorine Meurent. "Olympia" meenutab Tiziani maali " Urbino Venus" ja Goya maali "Alasti maja", kuid erineb neist mitmeski olulises aspektis.
Maali esitleti Pariisi Salongis 1865. aastal kuid see tekitas üldsuses suurt pahameelt, kuna detailid viitas sellele, et kujutatud on kõrgema klassi prostituuti ning prostituutide kujutamist peeti tol ajal ebasündsaks. Antonin Prousti sõnul takistasid üksnes näituse administratsiooni ettevaatusabinõud pahaseid vaatajaid maali lõhki rebimast. Kuid paljud noorema põlvkonna kunstnikud kiitsid seda maali, näiteks Gustave Courbet, Paul Cézanne, Claude Monet ning ka hiljem Paul Gauguin.
„Olympia“

„Maskiball ooperis“

Maal "Maskiball ooperis" kujutab elavat rahvahulka pidu nautimas, mehi kõrgete kübarate ja pikkade mustade ülikondadega, kes vestlevad maske kandvate ja kostümeeritud naistega. Modellidena kasutas Manet sellel maalil oma sõpru.
„Maskiball ooperis“

Looming küpses eas ja viimased eluaastad

Tavaliselt kujutas Manet oma maalidel kesk- ja kõrgklassi inimesi oma sotsiaalses keskkonnas, kuid tegi seda ikka pisut omamoodi, maalidel, kus on palju inimesi, on sageli koos mitmest ühiskonnakihist pärit rahvast. Sel ajal polnud see tavaline, sest paljud arvasid, et eri klassidesse kuuluvate inimeste vaheline suhtlus peaks olema võimalikult väike.
Manet ei kasutanud ajaloolist ainest, kuid mõnedki tema kaasaegseid sündmusi kujutavad maalid mõjuvad tänapäeval ajaloolistena. Nende hulka kuuluvad sõjamaalid. Esimene sellistest töödest oli 1864 valminud "Kearsarge'i ja Alabama lahing", mis toimus USA kodusõja raames Prantsusmaa ranniku lähedal merel ja mida Manet võib-olla isegi oma silmaga nägi.
1867–1869 maalis Manet kolm maali pealkirjaga "Keiser Maximiliani hukkamine ". See teema oli Manet jaoks oluline, mida võib näha nii sellest, et ta tegi maalist mitu versiooni, kui ka sellest, et need olid suhteliselt suured maalid. Neil kujutatakse Napoleon III mõjul Mehhiko keisriks saanud Habsburgide soost Maximiliano hukkamist mahalaskmise läbi. Kaasaegse vaataja mõtted võis taoline teos viia kergesti sellele, et kui juba Mehhikos keiser maha lasti, siis võib see juhtuda ka Prantsusmaal. Juba 1870 kukutatigi Napoleon III Prantsuse-Saksa sõja tulemusena ja välja kuulutati vabariik.
Pariisi kommuuni ajal viibis Manet Püreneedes. Veel samal aastal, 1871, valmis tal kommuuni mõjul maal "Barrikaad", millel kujutatakse revolutsionääride mahalaskmist. Kirjadest sõpradele tuleb selgelt välja, et oma südames pooldas Manet kommuuni ja eelistas seda Kolmanda Vabariigi alguses võimule tulnud valitsustele.
1881 autasustati Manet'd Antonin Prousti survel Auleegioni ordeniga. Järgmisel aastal valmis Manet'l viimane maal: " Baar Folies-Bergère'is".
Manet suri süüfilisse ja reumasse, millesse nakatus 40-ndates eluaastates. Viimastel eluaastatel põhjustas haigus talle suurt valu ja lõpuks jäi ta osaliselt halvatuks. Sellele lisandus veel gangreen ja 11 päeva enne surma amputeeriti tal jalg. Ta suri Pariisis 51-aastaselt ja maeti Passy kalmistule.
2000. aastal müüdi üks Manet maale üle 20 miljoni dollari eest.
„Baar Folies-Bergère'is"

Kokkuvõte

Edouard Manet(1832- 1883) on Prantsuse impressionist, kuid tema töid peetakse varamodernistlikeks. Nagu ka palju teised kunstnikuid sai ka Manet kuulsaks alles peale oma surma.
Kunstiku teele juhatas poisi tema onu Charles Fournier, reisides ringi ja saades inspiratsiooni kuulsatelt kunstnikelt nagu Goya, Velazques ja Hals. 24. aastaselt avas ta juba oma stuudio.
Tema loomingut iseloomustavad rohmakas maalimisstiil, fotole omane valgustus ning kesk- ja kõrgklassi kujutamine oma sotsiaalses olekus. Kuulsamad tööd on „Eine murul“, „Olympia“, „Baar Folies-Bergère'is" ja „Kontsert Tuliersies aias“. Eluajal sai ta palju kriitikat ning tekitas oma töödega inimestes vastakaid tundeid, kunstnikute seas leidis ta aga heakskiitu.

Kasutatud kirjandus

http://en.wikipedia.org/wiki/The_Absinthe_Drinker_(Manet_painting)
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%89douard_Manet
http://www.manetedouard.org/biography.html
http://www.ometi.ee/kuulsad-kunstnikud.html
http://www.wikiart.org/en/edouard-manet/the-masked-ball-at-the-opera
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%89douard_Manet#mediaviewer/File:%C3%89douard_Manet-crop.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%89douard_Manet#mediaviewer/File:Manet_-_Musique_aux_Tuileries_rep.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%89douard_Manet#mediaviewer/File:Manet,_Edouard_-_Le_D%C3%A9jeuner_sur_l%27Herbe_(The_Picnic) _(1).jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%89douard_Manet#mediaviewer/File:Manet,_Edouard_-_Olympia,_1863.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%89douard_Manet#mediaviewer/File:Edouard_Manet,_A_Bar_at_the_Folies-Berg%C3%A8re.jpg