Romaani kunst: 10-13.s. Inglismaal, Lõ-Pr-l 13s Sx- mõjud ka peale seda. Esimene kunstiliik, mis haarab kõiki kunstialasid. Aeg, mil tekib monumentaallaad, skulptuur, arhitektuur. On lõppenud rahvasteränne, koos maaviljeluse arenguga hakkavad Euroopas kaduma näljahädad. Kloostrite areng on kiire. Kristlane tollal allasurutud müstikast. Romaani ornamentika taimemotiivid, loomamotiivid. Motiivid on stiliseeritud, peegelduvad näiteks sammaste kapiteelidel. Elulaadilt on stiil range ja lihtne. Rüütlikultuuri aeg, millele tekkis algus juba Karli ajal. Mööbel lihtne, aknanissides. Keskajal oli unustatud höövel, treimist tunti. Põhiliseks esemeks on kirst, rautatud äärtega. Arhitektuuri mõju mööbliesemetel, tarbekunstil. Hakkavad välja kujunema koolkonnad oma eripärasustega. Mööbel kas lõigete või maalingutega. Baldahhiinvoodi levik kliima külm. Lembekast kuuluvad rüütlikultuuri juurde puidust, metallist, nahast nendes kingiti pruu...
Tegelased kõrgest 5 vaatlust. Kirjutatud Madal zanr. Vabamad reeglid. seisusest. Labasus ja vägivald värssides. Vähe Meelelahutuslik. Õpetlik. keelatud. Kujutati ülevaid tegevust, palju mono- Tegelasteks võisid olla lihtrahva tundeid. Mõistus tähtsal kohal. looge. esindajad ja keskklass. Aleksandriinides (paarisriimis). Tõepärasus. Tegevustikuks kaasaja igapäeva elu. Eeskujud antiigist. Kolme ühtsuse mõte. Tegelased tüpiseeritud. 2. Moliere tuntumad teosed, nende aegumatuse põhjused. Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjandusse. Elulähedasem ja vormilt vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE ( 1622 1673). Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere ehitas oma komöödiad üles mingi üksiku iseloomujoone igakülgsele, üldistatud kujutamisele
dekooriga ehisraam, mis ümbritseb kirja, vappi, embleemi. Teemantkvaader- ristkülik , mille pind on viimistletud püramiidina või tüvipüramiidina. Maskaroon- stiliseeritud inim- või fantaasiaolendi groteskne näomask. Karüatiid maani rüüs seisva naise skulptuur, mis talastikku kandes asendab sammast v. piilarit. Soovitavat kurjandust: 1. A-C.KrauSe. Maalikunsti ajalugu renessansist tänapäevani Tallinn. Koolibri 2006. 2. Jan Gympel, Arhitektuuriajalugu antiigist tänapäevani. Varrak 2006. 3. D.Piper, Kunstiajalugu Tallinn Varrak 2006. 4. E.H.Gombrich, Kunstiajalugu Tallinn Avita 1997. 5. Kunstileksikon Eesti Klassikakirjastus. Tallinn 2001. 6. Umberto Eco Ilu ajalugu.Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006. 7. Üldine Kunstiajalugu. kirjastus Koolibri 1999. 8. Ilus maja, kaunis ruum. Prisma prindi kirjastus 2001.
Renessanss 1. Renessanss- taassünd, keskajale järgnev periood, mis võtab eeskuju antiigist. 2. perioodi iseloomustab: · Uus mõtteviis humanism, usk inimvõimetesse · Vaimne murrang · Trükikunsti areng · Maadeavastused (Ameerika) · leiutised · Oluline individuaalsus · Reformatsioon 3. Dante ,,Jumalik komöödia" · Käsitleb armastust kui usku, see on puhas hingeline tunne ja voorus, mis õilistab inimest, Dante põlgastas meelast lihtsat kirge. Platooniline
tagasitulek viimsel kohtupäeval. Kaskpostil kujutatud kroonitud Neitsi ja Jeesuslapse juures olevail palestikel kujutatakse stseene Kristuse sünnist ja lapsepõlvest: paremal Maarja kuulutus ja külastus ning vasakul templisse toomine. Need kaheksa erineval ajal valminud figuuri kuuluvad 13. Sajandi prantsuse skulptuuri meistriteoste hulka. Visitatsiooni kujutav kuulus seeria, kahe raseda naise, Maarja ja Eliisabeti kohutmine, on vormilisest küljest keskaegse antiigist inspireeritud skulptuuri kõrgem tase. Naised seisavad kontraposti võttele iseloomulikes poosides palestike sammaste ees, millele nad üksnes kergelt toetuvad. Vanem naine, Eliisabet, viipab tervituseks, kuid näib ootavat, kuni Maarja pöördub tema poole. Nende rõivad lao tuvad keha ümber sügavate liikumist tulvil voltidena. Mainitud kahe figuuri ja nende kõrval paikneva ettekuulutuse stseeni Neitsi ning vastasoleval uksepõsel kujutatud templisse toomise stseeni Siimeoni vahel on terav
nagu kõige täiuslikum realist. Flauberti puhul saime aru, et ta ei poolda seda mis toimub. Tsehovil oli selline meditsiiniline, loodusteaduslik mõtlemine kirjeldab palju ümbrust. On erinevaid lugusid, tüüpiline on see, et otsad jäävad lahti. Palju sõltub ta tegelasest või kogejast. Nt ,, Sündmus" kuidas kass sünnitab pojad. 19.saj romaanis võib näha sellist 2 suunda idelistlik ja antiidealistlik ja nende sünteesi. Ideaalne romaan on suundumus is algab antiigist peale tegelased kellel on kindel idee, mis läbi katsumuste jääb samasuguseks (nt truudus), tegelaste kõlbeline moraal mida katsumused ei saa murda. Ideaalset tegelast ei õnnestu kaasaegses miljöös teha siis asetatakse ta ajaloolisesse miljöösse. W.Scott sotlaste sõdimine minevikus ideaalne kangelane. Dickens, tolstoi lapsepõlve süütus. Tolstoi tunneb kaasa natuke kohmakatele tegelastele, sellistele üksildastele tõeotsijatele. Anna karenina lõppeb ilmutusega.
õigust on põhimõtteliselt võimalik ainult järjest paremini tundma õppida. Õigus ja usk on üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja institutsioonid. Kui õigus ja usk kuuluvad kokku ja kogu õiguse allikas on Jumal, siis saavad õiguse haldamisega tegelda need ja ainult need, kelle kätes on ka usu eest hoolitsemine. Õiguse autonoomsus. Õhtumaa kultuuritraditsioonile on usu- ja õiguselus omane teatud dualism, mis on oma alguse saanud antiigist. Juba Antiik-Roomas räägiti usust ja õigusest, eristati jumaliku ja inimliku päritoluga õigust, vastavalt fas ja ius. Roomlased tegid selget vahet keisril ja patriarhil. Peaaegu kõikjal on kaks teineteisele vastanduvad instantsi, kelle ülesanne seisneb inimliku elu korraldamises, kuid erineval moel. Kristlik kirik võttis selle seisukoha üle ning õpetas, et keegi pole ühekorraga ,,kuningas ja preester". Jumala ja keisri võim ning riik ei olnud üks ja seesama
ole luuleline leid, vaid see ,,päris". See on päris, sest see on loomulik ja lootuslik. Goethe jõudis tõdemuseni, et looduses on üldiste ja üksiknähtuste vahel korrapärane soes. Selleks seoseks osutub elu ise. Tema tunnetes võttis maad meeleliselt tajutav. Tasakaalustatus tunnete jaotus, mis ei lepi hetke joobumusega vaid muudab selle püsivaks elamuseks. 3. Ta otsis olemis mõtete Itaaliast ja antiigist. Ta pidi tõdema, et ,,tormi ja tungiga" ei saavuta midagi, sest inimese olemuseks on üksindus, eraldatus sellest, mis oli, lähenemata sellele, mis on, ja ennekõike ootamatu tuleviku üle otsustamine, tähendab omaenese hingevõitluste vaos pidamist. Itaalia tähendas talle sisemist vabadust, valgust ja rahu. Seal ühtisid silmaga nähetavaks, konkreetseks mõtteks, möödunu ja olev, kunst ja loodus. Goethe nägi looduse algühiku elavat variatsiooni, millest tuli
Kordamine arvestustööks Renessanss 1. Renessanssi mõiste ja tunnusjooned Renessanss (prantsuse keeles taassünd) keskajale järgnev antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumine, eelkõige Lääne-Euroopas 14-16. sajandil, sai alguse Itaaliast. Renessanssi aja mõtlejad pidasid inimest heaks, kuigi nad ei öelnud, et inimesed oleksid vigadeta. Ideaalseks peeti harmooniat ja õnnelikkust maa peal. Oluliseks sai isiksus ja individuaalsus. Valitsevaks sai humanistlik mõtlemine, mis tähendas inimlikkuse ja inimese kaitset ning inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide ning maise võimu orjusest. 2
Kunst Kunstis avaldub inimese loomejõud. Kunstiloomingu ja igasuguse muu valmistamis oskuse kohta on antiigist alates kasutatud ühtsama sõna (kreeka keeles techne, ladina keeles ars, saksa keeles kunst, sama on tähendanud ka eesti keele taid) ning alles 18. sajandil tekkis kunstikäsitlus tänapäevases mõttes: nn. Kauneid kunste (kirjandus, teater, tants, muusika, kujutav kunst ja arhidektuur) hakati vastandama inimtegevuse ja tunnetuse utilitaarseile (nt. tehnikale ja teadusele), milles pole tegelikkusse otseselt hinnangulist suhtumist. Tänapäeval eristatakse sõnakunsti
kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid (lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Lagedest eelistatati suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kaheksatahuline kuppel Firenze toomkirikus. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu Palazzo paleed, 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkse siseõuega, madal katus, mis tänavale peaaegu ei
Fibonacci arv tähistatud kujul Fn. Kuigi tanapäeval on teada juba jada üldliikme valem (nn. Binet' valem, (1.1)), Defineerimisel on siiski vaja paika panna ka kaks suvalist elementi. Tavaliselt fikseeritakse F0 = 0 ja F1 = 1. Fibonacci arve on uuritud juba 13. sajandist peale. Nimelt saab nende abil üpris hästi kirjeldada paljusid looduslikult kulgevaid protsesse. Samuti on kahe järjestikuse lõpmatusele laheneva indeksiga Fibonacci arvu jagamisel saadav suhe = 1+521, 618034 juba antiigist saati olnud kasutuses kunstis, kus seda peetakse koige harmoonilisemaks suhteks kahe pikkuse vahel (nn. kuldloige). Lisaks on arvud ise seotud mõningate kombinatoorika ja paljude tõenäosusteooria probleemidega (ka praktilise tõenäosusteooria, nt ruletiteooria, börsi liikumise teooriatega), samuti on nad leidnud kasutust informaatikas (nt. Fibonacci otsing, kui parandatud versioon kahendotsingust, mõnede algoritmide keerukuse hindamine). -Nimetatud Leonardo Pisano Fibonacci, 13. saj
uues maailmas peremehena tundev inimene. Ka portreekunst tuleb jälle moodi. VARARENESSANSI ARHITEKTUUR Esimesed uued jooned avaldusid sakraalarhitektuuris. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsetejoonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377- 1446), kelle kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites
"Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallisuus- ja kulttuuritutkielmia; Helsinki · Teder,M."Shakespeare ja tema "Hamlet"" 1926 · A.Lipkov Shakespeare kinolinal Tallinn · Gutmann,R. "Dante Alighieri" Tartu 1979 ülikooli väljaanne 1921 Sissejuhatus Renessansiks (taassünd) nimetatakse keskajale järgnenud, antiigist ja loodusest tiivustust saanud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16.sajandil. Termini renessanss (it. rinascimento) võttis esimesena kasutusele itaalia kunstnik ning kunstiajaloolane Giorgio Vasari oma teoses "Parimate maalikunstnike, kujurite ja arhitektide elulood"(1550).a. Uue aja maailmapilti avardasid mitmed samaaegselt mõjunud faktorid: 1.avastusretked (Ameerika taasavastati Kolumbuse poolt 1492, India), 2.reformatsioon usupuhastused, mis
Tehnilised uuendused ja keskaja sõjandus. Keskaja inimesed vaatlesid keskaega kui ajastut, mil kõik oli juba olemas, mitte midagi uut ei olnud enam võimalik leiutata. Olemasolevaid leiutisi oli võimlik ainult täiustada, samuti on võimalik taaselustada antiikaegseid leiutisi ja neile vajalikke modifikatsioone teha ,,keskaja kõige revolutsioonilisemad leiutised" pärinevadki just antiigist. 11. sajandil hakkavad ilmnema ja arenema tähtsad tehnilised uuendused, kuid üldiselt leiutatakse siiski vähe. Tähtsamad leiutised, mida ajaloolased omistavad keskajale pärinevad tegelikkuses juba varemast ajajärgust. Siinkohal võib näitena tuua vesiveski, mis arvatavasti pärineb 2. sajandist eKr Illüüriast ja mida roomlased suuresti täiustasid, asendades horisontaalsed rattad vertikaalsetega ja ühendades ülekande abil rataste horisontaalse telje veskikivide vertikaalse teljega
*Kaasani kirik David pühendub Napoleoni jäädvustamisele. Püüab esile tuua tema kangelaslikust, aga peale Napoleoni kukutamist elab Belgias. Ingres jääb surmani truuks klassitsismile. Püüab saada kaasaegseks Raphaeliks. Maalib suuri maale ja tema puuduseks on see, et ta ei mõistnud ühiskonna ja kunsti muutumist. Tema portreed, aktid, joonistused on ideaalsed näited klassitsismist. KLASSITSISM-SKULPTUUR *eeskuju võeti antiigist *Eelistatuim marmor *Antiikmütoloogiast võetud süzeed *Tavaliselt kujutati inimesi antiigipäraselt riietatuna või hoopis alasti *Tagasihoidlikud liigutused *Kuulsamad skulptorid: A.Canova (‘’Kolm graatsiat’’) ja B.Thorvaldsen (‘’Karjapoiss’’) * Thorvaldseni peetakse kõrgklassitsismi suurimaks meistriks, kes teostas klassitsismi ideesid kõige järjekindlamalt . ROMANTISM romants- kasutati rahvakeelsete tekstide eraldumist ladinak
Ooper 19.sajand Üks juhtivamaid muusika zanre Reageerib tundlikult ühiskonna probleemidele Huvi ooperi vastu väga suur(BUUM) Pariis: Ooperi pealinn.Kõige paremad tingimused,raha olemasolu.Ooperite ainestik ikka antiikajaloost ja mütoloogiast,aga pöörduma ajaloo ja olistiku süzeede juurde.Huvi troopika,salapära,ajaloo vastu. Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Itaalia: Impressaario-üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut.Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3.ndat etendust, heliloojal ei olnud ooperile enam õigusi....
-18.saj. antiikkunstist eeskuju võtnud kunstivool. · Klassitsistlik kirjandus peab oluliseks: 1) mõistuspärasust 2) selgust 3) loogilisust · Suur mõju oli Rene Descrates'i ratsionalismil. (,,Mõtlen, järelikult olen olemas") · Kunstil väga ranged reeglid ja põhimõtted, esiplaanil olid mõtted, mitte meeleline kogemus. Antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline harmoonia kokku sobitatud korrastatud riigi ja võimu ülevuse ideega. Väärtustati ainult antiigist tuntud zanreid. Oluline oli täpsus, korrastatus. · Autorid: 1) Moliere 2) Cornielle 3) Racine · Inimkarakter ei olnud enam tervik, vaatluse alla võeti üksikud iseloomujooned. Seetõttu muutusid tegelaskujud ühekülgseteks, skemaatilisteks. · Boileau ,,Luulekunst" Prantsuse klassitsismi põhimõtted. · Klassitsistliku teater algas, kui Prantsusmaal oli võimu tipul kardinal Richelieu, tegutsema hakkas Prantsuse Akadeemia. Mõlemad sekkusid pidevalt teatriellu ja
modernistliku arhitektuuri keelest ning väitis seal, et modernistlik arhitektuur on surnud Põhimõtte ,, Less is more'' asendus mõttega ,, Less is bore'' Ausse tulid modernismieelsed põhimõtted ja stiilid Postmodernism arhitektuuris Klassitsismist mõjustatud postmodernism levis alates 1970. aastatest Postmodernismi ideoloogia soosis kõikjal kohaliku omapära austamist ja ehitusliku konteksti arvestamist Tuntumad arhitektid Charles Moore (1925-1993) ja Thomas Gordon Smith võtsid ainest antiigist Postmodernism arhitektuuris Tuntuim Itaalia arhitekt Click to edit Master text styles on Aldo Rossi (1931) Second level Ta ei püüdnud uusehitisi Third level Fourth level vanale arhitektuurile Fifth level vastandada, vaid proovis neid just
(Ei teagi selle pildi tegemise asukohta, kuid mõte iseenesest on ju hea. Kitsastes tööstushoonete rägastikes saab samuti maastikuehitaja oma oskusi näidata ) 9 Jaapanist arenes ka kandikul või anumates paiknevate miniatuursete aedade ja bonsai kasvatamise kunst. 10 Kasutatud kirjandus Mazzoni,I.D. 50 klassikut Aiad ja Pargid Aiakunst antiigist tänapäevani, Tallinn 2006 TEA Kirjastus Hobhouse, P. Aianduse ajalugu, Kirjastus Varrak 2006 http://www.kotli.ee/jaapani.aiakujundus/ http://www.kodu-aed.ee/index.php?nid=431&r=4&page=63& 11
Sisult religioosne, vormilt ilmalik. Pühalik ja ilmalik sulavad kokku. Levis freskotehnika. Freskosid loodi kirikute jaoks. 15 sajandi teisel poolel tulid kasutusele õlivärvid (traditsioon Madalmaades). Tsentraalperspektiiv (15 saj keskel) valguse ja varjude osava suunamisega luuakse ruumilisuse kujutlus. Sandro Botticelli: Firenze 15 sajandi teise poole tuntuim kunstnik. Medicite suursoosik, liikus nende õukonnas. Suhtles kõrgharitlastega, huvitus antiigist. Maalidel näivad kujutatud isikud undlevat, ruumilisus pole talle oluline. ,,Kevad" (Cupido kinniseotud silmadega, naised, Chloris). ,,Veenuse sünd", ,,Kristuse leinamine". Üldist 16 sajandi Itaalia maalikunstist Kunstielu hakkas 16 sajandil koonduma Roomasse, 16 sajandi keskpaigaks kujunes Roomast kultuurikeskus. 16 sajandi kunsti nimetatakse kõrgrenessansiks. Kõrgrenessanss pole vararenessansi tipp, pigem uute eesmärkide ja rõhuasetustega kunst
Hakati kirjutama maisest elust, inimeste tunnetest. Laienes kirjanduse ühiskondlik funktsioon: kirjandusest saab kasvataja ja mõjutaja. Kaob anonüümsus, oluline on autor, isiksus. Prantsusmaa aadelkonnast kujunesid välja laulikud truväärid(Põhja-Prants) ja trubaduurid(Lõuna-Prants), kes laulsid daamidele Truväär- rüütlilaulik, kes luuletasid prants keeles. Trubaduur- provanssaali luuletaja ja rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet Rüütliromaanide ainestik pärines antiigist, oluliseks kujuneb armastusteema. Rikkalik ainestik pärines keldimüütidest, keskne tegelane oli briti kuningas Artur(5.- 6.saj) Romaanid kirjutati värsivormis. Arturi õukonnast on pärit ümarlauakomme, mis sümboliseeris võrdsust ja vendlust. Ümarlauaromaanid (proosavorm tuleb 13.-14.saj) Naiste vastu on austus, naine pole enam alam. Rüütel otsib seiklusi, et panna ennast proovile. Püha Graal- täiuse ja õnne sümbol / keskaja legendide müütiline reliikvia, väidetavate
Ent ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma kunstilt järjest rangemat vormidistsipliini. Kui 1635. aastal asutatiprantsuse keele arendamiseks ja ühtse kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks Prantsuse Akadeemia, sai see ühtlasi ülesande juhtida kogu avalikku kultuurielu. Akadeemia kaudu kunsti suhtes kehtestatud riiklikud põhimõtted ja karmid reeglid kujunesid peagi kunsti arengule piduriks. Klassitsism väärtustas vaid antiigist tuntud zanreid (ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos, tragöödia, komöödia), hilisemast ajast erandina sonetti, asudes neid seejuures üha rangemalt normeerima. Nii pidi tragöödia olema 5-vaatuseline ja kirjutatud paarisriimis, kohustuslik oli antiikne süzee ning kolme ühtsuse reegli arvestamine (see aja-, koha- ja tegevusühtsuse reegel nägi ette, et ,,ühes kohas, ühel päeval asetleidnud ühtne sündmus täitku näidendit algusest lõpuni").
hõimuliikumise suunda. See ilmaliku liivikeelse kirjanduse väljapaistvaim näide sisaldab oma 99 leheküljel palju rahvaehtsat lugemismaterjali, ka palju luuletusi liivi autoritelt, näiteks Karl Staltelt, August Skadinilt ja paljudelt teistelt. See ja ka varasemad liivi lugemisraamatud oli ja on emakeelseks lugemiseks kõigile, koolis ja kodus, et rahval üldse oleks midagi emakeeles lugeda. Kasutatud kirjandus 1. Anne Nahkuri gümnaasiumiõpik ,,Kirjandus antiigist renessansini". 2. Ajakiri Eesti kirik, 2002. aasta märtsikuu väljaanne.
päriselt olemas. Tema mõte ideaalriigist, kus riiki juhiksid filosoofid, on huvitav, aga ma arvan et see toimiks ainult praktikas ja päriselus oleks seda keeruline tulemuslikult rakendada. Platoni ideed olid siiski väga külluslikud, ta on üks maailma mõjukamaid filosoofe ning temalt on palju õppida. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Jacoby, E. 2003. 50 klassikut. Filosoofid. Mõtlejad antiigist tänapäevani. Tallinn: TEA Kirjastus. Gaarder, J. 1991. Sofie maailm. Tallinn: Koolibri. Saarinen, E. 1985. Filosoofia ajalugu, tipult tipule, Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita. Internet: https://et.wikipedia.org/wiki/Platon 6
Meditsiin, juura, bioloogia,teoloogia,teadus. 28.Mida tähendab retseptsiooniuurimuslik lähenemine antiigile? Mille poolest erineb see traditsioonilisest antiigiuurimisest? Retseptsioon >lad receptio’ (uuesti)saamine, vastuvõtmine Antiikkultuuri jätkamine ja muundamine, transformatsioon, hülgamine ja taasavastamine. Vahemere religioon kui Euroopa kultuuriline alge. Filosoofiliste, majanduslike, poliitiliste, usuliste, esteetiliste,eetiliste nähtuste alged antiigist.Antiik kui võrdlusalus ja suhestumispunkt Euroopa kultuurilise endapildi loomisel. Antiigist on alles kirjalikud või materiaalsed allikad. Nende ustavus on väike. Paljud on antiigi ajalugu omamoodi muundanud. Juurdepääs antiigile: vahendatus: abiks vaid kirjalikud ja ainelised allikad,fragmentaalsus: säilinud on vaid osa, seejuures sageli juhuslik osa(nt kirjanduses ca 1%) antiigi „jäänuste“ kogumine juba alates antiikajast
teravad tornid. Taas hakati konstruktiivse elemendina kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kuplite tähtsus seisnes ruumi tervikuna koos hoidmises. Vertikaaljooned läksid moest välja ja asemele tulid horisontaaljooned. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid. Seinapindu dekoreeritakse tihtipeale antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikuse väljendamiseks. Arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ilmalike hoonete loomiseks. Selle ala kõige suuremad saavutused jäid seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod, kipsist
Aristokraatia oli hääbumas tekkisid asemele ülikud provintsitest. Vaskne ajajärk ehk nn Rooma impeeriumi lõpp. Tulid nähtavale rooma kirjanduse languse tunnused. 3-4 sajand laostus täielikult. Rooma impeerium Page 4 Caesar Horatius Allikad Kirjandus antiigist renessansini- Anne Nahkur http://209.85.229.132/search? q=cache:47aCw1vviP4J:www.dreamsgarden.net/things/antiikkirjandus_kordamine.do c+rooma+kuldne+ajastu+ajaj%C3%A4rk+proosa&cd=5&hl=et&ct=clnk&gl=ee Ene http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/rooma7.htm, http://www.tlulib.ee/vana/pildid/oleviste/main7.html http://en.wikipedia.org/wiki/Roman_Empire Page 5
Basiilikate kõrval oli ka kodakirikuid. Juba arvukalt ehitati kloostrihooneid. Kloostrihooneid ühendas kirikuga tavaliselt ristikäik- võlvitud koda mis ümbritses nelinurkset hoovi ja avanes selle poole akende või kaartega. Arhitektuuri näited: Prantsusmaa- romaanikunsti sünnimaa. eristatakse üle 10 erineva koolkonna. Suurema piirkonna iseloomulikud jooned: Lõuna-Prantsusmaa- levinud oli saalkirik. Protorenessans- jooni antiigist. N: Saint Gilles kirik. Lääne-Prantsusmaal oli ka kuppelkirikuid ja rohkete skulptuuridega kaunistatud fassaade N: Notre-Dame-la- Grande kirik. Auvergne koolkond Kesk-Prantsusmaal tingimata nelitistorni ja kooriümbriskäiguga. Notre-Dame du Port kirik. AJASTU ISELOOMUSTUS KT. ROMAANI ARHITEKTUURI SÜSTEEM GOOTI ARHITEKTUURISÜSTEM ROMAANIKUNST ROMAANI V GOOTI PERIOODIL gooti arhitektuurisüsteem sisearhitektuuris kesklöövi müürid olid kolmeosalised nagu romaanistiiliski. Alumise
Sotsiaalne partnerlus; Rahvusvahelised eitamine natsionalismi; Anti-totalitarismi ja anti-militarism, kuid mitte patsifism; Multi-vektor välis- ja sisepoliitilistes; Pidevas muutumises, arengus ELi piire; Säilinud kultuur. ÜHINE AJALOOLINE SAATUS JA PÄRAND EUROOPA RAHVASTEL 2 RIIGIÕIGUS- Taavi Annus/ Tallinn 2001 2 3 Antiigist pärineb suur osa Euroopa nüüdiskultuuri aluseid, olgu nendeks siis vanakreeka näidendid ja mõtteteadus, rooma õigus ja ehitusoskused või hellenistlikelt aladelt üle hilise Rooma impeeriumi levinud ristiusk. See on olnud allikaks mitmetele uuenduslainetele: retseptsioonile keskajal, renesanssile ja valgustusajastule uusajal. Euroopa ühisnarratiiv lõimib tavapäraselt Vana-Kreekat ja –Roomat, keskaja feodalismi, renesanssi, valgustust, 19. saj liberalismi, kristlust,
lagesid. Ehitati palazzosi (Palazzo - monumentaalse fassaadikäsitlusega esindusliku elamu nimetus) . Kõrgrenessans, 15. sajandi lõpus hakkasid ka Itaalias rasked ajad, prantslased ja hispaanlased korraldasid sinna mitmeid sõjakäike. Sellega mandus ka Itaalia majanduse ja tööstuse areng. Kunstielu keskuseks oli endiselt Rooma. 16. sajandil sai arhitektide püüdluseks terviku taotlemine ja hoone kõikide üksikosade loomulik jaotamine ehitise üldmuljesse. Üha rohkem võeti eeskuju antiigist. Kunst : Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal lõuendil või puutahvlil. Nii on võimalik maali ka ühest kohast teise transportida. Üha sagedamini ilmuvad maalidele maastiku ja olustikuelemendid. Endiselt domineerib religioosne ainestik, kuid seda väljendatakse teisiti. Usulise harduse asemel kajastatakse üldinimlikke tundeid ja elurõõmu. Antiigi eeskujul luuakse taas antiikmütoloogilisi elurõõmsaid teoseid. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt
Pühakud tardunud poosis, range pühaliku ilmega. Hoiduti isikupärasusest. Motiivid olid igavese tähendusega märgid. Tähtis isikute äratuntavus, hingeseisundi iseloomustamine. Figuurid rikkalikult riietatud- avaldub suhtumine keha kujutamisse- erinevus antiigist. Tegelasi tunti tänu tingmärkidele · kiriku idaosa ja altari ümbrus oli rikkalikumalt kaunistatud. Apsiidivõlv- kujutati troonil istuvat Kristust. Võluvad dekoratiivse iluga, siira usulise hardusega ja jõulise ilmekusega. Näod väljendavad uut tüüpi hingelaadi (antiigi erinevus)
ja võrrelda peas vanat Kreeka teatrit ja tänapäeva teatrit. Areng tänaseni on ikka suur toimunud. Ikka said alguse kõik jumalatest ja uskumustest nagu paljud teisedki kunsti liigid nt. kirjandus, musitseerimine jne. Loodan, et lugejail oli huvitav ja meeldiv mu tööd lugeda, sest minul omal oli seda küll põnev uurida ja paberile panna. 7 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Teater 13.01.09 2. raamat: Nahkur, A. Kirjandus antiigist renessansini. Tallinn,Koolibri kirjastus, 2005, 183 lk. 3. http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/7rooma/images/amfiteater.jpg&imgrefurl= http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/7rooma/6roomamaailmariik.htm&usg=__tPGEYm fUz2TwN0TgZ35BchzECPs=&h=215&w=286&sz=10&hl=et&start=2&um=1&tbnid=cW2 KLlxINXqTcM:&tbnh=86&tbnw=115&prev=/images%3Fq%3Dkreeka%2Bamfiteater %26um%3D1%26hl%3Det 13.01
Vastupidiselt poeetilistele oodidele esindavad rõõmsameelsed karjaselaulud hoopis teistsugust luulemaailma. Needki põhinevad antiikeeskujudel, kusjuures tähtsaks väljendusvahendiks on ka dialoog. Ühtaegu on selgesti tuntav eesti rahvalaulu kõla. Pastoraalides kujutatakse karjalaste idüllilist elu kauni looduse rüpes. Näiteks ,,Karjaste laul. Ott ja Peedu", ,,Jaak, Jüri karjapoisid" ja ,,Elts ja Tiiu Karjased". Nendes karjaselauludes võib hõlpsalt ära tunda antiigist pärinevat anakreontilist luulelaadi. Kogu Kristjan Jaak Petersoni looming on sügavama elumõtte otsing ning inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga. Niiviisi tekib veetlev põiming, kus laulud muutuvad filosoofiaks ja filosoofi jälle lauludeks. Vahest siis läbi rõõmude, nagu pastoraalides, vahest läbi muremõtete. Näiteks ,,Mardi Lutterusse päwal", mida võib pidada ka tema vaimseks testamendiks. Kristjan Jaak Petersoni tööde kogu avaldas 1922. aastal A
Sellepärast ongi keskaegse linna tänava kitsad majad üksteise vastu tihedalt surutud, maja tavaliselt kõrge otsa viiluga ja ülemised korrused võisid veidi vendieeduvad. Renessanss: (Itaalia 15.sajand) Itaalias tekkisid kiired muudatused arenes pangandus, kauplemine, majandus. Tuli hakata väärtustama inimese oma võimeid, loomingulist, mõistust kõike ei saanud jätta enam jumala hooleks. Renessanss uuesti sünd antiigist. Vanarenessanss Firenze, Kõrgrenessanss Rooma ja Veneetsia. Loobuti kõigest gootilikust. Au sisse tõusis jälle kuppel. Tähtis ehitis: Peetri kirik Roomas. Kaunistused : sambad, pilastrid, lõvipead, puutod väike alati lapsuke, kipsist puuvilla ja lille valikud, akantuse lehed, kuppelehitised, ümarkaar. Kui tekkis mõjukate inimeste kiht siis hakati rõhku panema mugavatele elamutele. Itaalias hakkas arenema Palazzo uus elamutüüp, ruudukujuline, lihtne, esiküljed
USA Gemmoloogia Instituudis on välja töötanud lihtne ja efektiivne teemantidega kindlaks määramise viis, mis põhineb teemandi heal märgamisel õliga. Värvistatud õliga täidetud viltpliiatsiga tõmmatakse uuritavale kristallile joon. Teemandil on joon pidev, võltsingute ja imitatsioonide pinnale jäävad aga üksikud tilgakesed. Teemant pole ainult vääriskivi Teemanti esimene ja peamine tehniline tähtsus on seotud selle mineraali erakordse kõvadusega. Mõnede antiigist pärinevate suurehituste ehituskividelt on avastatud teemanttööriistaga töötlemise jälgi. 1862. a. soovitas sveitsi kellasepp kasutada tunnelite rajamisel just teemantpuure. Saadud puuraugud täideti lõhkeainega, mille plahvatusjõud purustas kaljud. Teemandist lõiketerade abil on rajatud läbi mägede kilomeetrite viisi tunneleid ja tungitud enam kui 12 km sügavusele maapõue. Ühe teemantlõiketeraga saab lõigata 3000 km metalli või 40 km klaasi. Teemantsaega
Avalikus õiguses- õiguse subjektide õugussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. Õiguse aljalugu 12. saj Kõik oli seotud kirikuga(Koraan, piibel ja ne). Õigus ja usk oli üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja instutsioonid. Autonoomsus Oli usu- ja õiguselus omane dualism, mis on oma alguse saanud antiigist. Kristlik kirik õpetas, et keegi ei saa olla ühekorraga ´´kuningas ja preester´´ , keisri võim ja riik ei olnudd üks ja seesama. Õigus oli ka Lääne kultuuris autonoomne ka poliitilise võimu valdajate suhets, seda iseloomustab valitsev suhtumine võimusse. Valdasid Rooma hilised juristid, et õigus peab kontrollima ka poliitikat. Õigusel on õius olla autonoomne. Kirjalikkus Õigus pidi olema järjepidev ja kirja pandud. 343
eelnimetatud seda nõuavad. Minu sõnumiks ei ole mitte see, et need käsitlused ei ole olulised, vaid pigem see, et leidub veel olulisi teadusfilosoofia teemasid, mis jäävad Lakatosi, Kuhni ja nende järgijate huvialast välja ja et leidub veel teadusfilosoofe, kes oma tähtsuselt ja mõjukuselt ei jää Lakatosile ja Kuhnile alla, kuid kes ei hooli teadusajaloost ja teadussotsioloogiast; näiteks Bas van Fraassen. Teadusfilosoofia on juba väga vana, kui ta pole pärit antiigist, siis uusajast kindlasti. Viimase 50-60 aasta jooksul on tekkinud veel üks iseseisev ja teadusfilosoofiale vastanduv filosoofia haru: tehnoloogiafilosoofia. (Senimaani käsitleti (kui üldse käsitleti) tehnikat üldise teadusfilosoofia raames.) Minu kursuse eripäraks on tehnoloogiafilosoofia teemadele teadusfilosoofia teemadega võrreldava mahu andmine. Kui mul oleks võimalik annaks loengulegi nimeks Teadus- ja tehnoloogiafilosoofia. Tulevikus võiks tehnoloogiafilosoofia osakaalu
ning Vana - Rooma uhked triumfikaared, kuplid. Ehitis pidi olema sümmeetriline, suured siledad seinapinnad, maja esiosa meenutas kreeka templit – sammastik, mille ülal kolmnurkne viil. Arhitektuurinäited - Madeleine kirik Pariisis – täielik kreeka templi koopia. Panteon Pariisis – suurmeeste matmispaik. Triumfikaar Pariisis. Klassitsistlik arhitektuur Eestis - Riispere mõisa peahoone. Tartu Ülikooli peahoone Skulptuur- Ka siin võeti täielikult eeskuju antiigist. Sile marmorpind, selge siluett. Tagasihoidlilikud liigutused. Rõivastatud antiigipäraselt või olid alasti. Idealiseeritud näojooned ja sirge”kreeka nina”. Ka oma kaasaegseid kujutati antiigikangelastena. näide: Thorvaldsen”Ganymedes jootmas kotkaks moondunud Zeusi” Tähtsamad skulptorid- Antonio Canova “Amor ja Psyche”. Bertel Thorvaldsen”Kristus”. Canova “Paolina Borghese Venusena” Maalikunst- Maalikunstile antiigist eeskuju ei leidunud, sest siis seda peaagu
REALISM Ld. k. ,realis' esemeline. Terviklik kirjandussuund tekkis Lääne-Euroopas 19. sajandi 30ndail aastail, kuigi iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. Alguseks võib pidada 1831. aastat, kui ilmus Stendhali ,,Punane ja must", samal aastal ilmus ka Hugo ,,Jumalaema kirik". Realism kujutab endast kunstimeetodi, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemust ja põhjuslikud seosed. Toob esile ajastule iseloomuliku, tüüpilise ja väldib juhuslikku, ebaolulist (selle poolest erineb naturalistmist realismi äärmuslik vool, mis rõhutab inetut, halba ja koledat poolt)
Madalmaade renessanss 15.sajandil Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest.
äärmine mitmekesisus. Poliitiline elu oli Euroopas sel ajal killustunud, osades maades kehtis veel kuningavõim, osa maid liikus aga kapitalistliku riigikorra suunas. Toimusid ka vaidlused ja võitlused usulistes küsimustes, katoliikluse ja protestantluse vahel, mitmel pool tegutses inkvisitsioon. Samuti arenesid jõudsalt teadus ja filosoofia, eurooplase maailmapilti avardasid uued geograafilised avastused ja kauged merereisid. Olulisim muutus oli aga inimese ja universumi suhte muutumine. Antiigist renessanssini oli ulatunud maailmapilt, mille keskel asetsesid maakera ja inimene. Uued teaduslikud avastused(Kopernik, Galilei) aga purustasid senise inimmõõdulise maailmapildi, muutes selle suureks ja avaraks. Nii nagu muutused ühiskonnas ja mõttemaailmas muudavad iga kodanikku, nii sai ka kunst mõjustatud uutest ideedest ja maailmapildi avardumisest. Sõltuvalt erinevate maade ebaühtlasest arengust on ka kunsti arengud neis maades erinevad. Itaalias jätkati
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Seda perioodi nimetatakse kõrgrenessanssiks 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst, seevastu sealne renessanssarhitektuur ja -skulptuur praktiliselt puuduvad. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopas sündisid liikumised, mis taotlesid usu taaslähendamist inimesele, mida ühiselt nimetatakse reformatsiooniks. Selle tulemusena puhkesid 16
sümmeetria, proportsioon ja elementide reeglipärasus. Eeskujuks võeti Vana-Rooma arhitektuur, millest oli säilinud arvukalt näiteid. Keskaegsed keerukad konstruktsioonid asendati korrapäraste sammaste, pilastrite, poolkaarte, kuplite ja nissidega. Rasked ja kõvad puutoolid muutuvad luksuslikumaks, saavad pehme istmeosa, nikerdatud ja kullatud dekoori, x- jalad. Kirstud on rikkalikult nikerdatud, ning kullatud. Itaalias peeti antiigi taastamist kõige tähtsamaks, antiigist lähtuti mitte ei kopeeritud. Firenze linnas said meistrid õppida üheskoos, Siena sai kuulsaks tänu pulmakirstudele. 16. saj. sai lõvikäppadel, poleeritud ja nikerdustega kirst, mis imiteeris sarkofaagi. Laudadel olid mustritega voluutjalad, piilarjalad. Kapid olid karniisiga, kuuljalgadega, riiulitega. Voodid olid baldahhiinidega, kast, mille jalgadele toetus teine kast. Istemööbel oli polstri ning patjadega pehmendatud, kasutati kuldnahka, pressitud mustrit, sametit, vask naeltega
enam midagi uut ütelda. Filosoofideks nimetatakse tihti ka teoreetikuid, kes tegelevad mingite uute ideede populariseerimisega mõnes valdkonnas, kuid ei oma otsest seost filosoofia traditsioonilise distsipliiniga. Nt võiks käia siia alla poliitikud, sotsiaal- ja majandusteadlased aga ka new age'i jms vasakpoolsed teoreetikud. Ometi toestuvad ka tänapäeva filosoofid suuresti tihti antiigist pärinevatele tõekspidamistele. Kirjandus Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandusi ning on suurel määral mõjutanud ka
Tartu Kõrgem Kunstikool Renessanss Itaalias mööbel ja interjöör referaat Tartu 2008 2 Sisukord Sissejuhatus................................................................................3 Interjöör......................................................................................4 Mööblikunst................................................................................5 Kasutatud kirjandus....................................................................9 3 Sissejuhatus 15. sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikku ja õhiskondlikku laadi: kauplemine Idamaadega, tööstuse teke ning panganduse arenemine koondasid Itaalia linnadesse üha enam uusi rikkusi. Edukad kaupmehed, töösturid ja pankurid, saavutanud lühikese aj...
On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavara abil. Teadlik kunstiline taotlus. Hingelis-vaimne armastuse tundmus, mis on küll maine aga ulatub jumalikuni
kleit tundus olevat paljal ihul. Tualeti juurde kuulus õhuke sall. Selline kerge riietus aga ei vastanud Prantsusmaa klimaatilistele tingimustele. Levisid külmetushaigused, eriti kopsupõletik, mida tunti "musliintõve" nime all. Napoleni valitsemisajal muutus rõivastus jälle luksuslikumaks. Musliini asemel kanti siidi ja sametit. Prantsusmaalt, mis oli moe alal juhtiv maa, levis ampiirmood teistesse maadesse. Skulptuur Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süeed. Kreeka kujusid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama Võitu, Armastust, Õiglust jne. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alasti figuurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna
ARVESTUS 1. Seleta lahti renessansi mõiste: Renessanss (ehk taassünd) - keskajale järgnev, antiigist ja loodusest mõjutatud vaimuliikumine eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, Firenzet. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Tähtsal kohal oli humanism!!!!!!!!!!!!!!!!! inimene ei sõltunud enam nii palju kirikust, asju tehti enda, mitte jumala pärast individualism ja saamahimu. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
