Teater (0)

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
Kristi Lember
TEATER LÄBI OMA AJALOO
Juhendaja : Aavo Jakobsoo
Pärnu 2009
SISSEJUAHTUS 3 1. TEATRIST ÜLDISELT 4 2. TEATRI SÜND (ANTIIKAEG) 4 2.1. Jumalateenistus teatrina 4 2.2. Kostüümid 4-5 2.3.Kreeka teatrid 5 2.4. Roomlased 5 3. KESKAEG 5-6 3.1. Klassitsism 6 4. EESTI TEATER 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUS 8
LISAD
Lisa 1 pildid 9
Sissejuhatus
Teater on meie ajal olnud ainult meelelahutus . Kuid kas seda oli ta ka oma algusaegadel? Kuidas ja mis moodi on arenenud teater selliseks nagu meie teda peame? Kas teatrit on alati etendatud nii nagu meie aja inimesed seda teevad? Sellistele ja paljudele teistele küsimustele otsin ma vastuseid oma referaadis. Loodan kokku panna töö mis on ülevaatlik ja seletav, et ka võhik, kes ei tea teatri ajaloost midagi, saaks selle arengust aimu . Minu eesmärk on ka enesele selgeks teha ja lahti mõtestada teatri ajalugu ja kombed.
Teatrist üldiselt
Sõna teater on tulnud kreeka keelsest sõnast theatron e. vaatemängupaik. Teater on sõna-, muusika - ja tantsulavastusi esitav asutus, kus etendatakse oopereid, operette, ballette ja näidendeid. Etendusi esitatakse teatrihoones, kultuurimajas või siis tänaval. Teater on teesklus , tembutus, vaatamisväärne sündmus ja samuti üks kunsti liikidest.
Teatrietendus sünnib näitlejate, näitekirjaniku, teatrikunstniku, lavastaja , valgustaja , helitehniku, rätseppade, riieturide, jumestajate ja lavatöötajate koostöös.
Teatri sünd (antiikaeg)
Juba loodusrahvaste tavades leidus näitekunsti sugemeid nt. enne jahile minekut korraldati omavahel mänge, millega paluti jumalalt head saaki ja kui sul oli mängus õnne siis pidi ka muus elus hästi minema.
Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kommetest välja näitekunst, mis oli eri rahvastel isesugune. Teatri sünd on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega Kreekas. Kus tema auks korraldatud riitused ja rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Nendes rongkäikudes osalesid alati ka saatürid (Dionysose mütoloogilised kaaslased sokud), neid kehastasid mehed, nad laulsid ja käitusid ülemeelikult. Nendest lauludest mis need sokud laulsid on nime saanud tragöödia (kreeka tragoidia:tragos – kits, sokk + o(i)de -­ laul). Arvatakse, et kõige algelisemad teatrietendused olid seotud jumalatele sokuohvri toomisega ­. Algul piirduti Dionysose austamisega kuid hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja nende elust. Enamikkude kreeka näidendite sündmustik rajanes rahva usundi- ja kultuuripärandil.
2.1. Jumalateenistus teatrina
Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas poeet Thespis . Tema tähtis uuendus oli see, et ta oli esimene, kes astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, deklameerides värsse. Seega oli ta siis nii esimene näitejuht kui ka esimene näitleja. Peale seda hakati sama laadi näidendeid esitama ka suurte dionüüsiate pidustustel, peale teksti kirjutas autor ka etendusele muusika ja tantsulise osa, oli näitejuht ja näitleja ning harjutas kooriga. Hiljem võtsid selle töö üle asjatundjad.
2.2. Kostüümid
Näitlejad kandsid rikkalikult kaunistatud eredavärvilist rüüd ning selle juurde kõrgeid jalatseid. Kostüüme täiendasid maskid , mis võeti kasutusele arvatavasti juba Thespise ajal. Need olid vajalikud sest siis sai üks näitleja mängida mitut rolli ja naise osa ( antiikajal võisid näitlejad olla vaid mehed) ning saadi iseloomustada näitlejat ja tema tundeid.
2.3. Kreeka teatrid
Kreeka teatrit nimetati orkestraks ( amfiteater ). Antud teatri südameks oli tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ja keskel asuva Dionysose altariga. Selle taga oli ajutine lavaehitis skeene , mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning ühtlasi varjas ka riietusruume ja lavamehhanisme. Kolmas teatriehitise osa oli vaatamispaik e. theatron, tavaliselt oli see ehitatud mööda laugjat mäenõlva, tõusvate astangutega ja poolringis ümber orkestra . Algul olid seal ainult astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed.
Etendused olid tasulised ja kohustuslikud. Nende vaatama minemiseks ja sissepääsu eest tasumiseks andis riik isegi toetust. Etenduse vaheaegu polnud ja mäng kulges katkematult.
On teada, et esimene tragöödia võistlus korraldati 534 e.m.a. Hiljem etendati ka komöödiaid mis said alguse Dionysose rongkäikude falloselauludest. Esimene komöödiavõistlus toimus aastal 488 ekr.
2.4. Roomlased
Kreeklasi hakkasid jäljendama ka Roomlased. Nemad hakkasid ka etendama näidendeid (millest palju olid Kreeka omad). Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jne. ja sellest arenes hiljem välja tsirkus .
Keskaeg
Keskajal püsivat ja paikset teatrit polnud kuid esinesid rändnäitlejad (miimid) ja zhonglöörid. Näidendid olid kristlikust liturgiast. Liturgilisi näidendeid mängiti kogu Euroopas, algul olid need ainult preestritele ja kooripoistele, hiljem aga ka lihtrahvale. 10 saj. hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kiriku ees või kirikus piibliteemalisi näitemänge. 13. sajandil osales piiblilugusid kujutavates müsteeriumites ja miraaklites arvukas tegelaskond. Esitati keerulisi lavastusi. Lavaseadmed muutusid ajaga keerukamaks ja võimaldasid isegi maavärinaid edasi anda. Lavastused pidid olema tõetruud, kasutati isegi elus loomi, kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Etendust saatis instrumentaal - või vokaalmuusika.
12-13 saj. müsteeriumites esinesid juba tavalised linnakodanikud . Etendati ka moraliteesid (pahede ja vooruste võitlused), miraakleid ( religioossne näidend), farsse ( usulise näidendi jämekoomiline vahemäng) ja sotiisid (lühike, improviseeritud ülikoomiline pala, narrimäng).
Kunstide üldine elavnemine renessanssi ajal turgutas ka teatrit. Jõudsalt hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus . Sellest ajast pärineb ka Euroopas siia maani püsima jäänud karplava .
3.1. Klassitsism
Klassitsismile iseloomulikud jooned kujunesid lõpuks välja Prantsusmaal. 18 saj. suurimad valgustusaja näitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja Lessing. Kodanliku draama arendusse andis suure osa F. Von Schiller , kes mõjutas ka romantikuid. 19. saj. alguses oli valitsev romantiline suund kuid selle sajandi lõpuks seadis naturalism argise tõetruuduse. Kirjeldati perekonnaelu vastuolusid ja kritiseeriti ühiskonda. Psühholoogilise realismi suurmeister teatris oli A. Tsehhov ja Maeterlinc oli sümbolismi meister. Poliitilise teatri lipukandja B. Brecht arendas eepilise teatri teooria. Pärast II Maailmasõda olid mõjukad eksistentsialism ja absurditeater.
Eesti teater
Eesti teater sai alguse „Vanemuise“ seltsist eesotsas Lydia Koidulaga 1870. aastal. Eesti teater oli siis vähenõudlik, külakomöödiate ja romantiliste melodraamadega väljendati ühiskondlikke hoiakuid. Meie rahvas võttis selle kunstiliigi üllatavalt kiiresti omaks. Nüüd olid ka näiteringid rahvusliku liikumise vormid. Kogu selle aja vältel oli ikkagi juhtivaks Tartu „ Vanemuine “ mis kujunes juba poolkutseliseks teatriks, selle kõrgaeg oli 1880. aastal kui katsetati ka maailmaklassikaga.
Kokkuvõte
Sain väga huvitavaid asju teada teatri ajaloo ja selle sündimise kohta. Väga huvitav oli seda tööd koostada, sest olen nende etappidega eraldi palju kokku puutunud. Hea oli ette kujutada ja võrrelda peas vanat Kreeka teatrit ja tänapäeva teatrit. Areng tänaseni on ikka suur toimunud. Ikka said alguse kõik jumalatest ja uskumustest nagu paljud teisedki kunsti liigid nt. kirjandus, musitseerimine jne. Loodan, et lugejail oli huvitav ja meeldiv mu tööd lugeda, sest minul omal oli seda küll põnev uurida ja paberile panna.
Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Teater 13.01.09

raamat: Nahkur, A.
Kirjandus antiigist renessansini.
Tallinn,Koolibri kirjastus,
2005,
183 lk.
3. http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/7rooma/images/amfiteater.jpg&imgrefurl=http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/7rooma/6roomamaailmariik.htm&usg=__tPGEYmfUz2TwN0TgZ35BchzECPs=&h=215&w=286&sz=10&hl=et&start=2&um=1&tbnid=cW2KLlxINXqTcM:&tbnh=86&tbnw=115&prev=/images%3Fq%3Dkreeka%2Bamfiteater%26um%3D1%26hl%3Det 13.01.09
4. http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://sellinemaailm.files.wordpress.com/2007/03/amfiteater.jpg&imgrefurl=http://sellinemaailm.wordpress.com/2007/04/05/turgi-2006/&usg=__lf12X4QZ3g_EY3tvYPXjzBXRjgI=&h=606&w=806&sz=165&hl=et&start=1&um=1&tbnid=69gFUevl1qrSxM:&tbnh=108&tbnw=143&prev=/images%3Fq%3Dkreeka%2Bamfiteater%26um%3D1%26hl%3Det 13.01.09
LISA1
Pildid
Kreeka stiilis amfiteater, Ephesose Suur Teater
Roomas välja kaevatud amfiteatri areen
10