Romaani kunst (0)

Romaani kunst : 10-13.s.
Inglismaal, Lõ-Pr-l 13s
Sx- mõjud ka peale seda.
Esimene kunstiliik, mis haarab kõiki kunstialasid. Aeg, mil tekib monumentaallaad, skulptuur , arhitektuur . On lõppenud rahvasteränne, koos maaviljeluse arenguga hakkavad Euroopas kaduma näljahädad. Kloostrite areng on kiire. Kristlane tollal allasurutud müstikast. Romaani ornamentika – taimemotiivid, loomamotiivid. Motiivid on stiliseeritud, peegelduvad näiteks sammaste kapiteelidel.
Elulaadilt on stiil range ja lihtne. Rüütlikultuuri aeg, millele tekkis algus juba Karli ajal. Mööbel lihtne, aknaniššides. Keskajal oli unustatud höövel, treimist tunti. Põhiliseks esemeks on kirst , rautatud äärtega. Arhitektuuri mõju mööbliesemetel, tarbekunstil. Hakkavad välja kujunema koolkonnad oma eripärasustega. Mööbel kas lõigete või maalingutega. Baldahhiinvoodi levik – kliima külm. Lembekast – kuuluvad rüütlikultuuri juurde – puidust, metallist, nahast – nendes kingiti pruudile pulmakinke. Ikonograafia vabam kui nt siidkangal – ei midagi triviaalset.

• Kantsel: figuraalsete plastiliste skulptuuride kasutamine
  
• Romaani kapiteel oma fantastiliste kujunditega.
  

Tehakse palju keraamikat, kuid mitte kõrgtasemelist. Klaasikunst arenenud, laialdane vitraažide kasutamine. Nende värvides on saavutatud erakordne selgus. Tinaraamidega klaasitehnika kujunes välja 11.s (tulise rauaga). Muidu tehnikatest veel skrafiitot – ornamentaalsed motiivid.
Tekstiil leiab intensiivse arenguperioodi: kangakunst kõrgel tasemel.

• Bayeux vaip : 1077. Piiskop Odo ( tellija , W. Vallutaja poolvend ), kujutab 1066 Hastingsi lahingut. 18.saj äratas tähelepanu. Vaip kandis enne teisi nimetusi: traperii jne. Täpset kasutamist ei teata. Üle 600 inimfiguuri, pluss u 300 hobust jne. Tegelaste juures ääremärkused. 68,3m pikk.
  

1) M(H?)alberstadti vaibad: a) Aabrahami vaip, u 1150 – 1,2x 10,65 b) Apostlite vaip. 1170-75 – 1,18x 8,85m c) Karl Suure vaip 1230-40.

• Gerona kirik : u 1100. Tekstiil, mis on lõigatud tükkideks (Nürnbergis, Lyonis, Londonis tükke). Tugeva Bütsantsi mõjuga – võitlevate deemonite figuuridega.
  

12.saj pakub telgedel kootud vaipu – püst-, vertikaal või horisontaalsetel telgedel. Arvatakse, et umbes 8.saj tõid araablased Euroopasse lõimevaibad. NB! Koelõngade arvu järgi loetakse väärtust: neid 8-30. Tänapäeval värvimõju on kadunud. Must kadunud, roh muutunud siniseks jne. Napoleon lasi vaiba Pariisi tuua, sealt Inglismaale . Hitler tahtis endale.

Halberstadti St Miikaeli kirikus: Kõik kolm on lõimevaibad, suhteliselt hästi säilinud. Alates reformatsioonist kuni 19s neid ei kasutatud. Luterlased ei vajanud kaunistusi. 1930ndatel Pühavaimu kirik müüs Wotke altari. Niguliste tagastamine.

• A) Kas püst- või vertikaaltelgedel, värvilaikude kaupa tehtud. Mõnikord tuntud ka Miikaeli ja inglite vaibana. Moosese I rmt 18 ptk sisuks . Lõpeb perspektiivis antud meandri motiiviga. Vaipa ümbritseb tervikuna tekst. Vaiba üldtoon sinine, sellel soojades toonides figuurid . Kõik kontuurid ja voldistik on toonitatud tugeva lõimega. Perspektiivi see aeg ei tunnista. Nimed antud. Rangelt romaani stiilis.
  
• B) Apostlite vaip: eelmisest vanem. Keskel Kristus Maailma valitsejana. Jüngrid ümber. Istuvad romaani tornide vahele pandud pinkidel. Nimesildid juures. 2 pool tunduvalt hõredamas kompositsioonis.
  
• C) Kõige hilisem vaip, u 1165 Allenstadti piiskopkonna rajaja tellis vist , kuulutati igatahes pühakuks. Püsttelgedel kootud. Säilivus 1/5 endisest vaibast. Keskel Karl ja ümber kirjad, mis ülistavad teda.
  

Quedlinburgi vaip – u1200. Erandlik – on sõlmvaip, saatus olnud raske. Säilinud ainult 5 fragmenti, mille alusel restaur. Kasutatud põrandavaibana. 18s alles märgati. Ikonograafia antiigist, Mercuriuse pulm. Pieta ja Justitia pikkus üle 2m. Viimane osa lõpeb Veenusega. Antud antiigi vaimsus, teatud moraal. Plastilisus annab siiski mõju gooti laadist . Taheti kinkida paavstile (Inn III). Palju meistreid. Lõplikult valmis u 1600. Nimed juures. Veenus vokiga. Euroopas esimene sõlmvaip, mida teatakse.
Ilusaid vaipu on leitud ka Norrast. Tsükkel “Kuud” ühes kirikus.

• Kevad:
  
• Mai – samast sarjast. Vaipu tehti palju, ka nt lossidele, mitte ainult kirikutele.
  

Siiditootmine, kangaste kudumine levinud.
Metallehistöö: suured keskused Moseli orgudes, Reini joa prk-s. Kloostrid keskusteks. Belgias saab tuntuks .
Töödeltakse kulda, hõbedat, rauda. Ka palju pronksi. Kirikud vajavad üha rohkem uste jms jaoks. Messing laiaulatuslikult kasutusel. Kasutatakse kõiki tehnikaid. Emailtehnikates ei kasutata enam Bü mõjul cloisonnéd, vaid champlevéd. See levis Bü kaudu 10s.

• Karl Suure kirst 1200- 1215
  
• Maarja kirst: 1238
  
• Nicolas de Verdun : Klostenburgi altar 1181.
  
• Kolme kuninga kirst 1181-1230.
  
• Baas: on välja kujunenud juba.
  

St Denis karikas. Abt Suger , 1081-1151. Piiskop, poliitik , ajalookirjutaja. Louis VI ja VII ajal nende sõber. 1140 tellis peaaltarile karika. Sangadega, peen, filigraan . Võimas organisaator , tõi sinna 7 kullasseppa ja lasi teha suure risti.

• Hildesheimi kirik. Bernvard. Surn 1022. Uksed on romaanika suurim pronksitöö. 16 stseeni: tervete figuuridega stseene Kr elust. 4m kõrge. Vastukaja Traianuse sambale . Suure koolkonna ja monumentaalse stiili looja.
  
• 50cm kõrge, kuld , pärlid, kalliskivid. ~1015 Sx lõunaosas.
  

Renvi de Huv (???) – 1125 . Oluline õpetajana. Töötab Liege’is. Selle katedraali ustemason. 4 stseeni, all härgadena apostlid. Monumentaalse stiili labilöömise näiteks metallis.
Godefroi de Clavi – 12.saj 3 veerandil. Monumentaalsete relikviaaride looja. Mood kestab u 100 a Eur-s.

• Paavst Alex-I pea reliikvia , u 1150. Sellel ajal toimis paavsti paigutamine sellesse relikviaari. Ekspressiivne vorm, pea elusuurune. Hõbe. Staveloti piiskop Wibald tellis töö.
  
• St Servatiuse relikviaar. Maastricht 1160-70.
  
• Evangelist Johannese pea säilmetega. Ekspressiivne.
  
• Apostel A...(???) jala relikviaar.
  

Nicolas de Verdun – romaanika viimane suur esindaja. Tegutses 13.s lõpus. Kullassepp , emailimeister. Jooned gootilikud. Viljakas. Kölnis kolme kuninga kirst. Kõige suurem sellelaadne relikviar.