maal. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on viimasest lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub intensiivsemaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy Tverskajaga. Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea ja murrab hobuse selgroo. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta usutleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta armastab Vronskit. Karenin on rabatud.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Alvar Umb Antonio Vivaldi 1678-1741 referaat Juhendaja:Õp.Kai-tõe Ellermaa Pärnu2009 4.Märtsil 1678 sündis Veneetsias elavate Vivaldide perekonda esiklaps. Seitsme kuuselt ilmale tulnud lapsuke paistis nii nõrguke , ämmaemand soovitas lapse kohe ära ristida peljates tema esimesi hingetõmbeid ühtlasi viimasteks jäävat , andes talle nimeks Antonio Lucio Vivaldi. Kuigi sündis perekonda veel kolm tütart ja kaks poega sai Antonio esiklaps.Vennad hakkasid isa eeskujul parukategijateks .Vivaldi esimestest elu aastatest on teada vähe . Juba kümne aastaselt asus Ta asendama isa Püha Markuse kiriku orkestris , kui orkester asus Esinema väljaspool Veneetsiat . Tema esimene ja peamine õpetaja Oli tema isa Giovanni Battista , kellest oli kujunenud tõeline viilulivirtoos. Oletatakse ,et noor Antonio võttis kompositsioonitunde 1690.aastal surn...
Eesti, 1980 1. Teose sisu lühikokkuvõte Katku Villu vabanes vanglast, kus ta istus kinni inimese tapmise eest, mida ta tegi oma lapse ema kaitseks. Külas oli tema maine maas. Peale vangast vabanemist hakkas ta kodus kõvasti tööd tegema ning oli oma vanematele talus suureks abiks. Oli jaanipäeva õhtu, kui Villu hakkas Kõrboja uue perenaise Annaga juttu rääkima ning tantsima. Hiljem mingi kivimäele, kus Villu tahtis paar kivi õhku lasta, kuid selle tulemusel sai ta viga ning ta toimetati haiglasse. Villu alles oleval silmal läks nägemine tuduvalt halvemaks ning ta käsi sai kõvasti viga. Külas levisid jutud, et Kõrboja Anna tahab Villut oma talule peremeheks. Villu aga soovis sauna Eevi ära võtta. Peale seda, kui Anna kutsus nutt silmis Villut kõrbojale, läks päev mööda, kuni Villu ennast maha lasi
kõik oli lihtsalt mööduv tunne. Vronsky aga järgneb Annale Peterburgi ning nende ühine külgetõmme suureneb, kui Anna hakkab läbi saama Vronsky nõbu, Betsy Tverskaja'ga. Ühel peol, Anna anub Vronskyt, et too ütleks Kittyle, et ta andestaks Annale, vastuseks ütleb Vronsky Annale, et armastab teda. Aleksei Karenin läheb peolt koju üksi ning tundes, et miski on valesti räägib ta hiljem Annaga tema kahtlustest Vronskyst, kuid Anna ütleb kindlalt, et midagi pole nende vahel. Hiljem, Vronsky võtab osa ühest sõjaväe ohvitseride hobustesõidust. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta vea sõidu ajal, mis maksab tema kalli hobuse elu. Aleksei Karenin näeb oma naise näost ära, et miski on viltu. Ta räägib sellest, teel koju, ning Anna tunnistab, et tal on afäär Vronsky'ga. Karenin on sokeeritud.
Tal isegi ei olnud aega süüa. Kõrbojal sai nüüd perenaiseks Anna. Annal oli jaanipäeval sünnipäev ning ta soovis sel sünnipäeval tähistada tema perenaiseks saamist. Ta lasi Jaanil kutsuda terve küla rahva kokku järve äärde. Anna ootas eriti Katku Villut. Kui pidu algas, ei näinud Anna Villut. Ta mõtles, et ehk Villu ei tulegi. Kuid lõpuks jõudis ka Villu kohale. Villul paluti laste rakette, kuna ta pidi olema selles kõige osavam. Seda Villu tegigi. Ta läks koos Annaga paati, aerutasid järve keskele ning lasid seal rakette. Nad ei rääkinud tee peal üksteisega sõnagi. Kui nad kaldale jõudsid hakkas Oskar oma ,,vasikaga" mängima muusikat, mille saatel Villu Anna, Mikk Leena ja Jaan Liisaga tantsisid. Kuid Villu oli natuke jälle joonud ning ta komistas kellegi jala otsa. Villu kukkus ühe paari peale, kes omakorda kukkus veel kellegi peale ja järgminegi kellegi peale. Villu oli püha viha täis ning ta oleks soovinud veel kellegi teibaga ära tappa
Ta käis Sahhalini saarel, et õppida tundma elu pahupoolt. Seal elasid sunnitöölised ja väljasaadetud. Ta viibi seal 3 kuud ja nim seda paika talumatute kannatuste paigaks. Ta abiellus Moskva näitlejaga Olga Knipperiga, lapsi neil ei olnud, kuna Olga rasedus katkes. 2. Tsehhovi 2 pikemat jutustust ja 2 novelli. ,, Daam koerakesega" teema, peamõte. Tsehhovi tähtsus. jutustused: ,, Palat nr. 6" , ,, Daam koerakesega". teema on armastus. Gurov tutvub Annaga, kellest saavad lähema tutvuse järel armukesed. Gurov arvab et see on tühine armuseiklus, kuid tuleb välja et Anna on tema eluarmastus. Tsehhov oli see, kes mõistis et ,,väike inimene" pole üksnes elu ,,peremeeste ohver" vaid temagi kannav vastutust ebanormaalse elu eest. 3." Naer läbi pisarate" mis see tähendab? Millistes Tsehhovi teostes kajastub? Minu jaoks tähendab see seda,et sa suudad naerata, ka siis kui kõik on väga raske
Eevi pojast Villust, kes juba oma esimesi samme tegi. Rääkisid ka Eevi emast kuni Eevi hakkas nutma ja läks minema. Mõne aja pärast peeti juba järgmist püha pähklipüha. Villugi oli seal. Alguses suutis Villu oma lubadusest mitte juua kinni pidada, kuid kui teised noormehed käisid talle peale, et ta ikka jooks, ei saanud Villu tahtele vastu ning jõi ennast purju. Kui tantsimiseks läks tantsis Villu mõnda aega poiste seltskonnas ning seejärel jälle Annaga. Paar tantsu said korralikult tantsida kuid siis Villu kukkus ja sai teiste naerualuseks. Anna ütles, et nad katsuks uuesti ja seekord olid nad tantsuplatsil kahekesi. Peale tantsimist kõndisid nad järve suunas. Järve juures kutsus Anna, nüüd juba tõsiselt, Villut Kõrbojale. Villu peab end liiga sandiks ja ei taha enam Kõrbojale minna vaid pakub igasuguseid muid variante. Anna hakkas nutma ja rääkis Villule ausalt, mis ka temaga kunagi ammu juhtus. Nimelt oli ta Villule
1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse. Tänu isa tutvuste kaudu kohtus helilooja mitmete päevakajaliste muusikutega, sealhulgas Hans von Bülowiga, kes oli vaimustunud Straussi töödest ning tegi ettepaneku asuda tööle dirigendi assistendina. Esimese sümfoonia dirigeeris Richard 17. aastasena Münchenis. 10. septembril 1894 abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiive loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks. Kuni oma elu lõpuni ("Neli viimast laulu", 1948) eelistas Strauss oma loomingus sopranihäält kõigile teistele. 1930. aastatel püüdis Strauss rahulikumat ning vaiksemat elu elada. Tuli arvestada tollaseid olusid, kus Natsisaksamaa jälgis valvsalt helilooja tegevust. Strauss oli pettunud, et ei saanud enam koostööd teha juudi päritolu libretistidega
"Päikene paistab, suvi on käes, lilledki õitsevad koplis." Aga selle laulu peale laulis Lasse nõnda: "Päikene paistab, suvi on käes, lehmakook laiutab koplis." 9 Selles oli tal muidugi õigus. Nimelt et koplis on olemas lehmakoogid. Ainult et laulus poleks seda küll mõtet otse välja öelda. Metsast koju jõudes läksime meie Agda, Britta ja Annaga ning murdsime suure hulga sireleid, mis kasvavad meie puukuuri taga. Siis kõndisime nendega Lõunatalu niidule. Seal olid Oskar ja Kalle juba ridva valmis teinud. Kalle on nimelt Põhjatalu sulane. Me kaunistasime ridva puuokstega ja sidusime sinna külge suure sirelipärja. Siis ajasime ridva püsti ja tantsisime selle ümber. Onu Erik, Anna isa, mängib hästi lõõtspilli. Ta mängis palju toredaid lugusid, mille järgi me tantsisime. Kõik peale vanaisa ja Kerstini
Villust, kes juba oma esimesi samme tegi. Rääkisid ka Eevi emast kuni Eevi hakkas nutma ja läks minema. Mõne aja pärast peeti juba järgmist püha pähklipüha. Villugi oli seal. Alguses suutis Villu oma lubadusest mitte juua kinni pidada, kuid kui teised noormehed käisid talle peale, et ta ikka jooks, ei saanud Villu tahtele vastu ning jõi ennast purju. Kui tantsimiseks läks tantsis Villu mõnda aega poiste seltskonnas ning seejärel jälle Annaga. Paar tantsu said korralikult tantsida kuid siis Villu kukkus ja sai teiste naerualuseks. Anna ütles, et nad katsuks uuesti ja seekord olid nad tantsuplatsil kahekesi. Peale tantsimist kõndisid nad järve suunas. Järve juures kutsus Anna, nüüd juba tõsiselt, Villut Kõrbojale. Villu peab end liiga sandiks ja ei taha enam Kõrbojale minna vaid pakub igasuguseid muid variante. Anna hakkas nutma ja rääkis Villule ausalt, mis ka temaga kunagi ammu juhtus
Sel ajal leidis endale ta ooperilauljanna, prantsuse parukameistri tütre Anna Giroga. Vivaldi on õpetanud ooperiprimadonnasid veel, seda kirjutavad ka muud allikad. Vivaldi alaliseks saatjaks jäi ka Anna õde Paolini, kes võttis enda hooleks heliooja ravimise haigestumise korral. Mõlemad õed elasid Vivaldi majas alaliselt ja saatsid teda arvukate reisidel Liiga lähedased sidemed õdedega tõid Vivadile ränke tagajärgi.Peale kolme aastat teenistust pöördus ta tagasi Veenetsiasse koos Annaga, teda pidas rahvas Antonio sõbratariks. Samas jätkas ta ka reisimist mööda Euroopat. Aastatel 1723-1724 saatis Vivaldit kolmel karnevalihooajal triumfaalne edu Roomas, kus esinemist peeti iga helilooja jaoks kõige tõsisemaks katsumuseks. Tema kõige kuulsaim esitus üle maailma oli Aastaajad. Kokku on teada 28 Vivaldi instrumentaalteost, mis kandsid programmilisi pealkirju. Kuid programmiline oli neist ainult Aastaajad. 1725. aastal
Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filos...
Kiriku Ühendriik, Preisimaa, Venemaa, Taani, Savoy Sardiinia, Bavaria ja Diet Püha Rooma Impeerium tunnustasid sanktsiooni. Prantsusmaa, Hispaania, Saksi Poola, Baieri ja Preisi taganesid hiljem. Veidike rohkem kui aasta pärast tema sündi sai Maria Theresa endale õe peahertsoginna Maria Anna ning veel ühe õe aastal 1724 ning tema nimeks sai Maria Amelia. Portreed keiserlikust perekonnast näitavad et Maria Theresa sarnanes imperaator Elisabeth Christinega ja peahertsoginna Maria Annaga. Preisi suursaadik märkis et tal olid suured sinised silmad ja heleblondid juuksed kerge punase varjundiga, lai suu ning tugev keha. Tema vanemad ja vanavanemad olid üksteisega lähedalt seotud, muutes Maria Theresa üheks ainukestest Habsburgidest keda poldud koha peal üles kasvatatud. Maria Theresa oli vaikne ja vaoshoitud laps, kes nautis laulmist ja vibulaskmist. Ta isa keelas tal hobusega ratsutamise kuid hiljem
R��kisid ka Eevi emast kuni Eevi hakkas nutma ja l�ks minema. M�ne aja p�rast peeti juba j�rgmist p�ha � p�hklip�ha. Villugi oli seal. Alguses suutis Villu oma lubadusest mitte juua kinni pidada, kuid kui teised noormehed k�isid talle peale, et ta ikka jooks, ei saanud Villu tahtele vastu ning j�i ennast purju. Kui tantsimiseks l�ks tantsis Villu m�nda aega poiste seltskonnas ning seej�rel j�lle Annaga. Paar tantsu said korralikult tantsida kuid siis Villu kukkus ja sai teiste naerualuseks. Anna �tles, et nad katsuks uuesti ja seekord olid nad tantsuplatsil kahekesi. Peale tantsimist k�ndisid nad j�rve suunas. J�rve juures kutsus Anna, n��d juba t�siselt, Villut K�rbojale. Villu peab end liiga sandiks ja ei taha enam K�rbojale minna vaid pakub igasuguseid muid variante. Anna hakkas nutma ja r��kis Villule ausalt, mis ka temaga kunagi ammu juhtus
olen. Kõige muud võin ma küll oma käe ja vaimu rammuga võita, aga kodukolde õnne ei saa keegi saatuse käest välja sundida, selle peab ta kingituseks saama." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 175 ). Anna armastas oma poega ja käis teda tihti vaatamas, väike Valeerius armastas tädi Annat ja tundis tema vastu seletamatut kiindumust. Emmi oli kohutavalt armukade. Juulius tundis aga endiselt Anna vastu suurt sõprust. Annaga rääkides võis loota, et teda mõistetakse. Anna oli tema ainus tõeline ja väärtuslik sõber. ,,Ma tänan sind, Anna. Ei ole midagi paremat maailmas kui hea sõber." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 211 ). Sellest kui väga Juulius Annat usaldas annab tunnnistust mehe pihtimused naisele. Ta tunnistas Annale oma õnnetut abielu, kellelegi teisele ta poleks seda teinud. Juulius oli ju ometi väga põhimõtteline ja kindel mees
Teda iseloomustati kui saksa püstes prantsuse keelt kõnelevat pooleesti talupoega. 13. mai 1829 tegi Annale abieluettepaneku ning sai jaatava vastuse. Terve teose vältel üritas Jakob saada vastuse küsimusele: Kas Timo on hull? Tal oli Annaga laps Eeva(väike Eeva) ning ta kolis oma õe juurest eemale Põltsamaale, kuhu olid 500 rubla eest maja soetanud. Peter von Mannteuffel(eesti keeles meeskurat) .. oli Timo (Elizabethi) õemees, kes oli Timo arvates ebasümpaatne, rängakondiline, tuklase nudipeaga, iriseja kahtlustajavaimuga inimene.
Tema mõlemad lapsed olid väga andekad. Hakkasid toimuma kontsertreisid Euroopas, mis sageli kestsid mitmeid kuid, kuid see oli laste jaoks väga kurnav, sest sel ajal sõideti hobuste ja tõldadega ning teeolud oli väga kehvad. Kuigi sel ajal oli imelapsi üpriski palju, ei olnud keegi võrdne Wolfgangiga. Tema improvisatsioonioskus lihtsalt vapustas ja üllatas kõiki, jättes teised varju. Koos oma andeka õe Maria Annaga, kes panustas peamiselt klaverile, pälvis Mozart imelapse kuulsuse ning suhteliselt ruttu oli tema nimi tuntud terves Euroopas. Mozarti suured muusikaanded ilmnesid tavatult vara. Juba 6-aastaselt esines ta klaveri-, oreli- ja viiulimänguga. Tema esimene avalik kontsert oli 1761. aasta lõpul. Mozarti muusiku- ja heliloojakarjäär oli algamas ning tulemus paistis olevat ainult kolossaalselt imeline. Kui väike Mozart oli 7-aastane,
Ise ta ütles raamatus, et ta võib sandina ka elada. Miks ta siis otsustas kergema tee võtta ja ennast tappa? 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Villu oli kõigist teistest ilusam ja tugevam (,, .. nad ei kannata sind, sa oled neist tugevam, meeldid tüdrukutele rohkem kui nemad." ), tal olid väiksena pelglikud silmad (.. pelglikud silmad, mis teda, Annat, aina vahivad ja vahivad..). Tal pole paremat silma, ta kogemata Annaga metsas joostes kaotas selle (,,Oli sul vaja ühe silmaga jääda ?" ). Alati kui Villu millestki räägib, siis teeb ta seda suurelt ja laialt, eriti täpselt, ta teab, mida ta tahab, see teeb ta unistavaks inimeseks, lisaks on ta ka väga täpne ja üksikasjalik, mis teeb ta asjalikuks (,,Veel tänavu ostaks uued põllutööriistad, masinad, paar hobust ja sügisel tõmbaks söötijäänud põllud ümber, talveks hauduma.").
Üks pühendusega Tallinna Gümnaasiumile ja teine Reiner Brockmannile pulmadeks. Tallinnas armus Paul Fleming kaupmehe Heinrich Niehuseni keskmisesse tütresse Elsabesse, kes aga luuletaja kiindumusele samal määral ei vastanud. 1636 aasta märtsis Pärsiasse suunduva saatkonnaga uuesti Moskva poole teele asudes uskus Fleming siiski, et ta on neiu endale võitnud. Kui ta tagasi tuli 1639, siis Elsabe oli vahepeal abiellunud. Siis armus Fleming Elsabe nooremasse õesse Annasse. Kihluski 1639 Annaga ja otsustas jääda Tallinna, kus talle oli lubatud linnafüüsiku ehk linnaarsti ametikoht. Ta oli Leipzingi ülikoolis kunagi õppinud arstiteadust, kuid jättis selle pooleli ja sooritas eksami hoopis vabade kunstide alal. Ta läks oma arstitunnistust taotlema Saksamaale ja Tagasiteel tallinna 1640 Hamburgis haigestus ja suri 2.aprillil. Paul Flemingist Tallinna Niehusenite majja mahajäätud pärandit on peetud jäljetult kadunuks.
Renessanss Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform. seotud uued ideed > inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)> kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis...
Jaan Kross "Keisri hull" väga põhjalik kokkuvõte Jaan Kross "Keisri hull" Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi -...
kui hea on tema keeleoskus ja ka seda, et ta pooldab oma isa poliitikat. Siiski mõne aja pärast hakkas Charles isa poliitikale vastu seisma, sest tema arvates oli see liiga jõuetu, kõhklev ja utoopiline. Charlesi ema suri 1619. aastal. See oli talle jällegi suur hoop, sest Jamesist võõrdunud Taani Anna ainsaks toeks oligi jäänud tema poeg, kes teda armastas. Charles hakkas endale otsima naist. Ta isa soovis, et ta abielluks Hispaania kuningatütre Maria Annaga. Läbirääkimised Jamesi ja Hispaania saadikute vahel olid tegelikult alanud juba siis kui Charles oli 12-aastane. Kuna Kolmekümneaastane sõda oli algamas, kasutasid hispaanlased võimalikku abielu ära selleks, et anda Jamesile petlikke lootusi ja takistada teda protestantide poolel Hispaania ja keisri vastu sõtta astumast. Charles koos Buckinghami hertsogiga otsustas 1623. aastal asja ise ära korraldada. Nad reisisid läbi Prantsusmaa kuni jõudsid Hispaaniasse ning nõudsid
Peamiseks kujunadajaks oli tema valitsusjuht Richelieu. 18 aastaga(1624-1642) tegi ta Prantsusmaast Euroopa mõjuvõimsaima riigi. Ta lähtus alati riigi huvidest. Ta kiusas taga hugenotte ning nende kindlused hävitati. Piiras tugevalt aadlike võimu.Seaduste vastuvõtmine , maksude kehtestamine jäi ainult kuninga ülesandeks. Richelieu seadis võimu huvides tööle teaduse ja kultuuri. Tema alustatut viis edasi kuninganna Anna armuke cardinal Mazarin. Üheskoos Annaga valitsesid nad alaealise kuninga Louis XIV e Päikesekuninga eest. 1661 aastast valitses Louis XIV aga ise. Tema tähtsus ajaloos: 1) rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust päritolust 2) lõi hästitoimiva riigiaparaadi töö tegid ära madala päritoluga ametnikud 3) kaotas usuvabaduse, milletõttu sajad tuhanded hugenotid lahkusid Prantsusmaalt Parlamentarismi kujunemine ja kindlustumine Inglismaal Esimene parlament tekkis aastal 1265. Kuningal tuli parlamendi olemasoluga arvestada
"...Eks ta ole see puusepa poeg? Eks tema ema hüüta Maarjaks ja ta vendi Jaakobuseks ja Joosepiks ja Siimonaks ja Juudaks? Ja eks ta õed ole kõik meie juures? Kust siis talle see kõik on tulnud?" Ja nad kõik põlastasid teda. Aga Jeesus ütles neile: "Kuskil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma majas." Ja ta ei teinud seal kuigi palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast. Leonardo da Vinci. Maarja lapse ja püha Annaga. Louvre, Pariis Ka Jeesuse emapoolne vanaema Anna pole kunstiteostes sugugi harva esinev tegelane. Leonardo da Vinci Louvre'is paikneval maalil "Neitsi Maarja lapse ja püha Annaga" istub Maarja oma ema süles, kahe käega toetab ta poega, kes veel ei kõnni; viimane omakorda hoiab lambatalle, viidates ohvrile, mille ta kunagi lunastamise märgiks peab tooma. Maal üllatab oma täiusliku kompositsiooniga: kõik tegelased moodustavad kolmnurga või
Bonacieuxi Aramise maja akna alt. Mees kellega proua rääkis polnud Aramis. Noormees saatis Bonacieuxi majani, kus ta pidi kellegagi kohtuma. Ning d'Artagnan lubas prouale, et jätab ta üksi. Koju jõudes oli Planchet uksel vastas. Ta andis oma isandale teada, et Athos on kaardiväelaste pooltkinni võetud. Ruttates Treville juurde kohtus d'Artagnan jõe ääres proua Bonaciuexit, ta oli seal koos Buckinghami hertsogiga.. Hertsog tuli Pariisi kohtuma kuninganna Annaga, teda pidi abistama kohtamist määrata proua Bonaciuex. Mälestuseks endast andis kuninganna laeka ja palus hertsogil lahkuda võimalikult kiiresti Prantsusmaalt. Vahepeal olid härra Bonacieux ja Athos kardinali juures käinud ning Athos oli selgitanud, et ta pole d'Artagnan. Kardinal oli mileedi saatnud Inglismaale Buckinghami hertsogi juurde ülesandel tuua kaasa kaks teemantiripatsit(,mis oli kuninganna Anna andnud laekaga kaasa).Kardinal soovitas kuningal korraldada pidu, kus
Oli ka skulptor ja arhitekt, kui töödest pole midagi teada. Maale on vähe alles ja need on halvasti säilinud. Milanos lõi ,,Madonna kaljukoopas" ja 1495-1497 lõi Santa Maria della Grazie kloostri kiriku söögiruumi seinale teose ,,Püha õhusöömaaeg". Maalis ,,Mona Lisa" e. ,,Gioconda". Oletuste kohaselt on seal kujutatud kas aadliku del Gioconda naist või iseennast naisena. On võimalik ka, et ,,Mona Lisa" asub Ermitaazis. Firenzes tegi ,,Madonna püha Annaga.1517 kutsus Francois I ta Prantsusmaale kus sai kuninga nõuandjaks kunstikogumise alal. Talt on säilinud suhteliselt palju joonistusi. Uuris põhjalikult inimese anatoomiat ja tegi hulga jooniseid inimese kehast. Tema joonistusi kasutati kaua aega anatoomia õppimisel. MICHELANGELO Buanarroti (1457-1564) oli samuti universaal. On säilinud arhitektuuri, skulptuure, maale. On läinud ka Itaalia kirjandusajalikku arvestatava luuletajana. Maali õppis
Raamatu lõppu ma üksikasjalikult ei kirjelda, vaid toon välja vaid faktid: 1536 2.mail Anne Boleyni vahistamine 15.mail kohtuprotsess Anne'i vastumeelselt 17.mail kuulutab Cranmer Henry VIII abielu Anne Boleyniga kehtetuks 19.mail hukatakse 29-aastaselt Anne Boleyn 30.mail Henry VIII abiellumine Jane Seymouriga 1537 12.oktoobril sünnib Henry VIII ja Jane Seymouri poeg Edward 24.oktoobril sureb 28-aastaselt Jane Seymour 1540 6.jaanuaril Henry VIII abiellumine Cleve Annaga Juunis kuulutab Cranmer Henry VIII abielu Cleve Annaga kehtetuks Cromwell vahistatakse süüdistatuna ketserluses ja riigireetmises, 28.juulil hukatakse 55-aastaselt Cromwell Henry de Percy pihtimus Margaret Roperile ''Ei, kõik oleks teisiti läinud, kõik, kõik, kui mina oleksin teistsugune olnud, kui minda oleksiin teisiti käitunud. Anne oli naine, ke oleks minuga tulest ja veest läbi läinud. Aga mina jätsin ta hätta ja põgenesin abiellu teise naisega. Põgenesin!'' karjub
raskusi suhtlemisel aadlikega, kuid meelekindluse tõttu ei lasknud ta ennast teistest häirida ning ta saavutas lugupidamise teiste poolt. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast. Lamingul oli tütar, kellesse armus Eeva vend Jakob. Siiski ei asunud nad kokku elama, sest Jakob ei usaldanud naist. Enesele algus teadmata abiellus Jakob ikkagi mõisavalitseja sugulasega: nimelt viimase sohilapse Annaga. Laming oli ka Timotheus von Bocki oletatav mõrvar. Vahest kahest eelmisest tähtsam tegelane on Jakob Mätlik, sest romaani aluseks on tema päevaraamat. Jakob oli Eeva vend, kes aitas Eevat ja Timot nii palju kui sai. Tema organiseeris ka Timo põgenemist, mis aga ometi ära jäi. Jaan Krossi romaan ,,Keisri hull" on ajaloolise taustaga ja see on esitatud ühe mehe , Jakob Mätliku päevaraamatuna. Teoses esitatud nimed ja andmed on enamuses leidnud ka kinnitust,
kogeda raskusi suhtlemisel aadlikega, kuid meelekindluse tõttu ei lasknud ta ennast teistest häirida ning ta saavutas lugupidamise teiste poolt. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast. Lamingul oli tütar, kellesse armus Eeva vend Jakob. Siiski ei asunud nad kokku elama, sest Jakob ei usaldanud naist. Enesele algus teadmata abiellus Jakob ikkagi mõisavalitseja sugulasega: nimelt viimase sohilapse Annaga. Laming oli ka Timotheus von Bocki oletatav mõrvar. Vahest kahest eelmisest tähtsam tegelane on Jakob Mätlik, sest romaani aluseks on tema päevaraamat. Jakob oli Eeva vend, kes aitas Eevat ja Timot nii palju kui sai. Tema organiseeris ka Timo põgenemist, mis aga ometi ära jäi. Jaan Krossi romaan ,,Keisri hull" on ajaloolise taustaga ja see on esitatud ühe mehe , Jakob Mätliku päevaraamatuna. Teoses esitatud nimed ja andmed on enamuses
Karl Ristikivi "Rohtaed" Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma N...
VENE MUUSIKA ARENGULUGU kuni 19.sajandini Bütsants mängib olulist rolli vene kultuuriloo kujunemisel. Aastal 988, kui Kiievi suurvürst Vladimir abiellus Bütsantsi keisri Basileios II õe Annaga, võeti Venemaal vastu ristiusk ja kuulutati riigiusuks. Siit ka Bütsantsi mõju. Kuni 10.sajandini oli Venemaal levinud küllaltki kõrgetasemeline puitarhitektuur. Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes Bütsantsi arhitektuuri mõju (kiviehitused, kuppelbasiilika), samuti mõju kirikute sisekujunduses (ikoonimaal, mosaiik, freskod, plaatkaunistustega põrandad). Vene õigeusu kirik tekkis pärast ristiusu vastuvõtmist Konstantinoopoli patriarhaadi metropoliitkonnana. 1448.a. sai Konstantinoopoli
Emmit vaevas aga kogu aeg väike kompleks, Juulius oli haritud ja tark mees, ja kui ta uuesti kooli läheb muutub ta veelgi targemaks ja haritumaks. Emmi tundis, et ta pole Juuliust väärt ja on talle vaid üks suur rumal koorem. Juulius aga armastas oma naist siiralt. Anna armastas oma poega ja käis teda tihti vaatamas, väike Valeerius armastas tädi Annat ja tundis tema vastu seletamatut kiindumust. Emmi oli kohutavalt armukade. Juulius tundis aga endiselt Anna vastu suurt sõprust. Annaga rääkides võis loota, et teda mõistetakse. Anna oli tema ainus tõeline ja väärtuslik sõber. Sellest kui väga Juulius Annat usaldas annab tunnnistust mehe pihtimused naisele. Ta tunnistas Annale oma õnnetut abielu, kellelegi teisele ta poleks seda teinud. Juulius oli ju ometi väga põhimõtteline ja kindel mees. Miks Juulius ja Anna nii lähedaseks said ei ole eriti raske mõista. Nad olid mõlemad haritud inimesed, nende maailmavaated paljuski kattusid ja nad mõistsid teineteist
hilisema legendi Modiglianist kui Pariisi kunstnikkonna peamisest tegelasest. Peale selle tutvus Modigliani kunstnikust sõbra Moïse Kislingi vahendusel poola kunstikaupmehe ja luuletaja Leopold Zborowskiga. Viimasel ei olnud küll kaupmehena niisuguseid sidemeid nagu Guillaume'il ega nii head nina avangardistliku maalikunsti peale, kuid ta toetas Modiglianit tema viimastel eluaastatel. Nii võttis ta koos abikaasa Annaga (Hankaga) kunstniku oma korterisse elama, kui too oli Beatrice Hastingsist lahku läinud. Zborowski andis Modiglianile taskuraha ja maalimistarbed ning laskis tal oma korteris töötada. Hiljem maksis ta ka modellidele Modigliani aktimaalide eest. Modigliani maalis mitu korda ka Leopoldit ja Annat. Modigliani oli jõudnud oma eluga aga üsna suure kriisi lähedale. Ta jõi meeletult ja tarvitas narkootikume ning seetõttu korraldas tihti palju tähelepanu tõmbavaid stseene, mis ei teinud
Austriaga päädis tema erilise soosingu Sophie kasuks. Tal oli vaja liitu Venemaaga, et tagada Preisi riigi kestmajäämine. Ka tema kiirustas tagant Johanna ja Sophie reisi, kuna Vene keisririigi asekantsler Bestuzev (tuntud Preisi riigi vastane) tegi kõva lobitööd ning avaldas ka Jelizavetale survet, et Peter Ulrich abielluks Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August III tütre Maria Annaga. · Jõuavad jaanuari lõpuks (Juliuse kalendri järgi) Sankt- Peterburgi. Seal panevad Preisi ning Prantsusmaa saadikud Johannale kohustuseks Bestuzevile vastu seista ning Sophiet igati esinduslikust küljest välja näidata. · 9ndaks veebruariks jõuavad Moskvasse, kus pidid toimuma Peter Ulrichi 16-nda eluaasta pidustused. Keisrinna Jelizaveta · Peatükist selgub, et Jelizaveta ei pretendeerinudki tegelikult troonile, vaid tegi seda
nimeks Eeva. 29.oktoobril Annale toodi sõna, et ta ema on raskesti haige ja soovib tütart näga aga ta pidi sõitma Viljandisse ilma Annata, kuna ta jäi tütrega koju. 11.jaanuaril 32 Maali , Anna ema tunnistas talle surivaaodil, et Anna pole mitte ta mehe Aadama tütar vaid meistri Piltiluse tütar. ( ta oli Jete isa tütar... sellepärast ta talle niiväga Jetet meenutaski) Anna tuli ikka ka Viljandise matustele. Aga sellest isa jutust ei teinud ta Annaga juttu. 19.veebruaril 1832 Ta piinleb mõttetes, et armastas ju Jetet. 22.veebruaril 1832 Eeva tuleb ütlema, et Georgi Sveitsi lossis on palju poola põgenikke. 6-ndal märtil 32 Praost Masing on surnud.Jette Laming olnud jõulude ajal Võnnu politseimeistri abile mehele läinud. 13-ndal märtsil 1832 Nad läksid Masingu matustele ja seal oli palju võõrast rahvast. Äkki tuli välja , et masingu
Tiina tunneb ennast üksikuna, perekonnaga ei saa ta ka hästi läbi. Tal on väike vend Kalle ja talle meeldib kohutavalt üks 19.aastane poiss Ralf. Ise on Tiina aga alati öelnud, et teda saadab ainult õnnetu armastus ja ühelegi poisile ta ei meeldi. Tiina käib 8.klassis Valberga koolis, tema klassis käib nii poisse kui ka tüdrukuid, neid on kokku kakskümmend kolm tükki. Nad kõik on erinevad, on ilusamaid ja koledamaid. Tiina ei saa kellegagi eriti hästi läbi, vahepeal ainult Annaga. Klassi kõige rinnakam tüdruk on Marika, poiste pilgud lausa kleepuvad tema küljes. On veel mõningad ilusad tüdrukuid, kuid enamus on ikka õlipatsid ja vinninäod. Tiina meeldib oma klassivennale Villele, kes on samuti Eestist pärit, õigemini tema vanemad on aga Ville ise pole kunagi Eestis käinud. Tiinale tekivad külmavärinad, sest Ville ei hakkaks talle elusees meeldima.Ükskord aga ühel peol nende vahel tekkis midagi.
avaldama polnud kedagi ravida. Ehk oleks Abogin ise võinud haiget teeselda või näiteks kuskilt trepist alla kukkuda. Sel juhul oleks arstile siiski jäänud mulje, et ta ei tulnud ilmaasjata. Sellise ekstreemse variandi kõrval oleks võinud proovida ka tavalist vabandust, kuid vaevalt et see Kirilovit rahustanud oleks. Üldiselt oli ta olukorras, kust väljapääsu leida on raske. ,,Daam Koreakesega" · Iseloomusta Gurovi suhtumist naistesse enne Annaga kohtumist · Iseloomusta Anna hingeseisundit peale Guroviga kohtumist · Kuidas muudab armastus Gurovit? · Kirjuta jutule lõpp · Gurov pettis pidevalt oma naist ja iseloomustas kõiki naisi kui alamat rassi · Anna pidas enda seiklust Guroviga valeks ja arvas, et sellega ei petnud ta oma meest vaid ennast. Ta teeb endale etteheiteid, arvab et Gurov ei pea temast lugu. Anna oli kurb ja ta pidas nuhtunut pahaks. · Pärast seda romaani muutus Gurov
Dost. Saadetakse 4 aasataks Siberisse sunnitööle. Tervis halveneb, haigestub tuberkuloosi. Dostojevski maailmavaates suur pööre kaob usk revolutsiooni, hakkab enam uskuma, et inimkonda saab päästa andeksand, headus, valmisolek ohverdada. Pärast sunnitööd naaseb Peterburi. Jõuab kätte pärisorjuse kaotamine, tsensuur nõrgeneb ning Dostojevski loomingut võetakse vaimustusega vastu. Asumisel olles abiellus, õigepea naine suri. 1867 abiellub noorema Annaga, kes töötas tema juures stenografistina. Vaatamata sellele, et majanduslik seis raske, vaevu tullakse ots otsaga kokku, jätkab Dost. kirjanduslikku elu. Tervis halveneb pidevalt, loomingu plaanid jäävad pooleli. Haigus lõpetab elu. Viimased päevad olid ränk võitlus. Annal oli raske elu, kuid siiski oli ta sellega rahul. Looming: Esimene töö trükituna on Balzaci ,,Eugenie Grandet" tõlge. Kirjanikutööle paneb aluse jutustus ,,Vaesed inimesed".
ma väärt olen. Kõige muud võin ma küll oma käe ja vaimu rammuga võita, aga kodukolde õnne ei saa keegi saatuse käest välja sundida, selle peab ta kingituseks saama." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 175 ). Anna armastan oma poega ja käis teda tihti vaatamas, väike Valeerius armastas tädi Annat ja tundis tema vastu seletamatut kiindumust. Emmi oli kohutavalt armukade. Juulius tundis aga endiselt Anna vastu suurt sõprust. Annaga rääkides võis loota, et teda mõistetakse. Anna oli tema ainus tõeline ja väärtuslik sõber. ,,Ma tänan sind, Anna. Ei ole midagi paremat maailmas kui hea sõber." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 211 ). Sellest kui väga Juulius Annat usaldas annab tunnnistust mehe pihtimused naisele. Ta tunnistas Annale oma õnnetut abielu, kellelegi teisele ta poleks seda teinud. Juulius oli ju ometi väga põhimõtteline ja kindel mees
Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on temast lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub tugevamaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy Tverskajaga. Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta küsitleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta armastab Vronskit. Karenin lükkab tagasi Anna soovi lahutada. Ta nõuab, et nad säilitaksid väliselt oma suhte,
tunnete edastamist.BRUNELLECHI-näitas kuidas perspektiivi saab taapinal skemaatiliselt edastada.(meie pildigalriis LINEAARPERSPEKTIIV L.B.Alberti järgi 1435/36) Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu,seal kujutatud hooned või maastikud edasi antud teravate joontega.Kasutatakse puhtaid värvitoone,figuurid on tihti paigutatud ridamisi.Esimeseks vararenessanssi kunstnikuks peetakse MASACIOT 1401-1428,-Neitsi Püha Annaga 15 saj .Komainsus,fresko 15 saj Pearaha maksmine,fresko 15 saj. Skultuuris uuendulik arhiektuurist sõltumatu raidkunst,kujusid paigutati ruumide keskele,õuedess ja väljakutele,kus need olid igast küljest vaadeldavad.Eelistati kujutada julgeid ja tublisid inimesi,ka piiblist valiti selliseid inimesi nt.Püha Jüri,Taavaet.Kõik skulptorid kujutasud Taavetit.Hakati jälle kujutama rõivastamata keha. DONATELLO 1386-1466 Taavet 1430(kübara-kaabuga kuju) 4. Saksamaa renessanss
tähtis kunstikeskus. Sealt telliti Tallinnasse teoseid kahelt nimekalt lüübeklaselt HERMEN RODE JA BRENT NOTKE. Neile tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar, mis meenutas kahekordsete ustega õhukest kappi. 1481. Aastal toodi Hermen Rode töökojast tiibaltar Niguliste kirikusse. Rode oli eelkõige maalija ja altari keskosa värvilised puuskulptuurid nikerdas tema abiline. Kujusid on 76 ning kesksed nende seas on Maarja Jeesus-lapse ja oma ema Annaga. Maalingud on loodud peenmaalitehnikas ja jäljendavad loodust. 1483 saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast, mis kujutab Püha Vaimu väljavalamist. Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi teos 7,5m pikkune lõik hiigelmaalist ,,Surmatants". Pühavaimu kirikus asub Bernt Notke altar. See on kahekordsete tiibadega triptühhon, mille keskel ja sisetiibadel on värvilised puuskulptuurid, mujal maalingud. Keskel kujutatakse Püha Vaimu väljavalamist
Sinna tuli uus liige, kes tegelikult provokaator. Kõik liikmed arreteeritakse ja mõistetakse surmanuhtlus. Hukkamine tühistatakse viimasel hetkel. Dost. Saadetakse 4 aasataks Siberisse sunnitööle. · Tervis halveneb, haigestub tuberkuloosi. · Pärast sunnitööd naaseb Peterburi. Jõuab kätte pärisorjuse kaotamine, tsensuur nõrgeneb ning Dostojevski loomingut võetakse vaimustusega vastu. · 1867 abiellus Annaga. · Tema jaoks oli tõeline inimene kannatav inimene, seda oli ka ta ise. · Kirjutas peamiselt jutustusi, romaane. · Tegelased tavaliselt vaesemad tavakodanikud. · ,,Inimene on saladus" · 1881 algas Dostojevskil ootamatult verejooks kurgust ja 28. jaanuari õhtul ta suri. · Dostojevski lahkas üksikisiku ja ühiskonnavahelisi probleeme ja seoseid ning püüdis lugejale mõista anda, et ühiskonna vastu on raske võidelda. Dostojevski keskendub
Dostojevski saadetakse 4 aasataks Siberisse sunnitööle. Tervis halveneb, haigestub tuberkuloosi. Dostojevski maailmavaates suur pööre kaob usk revolutsiooni, hakkab enam uskuma, et inimkonda saab päästa andeksand, headus, valmisolek ohverdada. Pärast sunnitööd naaseb Peterburi. Jõuab kätte pärisorjuse kaotamine, tsensuur nõrgeneb ning Dostojevski loomingut võetakse vaimustusega vastu. Asumisel olles abiellus, õigepea naine suri. 1867 abiellub noorema Annaga. Vaatamata sellele, et majanduslik seis raske, vaevu tullakse ots otsaga kokku, jätkab kirjanduslikku elu. Tervis halveneb pidevalt, loomingu plaanid jäävad pooleli. Haigus lõpetab elu. Viimased päevad olid ränk võitlus. Annal oli raske elu, kuid siiski oli ta sellega rahul. Looming: Esimene töö trükituna on Balzaci ,,Eugenie Grandet" tõlge. Kirjanikutööle paneb aluse 12
Serjoza sünnipäeval tuleb Anna talle külla, aga kingitust üle ei jõuagi anda, sest Aleksei astub enne sisse. Anna ei armasta oma teist last. Kõik inimesed pilkavad Anna ja Vronski kooselu. Nad pole enam ühelegi üritusele oodatud. Levin ja Anna on mõlemad pidevalt kallimate peale armukadedad. Anna ja Vronski kolivad maale. Anna ei suuda leppida sellega, et Vronski ei saa kogu aeg tema juures olla. Vronski tahaks taas vabadusest rõõmu tunda, mis tal enne Annaga kohtumist oli. Anna ja Aleksei ei lahutagi abielu ning samal ajal muutuvad Anna-Vronski suhted järjest halvemaks, mis viivad lõpuks enesetapuni. Vronski elab Anna surma raskelt üle. Anna abikaasa võtab Vronski tütre enda hoole alla. Levin põeb oma uskmatust ning peab elu pigem mõttetuks, aga ühel päeval, kui Kitty lapsega metsas on ja äikesetorm algab, palub Levin jumalat, et tema perega midagi ei juhtuks
Levin ei saanud oma vennaga just kõige paremini läbi, põhjuseks nende väga suur erinevus. Nikolai pisut häbenes ennast. Kui Nikolai on suremas, sõidavad Levin ja Kitty talle aga külla ning põetavad ja aitavad teda kuni surmani. Nikolai oli healt elujärjelt kõrvale kaldunud, ta oli vaene ja elas ühe lõbutüdrukuga, keda ta siiski väitis armastavat ja minu meelest ka armastas. 6) Aleksei ja Liidia Ivanova Pärast suhete purunemist Annaga, hakkab Liidia üha enam Alekseid külastama ning lõpuks kolib tema juurde on temasse armunud. Aleksei oli tuim mees, kellele oli väga tähtis positsioon, poeg, üleliigne perekond pole tunnete tasandil tähtis, abielu on mõistuse abielu. Samas on Karenin elav inimene, mõnel hetkel võimeline tõeliselt kannatama ja armastama, kuid elureeglid suruvad tema headusepuhangu maha .
Pidi alla kirjutama Gotthardi privileegile -Privilegium Gotthardinium 1570-2 tähtsamat punkti: 1) kõik Gotti vasallid said nende käsutuses olnud mõisad endale päriseks, andis aadlile tugeva majanduspõhja ja tugevndas nende funktsiooni, 2) vasallid sai imuniteedi õiguse, neil oli õigus täita riigivõimu funktsioone, koguda makse ja mõista kohut. Kuuludes liiviordusse oli ta poissmees, abiellu astus alles 1566 aastal Kuramaa hertsogina, olles tol ajal 49 aastane, sai ta siiski printsess Annaga 7 last selle hulgas ka 2 poega, sellega pani aluse Kettlerite dünastiale. Suri 1587 ja tuli välja et ta oli oma abiellumisega ja laste tegemisega hiljaks jäänud, järglased olid alaealised hertsogiks polnud kinnitada võimalik, pea 10 aastaks läks võim teistele, mingile nõukogule. 1796 leidis poola kuningas et pojad on tugevad ja suured ja võivad minna troonile, kuna poegi kaks otsustas kuningas
On seisukohal , et maailma võib päästa inimeste lõputu õudus ja ohverdamisvõim. Peale sunnitööd ilmub autobiograaf. "Märkmed surnud majast". Järgneb romaan "Alandatud ja solvatud" , autor väidab ,et inimene ei käitu kainet mõistust arvestades, vaid tuju ja kire hetkel.Talle on oluline ka andestamistemaatika. Tuntumad teosed "Kuritöö ja karistus" ja "Idioot". Peale nende ilmumist on ta elu rahulikum.Oli sunnitööl olles abielus naisega. Abiellub uuesti Annaga ,kes D-i tekste üles kirjutas.Neist saab venna pere ülalpidajad. Tema kõige keerulisem teos "Sortsid" - revolutsioonilise liikumise vastu. Viimane teos "Venna Karamazovid" - jromaan jääb lõpetamata.Meestegelaste vahelised suhted. D on mõjutanud erinevate rahvaste autoreid, ka Tammsaaret. Dostojevski lahkas üksikisiku ja ühiskonnavahelisi probleeme ja seoseid ning püüdis lugejale mõista anda, et ühiskonna vastu on raske võidelda
sellegi poolest on ta elutunnetusliku sisu ja ideede poolest rikas, eriti köitvad on karakterid. Selle kõrval käsitleb kirjanik külaühiskonna probleeme, kusjuures keskne on küsimus milline on õige peremees. Romaani kesksed tegelased on vastuolulise karakteriga talupoiss Katku Villu ja haritud suurtalutütar Kõrboja Anna. Romaan jutustab nende kiindumusest, mis viib traagilise lõpuni - Katku Villu enesetapuni. Otsustavaks Katku Villu saatuses saab kohtumine kunagise armastusega, Kõrboja Annaga. Taaskohtumine tekitab mõlemates suuri mattunud tundeid. Saanud kivilõhkumisel viga, mõistab Katku Villu et ta ei ole vääriline Kõrboja Annale, sest et tema sisemine uhkus ei luba seda. Romaani stiili iseloomustab rahulik-eepiline jutustamislaad, mida mitmekesistab kord lüüriline , kord dramaatiline põhiheli. Lürismil on suur osa looduskirjeldustes, aga samuti ka üksikutes stseenides, näiteks jaaniõhtu ja paadisõidu kirjeldustes
mitte. 5) Levin ja tema vend Nikolai Levin ei saanud oma vennaga just kõige paremini läbi, põhjuseks nende väga suur erinevus. Nikolai pisut häbenes ennast. Kui Nikolai on suremas, sõidavad Levin ja Kitty talle aga külla ning põetavad ja aitavad teda kuni surmani. Nikolai oli healt elujärjelt kõrvale kaldunud, ta oli vaene ja elas ühe lõbutüdrukuga, keda ta siiski väitis armastavat ja minu meelest ka armastas. 6) Aleksei ja Liidia Ivanova Pärast suhete purunemist Annaga, hakkab Liidia üha enam Alekseid külastama ning lõpuks kolib tema juurde - on temasse armunud. Aleksei oli tuim mees, kellele oli väga tähtis positsioon, poeg, üleliigne perekond pole tunnete tasandil tähtis, abielu on mõistuse abielu. Samas on Karenina elav inimene, mõnel hetkel võimeline tõeliselt kannatama ja armastama, kuid elureeglid suruvad tema headusepuhangu maha . Karenina peidab oma kannatused suurilma moraali kirjutatud ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
