Kõrboja peremees (0)

Tegelased:
Katku Villu – ema ja isa Jüri
Katku Neero
Kõrboja Anna – isa Rein ja tädi Madli
Kõrboja Mousi
Kõrboja eestegija Mikk
Liisa
Leena
Jaan
Kokkuvõte:
Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud , aga ise ta nii ei tundnud . Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema. Kuid ennem otsustas ta järvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta.
Järve ääres olles leidis Villu jäljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste jälgi uurida ja vaadata, kuhu nad läinud on. Need olid Kõrboja Anna ja tema koer Mousi. Kuigi tema otsus tundus talle kahtlasena, sest Anna polnud juba teab, mis ajast Kõrbojal käinud, sai ta kindlust otsustades koera jälgede järgi - need olid piirkonnas kõige suuremad. Ning ta küsis ka oma ema käest, kes on järve ääres käinud ning sai teada, et tõepoolest on Anna Nelipühade ajal Kõrbojal, ja just see aeg siis oligi.
Loomulik, et pühade ajal peeti järve ääres pidusid, nii ka seekord . Villu oli pühade ajal omakeskis, ta ei mõelnudki peole minemisest,mis sellest, et peol oli ka Anna. Ta tahtis ainult palju tööd teha: parandada, sättida. Kõige rohkem üritad ta Kivimäest head põllumaad saada ning selleks pidi ta seal olevaid kive lõhkuma ja tassima. Selleks kulus tal enamasti terve päev. Nelipühade viimsel päeval, kui Villu lõpuks ema saatmise peale peole läks, polnud enam järve ääres kedagi, isegi Anna sõitis rongiga linna.
Jaanipäeva eel ootas Kõrboja Rein Annat koju, mõeldes paljudele asjadele. Üheks, kõige tähtsamaks, oli see, kellele Kõrboja pärandada. Sellest rääkis ta ka oma õe Madliga, kes ei olnud temaga algul päris nõus. Peale pikka arutamist otsustas Rein siiski Kõrboja Annale anda. Kuid siis tekkis uus probleem – kes saab Kõrboja peremeheks? Selle jättis Rein Anna otsustada, küll ta sobiva leiab.
Kui Anna Kõrbojale tagasi jõudis, rääkis Rein talle, et ta jätab Kõrboja Anna hooleks. Anna oli küll vastu, kuid ta ei lubanud Kõrbojale kedagi võõrast tulla ehk ei tahtnud anda Kõrbojat rendile ega müüki. Anna jäi lõpuks nõusse ja ainsaks tingimuseks oli, et Rein pidi Kõrboja elama kuni surmani.
Kõrboja üleandmisest kuulsid ka heinalised ning hakkasid kärmelt töötama, juhuks kui perenaine peaks neid kontrollima tulema . Veel paremini hakkasid nad töötama siis, kui kuulsid, et perenaine teeb peo, et tähistada jaanipäeva ja ka oma sünnipäeva, mida ta muidugi kellelegi ei maininud. Anna saatis Jaani kõiki jaanitulele kutsuma, mida peeti järve ääres.
Anna korraldatud peole tuli palju rahvast. Puudusid ainult Katku rahvas ja ka Eevi , kes ootas, et Villu tuleks tema juurde. Villu aga üritas Lõugu Kustit täis joota ja tema ''vasikat'' endale saada. See ei läinud tal läbi ning Kusti kõndis minema. Ei jäänud Villulgi muud üle kui jaanipeole minna ning jooksis Kustile järele. Jaanipeol näitas ta end näole alles siis, kui oli aeg rakette lasta, ja kes oskas seda paremini kui Villu. Istusidki siis Anna ja Villu paati, sõitsid järve keskele ning hakkasid rakette laskma . Tagasiteel alustasid nad rääkimist. Villu rääkis Annale, mida ta Kõrbojal muudaks ja teeks , kuid nende jutt katkes kui Villu mainis oma vangisolekut.
Kaldale jõudes, hakkasid Villu ja Anna tantsima. Mõne aja pärast sattus Villu jälle peaaegu kaklusesse ning Anna pidi vahele astuma . Peo lõpul kutsus Villu kõiki Kivimäele vaatama, kuidas ja kes seal nii kõvasti paugutab. Anna ei tahtnud minna kuid Villu suutis teda veenda sellega, et laseb need kivid Anna auks õhku. Aga Annalgi oli üks tingimus, see et Villu ei tohi enam juua, mitte kunagi.
Samal ajal mõtles Kõrboja endine peremees Katku Villust, Annast, jaanitulest ja meeste jutust.
Kivimäel meisterdasid Villu ja Mikk pauku . Meisterdamine võttis neil aega palju rohkem kui tavaliselt ning viimaks käib kärakas. Täiesti ootamatult, nii et Villu ja Mikk ei jõudnud kaugemale joosta ja said pauguga pihta. Mikk oli ainult verega koos kuid Villu kaotas oma parema käe kaks sõrme täielikult ning kahest jäi alles pool, ka teise silma nägemisvõime kadus suuresti. Anna tegutses kiiresti, et Villut aidata. Ta sidus talle riide ümber käe, et takistada verejooksu ja jootis talle ohtralt viina sisse, et valu vähendada. Anna lasi ta lõpuks vankriga haiglasse viia.
Anna hakkas töölistele paremat sööki andma – heeringaid ja argipäeval võid. Töölised küll imestasid kuid tegid seetõttu paremini tööd. Elu Kõrbojal hakkas liikuma, heinategugi ähvardas õigeks ajaks valmis saada. Aga majas nii hea olukord ei olnud. Anna rääkis oma isale , et ta mõtleb kutsuda Katku Villu Kõrbojale peremeheks kuid isa oli sellele vastu.
Kui Villu haiglast tagasi tuli, rääkisid ema ja isa talle Anna kavatsusest kutsuda Villu Kõrbojale peremeheks. Villu arvates pidi Anna aru kaotanud olema kui ta mõtles kutsuda Villut Kõrbojale.
Pärast jutuajamist läks Villu sauna Eevi juurde, et talle ka Anna plaanidest rääkida. Villu kõndis mälu järgi kõrvalistel teedel, sest ta ei tahtnud kellegagi kokku puutuda. Sauna juures võttis ta oma kõnnakut vaiksemaks, ta teadis kui hea kõrv Eevil on. Eevi sai siiski aru, kes sauna juures on ning läks vaatama. Villu ütles Eevile, et tema võtaks Kõrbojale minemise asemel hoopis Eevi ära ja kutsuks ta Katkule perenaiseks. Eevi hakkas nutma . Ta rääkis Villule , mis lood tema ema ja temaga on ning Villu lubas oma isalt luba küsida, kas Eevi ja tema poeg võiksid Katkule elama minna.
Järgmisel päeval järve ääres sai Anna teada, et just tema pärast kaotas Villu oma esimese silma. Ja Villu seletas talle ka kuidas.
Ühel päeval läks Eeva oma pojaga Anna juurde, et paluda tal Villu rahule jätta. Jututeema aga keerleb kaugel selle ümber. Kordagi ei võetud Villut jutuks . Rääkisid Villu ja Eevi pojast – Villust, kes juba oma esimesi samme tegi. Rääkisid ka Eevi emast kuni Eevi hakkas nutma ja läks minema.
Mõne aja pärast peeti juba järgmist püha – pähklipüha. Villugi oli seal. Alguses suutis Villu oma lubadusest mitte juua kinni pidada, kuid kui teised noormehed käisid talle peale, et ta ikka jooks , ei saanud Villu tahtele vastu ning jõi ennast purju. Kui tantsimiseks läks tantsis Villu mõnda aega poiste seltskonnas ning seejärel jälle Annaga. Paar tantsu said korralikult tantsida kuid siis Villu kukkus ja sai teiste naerualuseks. Anna ütles, et nad katsuks uuesti ja seekord olid nad tantsuplatsil kahekesi. Peale tantsimist kõndisid nad järve suunas.
Järve juures kutsus Anna, nüüd juba tõsiselt, Villut Kõrbojale. Villu peab end liiga sandiks ja ei taha enam Kõrbojale minna vaid pakub igasuguseid muid variante . Anna hakkas nutma ja rääkis Villule ausalt, mis ka temaga kunagi ammu juhtus. Nimelt oli ta Villule öelnud, et madu hammustas teda, tegelikult torkas sina mingi ork. Ta tahtis näha, kas Villu julgeks mürki imeda.
Pähklipüha öösel kadus Kõrboja Mousi. Ning ka Katku koer Neero ulgus varahommikust teadmata miks. Peale pikka otsimist leidis Mikk koera aiast pingi alt, juba külma ja liikumatuna. Perenaine palus Mikul koer sinnasamasse matta ning ise läks Katkule vaatama, miks nende koer ulub. Katku perenaine avastas juba varahommikul, miks nende koer ulub. Katku Villu oli end öösel tapnud – kahe haavlilaenguga.
Anna jõudis natukese aja pärast Katkule ja küsis, mis viga. Nad rääkisid Villu emaga nagu poleks nende vahel muud kui ainult ammune sõprus. Kui Anna ütles, et ta oli just eelmine päev Villut Kõrbojale kutsunud, hakkasid nad nutma.
Seejärel otsustas Anna ära minna, tagasi linna kui vaja. Palus veel Villu ema, et ta läheks ise Kõrbojale ja seletaks Reinule, mis juhtunud ja kus Anna on. Anna ise kõndis ja kõndis teadmata kuhu.
Tee peal kohtas ta Eevit ja tema poega . Nad olid ka juba kuulnud , mis juhtus ning nendel oli teatada veel kolmaski surm. Eevi ema oli ka sel öösel surnud. Selle teate peale kutsus Anna Eevi Kõrbojale. Villu ema jõudis Kõrbojale alles siis, kui Anna, Eevi ja Villu olid juba seal. Anna tegi Eevile pakkumise Kõrbojale jäädagi ja kui Villu suureks saab siis saab tema Kõrboja peremeheks.