Antonio Vivaldi elulugu (1)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Kokk
Alvar Umb
Antonio Vivaldi
1678-1741
referaat
Juhendaja :Õp.Kai-tõe Ellermaa
Pärnu2009
4.Märtsil 1678 sündis Veneetsias elavate Vivaldide perekonda esiklaps. Seitsme kuuselt ilmale tulnud lapsuke paistis nii nõrguke ,
ämmaemand soovitas lapse kohe ära ristida peljates tema esimesi hingetõmbeid ühtlasi viimasteks jäävat , andes talle nimeks Antonio Lucio Vivaldi.
Kuigi sündis perekonda veel kolm tütart ja kaks poega sai Antonio esiklaps.Vennad hakkasid isa eeskujul parukategijateks .Vivaldi esimestest elu aastatest on teada vähe . Juba kümne aastaselt asus
Ta asendama isa Püha Markuse kiriku orkestris , kui orkester asus
Esinema väljaspool Veneetsiat . Tema esimene ja peamine õpetaja
Oli tema isa Giovanni Battista , kellest oli kujunenud tõeline viilulivirtoos. Oletatakse ,et noor Antonio võttis kompositsioonitunde
1690.aastal surnud auväärselt maestro Giovanni Legrenzilt.Oma esimese helitöö kirjutas nooruk 1691. aastal .
Ka andsid noorele Vivaldile eeskuju roomas tegutsenud viiulimängja ja helilooja Arcangelo Corelli ja ka tema lapsepõlve muusikaline atmosfäär .
Otsuse teinud jääda vaimuliku elu juurde tänu isa eeskujule .Nagu selgub dokumentidest ordineeriti ta viieteistkümne poole aastaselt
1693.aastal 15.Septembril alama astme vaimulikuks nn. väravavahiks, kel oli õigus keerata lahti väravaid. Järgnevatel aastatel sai ta kaks kõrgeima vaimuliku tiitlit ja õiguse teenida päevasel jumalateenistusel.
Ta tegeles samaaegselt muusikaga .Peagi oli ta lõpetanud vaimuliku
Õpingutest ja asus tegelema veelgi rohkem muusikaga.1703. aastaks oli ta väljapaistev viiulivirtoos ja pühitseti ta preestriks sellega kaasnes võimalus minna muusikaõpetajaks tütarlaste varjupaika
Ospedale della pieta`sse . Sealt leidis ta end heade muusikalisest traditsioonidega keskkonnast ,kus ta kirjutas palju õpilastele tarbeks
Suurel hulgal vaimulikku ja ilmalikku muusikat – oratooriume ,kantaate, konserte ,sonaate jm. Peale selle tegi ta ka koorilaule
ja juhendas koori ning oli ka dirigent orkestrile ja õpetas muusika teooriat . Tänu Vivaldi nii intensiivselt ja mitmekülgsele tegevusele
hakkas peagi kool välja paistma ka mujale veneetsiasse .
Oma esimestele aastatele pööras ta palju tähelepanu instrumentaalmuusikale .Oli ju Veneetsiast ja kogu Põhja – Itaaliast
18. sajandil saanud suurte instrumentalistide ja eriti viiulimängijate tõotatud maa.Esmakordselt pöördus avalikkuse ette triosonaatide autorina nagu teisedki .1705. aastal andis muusikakirjastaja Giuseppe Sala Veneetsias välja tema 12.sonaat op.1.
Järgneval aastail pöördus Vivaldi sonaadivormi juurde korduvalt tagasi , kirjutades neid nii ühele kui ka mitmele instrumendile .
(kokku on teada 78 taolist teost)
Vivaldi teine oopus mille andis välja Veneetsias 1709.aastal Bortoli
kirjastus ,koosnes 12 viiuli- ja tsembalosonaadist .
1711 .aastal määrati Vivaldile kindel aastapalk ja tõusis varjupaiga muusikajuhiks.Sellest ajast peale hakkas ta kuulsust koguma kaugemal Veneetsiast.Välismaalased kes olid külastanud Veneetsiat pidid kindlasti kuulama tema orkestrit.Tema teoseid hakati ka välja andma üle piiri . Tema kuulsamaid sonaate esitati esimesena maailmas Amsderdamis . Tema kuulsamad esitatud teosed olid Amsderdamis Lestro armonico op. 3. h- moll neljale viiulile , a-moll kahele ja e- duur
on tema kuulsad teosed tänapäeval. Oma uutse elutunnetusega ,mis väljendus ebatavaliselt eredais vormides, pidi see muusika tema kaasegseid hämmastama.
Aastatel mil ta astu suurtele lavadele esimest korda , näis lausa saatus ise tema edukale loometegevusele kaasa aitavat. 1713. aastal sai tast ametlikult pieta peahelilooja . Nüüd pöördus ta tema jaoks uudse
zanri - ooperi poole ,milleks kujunes pikkadeks aastateks tema üks tähtsamaid tegevussfääre .1713. aastal võttis ta puhkust toomaks lavale oma esimest ooperit Ottone in villa . Peale teist ooperit sai ta juba kuulsaks tunnustatuks .Varsti sai ta tellimuse St. Angelo teatri
omanikult Modottolt ,kellelele ta tegi oma viimase ooperi .
Ent hoolimata muljetavaldavatest edusammudest ooperi vallas ja
mujalt ahvatlevate saabuvate tellimuste ettepanekutest jäi ta siiski
truuks Ospedale della pie` tale , pöördudes ikka tagasi siia pärast pikemaid pause . Kohe oma esimestel kirgliku teatrist huvitumise aastatel kirjutas ta pieta tarvis kaks oratooriumi ladinakeelsetele tekstidele: Moyes Deus Pharaonis ja Juditha triump hans devicta
Holofernes barbarie .Kahjuks on kaduma läinud tema esimese oratooriumi partituur.
Meloodilise hingestatuse värskuse ja orkestrikoloriidi peenusega silmapaistev Juditha triumphans ... kuulub aga Vivaldi loomingu
Paremiku hulka.
Selleks ajaks loeti juba suureks auks kuulsa helilooja käe alla õppima saada .Ent see ei hirmutanud teda sest ta võttis vastu uue st. Angelo teatrilt uue tellimuse - 12pea- aariat ooperist Nerone fatto Cesare- kanti ette 1716.aastal karnevalil. Kuid see ei jäänud tema viimaseks
Tellimuseks teatris.
Veneetsias viie aasta jooksul kasvanud tohutu kuulsuse toel hakkasid kuuldused Vivaldist levima ka teistes linnades ja ka mujal maadel .
Oma esimeste ooperiturneede ajal jäi Vivaldi veel Veneetsiaga seotud.
Ent siis olukord muutus kui 1720. aastal astus Vivaldi kolmeks aastaks tol ajal Mantuas Austria keisrlikke vägesid juhatanud Hessen - Darmsdati printsi Philippi teenistusse.
Sel ajal leidis endale ooperilauljanna , prantsuse parukameistri tütre
Anna Giroga . Vivaldi on õpetanud ooperiprimadonnasid veel ,seda kirjutavad ka muud allikad . Vivaldi alaliseks saatjaks jäi ka Anna õde
Paolini ,kes võttis enda ülessandeks helilooja haigestumise korral ravimine . Mõlemad õed elasid Vivaldi majas alaliselt ja saatsid teda arvukatel reisidel . Liiga lähedased sidemed õdedega tõid Vivaldile
kaasa ränke tagajärgi .
Peale kolme aastast teenistust pöörus ta tagasi Veneetsiasse koos Annaga ,teda pidas rahvas Atonio sõbratariks. Samas jätkas ta reisimist mööda euroopat.
Aastatel 1723 -1724 saatis Vivaldit kolmel Karnevalihooajal triumfaalne edu Roomas , kus esinemist peeti iga helilooja jaoks kõige
tõsisemaks katsumuseks.Tema kõige kuulsamad esitatud üle maailma
olid Aastajad .Kokku on teada 28 Vivaldi instrumentaalteost, mis
kandsid programmilisi pealkirju .Ent sõna otseses mõttes programmiline on neist üksnes Aastaajad . 1725.aastal Amsderdamis
välja antud on iga konsert varustatud sonetiga, mille sisu määratleb muusikalise arenduse karakter . Kontserdis Talv on helilooja saavutanud kunstilise väljendusrikkuse tipu . Juba selle esimesed
taktid annavad meile tunda meisterliku läbitungiva külma tunnet .
Seejärel hämmastava leidlikkusega vihma trummeldamist aknaklaasile, uiskude liuglemist, uisutaja ootamatuit kukkumist jääl .
Jää pragunemine ja lõpuks raevukas võitlus põhjatuulega.Oma ideelt tõeliselt novaatorlik Aastaaegade tsükkel oli oma ajast märkimisväärselt ees, meenutades pigem 19. sajandi heliloojate - romantikute otsinguid programmilise muusika vallas.
1734.aastal esitatud uus ooper karnevali ajal st. Angelo teatris,
mille libreto põhines poeedi ja näitekirjaniku Metastasio ühel kõige kuulsamal teosel Olympiadal.
Vaatamata küllaltki vanale eale jäi ta ikka endiselt loominguliselt hämmastavalt produktiiveks.Veronas mängiti tema tamerlanot ja Ladelaide(1735),Firenzes ooperit Ginevra,Principessa di Scosia.
Ent järgmisel aastal just Ferra karnevali ettevalmistuste haripunktis.
1737.aasta 16.Novemril keelati tal esineda resideeriva paavsti nuntsius tal kardinalil Rufol nimel keelati siseneda Ferrarasse.
See häbistas teda väga vaimulike kui ka linnarahva ees.
Vivaldi viimane muusika esitamine oli pietas seotud Saksi kuurvürtsi
Friedrich Criistiani Veneetsias viibimisega.Talle esineti
1740 .aastal 21.Märtsil Vivaldi kontserte paljudele instrumentidel.
Kuid see ei suutnud ikka suhteid parandada pieta juhtkonnaga.
Itaalias old ka tekkimas uued kuulsad heliloojad ja ka tihedad reisid
Põhjustasid seda et Vivaldi jäi tahaplaanile.
1740.aasta lõpupoole lahkus Vivaldi lõplikult pietast.Ta lahkus 62-aastaselt lõplikult Veneetsiast kaugemale ,et saada tunnustust mujalt.
Antonio Vivaldi suri kõigist unustatuna ja hüljatuna Viinis 28.juulil
Sisemisse ülekuumenemisse , nagu oli kirjutatud matmisprotokolli.