NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES (0)

Tartu Erakool
Hanna -Stina Tamm
8. klass
NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU
NOORSOOROMAANIDES
Uurimistöö
Juhendaja Merle Pindmaa
Tartu 2013
SISUKORD

1. Murdeea probleemid...................................................................................................1
2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3
3. Kuues sõrm.................................................................................................................5
4. Pea suu......................................................................................................................10
5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14
6. Kokkuvõte....................................................................................................................
7. Kasutatud kirjandus......................................................................................................
8. Lisad.............................................................................................................................
Sissejuhatus
Uurimustöö koosneb murdeealiste probleemidest. Töö eesmärgiks on rohkem teada saada murdeealistest ja nende probleemidest ning mida võiksid noored teistmoodi teha ja kuidas käituda. Töös on uuritud põhiliselt kahte Helga Nõu noorsooromaani: „Kuues sõrm“ ja „Pea suu“. Mõlemas jutus on üks teistsmeline ehk peategelane, kellest jutt käib. Nende kahe teismelise probleemid on erinevad, kuid kohati ka kattuvad. On uuritud teismelise/teismeliste probleeme ja neile lahendusi leitud. Teismelisi on erinevaid, nad erinevad üksteisest välimuse ja iseloomu poolest, mõned on rohkem arenenud ja mõned mitte. Neil kõigil on erinevad huvid, väärtushinnangud ja maailmavaated.
On otsitud ka kasvatusteadlaste lugusid, mida nad on murdeealistest kirjutanud ja milliseid lahendusi leidnud. Paljud noored käivad psühholoogide juures ehk on juttu ka sellest kas teismelised on sinna vabatahtlikult läinud või on nad sinna alaealistekomisjoni poolt määratud ning mis põhjusel .
Küsitlesin Tartu Erakooli seitsmendat, kaheksandat ja üheksandat klassi. Vastajaid oli 47. Seitsmendal klassil olid enamasti sarnased vastused, see näitab, et kõik on sarnasel tasemel. Nii oli ka kaheksanda ja üheksanda klassiga.
Murdeea probleemid
Murdeealisi on palju erinevaid, on neid kes on targemad ja teavad täpselt mida nad tahavad ning püüdlevad oma unistuste poole, aga on ka neid kes on laisad ja elavad vaid üks päev korraga. Murdeealiste tujud vahetuvad kiiresti, nad võivad konflikti sattuda iga väiksemagi asja pärast. Seetõttu tekib palju tülisid ja lahkarvamusi. Kõigil murdeealistel on oma soovid ja vajadused.
Tänapäeva murdeealiste kõige suuremaks probleemiks on alkoholi tarbimine. Enamik noortest ei tea mida nad joovad ja nad ei tunne selle vastu isegi huvi. Kui varakult alkoholi tarbima hakata, võib see ära rikkuda kogu ülejäänud elu. Alkohol kahjustab siseorganeid ning võib tekitada ka muid komplikatsioone, kasv võib kinni jääda või tekib mõistusega probleeme. Alkoholi hakatakse tarbima mitmel viisil, eelkõige sõprade eeskujul, kui ollakse seltskonnas ja kõik tarbivad alkoholi, ei saa olla see üks ja ainus kes ei tarbi. Hakatakse tarbima ka alkohoolikutest vanemate eeskujul, kuna kui igapäev on alkoholi pudelid kodus, proovib kindlasti noor ka seda ja võib hakata iga päev salaja tarbima.
Ka tubakas on suureks probleemiks, nagu alkoholigi, hakakse tubakatki eelkõige sõprade eeskujul tarbima ning see võib muutuda harjumuseks. Tubakas muudab kopsud mustaks ja kahjustab nii sind kui ka sind ümbritsevate inimeste tervist.
Suurel määral tarbitakse ka narkootikume ehk uimasteid, kõige levinuim on kanep .
Mõnes riigis ei ole kanep illegaalne, ka Eestis tahetaks selleni välja jõuda. Väga paljud noored on narkootikumidest sõltuvuses. Levinuimad on ka LSD, meskaliin ja psilotsübiin. LSD, meskaliini ja psilotsübiini tekitava füüsilise seisundi tunnused on järgmised:

• suured pupillid
  
• sage pulss
  
• kõrgenenud vererõhk
  
• värisemine
  
• külmavärinad
  
• krambid
  
• sage hingamine
  
• halvenenud kordinatsioonivõime
  
• 
  

Murdeealistel on vanematega palju arusaamatusi, need tekivad enamasti iga pisiasja pärast:

• hinded õppimine
  
• käitumine
  
• koristamine
  
• abistamine
  
• kui on vaja midagi teha
  
• kui on kuhugi minek
  
• ligne elektrooniliste asjade kasutamine
  

Enamik murdeealisi ei saa aru, et vanemad tahavad neile ainult parimat . Nad ei usalda oma vanemaid ning enamik noori ei austa oma vanemate soove.
Helga Nõu elulugu
Helga Nõu on sündinud 22.septembril 1934 Tartus. Ta on Eesti kirjanik ja õpetaja.
Kuni 1957.aastani oli ta nimi Helga Raukas , ta abiellus Enn Nõuga. Helga isa oli metsainspektor Aleksander Friedrich Raukas ja ema käsitööõpetaja Elsa Raukas. Helga oli Aleksandri ja Elsa ainuke laps. Nad elasid Kohtlas, Pärnus ja Tallinnas ning aastal 1944 põgenesid nad Rootsi. Alates 1957.aastast on Helga kodu olnud Uppsalas. Aastatel 1942-1944 käis Helga Pärnu linna 5.algkoolis, pärast seda kolis ta Rootsi ja õppis edasi Adelsö algkoolis(1945-1948). Olles lõpetanud algkooli, asus ta õppima Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursustele, kus õppis vaid aasta. Õpinguid jätkas ta Södermalmi kõrgemas Tütarlastekoolis Stockholmis (1950-1955). Õpingud lõpetas ta Stockholmi õpetajaseminaris(1955-1957), siis sai ta õpetajakutse Örbi kooli. Samal aastal(29.12.1957) abiellus Helga Enn Nõuga. Nad said mitu last. Esimene laps Laine sündis 1960.aastal, teine laps Heino sündis 1961.aastal ja kolmas laps Liia sündis 1965.aastal. Kõik lapsed sündisid Rootsis Uppsalas . Örbi koolis töötas Helga algkooliõpetajana aastatel 1957-1958, edasi töötas ta õpetajana Balingsta koolis, siis töötas Södra Hagundas(1958-1961), Uppsala Eesti täienduskoolis töötas ta aastatel 1962-1969 ja asendusõpetajana aastatel 1973-1976 Sunnersta koolis. Pärast seda töötas ta uurimisassistendina Uppsala ülikooli akadeemilise haigla kopsukliinikus(1975-1976). Aasta hiljem alustas ta õpetamist Eriksbergi-Hogadali koolis, seal töötas ta kakskümmend kaks aastat(1977-1999). Pärast seda elab ta vaheldumisi Eestis ja Rootsis.
Teosed
“Ruuduline röövel” (Lund 1965, 2. tr Tln 1990)
“ Tiiger , tiiger” (Lund 1969, 2. tr Tln 1990)
“Paha poiss” (Lund 1973, 2. tr Tln 1990)
“Põgenejad“ ( Mana 1978-1979) “Pea suu!” ( Stockholm 1983, 2. tr Tln 1994,3. tr Tln 2004, 4. tr Tln 2003, 5. tr Tln 2010, 6. tr Tln 2011) “Uus lugemik 1” (Stockholm 1983)
“Uus lugemik 2” (Stockholm 1990)
“Inimvaresed” (Stockholm 1993, 2. tr Tln 1994)
“Hundi silmas” (Tartu 1999)
“Tõmba uttu !” (Tallinn 2001, 2. tr Tln 2003, 3. tr Tln 2004, 4. tr Tln 2010, 5. tr Tln 2011)
“Kuues sõrm” (Tallinn 2003, 2. tr Tln 2011)(Läti keede tõlgitud Riia 2010)
“Ood lastud rebasele” (Tallinn 2006) (Rootsi keelde tõlgitud Stockholm 2007)
“Peaaegu geenius ehk Schrödingeri kassi otsimas” (Tartu 2008)
“Appi!” (Tartu 2008)
“Elu täis üllatusi : Helga Nõu 75: maale ja mõtteid 1956-2009 : segiläbi, nagu mõtted ikka tulevad” (Tartu 2009)*"Jääauku" (jätk raamatule "Appi!"; Tartu 2010)
"Valetaja". Mälestused, tõeotsimised (Tallinn 2011)
“Kass sööb rohtu ” (Lund 1965, 2. tr Tln 1991)
“Kord kolmapäeval” (Lund 1967, 2. tr Tln 1993)
“Oi, oi, oi – mis juhtus?” (Lund 1967)
"Mahajätjad" (Tallinn 2013)
Tunnustus
*Eesti Kultuuri Koondise auhind (1968)
*Henrik Visnapuu kirjandusauhind ( 1971 )
*Lauri nim. Noorsookirjanduse auhind (1983)
*Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind (1983)
*Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind (1990)
*Valgetähe V klassi teenetemärk (02.02.2001)
Kuues sõrm

Kokkuvõte
Lugu algas Pärdist, kes otsis oma õde Kerlit. Nad olid mõlemad lastekodulapsed . Pärt ja tema õde Kerli olid lapsendatud perekonda, kus neist tegelikult ei hoolitud. Taheti nende pealt saada ainult lastetoetust. Kerli läks kaduma ja Pärdile öeldi, et küll õde varsti tagasi tuleb. Ja nii möödusid aastad. Pärt hakkas oma õde otsima kui ta suuremaks oli kasvanud. Pärt oli kindel, et tema õde käib ühes tütarlastekoolis ja seisis tihti oodates Kerlit selle kooli ees, aga alati saadeti Pärdile politsei, kuna teiste laste vanemad kartsid oma laste pärast. Pärdil oli halb maine, teiste inimeste silmis oli ta kurjategija .
Karina oli noor tüdruk, kelle arvates vanemad temast ei hoolinud, nad hoolisid ainult tema väiksemast vennast Anarist. Anar oli raskelt haige, tal puudus siseorgan ja kuna sama veregrupiga inimest mujalt ei leitud, pidi Karina oma siseorgani talle loovutama Et Karina nõusse jääks ja oma allkirja annaks, osteti tema lemmik kooki ja toodi lapsepõlve pildi välja, kus igal pildil istus Karina oma vanemate süles. Tegelikult elas Karina enamus oma lapsepõlve aastatest tädi juures, kuna emal oli alati kiire. Igatahes jäi Karina nõusse, andis oma allkirja ja esimest korda elus tekkis tal tunne, et temast hoolitakse.
Karina seisis bussipeatuses, keegi ei tulnud teda isegi saatma . Ta ootas, et juhtuks ime aga ei, buss tuli täpsel kellaajal ja juba oligi ta teel Tartusse lõikusele, Karina kahetses kohutavalt, et nõustus oma vennale siseorganit loovutama, nagunii ei saanud ta vennaga läbi. Alles nüüd sai Karina aru, et teda oli petetud, lapsepõlve pildid ja kook oli justkui näitemäng ja üks suur pettus. Karinal voolasid kibedad pisarad. Järsku tundis ta, et keegi nuusutab ta juukseid. See oli Pärt. Karina sai vihaseks ja istus poisist eemale. Juba oligi buss jõudnud Tartu ja aeg oli bussist väljuda, väljudes Karina komistas ja kaotas teadvuse.
Kui ta silmad avas, leidis ta ennast Tartu bussijaamast pikali maas. Kõik vaatasid teda. Karina ajas ennast püsti ja hakkas Wilde ’i kohviku poole minema, kuna lõikusele oli veel palju aega. Ta teadis täpselt, kus Wilde ’i kohvik asub aga kui ta jõudis sinna kus kohvik olema oleks pidanud, siis seda lihtsalt ei olnud. Karina arvas , et tal on ajuvapustus. Kohviku asemel nägi ta üht raamatupoodi ja otsustas siseneda, poes olid vanad tolmused raamatud ja imelik lõhn, mille tõttu unustas Karina kogu ümbritseva maailma. Lõpuks tuli raamatupidaja, ta oli väike ja tal puudus pool kõrva ning tema suust tuligi see imelik lõhn. Raamatupidaja pistis Karinale otsekohe ühe raamatu pihku, see raamat rääkis justkui Karinast endast, kõik mida ta luges käis tema kohta, ta polnud kunagi nii huvitavat raamatut näinud, raamatul oli nagu võlujõud. Karina hakkas raamatut ostma aga üks ratastooliga mees krabas tal selle käest ja läks nii kiiresti ära, et Karina talle järgi ei jõudnud. Karina oli kurb. Juba oligi aeg minna haiglasse. Haiglas seati Karina operatsiooniks valmis, operatsioon pidi toimuma hommikul . Karina põgenes öösel haiglast.
Ta läks bussile, et sõita oma vana tuttava juurde, Viilupi tallu . Bussis oli pime ja Karinale tundus, et bussijuhiks on seesamune pooliku kõrvaga raamatupidaja. Karina ehmatas, kui bussi tuli ka Pärt. Oli tunne nagu poiss jälitaks teda. Bussi tuli ka teisi inimesi. Õues oli pime ja Karina ei näinud kus ta maha peab minema ja läks küsis bussijuhi käest kas on juba Viilupi peatus , bussijuht ütles, et sellist peatus ei olegi, Karina otsustas aga ikka kohe maha minna ja ka Pärt järgnes talle. Karina pistis oma suure musta kotiga kohe jooksu. Lõpuks aga kukkus ta kuskile kraavi ja hakkas Pärti appi kutsuma. Pärt aitas Karina kraavist välja ja nad läksid lähimasse tallu ning uinusid kohe. Hommikul avastas Karina, et ta kott on jäänud sinna kraavi ja käskis Pärdil seda otsima minna. Enne kui Pärt ära läks kuulsid nad lapse nuttu, nutt tuli majast ning Pärt lõi akna katki ja nad ronisid sisse. Hällis oli tilluke poiss nimega Aap. Poisil oli tõusnud kõrge palavik . Pärt leidis maja kõrvalt suure rohu seest mehe laiba. Karina käskis nüüd Pärdil minna nii koti kui ka abi järele. Pärt läks.
Pärt leidis kraavi äärest Karina koti üles ja läks nüüd abi järele. Ta silmas üht väga uhket maja, mis oli üksikult metsa sees. Pärt koputas uksele ning üks pikka kasvu mees kutsus ta sisse, seal olid veel kaks meest. Pärt kahetses kohe, et oli majja tulnud, kuna siin tundus kõik kahtlane. Mehed tahtsid teada mis mustas kotis on, Pärt ütles, et siin on vaid tema sõbranna asjad. Mehed ei uskunud. Nad lukustasid Pärdi kööki ja läksid ise aru pidama . Pärt toppis kõik taskud toitu täis, et viia seda ka Karinale ja Aabule ja põgenes akna kaudu. Ta oli teel juba Karina juurde, kui tuli must auto kust väjusid kolm meest, peksid ta läbi ja võtsid musta koti kaasa. Samal ajal arvas Karina, et Pärt on lihtsalt põgenenud ja ei tulegi enam tagasi.
Järgmisel päeval tuli jalgrattur nimega Marius majja kus olid Karina ja Aap, ta tuli lihtsalt vett küsima. Karina ja Marius tutvuvad ja Karina armub Mariusesse. Marius räägib, et elab siin samas lähedal ja tuleb viib homme Karina ja Aabu autoga enda koju. Karina jääb nõusse ja saadab Mariuse ära. Kui saabub öö, kuuleb Karina ukse taga kolinat, nagu keegi katsuks linki aga see hääl jääb kohe vakka ja Karina suudab taas uinuda. Hommikul avastab ta aga et ukse ees lamab läbipeksud Pärt. Karina toob Pärdi tuppa ja paneb voodisse. Ise läheb aga õue maaalusesse keldrisse, lootes, et leiab sealt süüa. Aga ta leiab sealt hoopis oma musta koti, Karina toob koti pimedast keldrist välja, avab selle ja peaagu minestab, kuna kott on paksult raha täis. Siis märkab Karina aga, et see polegi tema kott, see on veidi teistsugune. Karina peidab koti jälle keldrisse ja jookseb kabuhirmus tuppa.
Marius oma musta autoga on Karinale ja Aabule juba järgi jõudnud, Karina tõstab asjad sisse ja kutsub ka Pärti autosse , Pärt aga tunneb auto ära ja ei ole nõus autosse istuma, kuna see on just seesama auto kust eile väjusid mehe kes võtsid ära Karina koti ja peksid Pärdi läbi. Pärt palub ka Karinal mitte mehega kaasa minna. Juba aga sõidavad Karina, Marius ja Aap minema. Nad jõuavad Mariuse koju, kus on veel kaks tüdrukut ja kaks poissi. Karinale ja Aabule antakse eraldi tuba, neil on kõik vajalik olemas. Päevad mööduvad ja Marius ei tee enam Karinast väljagi. Üldse on seal majas kõik väga imelik, keegi väljas ei käi, kõik istuvad päevad läbi oma tubades ja keegi Karinaga ei räägi. Karina hakkab Pärti igatsema.
Ühel päeval läheb Karina jõe äärde, kus näeb veest välja tulemas näost kahvatut tüdrukut, kes nimetab end Kerliks. Kerli sarnaneb kohutavalt Karina endaga. Karinale tuleb kohe meelde, et just selline on ka Pärdi juttude järgi tema kaduma läinud õde. Kerli aga räägib, et on vaid vaim ja uppus siia kunagi ammu. Karina jaoks on kõik väga segane. Hiljem tuppa minnes, tuleb Karinale vastu vihane Marius, kes ütleb, et Kerli ilmutab end vaid siis kui kavatseb kellegi endaga kaasa viia. Toas leiab Karina trepi pealt selle samuse raamatu, mida ta ükskord ostma hakkas, ta krabab selle enda kätte ja peidab madratsi alla.
Õhtul tekib suur tulekahju majakõrval asuvas ’laboris’. Kõik jooksevad õue tuld kustutama, ka Karina. Karina jõuab ainult raamatu madratsi alt põue peita . Alles nüüd sai Karina aru millega seal majas on tegeletud ja kus nad nii palju raha saavad. Labor on kanepit täis. Mariuse sõber Eero põles laborisse sisse, Juba kuulevad nad politsei sireeni, istuvad autosse ja sõidavad minema. Kui nad on juba piisavalt kaugel jätab Marius auto seisma ja käsib Karinal raamat tema kätte anda. Karina ajab aga vastu ja ütleb, et tema pole mingit raamatut näinud. Marius krahmab aga tulivihasena Karina põuest raamatu ja ütleb, et raamat toob kaasa ainult halba ning, et ta on jõudnud raamatus viimase peatükini ning tänu raamatule on ta nii kaugele jõudnud, et peab katuselt alla hüpates enesetapu tegema ja veel ütleb ta seda, et kui Karina üksord reaalusesse jõuab on ta kõik unustanud ja ei mäleta enam ei Mariusest, ei Pärdist ja ei millestki enam midagi ja viskab Karina autost välja. Nüüd saab Karina aru, et Marius oligi see ratastoolis mees ja bussijuht. Karina satub taakord segadusse ja ei usu, et ta kõik ära unustab. Karina kohtub jälle Pärdiga ja embab teda kõvasti. Alles nüüd tuleb Karinal meelde, et on Aabu jätnud Mariuse majja. Nad lähevad Pärdiga tagasi maja poole aga teele jääb ette lai jõgi mille nad ületama peavad. Karina läheb parve peale aga kohe kui sinna peale läinud on kannab parv ta merele ja aina kaugemale ja kaugemale. Pärt ei oska ujuda ega saa ka Karinale appi minna, Karina kukub parvelt maha ja vajub vee alla.
Nüüd kui Karina silmad avab leiab ta ennast haiglast, ema on nutetud näoga Karina kõrval ja räägib, et Karina kaotas teadvuse bussijaamas komistamise tõttu ja seetõttu ei saanud operatsioonile minna, Karina vennale Anarile oli aga siseorgan leitud ja ta oli nüüd terve. Karinal on mälus üks suur must auk, ta ei mäleta juhtnunust enam mitte midagi. See kõik oli olnud üks suur unenägu. Hiljem saab Karina aga teada, et oli kunagi väiksena oma venda Anarit Aabuks kutsunud ja haiglast öeldakse, et keegi poiss koeraga oli Karina musta koti haiglasse toodunud. Karina nagu mäletaks midagi, aga tegelikult ei mäleta ka. Ajalehes jääb talle silma mingi ratastoolis mehe enesetapp, suureks mõistatuseks jääb kuidas ratastoolis mees üldse katusele sai. Jälle tahaks Karina midagi mäletada aga ta ei mäleta. Oma ema, isa ja vennaga hakkab Karina hästi läbi saama ja saab aru, et temast ikka tõeliselt hoolitakse, ennem ta lihtsalt ei näinud seda.
Tegelased
-Raamatu peategelane on Pärt. Pärt on lastekodulaps, kes otsib oma õde Kerlit. Pärdil on hea iseloom aga teda kardetakse. Pärt ei ole just kõige targem , aga ta on abivalmis ja tore. Ta on hakkaja poiss, kes teab mida ta tahab.
-Karina on ilus 16.aastane tüdruk, tal on pikad mustad juuksed ning ta on pikk ja sale. Karina tunneb, et ei saa oma vanematelt piisavalt tähelepanu, seda saab ainult tema
poolteist aastat noorem vend Anari. Seetõttu on Karina kurb ja pahur .
Probleemid
-Probleem on, et Pärt otsib oma vanemat õde Kerlit. Otsimist on inimesed tähele pannud ja sellest omad järeldused teinud. Arvatakse, et Pärt on vägistaja, kuigi kellegil pole selleks mitte mingisugust kinnitust. Lahendus oleks see, et Pärt peab politseile või kellegile teisele oma mure korralikult lahti rääkima ja Pärdile peab tõe
selgeks tegema.
-Probleem on, et Karina tunneb, et temast ei hoolita. Lahendus oleks see, et Karina peab oma vanematega sellel teemal arutama, ta vanemad pole ju kordagi talle öelnud, et me ei hooli sinust. Karinal võib olla vale mulje jäänud.
-Probleem on see, et kui Karina Tartu bussijaama jõudis, poleks tohtinud ta nii uimane ja mõttese vajunud olla, siis poleks ta ka komistamise tagajärjel niisugust unenägu näinud.
Analüüs
„Kuues sõrm“ oli huvitav, kaasatõmbav ja mõtlema panev. Raamat pani mind teatud asjadele teisiti vaatama. Panin ennast tegelaste olukorda ja justkui olingi selles raamatus. Kuues sõrm oli mõnes mõttes ka õpetlik. Kindlasti peaksid seda lugema paljud murdeealised.

Pea suu

Kokkuvõte
Tiina on 14.aastane neiu, kes käib Rootsi koolis. Tiina jaoks on suureks probleemiks tema välimus, ta liigne pikkus ning suur nina. Tiinas tekitavad pahameelt täiskasvanud, kes muudkui räägivad, et noorus on ilus aeg ja seda tuleb nautida, ei, noorus ei ole ilus aeg, kuna sellega kaasnevad igasugused kehalised muutused, mured ja probleemid. Tiina tunneb ennast üksikuna, perekonnaga ei saa ta ka hästi läbi. Tal on väike vend Kalle ja talle meeldib kohutavalt üks 19.aastane poiss Ralf. Ise on Tiina aga alati öelnud, et teda saadab ainult õnnetu armastus ja ühelegi poisile ta ei meeldi.
Tiina käib 8.klassis Valberga koolis, tema klassis käib nii poisse kui ka tüdrukuid, neid on kokku kakskümmend kolm tükki. Nad kõik on erinevad, on ilusamaid ja koledamaid. Tiina ei saa kellegagi eriti hästi läbi, vahepeal ainult Annaga. Klassi kõige rinnakam tüdruk on Marika , poiste pilgud lausa kleepuvad tema küljes. On veel mõningad ilusad tüdrukuid, kuid enamus on ikka õlipatsid ja vinninäod. Tiina meeldib oma klassivennale Villele, kes on samuti Eestist pärit, õigemini tema vanemad on aga Ville ise pole kunagi Eestis käinud. Tiinale tekivad külmavärinad, sest Ville ei hakkaks talle elusees meeldima.Ükskord aga ühel peol nende vahel tekkis midagi.
Tiina klassis käib ka üks tuupur, kellel on kõik viied ja kodused tööd on alati tehtud, kuid ta ei suhtle klassist mitte kellegagi ja ei aita kedagi, just seepärast kõik teda põlgavadki. Ta nimi on nimelt Sven Allan . Sven on väikest kasvu ja tal on suured prillid . Svenile meeldib oma klassiõde, kes elab ta vastas, vahel õnnestub tal Ingridiga ühel ajal koos kooli minna. Sven Allani isa on poja üle väga uhke ja uhkustab kõigi ees, Sven on sellest aga väsinud ja ta ei taha enam nii tark ja eeskujulik olla. Ühel hetkel hakkavad Sveniga imelikud asjad juhtuma.
Hommikul seisavad kõik Sven Allani kapi juures. Ta kapile on kirjutatud „ Sa pead surema“, Tiinal tekib tunne, et Sveniga on midagi halba juhtunud, võib olla on ta juba surnud. Veel kahtlasem on see, et tavaliselt on Sven üks esimesi kes kooli jõuab, nüüd pole teda aga kusagilt näha. Õnneks aga kui tunnikell heliseb jõuab Sven uksest sisse, juuksed sorakil ja prillid viltu peas. Tiina tunneb kergendust. Minnakse tundi ja õpetajaga on juba juhtunuga kursis. Hakatakse süüdlast otsima aga teda ei leita.
Järgmisel päeval teevad kunsti tunnis õpilased oma töid väga hoolikalt. Õpetaja palub kõigil hetkeks oma laua juurde koguneda. Kui õpilased tagasi kohtadele lähevad, kohkuvad nad. Sven Allani pilti on kraabitud ja selle keskele nuga löödud. Kogu klassis kästakse õpetajatetuppa aru minna andma. Tiina lahkub klassist viimasena, kuna ta on korrapidaja ja peab klassi ära koristama . Tiina märkab tahvli vahel nuga. Talle tuleb meelde, et on seda kunagi kusagil veel näinud, aga ei mäleta kelle oma see on. Tiina läheb õpetajatetuppa, kuid leiust ei teata ta midagi. Kahtlustatakse Villet, sest tal oli Sveniga suur tüli olnud. Nimelt oli asi selles, et mõned kuud tagasi olid Ville ja Sven Allan suurepärast läbi saanud. Tulemas oli aga klassipidu, kuid Sven ei tahtnud et Ville sinna läheks. Ville ütles Svenile „lollakas“, Sven võttis selle nii hinge ja otsustas Villele kätte maksta.
Saabus kauaoodatud klassiöö. Poisid vedasid alkoholi ja suitsu sinna. Pandi muusika käima, kõik tüdrukud seisid seina ääres ja ei julgenud tantsida. Ville tuli ja palus Tiina tantsima. Tiina oli väga meelitatud . Nad tantsisid, naersid ja lõbutsesid. Õhtu oli väga äge. Ville hakkas just Tiinat suudlema, kui astus sisse Ville isa ja karjus poisile, et ta peab kohe koju tulema . Ville pidi häbi pärast maa alla vajuma. Hiljem sai ta teada, et keegi oli ta isele teatanud, et klassipeol juuakse ja tarbitakse narkootikume. Ville teadis kohe kes seda öelnud oli. Otseloomulikult Sven Allan. Ville ei imesta ka, et teda Sven Allaniga juhtunus kahtlustatakse, kõik viitab ju talle, ise ta jääb aga kindlaks, et pole Sveni näpu otsagagi puudutanud.
Ühel päeval jäetakse 8.klass seletusi andma. Kui see läbi saab võivad õpilased koju minna, õpetaja palub ainult Svenil jääda, kuna tahab ta ise koju viia ja juhtunust Sveni isale rääkida. Sven läheb õpetajatetoa ukse taha ja jääb sinna ootama. Ühel hetkel pistab ta aga jooksu ja ei taha, et õpetaja ta koju viiks. Ta peidab end koolimajja ära. Samal ajal on ka Tiina veel koolis, väljapääsu juures. Tiina imestuseks jookseb ka Ville veel nuttes õue, ei tea mis tal küll juhtus. Järgmisena tormab õpetaja väljapääsu juurde ja küsib Tiinalt kas keegi on siit väljunud, Tiina on täiesti kindel, et keegi pole välja läinud, Villet ei taha ta aga mainida.
Sveni prillid leiti trepi pealt ja Sven ise bioloogia klassist teadvusetuna. Kiirabi viis Sveni haiglasse. Nüüd oli Tiina kindel, et Ville tegi seda Svenile, kuid siis tungis talle pähe mõte, et Sven võis seda ise teha. Tiina läks haiglasse Sveniga rääkima, Sven tunnistas üles, et oli endale kõike seda ise teinud. Põhjused jättis ta aga selgitamatta. Järgmisena astus sisse Ingrid , kes oli Sveni armunud, ta kohkus kui nägi Tiinat aga Tiina hakkaski just astuma. Tiinal oli hea meel Ingridi ja Sveni suhte üle, nüüd saab Sven vähemalt kellelegi toetuda. Kuigi Svenil oli alguses väga piinlik kooli tagasi minna, hakkasid tema rõõmuks kõik temasse hästi suhtuma .
Tegelased
-Tiina on Eesti tüdruk, kes käib Rootsi koolis. Teda häirib tema liigne pikkus ja suur nina. Tiina on väga tark tüdruk aga ka temal on tunne, et vanemad ei pööra talle nii palju tähelepanu kui ta tahaks. Tiina on hullupööra armunud ühte vanemasse poissi.
-Villes voolab samuti Eesti veri , aga ta ise pole kunagi Eestis käinud. Mõlemad tema vanemad on eestlased. Ville on oranzikate juustega ja tal on palju tedretähne. Ta ei ole
just klassi kõige ilusam poiss. Villele meeldib Tiina.
-Sven Allan oli klassi kõige targem poiss, tal olid alati kõik viied. Svenil ei olnud mitte ühtegi sõpra, kõik põlgasid teda. Tal olid suured prillid ja ta ise oli väike. Svenile ei meeldinud kuidas ta isa teda kõigi ees kogu aeg kiidab ja otsustas sellele lõpu teha.
Probleemid
-Tiina arvas, et ta on kole ja häbenes oma välimust. Kõik tüdrukud on ilusad, ei saa ennast nii alahinnata. Kui talle tõesti üldse ei meeldinud oma välimus, siis tal olid võimalused seda muuta.
-Sven Allan ei oleks tohtinud hakata endale viga tegema, et teiste tähelepanu saada. Tähelepanu saamiseks on ka palju muid võimalusi. Ta oleks pidanud pidanud julguse kokku võtma ja oma klassikaaslastega normaalselt suhtlema hakkama.
- Probleem on see, et Sven ja Ville said sõpradeks aga kui Ville Svenile midagi halvasti ütles, võttis Sven selle väga südamesse. Sven oleks pidanud midagi vastu ütlema, kui nii nõrgameelne olla, ei jõua elus kaugele.
-Probleem on selles, et kui Ville klassil pidi toimuma klassiõhtu, ei tahtnud Sven, et Ville sinna läheks. Sven otsustas, et kui tema ei lähe, peab ta ka Ville peo ära rikkuma, niisiis helistas Sven Ville isale ja teatas, et klassiõhtul tehakse seaduse vastaseid asju, ning Ville isa läks rikkus peo ära ja tõi poja kohe koju. Sven poleks tohtinud helistada, see ei käi nii, et kui Sven ei taha lõbutseda, ei või keegi teine ka seda teha. Sven oleks pidanud ise ka koos Villega klassiõhtule minema ja klassikaaslastega tutvust tegema.
Analüüs
See oli väga tark raamat ning palju õpetlikum kui Kuues sõrm. Tegu oli poisiga, kes ei saanud oma klassikaaslastelt piisavalt tähelepanu aga vastupidi sai vanematelt seda liiga palju. Kindlasti väga kaasahaarav ning kohati ka õudne. Just teismeeas peaks seda lugema.
Küsitlus õpilaste seas
7.klass
1. Kui sul on väiksem õde või vend, kas jääb vahel tunne, et sulle ei pöörata piisavalt tähelepanu? 17 vastanu seast vastas 16 eitavalt, üks aga jaatavalt, põhjus oli selles, et õde on noorem ning vajab rohkem hoolitsust ja tähelepanu.
2. Kindlasti on Sul tekkinud olukordi, kus oled vanematega tülitsenud. Millistel põhjustel on arusaamatused tekkinud? Kuidas on need lahenenud? Kas oled tahtnud kodust põgeneda? 17 vastanu seast väitsid 6 õpilast, et nad pole kunagi oma vanematega tülitsenud, 11 õpilast on. Põgeneda pole keegi tahtnud.
Tüllimineku põhjused:

• koolitööd ja hinded
  
• riietepoes riiete valimine
  
• pole vanematega ühiseid huvisid
  
• Vanemad on ülbed
  

Lahendused:

• Läbi rääkimine
  
• minema kõndimine
  

3. Kas oled kunagi tarvitanud narkootikume, alkoholi, tubakat ? Mis põhjusel? 17 vastanu seast on kõigest 3 õpilast tarvitanud neid.
Põhjused:

• sõbrad andsid
  
• tahtsin olla lahe
  

8.klass
1. Kui sul on väiksem õde või vend, kas jääb vahel tunne, et sulle ei pöörata piisavalt tähelepanu?
13 õpilase seast vastasid 11 eitavalt, kaks jaatavalt.
Põhjused:

• õde on veel noorem ning tahab rohkem tähelepanu
  
• peab alla andma ja nendega arvestama
  

2. Kindlasti on Sul tekkinud olukordi, kus oled vanematega tülitsenud. Millistel põhjustel on arusaamatused tekkinud? Kuidas on need lahenenud? Kas oled tahtnud kodust põgeneda? 13 vastanu seast pole üks kunagi oma vanematega tülitsenud, ülejäänud on. Keegi pole tahtnud kodust põgeneda.
Tüllimineku põhjused:

• vabaaja veetmine
  
• vanemad keelavad kõike
  
• hinded
  
• trenni tõttu pole aega õppida
  
• vanemate sekkumine minu asjadesse
  
• eriarvamused
  
• millegi tegemise tõttu
  
• kusagile minemise tõttu
  

Lahendused:

• lahenevad ise
  
• läbirääkimised
  

3. Kas sa oled kunagi tarvitanud narkootikume, alkoholi, tubakat? Mis põhjusel? 13 vastanu seast pole kuus õpilast midagi tarvitanud, 3 õpilast on proovinud alkoholi ja tubakat, kaks tükki joovad ja üks õpilane on tarbinud kõike.
9.klass
1. Kui Sul on väiksem õde või vend, kas jääb vahel tunne, et sulle ei pöörata piisavalt tähelepanu? 12 vastanu seast tekib kõigest kahel õpilasel selline tunne.
Põhjused:

• vajan ka rohkem tähelepanu
  
• muresid vaja rohkem arutada
  

2. Kindlasti on Sul tekkinud olukordi, kus oled vanematega tülitsenud. Millistel põhjustel on arusaamatused tekkinud? Kuidas on need lahenenud? Kas oled tahtnud kodust põgeneda? 12 vastanu seast pole 3 õpilast oma vanematega kunagi tülitsenud, ülejäänud on. Kodust on põgeneda tahtnud 7 õpilast, üks on põgenenud ka.
Tüllimineku põhjused:

• kool
  
• halb tuju
  
• stress
  
• alkoholi tarbimine
  
• ei osata ennast piisavalt selgeks teha
  
• kuhugile minek
  

Lahendused:

• vabandan
  
• annan alla
  
• lepin sellega, et vanematel on õigus
  

3. Kas sa oled kunagi tarvitanud narkootikume, alkoholi tubakat? Mis põhjusel?12 vastanu seast pole kaks õpilast midagi tarbinud, kaks õpilast on tarvitanud alkoholi, neli õpilast on tarvitanud alkoholi ja tubakat ning neli õpilast on tarvitanud kõike.
Põhjused:

• sõbrad pakkusid
  
• tahtsin proovida
  
• peol
  
• meeldib tunne mis peale tarbimist tekib
  
• tähtpäevade tähistamised
  
• igavusest
  

Kasutatud kirjandus:

• http://et.wikipedia.org/wiki/Helga_N%C3%B5u
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Uimast i
  
• Pea suu
  
• Kuues sõrm
  

Lisad:
Helga Nõu:
Kuues sõrm
Pea suu
22