50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-08-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
quack
Õppematerjali autor
Charles I & Kodusõda Lapsepõlv Charles sündis 19. novembril 1600. aastal Sotimaal Dunfermline lossis, kuningas James VI ja Taani Anne teise pojana. Charles oli sündides väga nõrk. Mõnepäevaselt omistati talle Albany hertsogi tiitel. Neljaaastaselt sai temast Yorki hertsog. James VI Tõenäoliselt põdes ta lapsena rahhiiti, mistõttu ta kasv jäi varakult kinni. Ta ei suutnud sõnu korralikult välja hääldada ning kogeles. Esialgu tundus Charles olevat ka vaimselt arengupeetusega, kuid kui ta umbes viieaastaseks sai (seni oli teda
INGLISE KODUSÕDA SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................3 1. KODUSÕJA PÕHJUSED........................................................4 2. KODUSÕJA VÄEJUHID.........................................................6 2.1. Charles I.............................................................................6 2.2. Oliver Cromwell...................................................................7 3. OTSENE SÕJATEGEVUS.......................................................9 3.1. Sõjategevuse algus.................................................................9 3.2. Parlamendi võit kodusõjas.......................................................10 3.3. Parlamendi ja sõjaväe konflikt...............................
Inglise kodusõda Inglise kodusõda on koondnimetus konfliktidele, mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 16421651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Sotimaale, Iirimaale ja Walesi. Mõnikord peetakse Inglise kodusõja alguseks ka 1639. või 1640. aastat, mil kuningas Charles I-l tekkisid vastuolud sotlastega ja kutsuti kokku nn Pikk parlament. Kodusõja lõpuks on loetud ka 1649. aastat, kui Charles I hukati või 1652. aastat, mil Oliver Cromwell vallutas Iirimaa ning viimased rojalistid Sotimaal alistusid. Viimasel ajal jagatakse Inglise kodusõda tihti kolmeks eraldi sõjaks või vähemalt etapiks: esimene (16421646) ja teine (1647/16481649) toimusid kuningas Charles I ja parlamendi vahel ning kolmas (16491651/1652) Charles II toetajate ja parlamendi vahel. Paralleelselt toimusid sisesõjad ning rahutused ka Iirimaal (16411652, nn Kaheteistaastane sõda) ja Sotimaal (Esimene
Ka Philippe Egalité (Orléans'i hertsog) hääletas kuninga surma poolt. Louis XVI suri väärikalt, olles andestanud oma vaenlastele. Oma viimase sõnana ütles Louis, et ta sureb süütuna, lootuses, et tema veri prantslastele õnne toob. Marie-Antoinette hukati 16. oktoobril 1793. Louis XVI Charles I Charles I (19. november 1600 30. jaanuar 1649) oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas 1625 1649. Ta oli James I poeg ja Charles II ning James II isa. Charles jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. Lõpuks aga pidi Charles parlamendi taas kokku kutsuma, et soti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe
Koosnes 2 kojast: alamkoda, lordide koda. 17.saj. Puhkes parlamendi õiguste üle järjekordne võitlus viis kodusõdadeni. Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale. 2. Mis muutis James I ja parlamendi suhted keeruliseks? Esitage igast valdkonnast vähemalt üks probleem. · Majandus parlament pidas maksude määramist oma tähtsaimaks õiguseks. Suurimaks probleemiks kujunesid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid. Charles kogus makse omasoodu, ka neid, mida parlament polnud kinnitanud. · Välispoliitika parlament sekkus James I välispoliitikasse. Parlamendile oli vastuvõetamatu kuninga orientatsioon Hispaaniale, keda Inglise parlament pidas põhivaenlaseks. · Kuninga päritolu James I arvas, et on monarh Jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõigist seadustest. · Kuninga iseloom ja valitsusstiil Charles I rõhutas, et tema võim ei olene parlamendist.
Isa(James I) püüdis temast kasvatada absoluutset monarhi, kuid troonile saades oli ta oma isast tunduvalt paindlikum. Sai troonile 25-aastane. 1625-1629 kutsus kokku 3 parlamenti, ent ei leidnud nendega üksmeelt, seega otsustas parlamendi laiali saata. Kuningas nõudis makse( suured sõjalised kulutused) mida parlament heaks ei kiitnud. Abielu. 1625.a. abiellus Prantsuse kuninga tütre Henrietta-Mariaga. Neil sündis 9 last, ka hilisem kuningas Charles II. 1628.a. õiguste petitsioon: 1) Parlamendi loata ei tohi makse kehtestada. 2) Kedagi ei tohi vahistada ega kohtuta karistada. 3) Süüdistatul õigus süütust tõestada. 4) Erakorralised kohtud ja karistussalgad keelatud 11 türanniaastat. 1629 saatis parlamendi laiali ja valitses 11 aastat ilma parlamendita. Sel ajal olid teravad probleemid sotimaaga, mille kuningaks Charles I 1633.a. krooniti.
astusid katoliku usku, üle 200 000 põgenes Prantsusmaalt ja läksid Inglismaale, Saksamaale ja Madalmaadesse elama. Järgmine kuningas Louis XV jättis riigiasjad jälle ametnike hooleks. Kodusõda Inglismaal Charles I püüdis valitseda parlamendist sõltumatult. Parlament keelas tal uusi makse nõuda, siis saatis kuningas parlamendi laiali ( a. 1629 ). Kuningas kiusas taga ka puritaane. Kuna Sotimaal puhkes mäss ja kuningal piisavalt raha ei jätkunud, et mässu alla suruda, siis pidi Charles I kutsuma parlamendi jälle kokku. See parlament jäi püsima 12 aastaks ja see on tuntud " pika parlamendi " nime all. Kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata ning kõik ilma parlamendita kehtestatud maksud tühistati. Tüli kuninga ja parlamendi vahel tekitas kodusõja. Parlamenti eesotsas oli Oliver Cromwell, kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka. Kuninga väed said mitmes lahingus lüüa ning kuningas põgenes Sotimaale. Sotlased andsid kuninga suure
Jätkati ka puritaanide jälitamist. Osa neist lahkus Inglismaalt Hollandisse ja sealt edasi Ameerika kolooniatesse. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, mille kuningas jätnuks meeledi vaid nõuandva rolli. Kuninga ja parlamendi peamiseks tüliõunaks sai maksude kehtestamine. Kuna kuninga sissetuleks oli kindlaks määratud keskaegsete tavade alusel, ei võimaldanud need enam katta üha suurenevaid kulutusi. Märtsis 1642 läks Charles Yorki, kus sai hästi sidet pidada ka talle lojaalsete sotlastega. Sinna kogunes üha enam ka talle ustavaid inimesi, peamiselt kõrgaadlikke. Peagi oli kuningal juba arvestatav armee, ent relvakonflikti püüti siiski veel vältida. Juunis saatis parlament kuningale kirja, "19 ettepanekut", millega nõuti kuningalt täielikku alistumist parlamendile. Kuningas rõhutas oma vastuses, et parlament peaks arvestama ikkagi ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid