Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne.. Keskkonda tuleb kaitsta, sest: ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused o Cultural services - Kultuurilised teenused Esteetiline väärtus ...
hilinemisega umbes 0,5m-0,6m kihis kõige soojem südaöösel. Ööpäevase tsükli muutus ulatub sügavamale - 70cm sügavusele. Aastane tsükkel - mulla pindmise kihi soojenemine toimub märtsist juulini. Ülejäänud kuudel toimub jahtumine. Aastane tsükkel ulatub 2-2,5m sügavusele. Turba puhul, mis on halva soojus-juhtivusega ja millel on suur soojusneeldumisvõime, võib isegi juulikuus lumi maas olla. · Liigniisketes muldades valitsevad anaeroobsed protsessid. Need mullad on halvasti õhustatud · Liivmullad hästi õhustatud, põuakartlikud. Mullaveesisaldusest oleneb soojusmahtuvus väga suurel määral. Veega küllastunud liival on see 2,5 korda suurem, kui kuival liival. Veega küllastunud savil 3 korda suurem kui kuival savil. Turba puhul on see 6 korda. Niiske muld on alati külmem kui kuiv muld. Kõrge põhjavee puhul mulla soojenemine on tunduvalt aeglasem.
elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl 2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 xH2O või xFeO yFe2O3 zH2O; biokorrosioon selle põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. On baktereid, mis valmistavad väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävelhapet ja lämmastiku aatomeid sisaldavatest ainetest lämmastikhapet. Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega; erosioonkorrosioon materjali pinnaosakeste eraldamine liikuva gaasi (õhu) või vedelike korral
Seega pusib keskmise ja suurema sügavusega järvede põhjakiht enamvähem +4° lahedal. Väga sügavatel järvedel ei ulatu segunemise mõju põhjani, kuna väga suur osa veesambast on +4° juures. Sinna settinud orgaaniline detriit (surnud orgaaniline hõljum vees) laguneb, lagunemine aga nõuab hapnikku, mida pimedates sügavuses valguse puudumise tõttu juurde ei teki. Kuna veekihid ei segune, ei satu hapnikku sinna ka sel teel. Enamasti on sellised sügavused järvedes anaeroobsed. 103. Aastaring pärasvöötme veekogus. Tanu temperatuurist tingitud vee tiheduse erinevustele järvede, aga ka merede, vesi kihistub. Suvel on pinnakihi vesi soojem ja seega vaiksema tihedusega ega segune alumiste kihtidega. Madalamates järvedes toimub terve vee segunemine kaks korda aastas, kui vee pinnakiht saavutab temperatuuri +4°C. Selline vesi on kõige tihedam ja vajub allapoole nii siis kui alumised kihid on kulmemad kui ka siis kui need on soojemad. Selline segunemine toimub
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
puhul) sobivad nad praegugi. Sama kehtib ka kämpingute, puhkelaagrite ja muude peamiselt soojal aastaajal töötavate asutuste reovee puhastamise kohta. Mõnikord piiravad biotiikide kasutamist pinnasetingimused. Filtreeriva pinnase ja põhjavee reostamise ohu korral on vaja tiigi põhi katta plastkilega, mis suhteliselt suure tiigipinna puhul osutub kalliks. Biotiigid jagatakse kolme rühma: · fakultatiivsed; · aeroobsed; · anaeroobsed. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja põhja lähedal anaeroobne keskkond. Reoaineid lagundavate mikroorganismide jaoks vajalik hapnik saadakse kas otse õhust või tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Vetikad kasutavad ära orgaanilise aine lagunemise lõpp-produkte - süsinikdioksiidi, ammooniumi ja fosfaate. Seega esineb tiigis mikroorganismide ja vetikate sümbioos.
nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest. BAKTERID Bakterid on üherakulised, kõige väiksemad elusorganismid. eeltuumsed organismid st et nende rakkudes pole tuuma. Bakterid paljunevad pooldudes. Toitumiselt jagatakse bakterid autotroofideks (valmistavad ise orgaanilist ainet) ja heterotroofideks (toituvad orgaanilistest ainetest). Aeroobsed bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku. Anaeroobsed bakterid eluks hapnikku ei vaja. Bakterite osa inimeste elus: - moodustavad inimese kehal normaalse mikrofloora, mis takistavad haigustekitajatel inimorganismi elama asuda - tekitab bakterhaigusi (kopsupõletik) - toiduainete valmistamisel (hapupiimatooted, juust, salaami) - toiduainete riknemine - ravimite tootmine - kodulommadele toodetakse silo - bakterväetis - komposti lagundajad - ALGLOOMAD
tekivad tänu saastavatele piimhapebakteritele ja äädikhapebakteritele. Pasteur soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada juuretisena head käärivat veini. Ta näitas ka, et valmis veini ja õlle kuumutamine soodustab tema pikaajalist säilimist. Pasteur soovitas kuumutada ka piima. Pastöriseerimine. 1) avastas anaeroobsed mikroorganismid (klostriidid), 2) andis esimese käärimiste definitsiooni (elu ilma hapnikuta), 3) Kirjeldas etanool-, piimhape- ja võihapekäärimist; 4) sõnastas Pasteuri efekti (käärimise vaibumine aereerimisel). 5) Pasteur märkis esimesena ka aeroobste ja anaeroobsete energiavahetusprotsesside erinevat efektiivsust: suhkru aeroobne lagunemine annab rohkem energiat kui anaeroobne. Pasteur arvas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid
Baktereid on erinevaid kujusid: kerabakterid, pulkbakterid ja spiraalbakterid. Bakterid paljunevad pooldudes ja lähevad paljunedes kaheks. Osa baktereid moodustavad spoore ehk puhkeseisundis olevate bakterite hulki, mis on paksu kihi all. Paljunemiseks on vaja vajalikke tingimusi: 1. Toit- orgaaniline aine. Bakterid lagundavad surnud orgaanilist ainet. 2. Hapnik vajalik enamusele: aeroobsed (vajavad elutegevuseks hapnikku) ja anaeroobsed (hapnik on nende jaoks tappev) 3. Niiskus 4. Soojus 5. Keskkonna happesus. Ehitus: ümber raku kest, Raku kesta all membraan, Tsütoplasma (seisab paigal) Organelle suhteliselt vähe, Puudub tuum, 1 kromosoom 7. BAKTERITE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS Bakter on väikseim iseseisev ja rakulise ehitusega organism. Looduses: 1.Bakterid on looduse aineringes tähtsad lagundajad. 2.Mügarbakterid elavad sümbioosis liblikaõieliste taimede ja leppade juurtega ning nad
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda. WALTER CANNON Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse ...
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
sügavamale.Huumushorisondi alla tekib hele leethorisont.(parasvöötmes) - Kamardumine on mullatekke protsess mille käigus maapinna lähedal tekib huumushorisont..Kõige intensiivsem kamardumine toimub rohtlas,kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim.(rohtlas) - Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullakeskkonnas toimiv protsess,mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe(III)O-st mis taandub Fe(II)O-ks.Viimased moodustavad mullamineraalidega reageerides sinakaid ja rohekaid gleimineraale.Kokkuvõttes väheneb mulla poorsus ja halveneb vee läbilaskvus.(tundras) - Sooldumine-esineb kuiva kliimaga aladel,kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte,seetõttu sisaldavad mullad rohkelt lahustuvaid soolasid(kõrbetes)
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks ni...
mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(ll)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. leostumine välja jäetud teadlikult sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse
• Limaskest on sile, ei koosne hattudest, küll aga sisaldab mikrohatte ja krüpte • Pikilihaskihi moodustavad proksimaalses osas vaid kolm pikisidet (taeniae coli). Nende toonus ja ringlihaste kontraktsioonid tekitavad sooleseina sissenöördumisi, mille vahele jäävad “taskud” (haustrae) Jämesoole funktsioonid • Vee ja elektrolüütide imendumine (0.4-1 L vett päevas) • Bakteriaalne floora – Paljud sümbiootilised bakterid, nii aeroobsed kui anaeroobsed – Lõhustavad ensüümide poolt mitteseeditavaid kiudaineid – Lammutavad kolesterooli ja mitmeid ravimeid – Sünteesivad vitamiine (K, B12, tiamiin, riboflaviin) Jämesoole motoorika • Segavad ja propulsiivsed liigutused • Propulsiivsed üsna vähesel määral: toit püsib jämesooles ca 16-20 tundi • Segavad liigutused e haustratsioonid (küümuse “väljaväänamine” veest ja elektrolüütidest) • Söömisejärgselt vallandub mao ja duodenumi venituse peale
toidukiu liigid nagu pektiin võivad bakterikasvuks soodsa keskkonna loomise teel mõjutada selliste ksenobiootikumide toksilisust, mis vajavad metaboolset aktiveerimist jämesoole anaeroobse mikrofloora poolt. · Aeroobsed mikroorganismid on võimelised lõhkuma ka aromaatset tuuma, mistõttu nad saavad kasutada aromaatseid ühendeid C ainukese allikana enda kasvuks vajalike oksüdatiivsete biosünteetiliste reaktsioonide läbiviimisel. · Anaeroobsed soolestiku mikroobid on orienteerunud redutseerivale ainevahetusele. Soolestiku mikrofloora on võimeline muutma ksenobiootikumide muundamise teel nende biosaadavust ja sellega ka võimalikku toksilisust, nende imenduvust kas tõstes või langetades. Sealhulgas on mikrofloora võimeline edasi metaboliseerima ksenobiootikumide biotransformatsiooni produkte, mis on sekreteerunud soolde kas
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
Rööv- ja taimtoiduliste lülijalgsete toidu hankimise viiside seos organite ehitusega. Hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega. Paljunemise ja arengu eripära moondeta, täismoondega ja vaegmoondega arenevatel looma- del. Bakterite ja algloomade põhitunnused võrdlevalt loomarakuga. Vabalt elavate ja parasiitse eluviisiga mikroorganismide levik erinevates elupaikades ja tähtsus. Bakterite toitumine la- gundajate ja parasiitidena. Aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. Käärimiseks sobivad tingimu- sed. Bakterite paljunemine ja püsieoste tähtsus. Bakterhaiguste levimise viisid ja haiguste väl- timine. Bakterite tähtsus looduses ja inimesele. Viiruste koht eluslooduses. Viirustega naka- tumine, peiteaeg, haigestumine ja tervenemine. Immuunsuse teke. Immuunsüsteemi ja vaktsi- neerimise roll viirushaiguste vältimisel. Organismide suhted sama liigi isendite vahel, populatsioonide moodustumine ja liigi levila.
Tänapäeval tekib kraatreid väga harva. 4,5mrd at kuu anortosiitse koore teke 4-3mrd at merede teke magmast 3-0mrd at väga vähene kraatrite tege. Regoliitse pinna (tolmu) teke mikrometeoriitide mõjul. Ma varajane areng: 4,56Ga Protomaa akretsioon 4,55Ga kuu tekke kokkupõrge 4,4 - 4,3Ga Esimesed märgid tahkest maakoorest: tsirkooni terad 4 - 3,8Ga Vanimad säilinud vulkaanilised ja settekivimid 3,5Ga Ookeanide teke, elu teke, anaeroobsed bakteriaalsed org. 2,7Ga Vanimad org. Molekulid. Maa atmosfääri(hüdrosf.) teke: komeedid päikesesüsteemi äärealadelt või vulkanism? Stromatoliidid e. kihilised ,,kivimättad" tekkivad tsüanobakterite juuresolekul(nende ümber). Tekkivad tänapäeval nt. Autraalias. Leitud analoogseid vorme 3,5Ga vanadest kivimitest. Kreeklased arvutasid juba e.Kr välja maa ümbermõõdu 15% täpsusega. Esimene faktiline kinnitus tuli 1522. aastal lõppenud Magalhaesi ümbermaailmareisiga.
Enamik baktereid elab hapnikuga keskkonnas ja kasutab hapnikku toitainete lagundamiseks. Neid nimetatakse aeroobideks. Vähem on looduses selliseid baktereid, kes elavad hapnikuvabas keskkonnas ja kellele hapnik mõjub hukutavalt. Neid nimetatakse anaeroobideks. Võrreldes aeroobidega on anaeroobsete bakterite ainevahetus palju aeglasem ja energeetiliselt vähem tõhus, samuti on neil ka mõnevõrra vähem elupaiku. Anaeroobide toimel toimub lagundamine aeglaselt. Tabel: Aeroobsed ja anaeroobsed bakterid (tabelis on 2 veergu ja 6 rida). Aeroobsed bakterid Anaeroobsed bakterid Kasutavad toitainetest energia Saavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks hapnikku. kääritamisel. See protsess kulgeb hapniku olemasoluta. Ümbritsevad meid kõikjal, neid on õhus, Leidub näiteks veekogude põhjamudas, mullapinnal, esemetel ja organismidel
NB! Mida kestvam on treening (aeroobne töö), seda selgemini on täheldatav ka lihasrakkude sisese rasvavaru vähenemine selle tulemusena. Kehalisel pingutusel suureneva hapnikuvajadusega püüab organism kohaneda, intensiivistades südame- vereringe ning hingamissüsteemi talitust. Südame talitust iseloomustavaks oluliseks näitajaks on löögisagedus. Puhkeseisundis on enamusel inimestel see 60-70 lööki minutis, kehalisel pingutusel võib see tõusta 200 löögini minutis ja enamgi. Anaeroobsed protsessid hakkavad tööle alates ligikaudu 170 löögist minutis, seega saame me oma treeningu intensiivsust hinnata ka südame löögisagedust jälgides (pulsi kontroll kehalise treeningu ajal). Mõõdukal aeroobsel treeningul võiks 26 südame löögisagedus jääda vahemikku 120-160 lööki minutis. VEDELIKU TARBIMINE Kehalise tööga kaasneb alati suuremal või vähemal määral higistamine, et kaitsta organismi ülekuumenemise eest
eduka tsüanobakterite (Cyanobacteria) hõimkonna esivanem. Vette hakkas kogunema vaba O2. Tekkisid uued eeltuumsete vormid, võimelised elama aeroobses, hapendavas keskkonnas. Veest difundeerus hapnik aegamööda ka atmosfääri, asendades seal süsinikdioksiidi (mida neelasid sinivetikad). Fanerozoikumi alguseks oli Maa atmosfääri O2sisaldus juba umbes 1/10 praegusest. 77.Bakterid ( Eubacteria ) ja ürgbakterid ( Archaea ) ürgaegkonnas ja nüüd. 3,3-3,9 miljardit aastat tagasi, olid anaeroobsed valgutilgad koos pärilikke omadusi kandvate RNA ja DNA ahela tükkidega, vanim ja algelisem eluvorm. Nüüd olemas rakukest,bakteritel jäigem, ürgidel pehmem. ürgid tänapäeval säilinud ekstreemsetes tingimustes (3 hõimkonda) Bakterid edukamad, leidub kõikjal (22 hõimkonda) 78. Päristuumsete ( Eukaryota ) ja hulkraksete teke: ligikaudne aeg, ja miks? Kolmest eluslooduse domeenist kõige hiljem tekkis päristuumsete ehk eukarüootide domeen (Eukaryota). 1,31,7
Toiduohutuse eksami teemad keemilised ohud. 1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline süsteem Toit on kompleksne ning keeruline süsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, ...
relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Kaitse: viiakse torude elektrijuhtivus minimaalseks, isoleeritakse liited dielektrikutega; elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine uue metalltorustikuga mille potentsiaal on suurem; katoodkaitse; prodektorkaitse 120. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited. Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). Organismid lagundavad aineid näit. rauabakterid, seened. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid taandavad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad isegi roostevabu teraseid. • Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid.
MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat" ...
kiire ensüümide aktiveerimine, kuna regulatsioon on väga tundlik Limiteerivaks teguriks on just ATP resünteesimehhanismide võimsus, mis määrab ära ATP kontsentratsiooni stabiilsena hoidmise, kui kontsentratsioon langeb pika intensiivse kehalise töö tulemusena süveneb väsimus ja intensiivsus langeb. ATP+VESI->ADP+P (7,3 kcal/mol energia vabaneb) HÜDROLÜÜS ATP+VESI<-ADP+P+7,3 kcal/mol RESÜNTEES 3. ATP resünteesi mehhanismid lihases: anaeroobsed - ATP resüntees kreatiinfosfaadi arvel, glükolüütiline fosforüülimine, müokinaasne reaktsioon; aeroobne - oksüdatiivne fosforüülimine: Kreatiinfosfaadi anaeroobne lõustamine – Kreatiinfosfaat loovutab oma energiarikka fosfaadi, mis liidetakse ADP-le. Saadud energia abil toodetakse ADP + P = ATP. Reaktsiooni tulemusel vabaneb kreatiini molekul. Taastumise ajal taastatakse ammendunud kreatiinfosfaad varud, liites fosfaadi kreatiini külge. Selleks kulutatakse energiat, st energiat
Kui kliima ei muutu. SOODE SUKTSESSIOON. Soo areneb mitmes faasis, tihti madalate veekogude kinnikasvamisel. 1. MADALSOO Taimede juures ulatuvad mineraalsesse mulda. Lagundajad ei saa seisvas keskkonnas hakkama, sest seisvas vees on hapniku defitsiit. Anaeroobsed ei saa kunagi lõpuni lagundatud – hakkab tekkima turvas. Turvas koosneb lagundamata taimejäänustest, ehk peamiselt on seal süsinikku, lämmastikku ja fosforit pole. Väga toitainetevaene. 2. SIIRDESOO Produktsioon toimub edasi, kuni lõpuks taimedel juures ei
niiskust on kas liiga vähe või liiga palju, pidurdub või lõpeb mikroorganismide tegevus. Mikroorganismide tegevust mõjutab ka kasvupinnase reaktsioon. Näiteks ei talu enamik bakterid tugevalt happelist keskkonda; seened aga võivad elada nii aluselises, neutraalses kui mõõdukalt happelises keskkonnas (vt p 2.4.2). Õhuhapniku vajaduse järgi liigitatakse baktereid aeroobseteks ja anaeroobseteks. Aeroobsed bakterid vajavad oma elutegevuseks õhuhapnikku, anaeroobsed aga võivad elada tingimustes, kus õhuhapniku juurdepääs on takistatud. Oma elutegevuseks vajaliku hapniku võtavad anaeroobsed bakterid mitmetest hapnikku sisaldavatest ühenditest, näiteks raudoksiidist jms. Elutegevuseks vajaliku energia saavad mikroorganismid orgaanilisest ainest, lagundades seda. Lagundamiseks 39
sekretoorset aktiivsust. Sümpaatilise innervatsiooni saab seedetrakt seljaaju rinna- ja nimmeosast. Sümpaatilise närvisüsteemi mõjul soole toonus langeb, peristaltika pidurdub, seedenõrede hulk väheneb, ensüümide suhteline sisaldus tõuseb. Jämesool Jämesooles ei ole soolehatte, küll aga limarikast dekreeti tootvad soolenäärmed. Rooja kuivkaalust umbes neljandiku moodustavad elus ja surnud bakterid. Anaeroobsed ja ka mõningad teised bakterid hukkuvad pärast organismist väljutamist kiiresti. Mõnes liigid, nagu Escherichia coli, suudavad mõnda aega pinnases ja vees elada; nende esinemist looduslikes vetes peetakse märgiks, et vesi on saastunud roojaga. Organism on kohanenud kooseluks tavaliste soolebakteritega. Need suudavad taksitada ka pahaloomuliste mikroobide levikut seedekanalisse. Kõhulahtisus on sagely mark sellest, et soole normaalfloora on taandunud pahaloomulise eest
Vesi, küllastades mulda, tõrjub sealt õhu välja, kuid õhuhapnik on mullas taimedele ja kasulike mullabakterite tegevusele väga vajalik. Kui taimejuured ei saa õhu vahelduse puudumise tõttu hingata ja mürgised gaasid ei eemaldu mullast, tekivad mürgise toimega orgaanilised happed ja taime juured lämbuvad. Et orgaanilise aine lagunemine on takistatud, hakkab orgaaniline aine ladestuma turbana. Maa-ala üleujutamine võib mõne tunni jooksul põhjustada täiesti anaeroobsed tingimused mullas, mis viivad puude juurte hingamise vähenemise või lakkamiseni. Võimalik on juurte surm mõne päeva jooksul. Isegi üleujutuste suhtes kõige taluvamad liigid peavad olema liigveevabad 55...60 % perioodist, mil juured aktiivselt kasvavad. Lehtpuid peetakse üldiselt liigniiskusele vastupidavamateks kui okaspuid. Puude hukkumist kiirendavad anaeroobsetes tingimustes mõnede liikide juurte poolt
immuunsüsteem (vaktsiinid!), ravimeid on raske luua. Arhed ehk arhebakterid · Nagu bakteritelgi, puudub arhedel tuumamembraan. · Arhed erinevad teistest prokarüootidest tRNA ja rRNA koostise poolest, nende membraanis esinevad unikaalsed lipiidid ja rakuseinas puuduvad peptidoglükaanid. Paljud arhede raku geneetilise informatsiooni paljundamise, säilitamise ja avaldumise eest vastutavad ensüümid sarnanevad eukarüootide vastavate ensüümidega. · Jagunevad: 1. anaeroobsed metanogeenid tekitavad süsihappegaasist ja vesinikust metaani; 2. halofiilid vajavad kõrget soolade kontsentratsiooni; 3. termofiilid vajavad kõrget temperatuuri (80...90 °C) ning happelist keskkonda (pH 2). Bakterid · Väikseimad üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. · Baktereid leidub nii pinnases, vees, happelistes kuumavee allikates, radioaktiivsetes jäätmetes. Neid võib
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
· Selle seinad produtseerivad maonõret, mis sisaldab seedet soodustavat soolhapet ja ensüüme. · Veise liitmagu: 1-kiidekas, 2- võrkmik, 3-vats, 4-libedik · Koos söödaga satuvad libedikku ka vatsas intensiivselt paljunevad mikroobid, mis mao kõrge happesuse toimel hukkuvad ja seeditakse samuti seedetrakti alumises osas. · Veiste seede tähtsaim eripära on võime kasutada vatsas elavaid mikroobe ja ainurakseid seedeprotsessi tõhustamiseks. · Vatsamikroobid on anaeroobsed ning nende elutegevus avaldub käärimise ehk anaeroobse fermentatsioonina. · Vatsamikroobid kasutavad oma elutegevuses loomasööda toitaineid, kusjuures fermentatsiooni kõrvalsaadusena tekib hulgaliselt gaasi · Vatsaseede · Vatsaseede käigus muunduvad kõige enam söödas leiduvad süsivesikud ja proteiin. · Rasvade ja teiste lipiidide muutused on seejuures väiksemad. · Kõik vatsaseede protsessid toimuvad eesmao, eelkõige vatsa ja võrkmiku liigirikka
reaktsioonideni. Temperatuur 80-110. Kuum katlake. Vees lahustunud anorgaanilise CO2 sidumise orgaanilisteks ühenditeks püriidi pinnal. Kõrge temperatuur 150-250. Jääkamber. Elu tekkis madalal, nulli lähedasel temperatuuril Eluareng Maal Elutekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi. VANAAEGKOND: Enne kambriumit. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid- bakterid ja arhed. Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonis arenesid fotosüntees, mis tõi vaba hapniku atmosfääri, ja aeroobne hingamine, mis tekitas hapniku kasutamise ja talumise võimaluse. Hakkasid tekkima esimesed eukarioodid (hüpotees- suurem rakk „neelas“ väiksema alla, kaotasid aega mööda iseseisva rakuelu ja jäid eksisteerima organellidena). Tuuma teket on seletatud nt sissesopistumisega. Vanimad hulkraksed loomad on käsnad. Kambrium
lähtudes sportlase vanusest, soost, kvalifikatsioonist, VASTUPIDAVUSE "RUSIKAREEGLID" treeningutingimus- - Vastupidavust ei treenita kui ühtset tervikut, vaid kui mingit konkreetset vastupidavu- test jpm faktoritest se liiki. - Kaasaegne vastupidavuse kui võime liigitus baseerub energeetiliste protsesside arves- tamisel aeroobsed ja anaeroobsed (laktaatsed ja alaktaatsed). - Aeroobse vastupidavuse baasiks on aeroobse ja anaeroobse läve vastupidavus. - Vastupidavustegevus aeroobse läve tasemel toimub pulsisagedusel 150 lööki/ min, vere laktaadi kontsentratsioon ~ 2 mmol/ l, tegevus on pikka aega kestev (13 tundi). - Vastupidavustegevus anaeroobse läve tasemel toimub pulsisagedusel 160170 lööki mi-
Hinnatakse rakulise reaktsiooni iseloomu (koe- rakud, granulo-, lümfo- ja monotsüüdid), põletiku esinemist. 2. Haigustekitaja isoleerimine ja identifitseerimine. Eesmärk: uuritavast materjalist mikroobi väljakasvatamine, tema omaduste uurimine ja nende alusel haigustekitaja samastamine ja ravimtundlikkuse määramine. Mikroorganismide väljakasvatamiseks kunstlikel söötmetel või rakukultuurides valitakse kas aeroobsed, anaeroobsed või mikroaerofiilsed tingimused, optimaalne temperatuurirežiim, sobiv natiivsete valkude (veri, seerum, munakollane) ja kasvufaktorite sisaldus. Registreeritakse mikroobide pesade kuju, hemolüüsi esinemine veriagaril, mikroobikultuuride värv, läige ja lõhn. Edasi määratakse mikroobide biokeemilis-füsioloogilised omadused. Vastavalt sellele, milliseid ensüüme antud liiki/biotüüpi kuuluvad mikroobid omavad, on nad võimelised kindlateks biokeemilisteks reaktsioonideks
b) esimesel etapil moodustunud monomeersete ühendite polümeriseerumine (näit. polüsahhariidide teke); c) polümeersete orgaaniliste ühendite organiseerumine omaette süsteemideks (mikrokerad, mis võisid moodustuda maismaal; koatservaattilgad, mis võisid moodustuda vees). 3) bioevolutsiooni algus. Esimesed elukandjad ilmusid Maale 3,54 miljardit aastat tagasi, nendeks olid nn. protobiondid lihtsa ehitusega ilma tuumata pärmilaadsed anaeroobsed heterotroofsed organismid, kes said hingamiseks vajalikku energiat käärimise teel ja kasutasid toiduks abiootilistes protsessides moodustunud orgaanilist ainet. 4) ilmusid autotroofsed vetikad ja nende elutegevuse tagajärjel hakkas hapnikusisaldus atmosfääris tõusma. Fotosünteesi tekkimine (autotroofsete organismide ilmumise protsess) on jäänud saladuseks. Ilmselt oli tegu loodusliku valikuga, mida põhjustas toidunappus. Fotosüntees:
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................
..200 m sügavusel ei piisa taimedele fotosünteesiks. Valgustatuse ulatus sõltub: geograafilisest asukohast (langevate kiirte nurk veepinna suhtes), aastaajast, vee läbipaistvusest (hõljuvate ja heljuvate organismide ja osakeste hulgast). Soolsus: maailmameres 34...35 ‰. Üsnagi stabiilne, sisemeredes kõigub seoses jõevete sisenemisega. Hapnikusisaldus: pinnakiht hästi aereeritud, taimede fotosünteetiline aktiivsus oluline. Põhjakihtides hapnikudefitsiit või anaeroobsed tingimused. Apvelling (upwelling) – süvavee kerge, mere külma, rohkesti biogeene sisaldava süvavee kerkimine pinnale. Apvellingut põhjustavad : 1. kestev samasuunaline tuul, mis puhub pinnakihi vett rannikust eemale; 2. rannikust eemale voolavad pinnahoovused; 3. pinnahoovuste lahknemine või erisuguste omadustega veemasside segunemine. Mõned apvellingute bioomile iseloomulikud küljed: 1. Biogeenide ja organismide suur kontsentratsioon. 2
Kõik need sümptomid on seni kirjeldatud juhtudel tekkinud u 10-päevase peiteaja järel. Haigestumise alguses on sümptomid väga sarnased gripile, hilisemas staadiumis aga meenutavad kopsupõletiku täielikku haiguspilti. Ravi Praegu ei ole tekkepõhjuste ravi veel võimalik, kuid vaevuste sihipärase leevendamise teel saab seda haigust efektiivselt ravida. 7) Gaasgangreen Gaasgangreeni tekitavad klostriidid. Need on anaeroobsed bakterid, kes moodustavad eoseid ning eritavad aktiivses elufaasis toksiine ja agressiivseid ensüüme. Gaasgangreeni juhtumeid tuleb harva ette, kuna tänapäeval hooldatakse haavad enamasti kiiresti. Kui aga selline nakkus ikkagi tekib, paistetab nakatunud ala tugevasti üles. Ensüümide lagundatav kude omandab sinakasrohelise kuni pruunika varjundi ja sellest imbub määrivat vedelikku. Nakatunud kudedes, nt lihaskoes, tekivad gaasimullid, millest levib anaeroobsetele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
