Bütsantsi arhitektuur Koostas: Triin Kalmus Arhitektuur Suured muutused bütsantsi arhitektuuris toimusid 6. sajandil, kui keisriks oli Justinianus I. Sellel ajal loodi ka bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli tuntud oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. Arhitektuur Justinianuse ajast on säilinud kirikuid Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Tavaline oli ristkuppelkirik-selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas või ristharude kohal kerkivad kuplid. Arhitektuur kiriku siseseinad on värvilistest kividest ja sädeleva klaasi mosaiikidest.
5. don alonso tunneb juani ära, don carlos lubab juanile ühe päeva 6. juan käsib teenril komtuuri kuju õhtusöögile kutsuda, kuju noogutab vastuseks 1. vaidlevad, kas kuju tõesti noogutas 2. juani ukse taha ilmub kaubahärra dimanche võlausaldaja 3. juan pärib hästi palju ja juhib dimanche mõtted mujale ning saab tast lahti 4. sganarelle on samuti võlgu, ent saab ka dimanchest lahti 5. saabub don juani isa 6. isa avaldab pettumust 7. teener ütleb alandlikkuse varjus, et juan poleks tohinud isal lasta temaga nii kõneleda 8. looritatud daam soovib don juaniga rääkida 9. elvira tahab, et juan oma kombeid muudaks, muidu saab kogu taevaviha endale kaela 10. juan tunnistab, et elvira erutas teda pisut, ent tema sõnad ei avaldanud talle mõju 11. õhtusöögi ajal koputab keegi 12. õhtustatakse kujuga, kes kutsub juani homseks enda juurde õhtusöögile 1. juan räägib isale, et on muutunud, isa on vaimustuses 2
Tsehhovi novellid ,,Palat nr. 6" . Selles novellis on vaatluse all aktiivse ja passivse eluhoiaku probleem, argukurjuse vastu võitlemise mõttekus ja mõttetus. Tegevus toimubVenemaa kolkalinnas, haigla räpases koolimajas, vaimuhaigete palatis nr. 6.Koridoris rämpsuhunnikul lesib valvur Nikita, käsutäitja ja nürimeelne erusoldat. Haiglat juhib juba 20 aastat doktor Ragin , paljulugenud, tark , pehmeloomuline ja intelligentne arst. Pehmeloomuline Ragin mõistab kõike , ent ei oska ega tahagi midagi muuta.Ta elab pessimistlikult ja rahulikult, kuni kohtumiseni vaimuhaige Gromoviga palatis nr.6-s. Gromovi arukus ja õilsus kutsub Raginit sageli temaga vestlema ja arutlema. Ta püüab meest veenda , et maailma on võimatu muuta. Raginile saavad visiiidid palatisse saatuslikuks. Tema abi, võhik arst Hobotov, kes unistab Ragini ametikohast, levitab kuuldust, et Ragin on hulluks läinud ja saavutab lõpuks tema paigutamis...
Retsensioon Heiti Pakk ,,Hind" 29. märtsil käisin Kuressaare Linnateatris vaatamas Heiti Paki lavastatud Arthur Milleri draamat ,,Hind". Pakk ise on psühholoogilise taustaga, mis andis näidendile tugeva mõttelise tausta, mis mõjutas tervet publikut. Näitlesid Guido Kangur, Aarne Mägi, Riho Kütsar ja Elina Reinold. Lugu on kahest vennast Victorist ja Walterist, kelle mõlema elu on nende otsuste tõttu erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa laostus 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Victor liitus isa eest hoolitsemiseks politseiga, et peret toita. Walterist sai aga mainekas arst. Vennad saavad kokku alles 16 aasta pärast, kui nende lapsepõlvemaja tahetakse maja müüa. Koos juttu vestes tulevad päevavalgele mõningad saladused: isal oli pärast laostumist siiski alles veel 4000 dollarit, mida ta oleks võinud anda Victorile õpingute teostamiseks. Seda teadis ka Wal...
usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. Vene võimu suhtumine luteri kirikusse. 1832. aastal võeti vastu ülevenemaailmne luteri usu seadus, millega luteri kirik kaotas oma senise seisundi. Luteriuks ei olnud enam riigiusk. Ametlikuks riigiusuks sai kogu riigis kreeka-katoliku õigeusk.
VARAKRISTLIK KUNST I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See tekkis Vahemere idarannikul ja levis kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. Algul sattus kristlus Rooma võimudega konflikti, sest kristlus oli võrreldes teiste usunditega väga radikaalne - see nõudis inimeselt igapäevase elu ja usu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust ning Jeesuse eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlastele oli vastuoluline ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimest vaid ka vaenlast, eriti aga mõte, et jumala ees on kõik võrdsed. Seepärast võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Piinamised ja hukkamised aga ei suutnud usu levikut pidurdada. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased koos käima katakombides - maa-alustes labürintides, kuhu nad ka oma surnud matsid. Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus peaaegu 900 kilomeetrile. Käigud ei olnud
19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis Rooma riigis kiiresti. Oluline oli kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid kogudusi. Rooma usuelu oli salliv, sest oli tavaks üle võtta alistatud maade kombeid. Võrreldes teiste usunditega oli kristlus radikaalne, nõudis igapäevast pühendumist, Jeesuse kannatusterohke elukäigu ideaaliks pidamist. Eriti oli roomlaste eetikaga vastuolus alandlikkuse nõue ja mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes oli usk Lunastaja uude tulemisse, mistõttu peeti igapäevast elu tühiseks. See õõnestas kogu ühiskonda ja sellepärast võtsid valitsejad aeg-ajalt ette tagakiusamisi. Piinamised ja verised hukkamised ei peatanud ristiusu levikut, pigem vastupidi. 3. saj pKr sattus Rooma riik kriisi. Roomlaste senine enesekindlus kadus ja hakati otsima hingelist tuge. Hingeline rahutus väljendub ka selle aja portreekunstis
Üks tuntumaid kerjusmungaordusid on Frantsisklaste ordu, mille rajas rikka kaupmehe poeg Franciscus Assisist. Ta loobus varast vaesuse ja jutlustamise kasuks ilma, et tal oleks olnud plaani asutada uus ordu. Kuid ta kogus palju pooldajaid ja kirik soovis liikumise ametlikult vormistada. Uus ordu pooldas kasinust ja jumalasõna kuulutamist lihtrahva seas, just nagu seda oli teinud Kristus. Nad on tuntud ka kui hallid vennad, oma kuue, või kui väiksemad vennad, oma alandlikkuse tõttu. Aja jooksul hakkasid nad rõhku pöörama haridusele ja tekkisid ka nende ordud. Keskajal oli klooster paljudele ainus valik rüütliks olemise kõrval, tihti panid vanemad oma lapsed varakult kloostrisse ja klooster usuti olema kindel pääs paradiisi. Isiklikust vaatepunktist leian, et oma tõenäoliselt ainukest elu ei tasu raisata vabatahtlikule kitsikusele ja raskusele, kuid arvestades tolleaegseid arusaamu elust, oli klooster turvaline ja end ära tasuv koht, kus olla.
kupliavad. Rootsi 1. Lundi Toomkirik Võimas krüpt, kooriosas esineb kääbusgalerii. 5.Milliste teemadega on seotud kogu romaani ajastu kujutav kunst? Romaani ajastu kunst on seotud Piiblisündmustega, tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või suuri imesid. Põhirõhk oli vähese haridusega inimeste alandlikkuse hoidmisel. 6. Milline seos oli romaani arhitektuuri ja skulptuurikunsti vahel? Seoseks oli enamasti reljeefne skulptuur. Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale, esifassade ja samba kapiteele. 7. Skulptuuriteosed kaunistasid kirikut, kuid millist ülesannet täitsid nad oma ajastul veel? Kuidas ja mille abil nad seda tegid? Skulptuuriteosed, mis kaunistasid kirikut olid peamiselt kirjaoskamatutele ,,Vaeste Piibliks", mille abil anti edasi usulisi elamusi ja sündmusi
See väljendub ka perekonnaelus, tõmmates paralleele Hamleti emaga, keda vaevas keeruline dilemma, olles ühelt poolt oma poja, Hamleti, ema, ja teisalt ustav abikaasa oma mehele, Claudiusele, kelle eesmärgiks oli Hamlet tappa. Igapäevaelu teravas probleemis, koduvägivallas, seisavad pereemad sarnase olukorraga tihti silmitsi, oskamata enesele selgeks teha, kust jookseb piir armastuse ja alandlikkuse vahel. Piirangud, mille on ühiskonnaliikmetele seadnud riik ja valitsus, on selgesti määratletud ning nendest üleastujatele on enamasti tegude tagajärjed teada suuremalt jaolt on need karistatavad. Õigusnormid on kirja pandud ja kättesaadavad igaühele, nende eiramine pole vabandatav. Ent piirangud, mis on meie enda sees, kujunenud ümbritsevate inimeste, keskkonna ja kogemuste põhjal, seavad meid tihti raskete valikute ette
10.Kristlik sümboolika (värvid, geomeetrilised kujundid) must surma, leina ja kaduvuse värv. punane vere ja tule värv, sümboliseerib nii armastust kui vihkamist. roheline elu ja kasvamise värv. sinine taeva värv, sümboliseerib taevalikku armastust. valge puhtuse, süütuse ja rõõmu värv. violett kahetsuse ja meeleparanduse värv; sümboliseerib armastust ja tõde või passiooni ja kannatamist. Hall alandlikkuse värv. Kollane päikese, jumalikkuse värv, kadeduse ja reeturlik värv. Ruut elav, maine Viisnurk ilmalikkus või kristuse 5 haava.
Nad Dominicius, neid nim jumala reeglitest, nõudis luksusest idealiseerisid kasinust, ustavateks koerteks, peamine loobumist, karme kombeid ja tahtsid levitada jumalasõna. ül oli jutlustada õige usu füüsilist tööd. Kloostrid rajati Tuntud kui hallid vennad v kasuks, kandsid musta. Panid asustamata paikadesse, kus väiksemad vennad oma rõhku haridusele. Nende hariti maid ja ehitati alandlikkuse poolsest. Nad seast võrsus mitu õpetlast, nt kloostrihooneid. Kandsid hakkasid rõhku pöörama teoloog Aquino Thomas valget puhtus ja rikkumatus. haridusele. Tööle võeti ilmikvendi. Kuulsaim tsistertslane Bernard Clairvaux. Jumala armu vahendasid veel elavad inimesed, kelle elus v surmas ilmnes pühadus. Tugev usk oli neile jõudu andnud vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmadeks. Neis nähti surelike
luksusest loobumist. Kloostreid rajati asustamata paikadesse. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused. Kerjusmungaordud: Frantsisklate ordu, sai nime jõuka kaupmehe poja Franciscuse järgi Assisi linnast Põhja-itaalias. 1223.aastal kirjutas ordu reeglid. Idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Pruunikas v hall kuub-tuntud ka kui hallid vennad, lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse järgi ka väiksemad vennad. Dominiiklaste ordu, rajaja Dominicuse järgi saanud nime. Nim ka jumala ustavateks koerteks. Paavst andis ordule õnnistuse 1216. aastal. Dominiiklaste peamine ül oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati jutlustajavendadena. Musta kuue järgi mustad vennad. Panid rõhku haridusele. Kõrgelt hinnatud kloostrikoolid. Ketserid: katoliku kirik ei kiitnud heaks ketserlikke väärõpetusi. Katarid pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks
Selle algatajaks oli paavst Gregorius VII, kelle eesmärgiks oli suurendada kiriku sõltumatust. Tasapisi kehtestati vaimulikele ka abielukeeld e. tsölibaat. Enamik kloostreid rajati maale ja nende levik viis ristiusu ka talupoegadeni. Benediktlaste ja tsistertslaste kloostrid, mis ei paiknenud linnas vaid maal ja olid seotud rohkem maaühiskonnaga. Kuid koos linnade arenguga tekkisid ka kerjusmunkade ordud, nt. frantsiskaani ordu. Selliste ordude eesmärk oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit. Dominiiklaste ordu jälgis ka sarnast õpetust. Nende sihiks oli kõrvale kaldunuid tagasi tuua katoliikliku kiriku juurde, lähtudes vaesuse ideaalist. Frantsisklaste ja dominiiklaste ordud asusid enamasti linnades, ning seetõttu tegelesid nad rohkem linnaeluga. Samuti kasvasid ka linnad, suurenes kaubandus ning arenesid ka põllumajandus ja käsitöö. Linnade arengule aitas kaasa rahvastiku kahekordistumine 10. ja 14. sajandi vahel.
Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisele kätt. Euroopa lõuna- poolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänapäeval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võe-ti. Suurima alandlikkuse tunnuseks aga peeti isanda kintsu embamist. Naised tervitasid reveranssi tehes, paremat jalga ette libistades, vasakut jalga taha libistades või parema käe kinnast käest võttes sügavalt kummardades. Tänapäeval on tervitamisviisid suuresti lihtsustunud. Endistest aegadest on säilinud komme ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea; lõunapoolsetel rahvas-tel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine
KOLLANE Kristina Minski Tallinna Pääsküla Gümnaasium 12. klass 2013 Kollane on värvus, mille lainepikkus on ~570580 nm. Ta mõjub optiliselt heledana, lähedasena või säravana, tekitab aistinguid soojast, kohevast, kergest ja kuivast, aga pikaajalisel vaatamisel väsitab silmi. Kollane on energia, kulla, rõõmu, optimismi, suve, idealismi ja lootuse värv, mis sümboliseerib vaimsust, tarkuse voolu ja filosoofiat ning kollasega märgitakse riski. Näiteks tähendab kollane lipp rannas, et ujumine on ohutu vaid kogenutele. Kollane on ka rumaluse, arguse, saamahimu, pettuse, armukadeduse ja haiguse värv. Näiteks tähendab kollase lipu heiskamine laeval, et seal on puhkenud epideemia. Kollase lindiga eraldatakse ala, kus on toimunud avarii. Kollane kehastab mõis...
lendulastud pilkeid. Nii avanevad viimaks Orgoni silmad. Riigivõimu abil saab ta tagasi ka Tartuffe'ile kingitud varanduse. Säärane lõpp on klassikaline deus ex machina Molière'i kummardus armuliku kuninga ees. ,,Tartuffe" paistab silma omapärase ülesehitusega: nimitegelane ise ilmub lavale alles 3. vaatuse alguses, mil tema olemus on publikule juba ammu selge. See võte võimendab veelgi Tartuffe'i teeseldud vagatsemise, näilise kasinuse ja alandlikkuse ning tema saamahimu kontrastist tekkivat koomilist efekti. Samuti viib absurdini Orgoni silmade avanemisega viivitamine. Siiski erines ,,Tartuffe" oma nalja laadilt Molière'i eelnenud teostest: selle koomikas polnud enam varasemat rõõmsameelsust. Sügav elutruudus lähendas näidendit satiirile. Ja kuigi teos naeruvääristas otseselt ainult võltsusklikke ja silmakirjateenreid, hakati autorit süüdistama usule endale kallaletungimises
Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. Ometi sattus ristiusk varsti Rooma võimudega vastuollu, sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamisst, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga oli vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes valitses tugev messianistlik meelsus usk Lunastaja (Messsia) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Seetõttu oli kristlus usund, mis tahes tahtmata õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda nii orjandust, riiki õigust kui moraali
Ta hakkas levima peale Kristuse surma. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna. Kristlus oli võrreldes vanade uskudega teistsugune ta nõudis usu ja igapäevaelu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatuserohket elu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Kristluse läbi usuti üleüldisesse õiglusesse ja armastusesse, protest oli liigse luksuse vastu. Roomlaste eetikaga oli vastuolus alandlikkuse nõude ja käsuga armastada vaenlast nii nagu oma ligemest. Uut usku levitasid Rooma linnas Jeesuse vanim õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. Pärismue järgi peavadki katoliiklased esimeseks Rooma piiskopiks Peetrust, kes suri märtrisurma umbes aastatel 64-67 ning kes on maetud sinna, kus tänapäeval kõrgub Vatikanis suurim kristlik pühamu Peetri kirik. Et ristiusk oli algul keelatud, ei olnud usklikel võimalik ehitada hooneid
18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine. Tuntumad ratsionalistidest kirikuõpetajad olid J. G. Eisen v. Schwarzenberg ja A. W. Hupel. Haridus ja lugemisvara 18.sajandil.
2. Võrrelge XI-XII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetoteid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate? Tsistertslate ordu: ordu lähtus benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Frantsisklaste ordu: Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu jeesus seda teinud oli. Olid tuntud oma lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse tõttu. Dominiiklaste ordu: nende peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Et oma jutlusi mõjuvamaks teha panid sad suurt rõhku haridusele. Sarnasus: dom ja frants- kerjusmungad leviatsid usku ise rahva seas , asusid asulates. Erinevus: kerjusmungaordud ( dom ja frants). Ja traditsioonilised ordud ( tsitsertslased) , dom olid kõrgelt haritud aga frants mitte- ei pidanud olema tark vaid aus ja siiras. 3
värviga.Punane kurat keskajal kujutatud saatan või Kurat oli punases rüüs või punase nahaga. Punane on põrgutule ja needuse, lisaks ohjeldamatu kire ja iha värv. Püha punane märtrite mälestusmissat peab preeester punases rüüs, mille värv sümboliseerib valatud verd. ORANZ sümboliseerib leeke, luksust ja hiilgust. Hiinas ja Jaapanis seostub armastuse ja õnnega. Noorte budistide safranikarva rüü osutab, et nad on andnud alandlikkuse ja loobumise tõotuse. KOLLANE kuld, valgus ja päike. Kollane on valguse värv, vallatute mõtete ja intelligentsi sümbol. Islami traditsioonis tähistab kuldkollane tarkust ja head nõuannet, kahvatukollane aga petmist ja reetmist. Egiptuses kadeduse ja häbi värv. Euroopas seostub argpükslusega, samal ajal Hiinas kuninglik värv. Kollane on kõige paremini nähtav värv ja seda kasutatakse rahvusvaheliselt hoiatuste edasiandmiseks.
4. Karakterikoomika Autor on selgesti välja toonud kirevamate isiksuste omapärasused seda eesotsas Piibelehe tegelaskujuga. Mees on rahulik ja tasakaalukas, omapärase sõnava ja olemisega. Samal ajal kui Ludvig Sander kehastab luuserlikkuse sümbolit alalõpmata on tal meeltes mingisugused kavalad nipid, mis tahesttahtmata läbi kukuvad; mees hädaldab ja kurdab ning peab normaalsete suhete säilitamiseks laskuma alandlikkuse viimase piirini. Seevastu Vestman on range ja jäärapäine mees, ärritub üsna kergesti ning on pealtnäha vägagi raevukas ning hirmuäratav. Matilde aga on kuulsusejanus noor naine. Kirjaniku loodud tegelaskujud on omamoodi koomiliselt vastandatud, iga tegelase isikupära tuleb selgesti välja nende kõnes ja käitumises, üheskoos nende kiiksudega. Situatsioonikoomika Kõige iroonilisem on teoses vast Piibelehe ostutehing kulminatsioon kujunes sellega, kui selgus, et
(ideliseeritud, uhkes poosis). 16. Rooma maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. Roomlaste maalikunstist teame tänu Pompeij ja Herculaneumi linnadest leitule. 17. Ristiusk oli roomlaste senise usuga võrreldes radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käks armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. 18. 19. Katakombikunst tähendab lae- ja seinamaale maa-alustes käikudes ehk katakombides. ,,Kunsti tehti" just katakombides, sest tol ajal oli kristlus keelatud ja seega kristlastel jäi üle tegeleda ,,põrandaaluse kunstiga". 20. Varakristlik skulptuur koones ainult reljeefidest, millega ehiti sarkofaage. Reljeefide teemad olid võetud Piiblist
raskeks. Keda kellele esitleda? Millises järjekorras? Kuidas tutvustada? Ka siin on erinevate rahvaste ja kultuuride puhul erinevusi. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes kätt. Euroopa lõunapoolsematel rahvastel oli kombeks tervitada naisi põsesuudlusega. Tänaval tervitati noogutades, paljastades samal ajal pea. Peakate oli eriti tähtis Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar võeti austuse märgiks peast elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades. Suurima alandlikkuse tunnuseks peeti aga isanda kintsu embamist. Naised tervitasid reveranssi tehes ,,paremat jalga ette libistades" või ,,vasakut jalga taha libistades" või parema käe kinnast käest võttes ja sügavalt kummardades (Lukas & Tsatsua 2008). Praegu on tervitamisviisid suuresti lihtsustatud. Samas on lihtsustamisega kaasnenud mitmeid ebameeldivaid kõrvalnähtusi, nagu näiteks võõrsõnad meelevaldne kasutamine. Meie nõukogudeaegne ,,pakaa" asendunud ,,tsauga", mis pole karvavõrdki parem
Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubaduks. Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? Messianistlik meelsus- usk Lunastaja (Messias) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Kuidas nimetati ristiusulisi veel? Ristiusulisi nimetati veel kristlasteks. Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see võis toimuda?
Matilde kannab kübarat ja kauneid rõivaid, lastes õel omale loori siduda. Karakterikoomika Autor on selgesti välja toonud kirevamate isiksuste omapärasused seda eesotsas Piibelehe tegelaskujuga. Mees on rahulik ja tasakaalukas, omapärase sõnava ja olemisega. Samal ajal kui Ludvig Sander kehastab luuserlikkuse sümbolit alalõpmata on tal meeltes mingisugused kavalad nipid, mis tahest-tahtmata läbi kukuvad; mees hädaldab ja kurdab ning peab normaalsete suhete säilitamiseks laskuma alandlikkuse viimase piirini. Seevastu Vestman on range ja jäärapäine mees, ärritub üsna kergesti ning on pealtnäha vägagi raevukas ning hirmuäratav. Matilde aga on kuulsusejanus noor naine. Kirjaniku loodud tegelaskujud on omamoodi koomiliselt vastandatud, iga tegelase isikupära tuleb selgesti välja nende kõnes ja käitumises, üheskoos nende kiiksudega. Situatsioonikoomika
Oranz on kõige pilkupüüdvam värv, torkab kohe silma, kuid ei tüüta nii ruttu kui punane. Ta sisaldab punase elujõudu, erutavust ja kollase rõõmu. Oranz on optimistide, laste, väga aktiivsete ja tegutsejate värv. Oranz on kollasest veel kergemeelsem, pinnapealsem ja naiivsem värv. Hiinas ja Jaapanis seostatakse oranzi armastuse ja õnnega. Budistide safranikarva oranzikas rüü osutab sellele, et nad on andnud alandlikkuse ja loobumise tõotuse. 2. MILLEGA VÄRV ASSOTSIEERUB. VÄRVI OPTILINE MÕJU Oranz on punase ja kollase segu. Särav ja elurõõmus, tõmbab tähelepanu, reibas, lõbus ning entusiastlik värv. Suurt tähtsust omistab värvidele astroloogia. Astroloogid kinnitavad, et igal hingel on oma põhitoon ja, et inimene tunneb selle intuitiivselt ära või kui ta ka ei tunne, siis ikkagi tajub seda mingil moel. Oranz on lõvi värv see on valitsejate värv. Lõvi kui looduse kuningas püüab ka
19) Missugused usuvoolud mängisid tähtsat rolli 18. sajandi luteri kirikus? Iseloomustage neid. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. esimesel poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine. 20) Nimetage publitsiste, kes kirjutasid eesti talupoegade olukorrast valgustusideede vaimus. Tooge näiteid valgustusideede levikust kiriku- ja kultuurielus
Samal ajal asjaoludest, mille all Benedictus töötas, teatakse väga vähe. Ometi on tänaseks selge seisukoht, et Benedictuse reeglit ei saa vaadelda kui isoleeritud tööd originaalselt geeniuselt. See oli osa grupist omavahel põimunud kloostrielulistest töödest, mis koostati Itaalias 6. sajandi esimesel poolel. Põhiallikaks oli Benedictusele natuke peale aastat 500 tundmatu abti poolt kirjutatud "Magistri reegel". Sealt võttis Benedictus palju üle. Näiteks peatükid kuulekuse ja alandlikkuse kohta on üle võetud sõna-sõnalt ja paljud teised peatükid väikeste kohandustega. (Lawrence 2001: 22-23) Nii "Magistri reegli" kui ka Benedictuse reegli järgi on küsimusteta kuulekus kõrgema tahtele väga olulisel kohal. Üldiselt on Benedictuse reegel leebem ja inimlikum kui ta prototüüp. (Lawrence 2001: 24) Benedictuse idee kloostrielust on, et klooster pole ainult koht patust hoidumiseks, vaid ka ühiselus oluliste vooruste kuulekus, vaikimine ja alandlikkus arendamiseks
19.-20. sajandi filosoofia Arthur Schopenhauer (1788-1860) 1. Mis sajandil ja kus Schopenhauer sündis? V: 18. sajandi lõpus, Danzingi linnas Saksamaal (tänapäeva Poolas Gdanskis) 2. Kes oli Schopenhaueri isa ametilt? V: kaupmees 3. Millistes riikidesse viisid Schopenhauerit tema reisid? V: Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse 4. Millistes ülikoolides Schopenhauer õppis? V: Göttingeni, Berliini ja Jena ülikoolis 5. Kellega kohtus Schopenhauer Weimaris? V: Goethega 6. Kellega ei kohtunud Schopenhauer alates Weimari perioodi algusest enam kunagi 24 aasta jooksul? V: emaga, kes oli kuulus romaanikirjanik 7. Schopenhauer pani oma loengud samale ajale Hegeliga. Kumma loenguid külastasid üliõpilased rohkem? V: Hegeli 8. Miks kolis Schopenhauer Berliinist Mannheimi? V: Schopenhauer põgenes Berliinist koolera eest. 9. Kus Schopenhauer suri? V: Frankfurdis Ma...
Kogukonna juhtimine läks üle aga tema poolt loodud khalsa`le , vennaskonnale, kes on valmis ohverdama oma elu usu ja nõrkade kaitseks. Kümme guru, sikhide juhid: 1. Guru Nanak (1469 - 539) Õpetas esimesena sikhismi ja kirjutas palju hümne, mida nüüd võib leida,,Guru Grant Sahib" st. Rajas sikhide linna Kartarpuri . 2. Guru Angad (1504 - 1552) Tuntud oma usupühendumise ning alandlikkuse poolest. Tema lõi gurmukhi keele, milles on kirja pandud sikhide hümnid. 3. Guru Amar Das (1479 - 1574) Organiseeris sikhide kogukonnad geograafilise asendi põhimõttel. Pani aluse langar`i ühise söömaaja tavale. 4. Guru Ram Das (1534 - 1581) Oli guru Amari väimees. Rajas Amritsari linna ning sealse suure tiigi usulisteks kümblusteks. Tema eestvedamisel sai Amritsarist sikhide usukogunemiste keskus. 5. Guru Ardzan (1563 - 1606) Oli guru Ram Dasi poeg
Bütsantsi arhitektuur Sissejuhatus Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida ,,bütsantslikust" toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav. Nende kirikud on huvitavad ja üleüldse tegumood, kuidas nad midagi ehitasid ja miks nad need kirikud üldse tegid. Bütsantsi arhitektuur
Reformitud ordudest olulisem on tsistertlaste ordu. Tänu annetustele ja uute põlluharimisviiside oskuslikule kasutusele said tsisterlaste kloostritest suured majanduskeskused ning ordu kiiresti rikastus. Koos linnade arenguga sündisid uut tüüpi ordud- kerjusmungaordud. Neist esimesena loodi 13 sajandi alguses frantsiskaani ordu. Nende soov oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit, mida nad tegid jutlustamise ja kerjamisega. Samal ajal rajati dominiiklaste ordu. Ka nemad lähtusid vaesuse ideaalist. Frantsisklaste ja dominiiklaste kloostrid asusid linnades ning tegelesidlinnaelanikele ja elule omaste probleemidega. 11) Suured maadeavastused Keskaegne maailmapilt lähtus piiblist. Keskaegne teadus oli skalastika. 11-13 saj ristisõjad avardasid maailmapilti
Kristlaste tagakiusamine I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See tekkis Vahemere idarannikul ja levis kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. Algul sattus kristlus Rooma võimudega konflikti, sest kristlus oli võrreldes teiste usunditega väga radikaalne - see nõudis inimeselt igapäevase elu ja usu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust ning Jeesuse eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlastele oli vastuoluline ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimest vaid ka vaenlast, eriti aga mõte, et jumala ees on kõik võrdsed. Seepärast võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Piinamised ja hukkamised aga ei suutnud usu levikut pidurdada. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased koos käima katakombides - maa-alustes labürintides, kuhu nad ka oma surnud matsid. Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus peaaegu 900 kilomeetrile. Käigud ei olnud
perekondlikel üritustel) tuleb näidata tatemae nägu, jättes honne mitteametlikeks tööalasteks ja seltskondlikeks üritusteks (saket juues, karaokebaaris, vett juues, lõunasöögi ajal või kontoris meeste tualetis, kodus pereringis). Millest tohib rääkida? Isiklikest huvidest ja hobidest või huvist Jaapani vastu (kuid ärge olge ülevoolav, kuna see tähendab üle pingutamist ja sunnib teid jaapani kolleege alandlikkuse pärast jaapani kultuuri alahindama). Lõuna-Koreas tohib rääkida kõigest, mis puudutab teie huvisid või mis teid Korea juures huvitab, kaasa arvatud toidust, Silla kuningatest ja Korea ajaloost, olümpiamängudest ja lohelennutamistest või tae kwon to`st (mõlemad on rahvuslikud meelelahutused). Hiinas on samuti jutuajamised oma huvidest ja hobidest soositud või Hiinast ja eriti nende toidust! Hiinlased peavad toitu ,,esimeseks nauddinguks" ja hiina kööki peetakse õigusega
Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisel kätt. Euroopa lõunapoolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänaval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis tervitamisel eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võeti. Suurima alandlikkuse tunnuseks aga peeti isanda kintsu embamist. Naised tervitasid reveranssi tehes, paremat jalga ette libistades, vasakut jalga taha libistades või paremat käe kinnast käest võttes sügavalt kummardades. Tänapäeval on tervitamisviisid suuresti lihtsustunud. Endistest aegadest on säilinud komme ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea; lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine
Franciscuse eesmärk polnud uue ordu asutamine, kuid ta võitis endale palju pooldajaid ja kirik soovis anda tekkinud liikumisele ametliku vormi. Seetõttu kirjutas ta abilistega 1223, a ordu reeglid. Frantsisklased idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva ees. Oma jämedakoelise pruunika või hallika kuue järgi olid nad tuntud kui hallid vennad, lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse tõttu aga ka kui väiksemad vennad. Vähenõudlikkus ja lihtsus tegi nad rahva seas populaarseks. Aja jooksul tekkisid ka nende kloostrid, nad hakkasid pöörama rõhku haridusele. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus, kellelt ordu sai nime. Sageli nim dominiiklasi Jumala ustavateks koerteks. Paavst andis ordule oma õnnistuse 1216.a. domin peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena
Punane kurat keskajal kujutatud saatan või Kurat oli punases rüüs või punase nahaga. Punane on põrgutule ja needuse, lisaks ohjeldamatu kire ja iha värv. Püha punane märtrite mälestusmissat peab preeester punases rüüs, mille värv sümboliseerib valatud verd.(3) ORANZ- sümboliseerib leeke, luksust ja hiilgust. Hiinas ja Jaapanis seostub armastuse ja õnnega. Noorte budistide safranikarva rüü osutab, et nad on andnud alandlikkuse ja loobumise tõotuse.(3) KOLLANE kuld, valgus ja päike. Kollane on valguse värv, vallatute mõtete ja intelligentsi sümbol. Islami traditsioonis tähistab kuldkollane tarkust ja head nõuannet, kahvatukollane aga petmist ja reetmist. Egiptuses kadeduse ja häbi värv. Euroopas seostub argpükslusega, 4 samal ajal Hiinas kuninglik värv
1 Vaba aja sotsioloogia Joe Noormets 23. 09 iseseisev töö lonegumärkmed kirja panna. Õpipäevik loengupäevik ja lugemispäevik. 5. jaaanuariks hiljemalt tuleb saata. "Leisure science" ajakiri. Vaba aja määratlused Erinevad terminid: Vaba aeg free time (leisure?) see mis jääb üle tööajast jne Ülearune/ülejääv aeg spare time Ajaviide pastime Tühi / kasutu aeg idle time. Antiigis ei peetud vabale kodanikule sobivaks, ei tegele mõttetööga ega üldse tee midagi. Väga halvustav sõna. Kes laseb aega mööda. 19. Sajandil oli see sõimusõna tärkavale keskklassile. Rantjeed. Kontiinumis on idle time ühes otsas ja work teises otsas, leisure on vahepeal. Sisustamata aeg unoccupied time. Mida pole kasutusele võtnud. Jõudeaeg /jõudeolek leisure. See vastab leisure'ile, kuid eesti keeles on negatiivse konnotatsiooniga. Vabaolu leisure. Olemine, mis o...
Benedictus 'e kloostrireeglid. Benedictus elas mitmetes kloostrites, rahulolematu nende korralduses, elas veidi aega lihasureliku (füüsiliste vajaduste ekstreemse miinimumini viija) eremiidina, ning seejärel lõi oma kloostri. Tähtsamaiks kujunes 529 aastal rajatus Monte Cassino klooster Roomast paarsada kilomeetrit idasse. Benedictus kirjutas oma munkadele vaga ühiselu tarvis õpetuse: Alandlikkuse ja distsipliini austamine Äärmusliku lihasuretamise miinimumini viimine Isekusest ja isiklikest omanditest lahtiütlemine Ainiti abtile ehk kloostriülemale allumine Valitud kloostri juurde jäämine elu lõpuni Päevasel ja öisel jumalateenistusel osalemine (Opus dei lad. k Jumala töö) Kogukonna ülalpidamine ning enese harimine Paavst Gregorius Suur oli Benedictus 'e reeglite soovitaja,
Karmim distsipliin. Kloostreid rajati asustamata paikadesse. Kandsid valget mungarüüd puhtuse märgiks. Kuulsaim tsistertslane oli vast Bernard Clairvaux (Citeaux' kloostri munk), kes edendas tsistertslaste kloostrielu ja õhutas retki Pühale Maale. Temast sai tuntud teoloog. Kerjusmungaordud tegelesid linnades keset pulbitsevat elu, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetusesele. Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Assisi. Frantsisklased olid tuntud oma lihtsuse ja alandlikkuse poolest, kandsid halli kuube ja neid kutsuti hallideks vendadeks. Soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Neist peeti lugu justnimelt nende lihtsuse tõttu. Pöörasid tähelepanu haridusele. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu munk Dominicus. Dominiiklased kandsid musta ja olid tuntud kui jutlustajavennad. Samuti panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud. Jumala armu ei vahendanud ainult katoliku kirik, vaid ka pühakud
Neilt sai ta oma funktsiooni ning arendas seda edasi vastavalt kuninga ja riigi vajadustele. Õukonna ja riigi struktuur sulasid ühte, nad olid üks nagu õukond ja riik, nagu palatium ja regnum. Õukonna eesotsas seisis kuningas.ent kuningas ei olnud eesmärk omaette. Temast kõrgemal seisis ,,kõikvõimsa Jumala tahe". Seepärast nimetasid end kuningad Karlist alates ,,kuningateks Jumala armust". Selles tuleb aga näha mitte haigaslikku eneseupitamist, vaid alandlikkuse ja oma valitsejastaatuse õiguspärasust kinnitavat vormelit. Jumal oli vältimatu eeltingimus, et kuningas võiks olla riigi eesotsas. Tema kõrval seisis kuninganna ja seejärel kuninglikud lapsed, kes olid järjestatud vastavalt eale ja legitiimsusele. Neile allusid ,,ministrid", nii vaimulikud kui ka ilmalikud, kes ei valitsenud mitte kuninga heaks, vaid kelle kaudu valitses kuningas. Nad olid ,,notarid", kuninga tahte kuulutajad ja täideviijad.
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ KUNSTIAJALUGU Tartu 2009 ANTIIKAJA KUNST ÜRGAJA KUNST 4000 eKr. SKULPTUUR: Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. · Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest, lainelistest joontest jne. MEGALIIDID: · Ehitised, min on ehitatud tohutult suurtest kividest KOOPAMAALID: Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada...
2) Kajakas sümboliseeris vabadust, mis on oluline kunstnikule. V. Armastusteemat käsitleb novell ,,Daam koerakesega", autor näeb armastuses paremaks muutvat tegurit. Seda kinnitab Gurovi hea suhtumine Anna Sergejevnasse Novell polemiseerib Tolstoi romaaniga ,,Anna Karenina", sest ka see oli armulugu, mis poleks tohtinud olla. VI. Tehhovi varasemast loomingust jäid mulle meelde ,,Paks ja Peenike", kus ta mõistab hukka väikekodanlaste alandlikkuse. Naeruvääristatakse seisuste kummardamist, pugejalikkust. "Naer läbi pisarate" jääb kõlama ,,Rõõmus", kus Tsehhov naerab uhkuse ja kergemeelse rumaluse üle. VII. Tehhovi peamisteks teemadeks olid väikekodanlaste elu, arstid, armastus ja keskkonna nivelleeriv mõju Tema tegelaskonna moodustasid Väikekodanlased: "Jonõts" - Turkinid Arstid: "Vaenlased" - Kirilov Minule jäi Tsehhovi loomingust kõige rohkem meelde "Jonõts", sest seda lugesin ma
(vaata Lisa 1 Missugune on teie hoiak?). 2.1 Pea Iga noogutus, pearaputus või pööre edastab selgesti mõtet või kavatsust (Jaskolka 2004: 45). Veidi kallutatud pea võib väljendada huvi, käele nõjatuv pea, aga tüdimust (Winston, 2004: 84). Noogutusega võib öelda tere või võtta teadmiseks kellegi teise ligiolekut. See tähendab "jah" ja toimib ka "ma panen tähele" zestina. Pead langetatakse alandlikkuse ja austuse väljendamiseks ning seda võib näha pühalikel juhtumitel või kirikus. Peanõksu kasutatakse mõnele inimesele või asjale viitamiseka, kasutamata sealjuures silmi või käsi (Jaskolka 2004: 46 - 48). 2.1.1 Näoilmed Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest (Nierenberg 1997: 24). Verbaalset keelt toetavad näoilmed. Kui me näiteks ütleme, et oleme rõhutud, siis on meil tõenäoliselt õnnetu ilme
ühendusi. Tsistertslaste ordu tekkis Prantsusmaal, seal olid kasutusel samuti Benedictuse reeglid, kuid karmimad kombed ning loobumine maisest varast, nad asutasid oma kloostreid asustamata kohtadesse, harisid maad ja ehitasid kloostreid. Kandsid valgeid rüüsid. Kloostritest said suured majanduskeskused. Kerjusmungaordud tegutsesid aga linnades. Frantsisklaste ordu rajas jõukas kaupmehe poeg Franciscus ja loobus pärandusest, nad on tuntud rohkem alandlikkuse ja lihtsa eluviisi tõttu, kandsid pruunikat või halli kuube. Pöörasid suuremat rõhku haridusele. Dominiiklaste ordu rajas munk Dominicus, nende peamine ülesanne oli jutlustada õiget usku ja seepärast nimetati neid ka jutlustajavendadeks. Kandsid musta kuube. Panid rõhku haridusele, nende kloostrikoolis olid kõrgelt hinnatud. Tähtsad olid ka pühakud, sest neis nähti surelike kaitsjaid. Pühakutega seostatavad esemed reliikviad, arvati kandvat jumalikku väge
iseendaks jääda ja kõrgematele tasanditele areneda. Kristlus. Nietzsche nimetas ennast anti-kristuseks. Ta väitis, et ristiusk surub inimest maha, tekitab orjaliku inimese, nõudes inimese alandlikkust. Tekib orjalik suhtumine ümbritsevasse maailma. Nietzsche meelest Jeesuse õpetus oli alguseks kõigile teistele halbadele asjadele: demokraatia, sotsialism, naiste emantsipatsioon. Ristiusu poolt propageeritud alandlikkuse tagajärjeks demokraatias on liialdamine eneseohverdamise ja kaastundega. Demokraatia -- üksikisikud surutakse masside poolt maha: see on halb võimutahtele. Demokraatia olevat ninade lugemise maania. Nietzsche pidas üliinimesteks (loe üleinimesteks) kunstiinimesi (Göethe, Shakespeare, alguses ka Wagnerit jt). Üliinimene (loe üleinimene) on loov, vaimne isiksus. Kõik ülejäänud on hall mass. Üliinimeselt (loe üleinimeselt) eeldas Nietzsche enesekasvatust ja enesevalitsust
Aukaotuse vältimine Kokkuvõttes: vooruslik elu -> teatav gloria Uusaegne duell – pärit Itaaliast. Renessansi virtú ideaal. Kristlus ja au Duell Kes end ise ülendab, seda alandatakse ja vastupidi! Juured: Keskaegne vaenus (feudum); Kohtumõistmine kahevõitluse teel; Alandlikkuse voorus Rüütliturniir Aquino Thomas (1225-1274) Duellile iseloomulik:võrdne sotsiaalne staatus; õiglus on irrelevantne Au ja kristliku alandlikkuse lepitamine Konfliktikultuur (tulenes aumõistest):valvelolek enda au suhtes; alaline
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON kujutatud saatan või Kurat oli punases rüüs või punase nahaga. Punane on põrgutule ja needuse, lisaks ohjeldamatu kire ja iha värv. Püha punane märtrite mälestusmissat peab preeester punases rüüs, mille värv sümboliseerib valatud verd. ORANZ- sümboliseerib leeke, luksust ja hiilgust. Hiinas ja Jaapanis seostub armastuse ja õnnega. Noorte budistide safranikarva rüü osutab, et nad on andnud alandlikkuse ja loobumise tõotuse. KOLLANE kuld, valgus ja päike. Kollane on valguse värv, vallatute mõtete ja intelligentsi sümbol. Islami traditsioonis tähistab kuldkollane tarkust ja head nõuannet, kahvatukollane aga petmist ja reetmist. Egiptuses kadeduse ja häbi värv. Euroopas seostub argpükslusega, samal ajal Hiinas kuninglik värv. Kollane on kõige paremini nähtav värv ja seda kasutatakse rahvusvaheliselt hoiatuste edasiandmiseks. Kuldkollases on tõelise kulla väärikus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
