Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Bütsantsi arhitektuur (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Bütsantsi arhitektuur #1 Bütsantsi arhitektuur #2 Bütsantsi arhitektuur #3 Bütsantsi arhitektuur #4 Bütsantsi arhitektuur #5 Bütsantsi arhitektuur #6 Bütsantsi arhitektuur #7 Bütsantsi arhitektuur #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triinkaaaa Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

Bütsantsi arhitektuur

sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida ,,bütsantslikust" toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav. Nende kirikud on huvitavad ja üleüldse tegumood, kuidas nad midagi ehitasid ja miks nad need kirikud üldse tegid. Bütsantsi arhitektuur Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas ­ vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised

Ajalugu
thumbnail
14
ppt

Bütsantsi arhitektuur

Bütsantsi riik IdaRooma keisririik ehk Bütsants Tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Eksisteeris 4.sajandist kuni 1453. aastani. Ametlikuks riigikeeleks kreeka keel. Kultuur Toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikule traditsioonile Ladina keel tõrjuti välja kreeka keele poolt. Bütsantsile avaldas mõju ka idamaade kultuur. Keisrid Nad olid piiramatu võimuga valitsejad. Nende õukonnaelu iseloomustasid keerukas etikett ja hiilgavad tseremooniad. Keisrite käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Bütsantsi patriarhide ja Rooma paavstide vahel tekkis usulisi vaidlusi, mis viisid ristiusu kiriku lõhenemisele idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Kirikud

Kunstiajalugu
thumbnail
1
doc

Bütsantsi arhitektuur

BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Bütsants (IdaRooma) ­ kristlik riik, keisri käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Pealinnaks Konstantinoopol (praegune Istanbul Türgis), HAGIA SOPHIA KATEDRAAL Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid ­ rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Muhameedlased, kelle usk ei luba elusolendite kujutamist, on muutnud kirikute sisemust: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. SAN VITALE Kirik Ravennas (PõhjaItaalias). Väike kaheksatahuline kuppelehitis. Kuulus oma mosaiikide poolest. SISEARHITEKTUUR Talumid sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid. APOSTLITE KIRIK 6saj. ehitati ka selliseid tsentraalehi

Kunstiajalugu
thumbnail
12
odt

Bütsantsi kultuur

kirkuid, tegid keisrid neile koolidele lõpu. Kiriku algatusel avati 425. a Konstantinoopolis kristlik kõrgkool, kus oli tähtsal kohal juristide väljaõpetamine. Seadusi õpetati neile ainult Justinianuse koodeksi järgi. 1045. a alustas Konstantinoopolis tegevust filosoofia- ja õigusteaduskonnaga ülikool, mille hiljem lisandus patriarhi akadeemia ja meditsiinikool.(Palamets 1991: 51-53) Arhitektuur ja kujutav kunst Peamisteks esindushoonte ja kunstiteoste tellijateks olid Bütsantsis keiser ja kirik. Õigeusu kirikute ehitamisel pandi rõhk sisekujundusele, aga paganlike templite juures pandi rõhk hoone väliskujundusele. Usklikele pidi ristiusu jumala vägevust meenutama kallis sisekujundus, suured mosaiikpildid, laudadele maalitud pühapildid-ikoonid. Skulptuuride asemel valmistati aga bareljeefe. Mosaiikpiltidel ja ikoonidel kujutati tavaliselt pikaks venitatud inimesi tardunud

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Bütsantsi arhitektuur - Karolingide kunst

2) ehitatakse Moskva Kremlit- kindlustatud ülalinn 3) 14. saj lõpp kutsutakse Itaalia arhitektid. A.Fioranti- Usbenski kirik kremlis: algselt 1 kuppel, hiljem 4 tk juurde. "Jumalaema uinumise peakirik" 4) Ilmalikud ehitused: Granovitaja Plata- hoone vastuvõyttude ja nõupidamiste korraks. Ivan Suure Kellatorn 80 m 16. saj 1) levib fantaasiaküllane, traditdioonidele toetuv arhitektuur ja ehitatakse sibulkupleid 2) puitkiriku arhitektuur Kizi saarel Onega järvel, Preobrzenskaja 18. saj 3) ehitati Moskva Punasele Väljakule Vassili Blazennõi kirik- liitkirik: 8 kirikut + 1 kabel Skulptuur: leidis vähe viljelemist skulptuuridesse suhtuti sallimatult ümarplastikasse suhtuti samamoodi Maalikunst: tulid kunstnikud Bütsantsist, kes kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume

Kunstiajalugu
thumbnail
2
docx

Romaani arhitektuur

KUNSTIAJALUGU 8.Romaani arhitektuur. · Valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal Arhitektuur: · Juhtivaks kunstiliigiks arhitektuur · Tähtsam võim Rooma Paavst ja ristiusu kirik · Tähtsal kohal sakraalarhitektuur · Kloostrite ehitamine · Kiviehitised. Ehituseks kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. · Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks.

Kunstiajalugu
thumbnail
8
doc

Romaani arhitektuur

HILISGOOTI 15-16 saj SAKRAALARIHTEKTUUR Konstruktsioon lihtsustub Rohkem kaunistusi võlvidel kõrvalroided võrk- ja tähtvõlvid Kaared muutuvad teravamaks-lansettkaared või eriti lamedaks ­ korv- või roodkaared Kirikute fassaadid tihti ülekuhjatud ehisviilude, tornikeste, kujude ja teiste raiddetailidega PROFAANARHITEKTUUR Jätkub linnakindlustuste ja linnuste ehitamine Mont Saint Michel'i klooster Prantsusmaal GOOTI ARHITEKTUUR INGLISMAAL Alguses Prantsusmaa mõjud 1175 Canterbury katedraali ümberehitamine 12 saj lõp-13 saj algus Westminster Abbey Londonis 1. 13 sa I poolel ilmneb inglise omapära ­ inglise varagooti (early english) Salisbury katedraal ­ kirik pikk ja madal, põhiplaan on 2 transeptiga, tugikaared puuduvad, kõrgeim torn on nelitistorn, koor sirge, rikkalikult dekoreeritud läänefassaad 2. 250-1350 dekoreeritud stiil- rohkem kaunistusi, kiriku rikkuse näitamine,

Kunstiajalugu
thumbnail
2
rtf

Romaani arhitektuur

Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. See valitses X-XII sajandil eelkõige

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun